Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-18-130067
Scandic Home Group OÜ hagi Villu Mööbel OÜ vastu võla nõudes Hagihind hagi hind 2450,08 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Scandic Home Group OÜ (registrikood 12365920, Lastekodu 3-13, Tallinn 10115); esindajad Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sven Lass (Advokaadibüroo INDELA, Lõõtsa 2B, Tallinn 11415; telefon: 53467898; e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: Villu Mööbel OÜ (registrikood 12412162, Kadaka tee 50, Tallinn 12915); Kostja lepinguline esindaja: Kalle Kekki (Kekki Kinnisvara & Õigusbüroo, Jaama 31-13, Jõhvi 41532, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 2006,40 euro põhivõlgnevuse, 57,61 euro sissenõutavaks muutunud viivise, 40 euro võla sissenõudmise kulu ja alates 19.03.2019 sissenõuetavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Scandic Home Group OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töövõtuleping xxxx asuva kontori tarbeks köögimööbli tootmiseks ja paigaldustööde tegemiseks. Leping hõlmas köögimööbli tootmist, tarnet ja paigaldust hageja juures. Töö tuli üle anda tervikuna, töö osadena üleandmises pooled kokku leppinud ei ole.
2.Sõlmitud leping oli tasuline leping. Lepingu täitmise eest kostjale makstav tasu oli 1180 eurot, millele lisandus käibemaks. Töövõtulepingu tingimuste kohaselt on lepingu hind fikseeritud ega sõltunud materjalide või muude asjade, tööjõu või teenuste kallinemist või töömahu või mistahes kulutuste suurenemisest. Pooled leppisid kokku eelarves, mis oli pooltele siduv. Hageja on kostjale kogu töö eest tasumisele kuuluva tasu tasunud ettemaksuna.
3.Kostja rikkus lepingut, sest tegi puudustega töö. Hageja keeldus kirjaliku avaldusega puudustega töö vastuvõtmisest ja nõudis töö parandamist. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud määratud kvaliteedinõudeid, aga kostja töö ei vastanud keskmisele kvaliteedile ega olnud osaliselt kasutatav sihtotstarbeliselt, mistõttu oli hageja keeldumine töö vastuvõtmisest õigustatud.
4.Hageja andis kostjale 18.10.2018 täiendava tähtaja lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Täiendava tähtaja jooksul kostja tööd ei parandanud, mistõttu luges hageja end lepingust taganenuks ning nõudis kostjalt ettemaksuna tasutu tagastamist ning 590,40 eurot õigusteenuse kulu hüvitamiseks. Kokku oli hageja nõue koos viivise ja sissenõudekuludega 2052,56 eurot.
5.xxxx OÜ (xxxx) juhatuse liige T E on sõltumatu eksperdina andnud eksperthinnangu ja koostanud köögimööbli ülevaatuse akti. Ekspert leidis, et tööpind oli saanud kahjustusi vee tagajärjel. Kostja oli võtnud ebavajaliku riski süvistada valamu ja pliidiplaat tööpinnaga tasa. Kuna tegemist oli laminaadist tööpinnaga, ei olnud see sobiv lahendus. Tööpinna esiservas oli kant jätkatud, mis ei olnud sobiv. Kappide tehniline lahendus oli vale, sest kapi detailid olid jäetud tüübeldamata. Ülemised kapid olid paigaldatud valesti, sest nad ei olnud viidud samasse tasapinda ning ülemised kapid olid seinal viltu. Kostja oli kasutanud seinale ebasobivaid tüübleid, mistõttu oli osa kappe vajunud üleval seinast eemale. Potisahtli laius oli 300 mm, kuid sellele oli kasutatud sobimatut esitükki laiusega 600 mm, mistõttu liikus sahtel sulgemisel paremale ega saanud korrektselt toimida. Esipaneeli kõrgus ülemisel paremal kapil oli madalam kui kapi põhi. Tööpind ja vasak külg pidid olema liidetud tüüblitega, mis välistaksid külje nihke tööpinna esiservaga.
6.Lisaks on kostja tööl puudused, mida ei ole kõrvaldatud. Mööbli spooni nurgad on liimist lahti ja murdunud ning on sellised olnud mööbli paigaldamise hetkest alates. Spoon on valesti peale liimitud ja valesti kanditud, sest töötasapinna spoon on ebaühtlane, töötasapinnal kätt libistades jääb käsi spooni vertikaalse kandi taha kinni. Alumise kapi sokkel ei jookse kokku ei vasakult
ega paremalt. Alumise kapi parempoolne sein on vales mõõdus. Paremat kätt töötasapinna ja ülemiste kappide vahel asetsev mööbliplaat on ülemistest kappidest 10 mm väljapoole. Spooni kant on jätkatud ja liimist lahti mööbli paigaldamise hetkest alates. Gaasiboileri kapi põhjas on ebakvaliteetsed lõiked ja jäljed saagimisest. Gaasiboileri ülemine sisemine kapp on ebakvaliteetselt kokku pandud ja selle uks on valel kõrgusel. Ülemiste kappide tagumine sein ei ole loodis. Ülemiste kappide seinakinnitused on ebakvaliteetsed ning võivad kapi raskuse all puruneda. Töötasapind on tervikuna kõver. Pliit ja kraanikauss on ebakvaliteetselt ja ebaühtlaselt vuugitud. Mööbli paigaldamisel jäi olemasolev pistikupesa alumise kapi vaheseina taha. Kostja ei teavitanud varasemalt, et pistikupesa asukohta oleks vaja muuta ning seda vaatamata olukorrale, et vana köök oli demonteeritud. Mõõte võttis kostja. Puuduste kohta esitas hageja fotod.
7.Ekspert leidis, et kogu projekti teostus oli puudustega. Ekspert leidis, et mööblit ei saa taastada ning vaja oleks tervikuna tarnida uus mööbel. Seega on mööbel tervikuna hagejale kõlbmatu. Hageja on lepingust õiguspäraselt ja kehtivalt taganenud ning tasu kostjale üle andnud. Seetõttu on hageja VÕS § 189 lg 1 alusel õigustatud nõudma üleantu tagastamist. Lisaks on hageja kandnud kahju õigusabikulude näol.
8.Hageja on oma põhikohustuse kostja ees täitnud. Kostja põhikohustuseks oli töö valmis tegemine. Kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuna ta on teinud puudustega töö ega ole puudustega tööd parandanud. Hageja on keeldunud tööd vastu võtmast ning on kostjat korduvalt teavitanud töös esinevatest puudustest. Kostja pidi valmis töö hagejale üle andma. Hageja keeldus töö vastuvõtmisest, sest töö oli oluliste puudustega. Hageja viitas VÕS § 77 lõikele 1. Poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud määratud kvaliteedinõudeid, aga kostja töö ei vastanud keskmisele kvaliteedile ega ole osaliselt kasutatav sihtotstarbeliselt. Kostja rikkus lepingut oluliselt ja hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemisel vabanes hageja kostjale tasu maksmise kohustusest.
9.Hageja nõudis kostjalt tagasi makstud tasu 1180 eurot ja VÕS § 115 alusel õigusabikulusid 590,40 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka enne kohtumenetlust kantud maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist summas 172,80 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt 2179,20 euro väljamõistmist. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Töövõtulepingu täitmiseks antud täiendav tähtaeg oli 31.10.2018. Hageja taganes töövõtulepingust alates 01.11.2018, samal kuupäeval muutusid sissenõutavateks eelpool toodud summadest 1416 eurot + 590,40 eurot. Seega on kostja viivitanud hagejale raha maksmisega alates 01.11.2018 kuni 01.03.2019 kokku 121 päeva. Järelikult võlgneb kostja hagejale viivise summas 53,21 eurot. 172,80 eurot ehk maksekäsu kiirmenetlusega seoses kantud kohtuvälised kulud muutusid sissenõutavateks 04.12.2018 ehk päeval, mil hageja õigusabiteenuse osutajale nõutud summa tasus. Seega on kostja viivitanud hagejale raha maksmisega alates 04.12.2018 kuni 01.03.2019 kokku 88 päeva. Järelikult võlgneb kostja hagejale viivise summas 3,33 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale sissenõutavaks muutunud viivisena 56,54 eurot (53,21+3,33). Hageja palus mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 02.03.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni määras 8% põhivõlgnevuselt aastas. Lisaks nõudis hageja kostjalt võla sissenõudmise kulu 40 eurot, millelt hageja palus samuti välja mõista viivise.
10.Kokkuvõttes palus hageja mõista kostjalt välja 2275,74 eurot, millest 2179,20 eurot on põhivõlgnevus, 56,54 eurot on sissenõutavaks muutunud viivised ning 40 eurot on võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitis. Hageja palus mõista kostjalt alates 02.03.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni välja viivis kindla summana arvestatuna määras 8% võlgnetavalt
põhivõlgnevuselt aastas. Hageja palus mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni välja viivis määras 8% põhivõlgnevuselt aastas.
11.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõudeid ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid. Hageja tõu välja, et poolte vahel toimus kohtumine seoses xxxx kontori köögimööbliga ja eelnevate omavaheliste arvelduste ülevaatamiseks 13.09.2016. Arvelduste ülevaatamise all pidasid pooled silmas omavahelise äritegevuse summasid, mida hageja pidi saama kostjalt varasemate tööde eest. Kostja tegi hagejale xxxx kontori köögimööbli tootmise ja paigalduse pakkumise e-kirjaga 29.10.2016. Kostjale makstava tasuna leppisid pooled kokku 1180 eurot, millele lisandus käibemaks ehk kokku 1416 eurot. Hageja tasus selle tasu ettemaksuna. Tasu oli tasaarveldatud varasema äritegevuse tulemusena.
12.Hageja tõi välja, et ta vahendas kostjale tellimust ja kostja pidi vahendustasuna tasuma hagejale 1801,69 eurot. Hageja tasus xxxx kontori köögi inventari eest 311,42 eurot. Sellele lisandus riiulite hind 175 eurot ja kontori köögimööbli hind 1416 eurot ehk kokku 1902,42 eurot koos käibemaksuga. Selle summa pidi hageja tasuma kostjale. Lisaks tasus hageja kostjale sularahas klientide toodete eest. Summa kokku oli 170,55 eurot koos käibemaksuga. Kokkuvõttes olid kostja kohustused hageja ees 1801,69 eurot + 170,55 eurot ehk kokku 1972,24 eurot. Hageja kohustused kostja ees olid 311,42 eurot + 175 eurot + 1416 eurot, kokku 1902,42 eurot. Hageja leidis, et eeltooduga on tõendatud, et ta tasus kostjale ettemaksuna 1416 eurot.
13.06.04.2018 esitas hageja kostjale nõude, et viimane vormistaks korrektse arve varasemalt tasutud köögimööbli eest. Kostja keeldus. 01.10.2018 esitas hageja e-kirja teel kostjale nõude puudustega töö parandamiseks. Poolte kirjavahetus kinnitab, et kostja ei lähenenud projektile kohusetundlikult ja vajalikku hoolsust järgides. Kostja hakkas xxxx kontori mööbli projektiga tegelema 13.09.2016, aga paigalduseni jõuti alles 2017. aasta juuni teises pooles. Vana köök demonteeriti jaanuaris 2017. aastal ning samal ajal käis Villu Mööbel OÜ esindaja võtmas lõplike mõõte. Hageja pidi hakkama saama ilma köögimööblita enam kui pool aastat.
14.Ebaõiged on kostja väited, et vahepeal muutusid paigaldamise tingimused. 2017. jaanuaris olid kõik tingimused selged. Kostja esindajale oli teada, et tegemist on vana majaga, kus viimane remont tehti 20 aastat tagasi. Alusetud on etteheited, et seinad ja põrandad ei olnud piisavalt sirged. Kostja tegutses majandus- ja kutsetegevuses ja oli paigalduskoha üle vaadanud. Paigaldus kestis 2 päeva ja selle käigus selgusid pidevalt vajadused midagi ümber teha. 2017. aasta jaanipäeval tööd seiskusid ja vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja töid parandama ja lõpetama ei tulnud. Hageja andis kostjale 18.10.2018 täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldanud, luges hageja end lepingust taganenuks.
15.Kuna hageja taganes kehtivalt lepingust, nõudis ta tagasi tasu 1180 eurot. Lisaks nõudis hageja õigusabikulude hüvitamist summas 590,40 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt 2006,40 eurot. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Hageja nõuded muutusid sissenõutavateks 08.11.2018. Seega on kostja viivitanud hagejale raha maksmisega alates 08.11.2018 kuni 18.03.2019 131 päeva. Järelikult võlgneb kostja hagejale viivise summas 57,61 eurot. Alates 19.03.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni palus hageja välja mõista viivise kindla summana arvestatuna ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostja poolt võlgnetavalt summalt aastas. Lisaks palus hageja kohtul mõista kostjalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse täitmiseni hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt aastas. Kogumis palus
hageja kostjalt välja mõista 2104,01 eurot, millest 2006,40 eurot on põhinõue, 57,61 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot on võla sissenõudmise kulud.
16.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kohtuistungil tunnistas kostja lepingu sõlmimist. Seda ei ole kostja vaidlustanud ka vastuses hagile. Kostja ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et poolte vahel olid tasaarvelduslikud suhted. Kostjale kuulus köögimööbli eest tasumisele 1416 eurot, mille hageja oli varasema soorituste läbi kostjale ettemaksuna tasunud. Tasu on tasaarveldatud poolte varasema äritegevuse tulemusena, mille kostja on kohtuistungil omaks võtnud.
17.Hagejal ei ole vaja välja tuua tööde mahtu ega materjali puudutav, sest kostja kinnitas istungil, et ta pidi tegema mööbli vastavalt joonisele ning materjal oli kirjas poolte e-kirjade vahetuses. Kostja nõustus, et tehnika ja valamu hankis hageja. Lepingust taganemise avalduse saatis hageja kostjale e-kirja teel 18.10.2018 kostja e-posti aadressile xxxx. Zone Media on vastuseks hageja esindaja pöördumisele kinnitanud e-kirja saatmist. E-kirja kättesaamist kinnitab kostja 18.10.2018 e-kiri, milles viimane soovis näha arvet või töövõtulepingut. Kostja on ebaõigesti väitnud, et ta ei ole taganemisavaldust kätte saanud.
18.Kõik puudused avaldusid 2017. aastal koheselt pärast mööbli paigaldamist. Pooled suhtlesid aktiivselt ja hageja nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamist. Suhtlemine toimus suuliselt. Kostja on ise kinnitanud, et ta on nõus hageja eksperdi arvamusega, millest tulenevalt möönis kostja puuduste olemasolu. Kostja on vastuses hagile puudustele sisuliselt vastanud. Peale suulise teavitamise teavitati puudustest suuliselt 01.10.2018 e-kirja teel.
19.Seisuga 18.10.2018 olid töödes järgmised puudused. Mööbli spooni nurgad on liimist lahti ja murdunud. Need olid sellised mööbli paigaldamise hetkest alates. Spoon oli valesti peale liimitud ja valesti kanditud, sest töötasapinna spoon oli ebaühtlane. Alumise kapi sokkel ei jooksnud kokku vasakult ega paremalt. Alumise kapi parempoolne sein oli vales mõõdus ehk liiga lühike. Parema töötasapinna ja ülemiste kappide vahel asetsev mööbliplaat oli ülemistest kappidest 10 mm väljapoole. Spooni kant oli jätkatud ja liimist lahti mööbli paigaldamise hetkest alates. Gaasiboileri kapi põhjas olid ebakvaliteetsed lõiked ja jäljed saagimisest. Gaasiboileri ülemine sisemine kapp oli ebakvaliteetselt kokku pandud ja selle uks oli valel kõrgusel. Ülemiste kappide tagumine sein ei olnud loodis. Ülemiste kappide seinakinnitused olid ebakvaliteetsed. Töö tasapind oli tervikuna kõver. Pliit ja kraanikauss olid ebakvaliteetselt ja ebaühtlaselt vuugitud. Mööbli paigaldamisel jäi olemasolev pistikupesa alumise kapi vaheseina taha. Kostja ei teavitanud varasemalt, et pistikupesa asukohta oleks vaja muuta.
20.Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid jätta hagi rahuldamata. Kostja tunnistas lepingu olemasolu ja tasaarveldussuhte olemasolu. Kostja ei ole tõendanud, et ta töö valmis tegi. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et töö jäi lõpetamata ja ta keeldus hiljem puuduste kõrvaldamisest. Kostja on vastuses hagile kinnitanud, et puudused olid praak või tema viga. Kostja ei ole tõendanud, et mööbel tuli hageja tõttu uuesti paigaldada ja kostjale ei antud piisavalt aega töö tegemiseks ja materjali tellimiseks. Kostja oli lepingu täitmisel pahauskne.
21.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 2606,40 eurot. Hageja esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluse koostamisele ja esitamisele aega 1,2 tundi. Hagi koostamisele kulus 6 tundi ja hagi täienduse koostamisele 2,5 tundi. Istungiks valmistumiseks kulus 1,5 tundi ja istungil osalemiseks 1,1 tundi. 25.11.2019 seisukohtade koostamiseks kulus 3,8 tundi. 27.01.2019 istungiks valmistumiseks kulus 1,5 tundi ja istungil osalemiseks 0,5 tundi. Õigusabi
osutati tasuga 144 eurot tunnis koos käibemaksuga ja 120 eurot ilma käibemaksuta. Kokku kulus 18,1 tundi ehk 2606,40 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOSTJA VASTUVÄITED
22.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja sai mööbli kätte juunis 2017. Hageja on mööblit kasutanud poolteist aastat ega ole pretensioone esitanud. 01.10.2018 saatis hageja kirja ja soovis, et kostja tuleks mööblit üle vaatama, kuid hageja antud tähtaeg 7 päeva oli ebamõistlik. Kostja esindaja sõitis Eestist ära ja uue töötasapinna tarneaeg oleks olnud 2-3 nädalat.
23.Kostja leidis, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Hageja kui endise koostööpartneri soovile vastu tulles tegi kostja kontori jaoks mööbli pakkumise koos paigaldusega. Kostja ei ole hagejale esitanud mööbli eest ühtegi arvet, seahulgas ettemaksu arvet. Hageja ei ole mööbli eest tasumiseks teinud ühtegi ülekannet ega selle tegemist tõendanud. Kohtule on esitatud arusaamatud paberilipikud, mida ei saa lugeda arvelduseks. Ettemaksu tasumist ei ole hageja tõendanud.
24.Hageja on ise nõustunud, et maja vanust arvestades ei olnud seinad loodis. Kostja juhtis sellele tähelepanu. Mööbel paigaldati 05.06.2017 ja 08.09.2017 kostja töötajate poolt esimest korda ja teist korda 21.06.2017 ja 06.07.2017 pärast köögi seinapaneelide paigaldust.
25.Kostja nõustus hageja eksperdi arvamusega. Hageja tungival nõudmisel paigaldati köögimööblile just see kraanikauss, mille hageja ostis. Kostja hoiatas, et hageja kraanikauss sobib ainult kivist tööpindadele, kuid hageja nõudis kraanikausi paigaldamist viisil, kus kraanikauss oli tööpinnaga tasa. Kostja hoiatas, et sellisel juhul ei saa tööle anda garantiid. Kostja hoiatas, et selline paigaldus ei pea veele vastu ja varsti on tööpind rikutud.
26.Kostja nõustus, et töötasapinna esiservas oli kant jätkatud. Seda jätkati, kuna materjali jäi puudu ning uut materjali ei toodud. Alusetu on väide, et kappide tehniline lahendus oli vale. Hageja ei ole tõendanud, et mõni kapp oleks lagunenud. Kostja kasutas sobivaid tüübleid. Potisahtli laius tulenes hageja soovist. Kostja selgitas, et selline sahtel ei tööta. Alusetu on väide, et esipaneeli kõrgus ülemisel paremal kapil on madalam. Sealt puudub veel üks plaat koos riiulisüsteemiga, mis läheb ülemisse kappi.
27.Lisaks leidis kostja, et mitmetest puudustest sai ta teada alles hagiavaldusest. Kostja sai alles hagist teada, et mööbli spooni nurgad on liimist lahti ja murdunud. See on tingitud veekahjustustest, sest saepuru plaat ei ole veekindel. Spoon oli valesti peale liimitud põhjusel, et kostjale ei antud aega, et tellida töötasapinna katmist tehasest, kust kostja algselt plaanis seda teha. Alumise kapi soklite kokkujooksmine ei ole asjakohane, sest töö on lõpetamata ja puudus kergesti kõrvaldatav. Väide alumise kapi parempoolse seina valest mõõdust on tõendamata. Osad probleemid tekkisid seinapaneelide tõttu ja kapid ei olnud loodis, sest seinad ei olnud loodis. Ülemiste kappide seinakinnitused on kvaliteetsed. Töötasapind on kõver, sest puudub külmkapp, mille külge kinnituks vahesein. Külmkappi paigalduse ajal ei olnud. Pliidi ja kraanikausi ebakvaliteetne vuukimine on tingitud sellest, et hageja ei valinud kostja soovitatud kivist töötasapinda. Esimesel mööbli paigaldamisel oli pistikupesa õiges kohas. Hiljem lisas hageja ise seinapaneelid ja pistikupesa jäi vaheseina taha. Hageja on kostja paigaldatud mööbli ise lahti võtnud.
28.Hageja ei ole kostja poole 1,5 aasta jooksul pöördunud. Kostja oleks töö kohe ära lõpetanud. Hageja ei lasknud töid lõpetada. Kostja ei ole kunagi avaldanud, et ta tööd ei lõpeta. Kostja
arvas, et tööd on lõpetatud, sest hageja tegi kostjaga koostööd edasi ega maininud, et töö on lõpetamata. Kostja oli valmis lõpetama paigalduse ja vahetama töötasapinna, kuid kostja leidis, et ta ei saa vastutada veekahjustuste eest. Sama valamut alles jätta ei saa. Hageja peaks tasuma teistkordse paigalduse eest.
29.23.12.2019 seisukohtades vaidles kostja jätkuvalt hagile vastu. Hageja sai mööbli kätte juunis 2017. Paigalduse ajal oli tegemata köögi tagumine sein, mistõttu võttis kostja mööbli uuesti lahti ja soovis paigaldust uuesti teha. Kostja leidis, et praktikas peaks garantii kehtima kuus kuud. Hageja kasutas mööblit 1,5 aastat ega esitanud pretensioone. Hageja kui tarbija oleks pidanud defektist teatama 2 kuu jooksul.
30.Kostja leidis, et esimese kuue kuu jooksul oleks müüjal olnud kohustus tõendada, et kaup ei ole defektne. Pärast seda peavad tarbija ja müüja kokku leppima, kes peab tõendama ja kuidas tuleb tõendada, et kaup on defektne. 01.10.2018 nõudis hageja e-kirjaga, et kostja tuleks mööblit üle vaatama, aga tähtaeg oli ebamõistlik. Mööbli paigaldusest oli möödunud 16 kuud. Mööblit kasutas ettevõtte, kellele kehtib tavapraktikas kuu kuuline garantii. Hageja fotod on tehtud 21 kuud pärast mööbli paigaldust. Vahetatud või parandatud kaubale ei anta uut kaheaastast garantiid. Kostja paigaldas mööbli teistkordselt 21.06.2017 ja 06.07.2017.
31.Kostja viitas VÕS § 56 lõikele 1 ja VÕS § 155 lõikele 1. Kostja on nõus, et endise koostööpartneri soovile vastu tulles tegi ta hageja kontori jaoks mööbli pakkumise koos paigaldusega. Hageja ei ole kostjale mööbli eest tasunud.
32.27.01.2020 seisukohas leidis kostja, et kuna hageja asus mööblit kohe kasutama, on ta selle vastu võtnud. Kuna ta ei esitanud 16 kuu jooksul pretensioone, oli see tavakasutuses. Hageja ei ole tõendanud, et ta mööblit kasutada ei saanud. Kostja viitas VÕS §-le 643 ja § 644 lõikele 1. Pooled ei allkirjastanud kirjalikku lepingut ja hageja koostatud jooniseid ei ole kostjal säilinud. Hageja ei ole kirjeldanud, millisele lepingu punktile teostatud töö ei vasta.
33.Tellija teatas puudustest esimest korda 01.10.2018 pärast seda, kui oli töö vastu võtnud 08.06.2017. Hageja oli mööblit kasutanud juba 16 kuud. Teadet ei olnud esitatud mõistliku aja piires. Hagejat oli ka hoiatatud, et tema ostetud kraanikaussi ei saa paigaldada saepurust tööpinna sisse. Kostja viitas VÕS § 646 lõikele 6 ja § 651 lõikele 1. Teist korda paigaldas kostja mööbli hageja soovil, sest hageja oli ise vahepeal mööbli lahti võtnud. Sellega lõppes garantii. Hagejal puudus õigus lepingust taganeda, sest leping oli juba lõppenud. Leping lõppes mööbli kasutusele võtmisega pärast esimest paigaldamist 08.06.2017.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
35.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja tarnima ja paigaldama hagejale kuuluvasse kontorisse aadressil xxxx köögimööbli; 2) hageja tasus tasaarvelduste tulemusena kostjale lepinguliste tööde eest 1416 eurot koos käibemaksuga; 3) kostja tegi töövõtulepingu alusel töid kuni suveni 2017.
36.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kehtivalt taganenud sõlmitud töövõtulepingust ning kas hagejal on seetõttu õigus nõuda tagasi makstud 1416 eurot ja õigusabikulude kandmisest tulenevat kahju 590,40 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot ja viivist.
37.Hageja väitis, et kuna kostja töö oli puudustega, keeldus hageja töö vastuvõtmisest ja nõudis töö parandamist. Kvaliteedinõudeid pooled kokku ei leppinud, aga töö ei vastanud keskmisele kvaliteedile ega olnud osaliselt kasutatav sihtotstarbeliselt. 18.10.2018 andis hageja kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kostja puudusi ei kõrvaldanud, luges hageja end lepingust taganenuks. Täiendavaid puudusi tuvastas ekspert. Tööde mahtu ega materjali puudutavat ei pea hageja välja tooma, sest kostja kinnitas, et pidi tööd tegema vastavalt joonistele ning materjal oli kirjas poolte e-kirjades. Kõik puudused ilmnesid 2017 pärast mööbli paigaldamist ning puudustest teavitati kostjat suuliselt. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest ning on kinnitanud, et puudused olid kostja viga või praak.
38.Kostja leidis, et hageja sai mööbli kätte juunis 2017, kasutas mööblit pooleteise aasta jooksul ega esitanud pretensioone. 01.10.2018 saatis hageja kirja, kus nõudis mööbli ülevaatamist, kuid ta andis selleks ebamõistlikult lühikese tähtaja. Kostja paigaldas mööblit 2017 aastal kahel korral ja teist korda pärast seinapaneelide paigaldust. Hageja ostis ise kraanikausi, mis tema nõudmisel paigaldati, kuigi kostja hoiatas, et selline kraanikauss sobib ainult kivist tasapinnale ega pea veele vastu. Muud hageja etteheited on põhjendamatud ja mitmetest etteheidetest sai kostja teada alles hagiavalduses. Hageja teatas puudustest hilinemisega.
39.Kohus leiab, et vaatamata korduvatele selgitustele ei toonud hageja välja ega tõendanud eeldusi, mis võimaldaksid tema nõuet rahuldada. Hageja ei tõendanud, millistel tingimustel pooled töövõtulepingu sõlmisid, millal ja millistest puudustest hageja kostjat teavitas ning millal nõudis nende kõrvaldamist. Hageja ei tõendanud, et ta esitas lepingust taganemise avalduse õigeaegselt.
40.Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu. Küll aga vaidlevad nad selle üle, millistele nõuetele pidi töö vastama. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 näeb ette, et töö ei vasta muuhulgas lepingu tingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi (punkt 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (punkt 2). Samas tuleneb VÕS § 641 lõikest 3, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.
41.Hageja väitis, et pooled ei leppinud kokku kvaliteedinõuetes, kuid töö ei olnud otstarbe kohaselt kasutatav. Neid väiteid ei ole hageja põhistanud ega tõendanud. Kostja on väitnud, et võimalikud puudused, sh kraanikausi paigaldusest tulenevad vee probleemid, olid tingitud otseselt hageja enda soovidest ning kostja juhtis tagajärgedele tähelepanu. Iseenesest on ka need kostja väited jäänud tõendamata. Hageja on menetluses nõustunud, et puudused, millistele ta taganemisavalduses viitas, olid nähtavalt koheselt 2017. aastal, kui kostja tööd lõpetas. Hageja ei ole aga esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks 2017. aastal keeldunud tööde vastuvõtmisest puudustele tuginedes.
42.VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Pool, kes väidab teatatud nõudeid tulenevat keskmisest kvaliteedist, peab oma väiteid tõendama ja põhistama. Töövõtulepingute korral peaksid tööl olema sellised omadused, mis tavapäraselt sarnastel töödel on. Tegemist on erialavaldkonda kuuluva küsimusega, millest tulenevalt on poolel võimalik oma väiteid tõendada pädeva asjatundja arvamusega. Kohus leiab, et hageja ei ole iseenesest tõendanud oma väiteid selle kohta, et töö ei vastanud keskmisele kvaliteedile ega olnud sihtotstarbeliselt kasutatav.
43.VÕS § 643 näeb ette, et kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Käesolevas asjas sõlmis hageja töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 järgi peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
44.Eeltoodust tuleneb, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud töövõtulepingute puhul peab tellija tegema kõik endast sõltuva, et töö viivitamatult üle vaadata ning puudustest selgelt töövõtjale teatada. Kui puudusest ei teatata õigeaegselt ega kirjeldata puudust piisavalt täpselt, võib tellija minetada õiguse puudustele tugineda. Käesolevas asjas nõustus hageja, et ta sai puudustest teadlikuks juba 2017. aastal. Taganemisavalduse esitas hageja aga enam kui aasta hiljem ehk oktoobris 2018.
45.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 2 näeb ette, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Juhul, kui tellija ütleb töövõtulepingu üles põhjusel, et töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, kohaldatakse lepingust taganemise tagajärgi. Seega selleks, et tellija saaks nõuda lepingu alusel tasutud summa tagastamist, peab töövõtja olema lepingut oluliselt rikkunud.
46.VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingu rikkumisega on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi tegemist siis, kui teine lepingupool ei täida ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Seega tuleneb seadusest, et kui teine lepingu pool ükskõik millist kohustust täiendava tähtaja jooksul ei täida, saab täitmist nõudnud pool lepingust taganeda. Teisalt näeb VÕS § 118 lg 1 p 1 ette, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Seega tuleneb
seadusest, et ka tagamiseavaldus tuleb esitada mõistliku aja jooksul pärast rikkumisest teada saamist.
47.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalset eeldused (RK TKo 2-18109972, p 14, 3-2-1-129-05, p 25, 3-2-1-34-13, p 14). Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1) (RK TKo 2-18-109972, p 14). Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades hageja esile toonud ega tõendanud lepingust taganemiseks vajalike materiaalsete eelduste olemasolu. Hageja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, millistele nõuetele pidid tööd vastama ja milliste puuduste kõrvaldamist oli tal õigus nõuda. Hageja on ise väitnud, et puudused ilmnesid koheselt 2017. aastal, kuid lepingust taganemise avalduse esitas hageja ilmselgelt mõistliku tähtaja nõuet eirates enam kui aasta hiljem.
48.Kohus selgitas hagejale 28.10.2019 eelistungil (toimiku lk 115-116) vajadust väiteid täiendavalt tõendada ja põhistada. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, et millal ja millise lepingu pooled sõlmisid ja millise töö pidi kostja tegema. Kohus selgitas hagejale VÕS § 644 lg 1 ja lg 3 ning vajadust välja tuua ja tõendada, millal ta puudustest teada sai ning millal nõudis nende kõrvaldamist. Kohus selgitas vajadust välja tuua ja tõendada sisuliste eelduste olemasolu, mis võimaldasid hagejal lepingust taganeda. 27.01.2020 eelistungil (toimiku lk 131) selgitas kohus hagejale uuesti, et viimasel on välja toomata pooltevahelise lepingu sisu ehk see, millistele nõuetele pidid tööd vastama. Kohus selgitas, et hageja etteheited tööde kvaliteedile olid põhistamata, sest hageja kasutas üldisi väljendeid nagu „ebakvaliteetne“ ja „vale“. Kohus selgitas, et majandus- ja kutsetegevuses lepingu sõlminud tellija peab puudusi võimalikult selgelt kirjeldama. Kohus selgitas hagejale, et hageja ei ole seostanud esitanud fotosid konkreetsete faktiliste asjaoludega ja kohus ei saa ise hageja asemel asuda asjaolusid tõenditest otsima. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid täiendavalt ei tõendanud ega põhjendanud.
49.Hageja esitas kohtule poolte e-kirjad (toimiku lk 52-53), millistest tema sõnul pidi tulenema kostja pakkumine vaidlusaluse mööbli tegemiseks. Esitatud tõenditest nähtub, et 31.10.2016 saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis, et hind koos paigaldusega on 1180 eurot, millele lisandub käibemaks. Millele täpselt pakkumine on tehtud, e-kirjadest järeldada ei saa. Pooled on e-kirjades viidanud erinevatele materjalidele, kuid ei ole tervikuna kokku leppinud selles, mida täpselt kostja tegema pidi ja millistele kvaliteedinõuetele pidi töö vastama või millal valmima. Hageja on möönnud, et kvaliteedinõuetes kokku ei lepitud. Alusetud on seejuures hageja väited, et ta poolte kokkuleppe sisu täiendavalt põhistama ega tõendama ei pidanudki, sest kostja võttis omaks, et pidi tööd tegema jooniste alusel. Vastavaid jooniseid ei ole hageja kohtule esitanud ega tegelikult esitanud ühtegi etteheidet seoses sellega, et tööd ei vastanud kokku lepitud joonistele.
50.Hageja esitas kohtule tõendid, millistest tema sõnul pidid nähtuma poolte tasaarveldused (toimiku lk 51, lk 54-64). Kohus leiab, et esitatud tõendid ei tõenda hageja väiteid, milliste kohaselt on ta tasunud kostjale ettemaksu tasaarvelduse teel. Küll aga on kostja selle hageja väite omaks võtnud 27.01.2020 istungil (toimiku lk 113), mistõttu ei vaidle pooled sisuliselt selle üle, et kostja sai hagejalt tööde eest 1416 eurot koos käibemaksuga.
51.Ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud tööde valmimise tähtajas. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja tegi töid kuni 2017. aasta suveni, misjärel
asus hageja köögimööblit kasutama. Hageja väited, milliste kohaselt olevat keeldunud tööde vastuvõtmisest puudustele viidates, on jäänud paljasõnalisteks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal ja millistest puudustest ta kostjat 2017. aastal teavitas või milliste puuduste kõrvaldamist nõudis. Kostja on eitanud, et hageja oleks teda töödes esinevatest puudustest 2017. aastal teavitanud.
52.01.10.2018 ehk vähemalt aasta ja mitu kuud pärast seda, kui hageja oli asunud köögimööblit kasutama, saatis ta kostjale e-kirja (toimiku lk 60), milles palus hagejal neljapäeval „köögi vare“ mana monteerida ja teisaldada. Köögi eest saadud summat soovis hageja tagasi saada. Seega esitas hageja sisuliselt lepingust taganemise või ülesütlemise avalduse 01.10.2018, kuid ta ei andnud selles kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ega viidanud ühelegi konkreetsele puudusele. 03.10.2018 kordas hageja oma nõuet. 04.10.2018 vastas kostja, et ta ei ole seni ühtegi kööki lõpetamata jätnud. Kostja leidis, et töötasapinna ääred tuli lahti, sest kostjal ei olnud aega kanditud tasapinda tellida. Samuti leidis kostja, et seinad olid loodist väljas.
53.Esindaja vahendusel saatis hageja kostjale lepingust taganemise avalduse 18.10.2018 (toimiku lk 23-24). Selles teatas hageja esimest korda, et töös esinevad puudused. Avalduses oli märgitud, et mööbli spooni nurgad on liimist lahti ja murdunud ning spoon oli valesti peale liimitud ja valesti kanditud. Alumise kapi sokkel ei jooksnud kokku ja alumise kapi parempoolne sein oli vales mõõdus. Avalduses oli märgitud, et paremat kätt töötasapinna ja ülemiste kappide vahel asetsev mööbliplaat oli ülemisest kappides 10 mm väljapoole. Gaasiboileri kapi põhjas olid ebakvaliteetsed lõiked ja jäljed saagimisest. Gaasiboileri ülemine sisemine kapp oli avalduse kohaselt ebakvaliteetselt kokku pandud. Ülemiste kappide tagumine sein ei olnud loodis. Ülemiste kappide seinakinnitused olid ebakvaliteetsed, töötasapind oli kõver, pliit ja kraanikauss olid ebakvaliteetselt ja ebaühtlaselt vuugitud ning mööbli paigaldamisel oli pistikupesa jäänud vaheseina taha.
54.Kohus leiab, et 18.10.2018 taganemisavalduse esitamise ajaks oli enamike avalduses kirjeldatud puuduste osas möödunud mõistlik tähtaeg nendest teavitamiseks. Avalduses kirjeldatud puudused, mis puudutasid soklite „mitte kokku jooksmist“, kapi seinte ebaõigeid mõõte, saagimisjälgede olemasolu, töötasapinna kõverusi, kappide loodis asetsemist ja pistikupesa jäämist seina taha on sellised puudused, mis on kergesti ja koheselt tuvastatavad töö visuaalsel ülevaatamisel. Hageja ei ole põhistanud ega selgitanud, miks ta ei saanud puudusi kohaselt tuvastada ajal, mis kostja tööd 2017. aastal lõpetas. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks nendest puudustest majandus- ja kutsetegevuses tegutseva tellijana õigeaegselt ja piisavalt selgelt teavitanud ning nõudnud nende kõrvaldamist. Kostja on eitanud suuliste pretensioonide esitamist ning on leidnud, et hageja teavitas puudustest 18.10.2018 avalduses esimest korda hilinemisega.
55.Ülejäänud osas ei ole võimalik taganemisavaldusest mõista, milles puudused seisnevad, sest puuduste sisu ei ole piisavalt selgelt kirjeldatud. Avalduses on korduvalt kasutatud väiteid, et töö erinevad osad on „valed“ või „ebakvaliteetsed“, kuid need väited on jäänud üldsõnalisteks. Hageja ei ole ka kohtumenetluse käigus selgitanud, milles seisnes ühe või teise töö osa „ebaõigsus“ või „ebakvaliteetsus“ ning seda eriti olukorras, kus pooled konkreetsetes kvaliteedinõuetes kokku ei leppinud.
56.Avalduses andis hageja kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 31.10.2018 ja teatas, et kui kostja puudusi ei kõrvalda, loeb hageja end lepingust taganenuks ja nõuab hiljemalt 2006,40 euro tasumist, millest 1416 eurot on lepingujärgne tasu ja 590,40 eurot õigusteenuse tasu. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ise ei ole piisava täpsusega selgitanud, milles seisneb enamiku tööde ebakvaliteetsus, ei saanud ta eeldada, et kostja teab, millist puudust
ja kuidas täpselt kõrvaldada tuleb.
57.Taganemise avalduse edastas hageja kostjale 18.10.2018 e-kirjaga (toimiku lk 120), mis Zone Media vastuse kohaselt oli välja saadetud (toimiku lk 121-123). Kostja vastas avaldusele samal päeval ja soovis näha arvet või töövõtulepingut (toimiku lk 124). Seega võib asjas kogutud tõenditest kokkuvõttes järeldada, et hageja küll esitas formaalse lepingust taganemise avalduse ja kostja sai selle kätte, kuid avaldus ei olnud esitatud mõistliku aja jooksul pärast seda, kui puudused pidid hagejale olema ilmsed. Hageja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev tellija ei teatanud puudustest kostjale õigel ajal ega selgitanud piisavalt täpselt puuduste sisu. Seetõttu esitas hageja lepingust taganemise avalduse hilinemisega, millest tulenevalt ei olnud lepingust taganemine lubatav ega toonud VÕS § 118 lg 1 kohaselt kaasa õiguslikke tagajärgi.
58.Kohtumenetluses esitas hageja täiendavalt T Ei nimelise isiku koostatud, kuid allkirjastamata köögimööbli ülevaatuse akti nr 21 (toimiku lk 27), mille kuupäevaks on märgitud 14.02.2019. Aktis on kirjeldatud osaliselt samu puudusi, mis olid toodud hageja 18.10.2018 lepingust taganemise avalduses. Kuna akt on allkirjastamata, ei saa see asjatundja arvamusena hageja väiteid puuduste olemasolu kohta tõendada.
59.Hageja esitas kohtule ka sama isiku allkirjastatud akti (toimiku lk 81-82), milles on leitud, et tööpind ja korpused on saanud veekahjustusi, mille tagajärjel on tööpind deformeerunud. Tööpinna esiserva kant oli jätkatud ning lahendus akti koostanud isiku hinnangul „nõrk“. Ülakapid olid seinal viltu ja T E pidas võimalikuks, et ei olnud kasutatud paigalduse ajal sobivaid tüübleid. Tema akti kohaselt ei olnud võimalik mööblit taastada.
60.Kohus leiab, et allkirjastatud T Ei akt ei tõenda töödes selliste puuduste olemasolu, mis oleksid andnud hagejale õiguse lepingust taganeda. Eeskätt ei tõenda akt hageja väiteid põhjusel, et hageja ei ole tõendanud akti koostanud isikul asjatundja pädevuse olemasolu. Aktis endas on T E märkinud, et ta tegeleb eritellimuse mööbliga alates 2005. aastal. Akti koostaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal on olemas vastavas valdkonnas väljaõpe või erialane haridus. Seetõttu ei saa tegemist olla usaldusväärse asjatundja arvamusega. Lisaks ei ole T E põhistanud, miks on töövõtjale ette heidetav mõne töö „nõrk“ või „vale“ lahendus. T Ei väited on aktides jäänud sisu osas põhistamata, mistõttu ei ole võimalik loogiliselt hinnata, kuidas ta ühe või teise järelduseni on jõudnud.
61.Samuti esitas hageja kohtule fotod (toimiku lk 28-36, lk 65-80, lk 83-91), millistest hageja väidete kohaselt pidid nähtuma puudused. Fotodest ei ole võimalik järeldada, kus on need tehtud ja mis täpselt neist nähtub. Juhul, kui fotod on tehtud vaidlusalusest köögimööblist, on neis enamikel juhtudel tegemist selliste puudustega, mis oleksid olnud visuaalselt koheselt nähtavad (spooni nurgad liimist lahti ja murdunud, alumise kapi seina vale mõõt või plaadi ebaõige asukoht, kandi jätkamine, jäljed saagimisest, pistikupesa asukoht). Nendest puudustest oleks hageja pidanud kostjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast mööbli paigaldamist 2017. aastal. Ülejäänud osas ei nähtu ka hageja täiendavatest selgitustest 25.11.2019 menetlusdokumendis, kuidas nähtub fotodest „vale peale liimimine“, „vale kantimine“ või töö „ebakvaliteetsus“.
62.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagejal ei olnud õigust lepingust 18.10.2018 avaldusega taganeda, sest see oli esitatud olulise hilinemisega. Hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval tellijal oleks tulnud koheselt pärast mööbli paigaldamise lõpetamist 2017. aasta suvel töö üle vaadata ning tuvastatud puudustest piisavalt selgelt ja mõistliku aja jooksul kostjat teavitada. Taganemisavalduse saatmise ajaks 18.10.2018 oli hageja minetanud õiguse puudustele tugineda. Lisaks ei ole hageja mitmete puuduste osas isegi kohtumenetluses
põhistanud ega tõendanud nende olemasolu. Kuna taganemisavaldus oli lubamatu, ei toonud see kaasa õiguslikke tagajärgi ega võimalda kohtul rahuldada hageja nõuet tagastada lepingu alusel saadut 1416 eurot. Kuna hagejal puudus õigus esitada lepingust taganemise avaldust, ei saa ta nõuda kostjalt taganemisavalduse koostamiseks vajalike õigusabikulude (arve toimiku lk 25) hüvitamist summas 590,40 eurot. Kogumis tuleb hageja põhinõue summas 2006,40 eurot jätta rahuldamata.
63.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude, ei kuulu rahuldamisele hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 57,61 euro nõue, alates 19.03.2019 sissenõutavaks muutuva viivise nõue ja võla sissenõudmise kulude 40 euro nõue.
64.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas asjas ei esitanud kostja kohtu antud tähtajaks menetluskulude rahalise hüvitamise taotlust, mistõttu ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.