Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-15029
Tsiviilasi
Siim Grossbergi hagi Liana Grossbergi vastu 5270 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Siim Grossbergi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Siim Grossberg (isikukood XXXXXXXXXXX)
Rahuldada Siim Grossbergi menetlusabi taotlus osaliselt.
Määrus toimetada kätte hagejale ja Rahandusministeeriumile.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlke kulud igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast sama seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Käesoleva juhul on hagihinnaks 5270 eurot, millelt tuleb RLS lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 425 eurot. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 181, mille lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 181 lg 2 kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. TsMS § 186 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Hageja poolt esitatud menetlusabi taotluse kohaselt puuduvad hagejal sissetulekud, varad ja igasugused väljaminekud. Kohtule nähtuvate registrite kohaselt puudub taotlejal igasugune registrivara. Kohus leidis, et TsMS § 181 lg-s 1 sätestatud alused hagejale menetlusabi andmiseks on täidetud. Samas ei pidanud kohus põhjendatuks vabastada hagejat riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Hageja isikukontolt nähtuvalt laekus viimase seitsme kuu jooksul kontole 545 eurot, mida hageja on kasutanud kaupluses tasumiseks ja osaliselt elektri eest maksmiseks. Seega saab hageja igakuiseks sissetulekuks lugeda 77 eurot 85 senti, millest tuleb maha arvestada hageja vajalik kulu elektrile (kuni 0,43 eurot). Pärast hageja vajalike kulude mahaarvestamist jääb hageja kasutusse igakuiselt 77 eurot 42 senti. Muus osas on hageja kinnipidamisasutuses viibimise ajal riigi ülalpidamisel. Kinnipidamisasutuses viibimise ajal tagatakse kinnipeetavale mh toitlustamine. Kohus leidis, et kuna Viru Vanglas viibimise ajal on hageja riigi ülalpidamisel, samuti on hagejal olnud viimase 7 kuu jooksul sissetulek, siis on ta osaliselt võimeline riigilõivu tasuma. Lisaks sellele ei ole hageja majandusliku seisundi teatises märkinud, et tal oleks ühtegi vajalikku kulu, mida ta peab kandma (tl 3). Ülaltoodust lähtudes ja riigilõivumäära suurust arvestades vähendas kohus tasumisele kuuluvat riigilõivu 275 euro võrra, ning määras hagejale kohustuse tasuda riigilõivu summas 150 eurot kolme kuu jooksul igakuiselt 50 eurot kuus.
Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
viie osamaksena, ning et riigilõivu tasumise kohustus saaks hagejale takistuseks kaebeõiguse teostamisel.
Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.