Monefit Estonia OÜ hagi AS SEB Pank vastu pangateenuste lepingute kehtivuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine / kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Monefit Estonia OÜ, registrikood 12449415, asukoht Lõõtsa 5, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: J. B. (e-post: XXX Kostja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arsi Pavelts (e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Jätta Monefit Estonia OÜ hagi läbi vaatamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega peale käesoleva määruse jõustumist.
4.Toimetada kohtumäärus pooltele kätte. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Riigilõiv määruskaebuse esitamisel 50 eurot. Hageja nõuded ja hagi asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Monefit Estonia OÜ (edaspidi hageja) poolt 16.01.2020 esitatud hagi AS-i SEB Pank (edaspidi kostja) vastu pangateenuste lepingute kehtivuse tuvastamiseks (täiendatud 24.01.2020). Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kolm arvelduskontolepingut: 1) EE191010220219768220, sõlmitud 17.05.2013; 2) EE671010220218284226, sõlmitud 17.05.2013 ja 3) EE641010220229732220, sõlmitud 12.03.2014 (edaspidi arvelduskontolepingud). 22.11.2019 laekus hagejale kiri kostja töötajalt D. M.(edaspidi kostja töötaja), milles edastati hagejale rida küsimusi põhjendusega läbi viia igaaastaseid klientide ülevaatuseid (nn „Enhanced Due Diligence“ raames). Kostja küsimused puudutasid eelkõige hageja ärimudelit, investoreid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvat dokumentatsiooni. Hageja kuulub konsolideerimisgruppi CG AS (edaspidi CG), seal-hulgas ka teise Eestis tegutseva krediidiandjaga CE AS-ga (edaspidi CE), mille äritegevus toimub hagejaga samas ärikohas ja mis
2-20-745 samuti sai kostjalt analoogse küsimustiku. Kuna kostja töötaja tutvustas ennast 22.11.2019 e-kirjas kui asendaja ning selleks, et hageja saaks võimalikult edukalt teha omalt poolt koostööd, kutsus CE kostja töötajat kostja esindajana CE ja hageja ärikohta, et nii CE kui ka hageja saaksid selgitada oma ärimudelit ja tööprotsesse ning saada põhjalikumalt aru kostja poolt läbi viidava kontrolli eesmärgist ning ootustest. Kuigi alguses kostja töötaja nõustus hageja ärikohta tulema, saatis ta 26.11.2019 CE-le e-kirja, milles jättis plaanitud kohtumise ära. 29.11.2019 saatis hageja kostjale kogu kostja poolt nõutud informatsiooni koos vastavate dokumentidega. Sellele vaatamata saatis kostja töötaja 06.01.2020 hagejale kliendisuhte lõpetamise teatise, milles andis teada, et kostja lõpetab hagejaga kõik kolm arvelduskontolepingut ning sulgeb vastavad arvelduskontod alates 10.02.2020. Põhjendusena on kostja 06.01.2020 kirjas nimetatud SEB Panga arvelduskontolepingu tingimuste (kehtivad alates 01.01.2020) punkti 117, mille kohaselt on pangal õigus leping erakorraliselt, etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui klient rikub oluliselt lepingulist kohustust. Lepingulise kohustuse oluline rikkumine on eelkõige see, kui klient või temaga seotud isik rikub kohustust, mille täpne täitmine on eelduseks, et pank lepingu täitmist jätkaks. Selliseks kohustuseks on esitada panga nõudel andmeid ja dokumente, mis tõendaksid kliendi äritegevuse või tehingu eesmärki ja olemust või tehingus kasutatava raha või muu vara seaduslikku päritolu. Lisaks on kostja 06.01.2020 teatises viidatud sellele, et vastavalt SEB arvelduskontolepingu tingimuste p-le 117 on pangal õigus leping sõltumata põhjustest ka korraliselt üles öelda, teatades ärikliendile ette üks kuu. Samuti on 06.01.2020 teatises antud märku, et tulenevalt hageja arvelduskontode sulgemisest ja võttes aluseks toote-lepingutes kokkulepitud lepingu lõpetamise sätteid, ütleb kostja alates 10.02.2020 korraliselt üles ka hagejaga sõlmitud tootelepingud: 1) ärikliendi internetipanga lepingu 17.05.2013; 2) panga-liides lepingu 17.06.2013; 3) SME paketi 12.08.2015 (edaspidi tootelepingud). Hageja on seisu-kohal, et kostja poolt 06.01.2020 edastatud ülesütlemisavaldus on ebaselgelt formuleeritud ja motiveerimata ning on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6), millest tulenevalt on see tühine. Samuti leiab hageja, et ülesütlemisavalduses erakorralisele ülesütlemisele viitav tekst on tüüptingimusena tulenevalt VÕS § 42 lg-st 1 tühine. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kohtul tuvastada, et kostja poolt hagejale 06.01.2020 edastatud ülesütlemisavalduse alusel ei ole hagejaga sõlmitud arvelduskontolepingud ja tootelepingud lõppenud ja kehtivad edasi.
2.16.03.2020 esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu täiendava hagiavalduse selles, et 12.02.2020.a. edastas kostja hagejale „Pangaga sõlmitud lepingute korralise ülesütlemise teate“, milles viitas asjaolule, et kostja hinnangul on tema poolt hagejale 06.01.2020 edastatud erakorralised ja korralised ülesütlemisavaldused kehtivad ning hagejaga sõlmitud lepingud on lõppenud alates 10.02.2020.a. Samuti tõi kostja 12.02.2020 teates välja, et ütleb hagejaga sõlmitud lepingulised suhted korraliselt üles ja lõpetab hagejaga sõlmitud arvelduskontolepingud ja tootelepingud ning lisaks veel ka deebetkaardi lepingu (sõlmitud 22.01.2020) alates 17.03.2020.a. 18.02.2020 edastas kostja hagejale päringu, milles esitas mitmeid küsimusi hageja äritegevuse kohta, tuues põhjenduseks „tunne oma klienti põhimõtte“ ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS)-st tulenevate kohustuste järgimise. 27.02.2020.a. edastas hageja kostjale e-kirja, milles palus kostjal täpsustada 18.02.2020.a. päringuga taotletavat eesmärki ning tulenevalt kostja päringus toodud küsimuste tugevast seotusest kostja ja hageja vahel tsiviilasjas 2-20-745 toimuva vaidlusega, palus hageja pikendada kostja 18.02.2020.a. päringule vastamise tähtaega vähemalt kuni 27.03.20, st pärast seda, kui kostjal on olnud võimalik kujundada oma seisukohad hageja hagi osas ning need kohtule esitada. Alternatiivselt palus hageja kostja päringule vastamise tähtaega pikendada kuni ajani, kui hageja ja kostja vahelises hagimenetluses enam eelmainitud asjaolude üle vaidlust ei ole ehk kohtuvaidlus on jõudnud lõpuni ning tsiviilasjas on jõustunud lõplik kohtuotsus. 28.02.2020.a. laekus kostjalt vastus hageja 27.02.2020.a. kirjale, millega kostja muu hulgas pikendas oma päringule vastamise tähtaega kuni 13.03.2020.a. Hageja on seisukohal, et ka kostja poolt 12.02.2020 edastatud ülesütlemisavalduse alusel ei ole kostja ja hageja vahel sõlminud pangateenuste lepingud lõppenud ja kehtivad edasi, kuna: 1) SEB Panga arvelduskontolepingu tingimuste p.76, mis võimaldab kostjal öelda lepingud korraliselt üles, on 2 (3)
2-20-745 tulenevalt VÕS § 42 lg-st 1 tühine tüüptingimus; 2) kostja ülesütlemisavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6); 3) krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg-ga 9 krediidiasutusele antud piiramatu õigus kliendisuhtest keelduda on põhiseadusvastane; 4) kostja 12.02.2020.a. edastatud teade on olemuselt lahutamatu kostja poolt 06.01.2020.a. edastatud kliendisuhte lõpetamise teatest, mistõttu on kostja 12.02.2020.a. edastatud teade ebaselge ega oma kujundusõiguse jõudu. Hageja seisukohal, et kui esineb kas või üks eeltoodud põhjendustest, siis ei too kostja poolt 12.02.2020 edastatud ülesütlemisavaldus endaga kaasa õiguslikke tagajärgi ehk hageja ja kostja vahel sõlmitud pangateenuste lepingud ei ole lõppenud ja kehtivad edasi. Hageja palub seega kohtul tuvastada, et ka kostja poolt hagejale 12.02.2020 edastatud ülesütlemisavalduse alusel ei ole hagejaga sõlmitud pangateenuste lepingud lõppenud ja kehtivad edasi.
3.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagide suhtes. Kostja vastuväited
4.03.04.2020 määrusega liitis kohus hageja 16.01.2020 ja 16.03.2020 hagiavaldused ühte menetlusse (tsiviilasi 2-20-745). Kostja leiab hageja 16.01.2020 ja 16.03.2020 hagiavalduste suhtes, et need tuleb jätta läbi vaatamata või alternatiivselt jätta rahuldamata. Hagide läbi vaatamata jätmise taotluse osas kostja osutab, et hageja on esitanud kummagi hagi puhul kostja vastu mitte ühe, vaid erinevate pangateenuste lepingute (esimese hagi puhul 6 ja teise hagi puhul 7 lepingu) kehtivuse tuvastamise nõude, mistõttu peaks hageja tasuma kummagi hagi puhul iga nõude pealt vastavalt 6 x 300 ja 7 x 300 riigilõivu, kuid riigilõivu on tasutud mõlema hagi puhul on ainult ühelt nõudelt a 300 eurot. Kostja leiab, et hagi, millelt ei ole tasutud seaduses sätestatud määras riigilõivu, ei tohiks menetlusse võtta ja juba menetlusse võetud hagi tuleb aga jätta läbi vaatamata. Teiseks on kostja hinnangul haginõuete menetlemine hagiavaldustes esitatud kujul põhimõtteliselt ebaõige ja võimatu. Nii on hageja taotlenud kohtul tuvastada, et arvelduskontolepingud ei ole hagiavalduste esitamise seisuga (s.o. vastavalt 16.01.2020 ja 16.03.2020) lõppenud ja kehtivad edasi samas kui kostja 06.01.2020 ülesütlemisavalduse järgi lõppesid arvelduskontolepingud mitte 06.01.2020, vaid alles 10.02.2020, samuti 12.02.2020 ülesütlemisavalduse järgi lõppesid kõik pangateenuste lepingud mitte 16.03.2020, vaid 17.03.2020. Seega on mõlemad hagid sisutud ja õiguslikult perspektiivitud, mistõttu tuleks jätta need ka sel põhjusel läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1).
5.Kostja selgitab, et ütles 06.01.2020 hagejale edastatud ülesütlemisavaldusega hagejaga sõlmitud arvelduskontolepingud alates 10.02.2020 üles nii erakorraliselt kui ka korraliselt, samas tootelepingud ütles üles korraliselt. Seega sõltumata sellest, kas tõlgendada kostja 06.01.2020 ülesütlemise teadet arvelduskontolepingute osas erakorralise või kõikide pangateenuste lepingute osas korralise ülesütlemise teatena, on mõlemal juhul ülesütlemise tähtaegu järgitud ning kõik pangateenuste lepingud on alates 10.02.2020 lõppenud. Kostja osutab, et tulenevalt erakorralisest ülesütlemisest oleks ta võinud arvelduskontolepingud üles öelda ka etteteatamistähtaega määramata, st koheselt, kuid kostja on teatanud ette enam kui kuu. Isegi juhul kui korralise ülesütlemise tähtaeg peaks olema pikem kui 1 kuu, ei saa see tähtaeg olla pikem kui kaks kuud ning sellisel juhul on pooltevahelised lepingulised suhted lõppenud 06.03.2020. Kostja selgitab, et hagejaga sõlmitud lepingute ülesütlemise põhjuseks oli, et hageja taust ja tegevus ei vasta kostja riskiisule (kostja üldtingimuste pp 51, 117 ja 118). Kostja üldtingimustes ja arvelduskontolepingu tingimustes on ette nähtud kostjapoolne lepingu erakorralise ülesütlemise võimalus seetõttu, et täita seadusega ette nähtud rahapesu tõkestamise meetmeid. Vastavalt RahaPTS §-le 10 on krediidiasutus (kostja) kohustatud määrama riskide tasemed ja riskide tüübid, mida ta on valmis oma tegevuse käigus võtma oma majandustegevuse ja strateegiliste eesmärkide elluviimise nimel. Kostja on oma seadusega ettenähtud kohustuslikes protseduurireeglites sätestanud, et kliendisuhte loomisel ja hoidmisel on eelduseks, et kliendil on tugev seos Eestiga (juriidilise isiku omanikud on Eesti 3 (3)
2-20-745 residendid, tema äritegevus on seotud Eestiga, investeeringud asuvad Eestis), kliendi tegevus on kostja jaoks läbipaistev ja kliendi pangatehingutes kasutatava vara päritolu on selge ja kostja jaoks lihtsalt tuvastatav. Kostja leiab, et hageja taust ja tegevus sellistele tingimustele ei vasta, mistõttu ei ole hagejale teenuste osutamine kooskõlas kostja riskiisuga. Hagejale teenuste osutamise jätkamine võib tuua kostjale kaasa tõsiseid etteheiteid järelevalveorganite poolt ja ülisuured trahvid, samuti kostja mainekahju, mistõttu kostja ei saa sellises olukorras hagejale teenuste osutamist jätkata. Seetõttu ütleski kostja 06.01.2020 hagejaga sõlmitud arvelduskontolepingud erakorraliselt üles. Kostja ei nõustu, et nii tema 06.01.2020 kui ka 12.02.2020 ülesütlemisavaldus on ebaselgelt formuleeritud ja motiveerimata või on vastuolus hea usu põhimõttega või on ülesütlemisavaldustes viidatud erakorralist ja korralist ülesütlemist võimaldav pooltevaheline kokkulepe tühine tüüptingimus või et krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lg 9 on vastuolus põhiseadusega. 12.02.2020 ülesütlemisavalduse osas kostja selgitab täiendavalt, et kuna maakohus keelas oma 05.02.2020 hagi tagamise määrusega kostjal üksnes 06.01.2020 ülesütlemisavalduse alusel hageja kontode sulgemise ja õiguste teostamise piiramise, kuid ei keelanud kostjal hageja suhtes edaspidiste tahteavalduste tegemist, esitas kostja 12.02.2020 hagejale ka täiendava (alternatiivse) korralise pangateenuste lepingute ülesütlemise teate, mille kohaselt lõppesid hagejaga sõlmitud pangateenuste lepingud igal juhul alates 17.03.2020 (vaatamata sellele, kas kostja 06.01.2020 ülesütlemise avalduse alusel lepingud lõppesid või mitte). 12.02.2020 täiendav lepingute korraline ülesütlemisavaldus oli esitatud üksnes selleks, et tagada kostjale seadustest ja lepingutest tulenevate õiguste ja huvide kaitse parimal viisil ning minimeerida mis tahes riske. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud nõuete puhul on tegemist õiguslikult perspektiivitute nõuetega, mille kohta võib etteruttavalt, ilma lõpplahendini jõudmata öelda, et need ei kuulu rahuldamisele ja mille jätkuv menetlemine tähendab nii poolte kui ka kohtu ressursi asjatut kulutamist.
7.Kohus esitab esmalt seisukoha seoses kostja väidetega, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata põhjustel, et hageja pole tasunud piisavalt riigilõivu ja/või et haginõuete menetlemine hagiavaldustes esitatud kujul on ebaõige ja võimatu seetõttu, et hagide kohtusse esitamise hetkeks polnud veel kätte jõudnud lepingute ülesütlemise tähtaeg. Kohus jagab hageja seisukohta, et hageja pole esitanud esimeses hagis (16.01.2020) vastavalt 6 ja teises hagis (16.03.2020) vastavalt 7 erinevat tuvastusnõuet, vaid kummagi hagi puhul ühe tuvastusnõude, mis hõlmab hageja ja kostja vahelise õigussuhte (kliendisuhte) raames tervikuna samaaegselt kõigi, st vastavalt 6 ja 7 lepingute jätkuva kehtivuse nõuet tulenevalt kostja 06.01.2020 ja 12.02.2020 ülesütlemisavalduste väidetavast tühisusest. Nii on ka kostja põhjendanud kõigi lepingute samaaegset ülesütlemist sisuliselt ühel põhjusel - leides, et tulenevalt RahaPTS tulenevatest nõuetest ei vasta hageja taust ja tegevus enam kostja riskiisule. Seega kohus leiab, et hagide esitamisel on hageja tasunud riigilõivu piisavalt ja riigilõivu vähem tasumise põhjusel kohus hagi läbi vaatamata ei jäta. Ka ei nõustu kohus, et haginõuete menetlemine hagiavaldustes esitatud kujul oleks ebaõige ja võimatu. Kohus jagab hageja arvamust, et kuivõrd hagiavalduste resolutsioonides on osutatud vastavalt 06.01.2020 ja 12.02.2020 ülesütlemisavalduste väidetavale tühisusele, siis on loogiliselt arusaadav, et silmas on peetud pangateenuste lepingute kehtivuse tuvastamist mitte hagi esitamise hetkel, vaid vastavalt ülesütlemisavaldustes nimetatud tähtaegadel 10.02.2020 ja 17.03.2020. 4 (3)
2-20-745 Riigikohus on lahendis 3-2-1-53-16 selgitanud (p 13), et ülesütlemine lõpetab kestvuslepingu tulevikku suunatult. Seega lõpeb leping igal juhul alles ülesütlemisavalduse kättetoimetamise järel, st kas avalduse kättetoimetamisest või tahteavalduses või seaduses määratud tähtaja möödumisel. Seega ka hagiavalduse nõuete esitatud kujul menetlemise ebaõiguse või võimatuse põhjusel kohus hagi läbi vaatamata ei jäta.
8.Küll aga kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata perspektiivituse tõttu. Pooled ei ole esitanud väiteid ja tõendeid, et vaidlusaluste ülesütlemisavalduste esemeks olevate lepingute puhul oleks tegemist muu kui tähtajatute kestvuslepingutega, mille suhtes on kohaldatav korraline ülesütlemine (VÕS § 195 lg 3). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostja vastuses ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2020 määruses (kostja määruskaebuse lahendamise kohta Harju Maakohtu 05.02.2020 hagi tagamise määruse peale tsiviilasjas 2-20-745) sedastatud seisukoht, et juhul kui lugeda kostja 06.01.2020 ülesütlemisavaldust mitte erakorraliseks (VÕS § 196), vaid korraliseks ülesütlemisavalduseks, siis pidi mõistlik tähtaeg lepingute ülesütlemiseks saabuma vähemalt kahekuulise tähtaja möödumisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-111-14 leidnud (p 17-19), et kui kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda, tuleb ülesütlemine lugeda TLS § 85 lg 4 alusel korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Põhimõtteliselt peaks sama kehtima ka teiste tähtajatute lepingute lõpetamisavalduste puhul, kui ei saa eeldada ülesütleva poolte teistsugust tahet (vt Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne. Koostajad P.Varul jt,,Tallinn 2016, lk 958). Maakohus leiab käesoleval juhul samuti, et isegi kui lugeda kostja 06.01.2020 avaldust arvelduskontolepingute erakorralise ülesütlemise osas (VÕS § 196) ebapiisavalt põhjendatuks, mistõttu võib nende lepingute erakorralist ülesütlemist lugeda küsitavaks, siis on kostja 06.01.2020 avalduse puhul arvelduskontolepingute (nagu ka tootelepingute) osas tegemist vähemalt korralise ülesütlemisega (VÕS § 195). Riigikohus on lahendis 2-17-9268 selgitanud (p 18.1), et kuna lepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on õigussuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest (VÕS § 1 lg 1, § 195 lg-d 1 ja 2). VÕS § 195 lg 3 järgi võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Kohtu hinnangul vaidlust ei ole ja see nähtub ka hagiavaldusest, et kostja 06.01.2020 avalduses nähtub kostja selge tahteavaldus pooltevaheliste lepinguliste suhete lõpetamiseks alates 10.02.2020. Korralise ülesütlemise tähendus seisneb selles, et pooled seovad end sõlmitud lepinguga vaid senikauaks, kuni mõlemad pooled on selle jätkumisest huvitatud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-79-3 selgitanud (p 28) et kui ühel poolel ei ole enam huvi jätkata lepingut, võib ta üldjuhul selle lepingulise suhte lõpetada. Privaatautonoomia hõlmab ka ühe lepingupoole huvi astuda olemasolevast lepingulisest suhtest välja, kui selle jätkamine ei ole enam võimalik (PS § 19 lg 1). Seega põhimõtteliselt võib tähtajatu kestvuslepingu puhul kumbki lepingupool lepingu korraliselt üles öelda ka ilma mingi konkreetse põhjuseta, juhul kui on kinni peetud mõistlikust etteteatamistähtajast. Kohus leiab sarnaselt kostja ja ringkonnakohtuga, et isegi juhul kui kostja 06.01.2020 avalduses näidatud etteteatamistähtaega 10.02.2020 pidada arvelduskontolepingute ja tootelepingute korralise ülesütlemise puhul ebapiisavaks, siis igal juhul ei saa mõistlik tähtaeg ületada 2 kuud, mis on tähtajatu makseteenuse lepingu ülesütlemistähtajaks tarbija puhul (VÕS § 720 lg 2). Selle perioodi jooksul pidi hagejal olema võimalik leida omale uued võimalused teiste krediidiasutustrega lepingute sõlmimiseks, oma kliente sellest informeerida ja oma ärisuhted teiste pankade kaudu korraldada. Seega saabus kostja 06.01.2020 ülesütlemisavalduse alusel hagejaga sõlmitud 6 pangateenuse lepingu korralise ülesütlemise tähtaeg kui mitte 10.02.2020, siis vähemalt 06.03.2020 ning kostja 12.02.2020 avalduse alusel deebetkaardi lepingu (sõlmitud 22.01.2020) korralise ülesütlemise tähtaeg hiljemalt 12.04.2020. Seega olid lähtudes lepingute korralisest ülesülemisest hiljemalt 12.04.2020 kõik hagejaga sõlmitud pangateenuste lepingud korraliselt üle öeldud ja lõppenud. Kohus osutab, et hagejaga sõlmitud 3 arvelduskontolepingut ja 3 tootelepingut (v.a. deebetkaardi leping, sõlmitud 22.01.2020) olid üles öeldud juba 06.03.2020, so enne hageja poolt 16.03.2020 hagi 5 (3)
2-20-745 esitamist, mistõttu kostja 12.02.2020 täiendav ülesütlemisavaldus nende 6 lepingute kehtivuse seisukohalt enam õiguslikku tähendust ei oma. Küll aga lõppes 12.02.2020 ülesütlemisavalduse alusel hiljemalt 12.04.2020 korraliselt ka hagejaga sõlmitud deebetkaardilepingu kehtivus. Seega olid menetluse kestel kõik pooltevahelised lepingud 2 kuulise etteteatamisaja möödumisel korraliselt lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust ka küsimus, kas kostja arvelduskontolepingu tingimuste p 76 (mis sätestab korralise ülesütlemise tähtajana 1 kuu) on tüüptingimusena (VÕS § 42 lg 1) tühine või mitte, mistõttu kohus selles suhtes seisukohta ei võta.
9.Kohus märgib täiendavalt, ei leia, et hageja ja kostja vaheliste lepingute puhul saaks korralise ülesütlemise korral tõusetuda küsimus vastuolust hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6). Heas usus käitumine tähendab poole kohustust arvestada teise poole huve ja vältida olukordi, mis oleks teise isiku suhtes ebaõiglased ja liigselt koormavad. Kohus ei leia, et johtuvalt hageja äritegevuse ja kostja poolt osutatava teenuse iseloomust oleks nendevaheliste lepingute korraline ülesütlemine välistatud või saaks kõne alla tulla ainult mingi mõjuva põhjuse (VÕS § 116) olemasolul. Kohus on seisukohal, et kuivõrd nii hageja kui ka kostja puhul on tegemist eraõigusliku äriühinguga, siis laieneb neile mõlemale lepinguvabadus, st vabadus lepinguid sõlmida (VÕS § 8 ja 9 ja ka neid lõpetada (VÕS § 186). Kohus ei leia, et kostja ütles hagejaga sõlmitud lepingud üles meelevaldselt ilma mingi põhjuseta ja pahatahtlikult. Hagiavaldusest nähtuvalt eelnes 06.01.2020 ülesütlemisavaldusele kostja poolne kontroll seoses hageja ärimudeli, investoreid ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvate küsimustega. Ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja lepingud üles hagejapoolse lepingurikkumise tõttu, jättes esitamata panga nõudel andmeid ja dokumente, mis tõendaksid kliendi äritegevuse ja tehingu eesmärki ja olemust või tehingus kasutatava raha või muu seaduslikku päritolu. Kostja on täiendavalt põhjendanud ülesütlemist sellega, et hageja taust ja tegevus ei vasta kostja riskiisule. Kohus möönab, et kostja põhjendused võivad olla hageja jaoks mitteaktsepteeritavad ja vaieldavad, kuid see ei tähenda, et kostjal poleks olnud lepingute korraliseks ülesütlemiseks mingit põhjust. Kohus on arvamusel, et lepingu korralise ülesütlemise põhjus ei pea olema samaväärne erakorralise ülesütlemise mõjuva põhjusega. Ka ei ole kostja puhul tegemist oma valdkonnas tegutseva ainsa või nn turgu valitsevat seisundit omava äriühinguga, mis piiraks hageja võimalusi oma tegevusele vastavaid teenuseid saada. Üldteadaolevalt tegutseb Eestis peale kostja veel 8 krediidiasutust + 5 välisriikide krediidiasutuste filiaali (vt. fi.ee), mistõttu on hagejal piisavalt võimalusi teiste lepingupartnerite leidmiseks. Samuti on hageja osutanud, et ta tegelikult omabki arvelduskontosi ka teistes krediidiasutustes.
10.Kohus ei jaga ka hageja arvamust, et KAS § 89 lg 9 on õigusnormina põhiseadusvastane, kuna riivab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust (Põhiseaduse § 31). Kohtu hinnangul ei ole kostja tegevuse hindamisel KAS § 89 lg 9 määrav, vaid lähtuda tuleb eelkõige VÕS lepingu ülesütlemist reguleerivatest sätetest (VÕS § 195 jj). Kohus osutab, et KAS § 89 lg 9, mis sätestab krediidiasutuse õiguse otsustada keda teenindamisele võtta või mitte võtta, ei ole mõeldud reguleerima mitte äriühingute vahelisi suhteid, vaid eelkõige makseteenuse osutaja ja tarbija vahelisi suhteid (vt seletuskirja võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde www.riigikogu.ee) ning seda tuleks tõlgendada nii, et krediidiasutusel on küll valikuõigus, aga see ei tohi põhineda tarbija kodakondsusel või elukohal st olla diskrimineeriv. Menetluskulud
11.Eeltoodud põhjendustel kohus leiab, et kuna hageja nõuded on muutunud menetluse ksetel perspektiivituteks, tuleb tsiviilasi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS 6 (3)
2-20-745 § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid, mistõttu tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg 1 kohasel kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
13.Kohus leiab, et tsiviilasjas on otstarbekas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist.
14.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
7 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.