Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-17-9268
Otsuse kuupäev
Tartu, 8. mai 2019
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik, Malle Seppik ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Dmitry Laveevi hagi Enefit Kaevandused AS-i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja 7934 euro 13 sendi suuruse hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Dmitry Laveevi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
7934 eurot 13 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Dmitry Laveev, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Kostja Enefit Kaevandused AS, Merilin Ojasaar
Asja läbivaatamise kuupäev
esindaja
vandeadvokaat
25. märts 2019. a, kirjalik menetlus
2-17-9268 töötasu suurune hüvitis ning ülesütlemisest ette teatamata jätmise eest hageja 60 päeva töötasu suurune hüvitis, kuid kokku mitte rohkem kui 10 000 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 15. mai 2017. a otsusega avalduse osaliselt, tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu alates 31. jaanuarist 2017 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu hageja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 5289 eurot 42 senti. Rahuldamata jäi ülesütlemisest ette teatamata jätmise hüvitise nõue.
2-17-9268 Kostja ei pidanud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel järgima etteteatamistähtaega (TLS § 97 lg 3 ja § 88 lg 1). Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 8. veebruaril 2017, kuid sellest, et ta ei ilmunud ajavahemikus 31. jaanuarist kuni 8. veebruarini 2017 tööle ega võtnud kostjaga ühendust, saab järeldada, et hageja ei pidanud võimalikuks pärast kahtlustuse esitamist kostja juures töötamist jätkata.
2-17-9268 hageja tegevus oli jätkuv, ei ole hageja rikkumiste täpset aega võimalik kindlaks määrata. Seetõttu ei eiranud kostja töölepingu ülesütlemisel TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistlikku tähtaega.
2-17-9268 Ringkonnakohus leidis vastuoluliselt, et töösuhtes võib TsÜS § 69 lg 2 järgi eeldada, et töötajale võib ülesütlemisavalduse kätte toimetada tööajal töökohas ning kuna töötaja oli töölt eemal temale esitatud kahtlustuse tõttu kinnipidamise pärast, saab avalduse lugeda kättesaaduks 31. jaanuaril 2017. Samuti leidsid kohtud valesti, et kostjal oli õigus tööleping usalduse kaotuse tõttu üles öelda. Kostja 2015. a sisekontrolli tulemustel selgunud asjaolud ei saa olla ülesütlemise aluseks. Ükski tõend ei kinnita hagejale etteheidetud rikkumisi. Peamistest asjaoludest, millega kostja põhjendab ülesütlemist, sai kostja teada alles pärast ülesütlemisavalduse tegemist. Usalduse kaotuse tekkimiseks ei saanud olla piisav 9. augusti 2016 sisekontroll, millega tuvastati laovarude ülesleidmise ja väljastamise fikseerimise probleemid ning leiti lao ümbrusest kast varuosadega, mis ei olnud arvel. Kostja ütles töölepingu üles 4,5 kuud pärast kontrolli, s.o pärast mõistliku aja möödumist (TLS § 88 lg 4). Kriminaalmenetlus ja hageja kahtlustatavana kinnipidamine ei õigusta ülesütlemist pärast mõistliku aja möödumist.
5(7)
2-17-9268
2-17-9268 täidetud. Kolleegium leiab, et kuna TLS-is ei ole reguleeritud töölepingu lõppemise aega olukorras, kus ülesütlemise vaidlustamise avaldus või hagi jääb rahuldamata, sõltub töölepingu lõppemise aeg sellisel juhul ülesütlemisavalduse kättesaamise ja kehtivaks muutumise ajast.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.