16.detsember 2020 a, Tallinn kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-20-5587
Tsiviilasi
Caverion Eesti AS-i hagi Vitali Elekter OÜ vastu 5050 euro nõudes
Tsiviilasja hind
5 050 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Caverion Eesti AS (registrikood 10010169) asukoht Madara 27a,Tallinn 10612, Hageja lepinguline esindaja: Sulev Tammemäe (Cavere Õigusbüroo; e-post: [email protected]); Kostja: Vitali Elekter OÜ (registrikood 11229295) asukoht Kullerkupu 6, Maardu, Harjumaa 74117, e-post: xxx).
Asja läbivaatamine Istungil osalemine
12.11.2020 kohtuistungil osalesid hageja lepinguline esindaja Sulev Tammemäe ja kostja seaduslik esindaja V J
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt Vitali Elekter OÜ-lt (registrikood 11229295) hageja Caverion Eesti AS (registrikood 10010169) kasuks välja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust taganemise tõttu tagasitäitmiseks 5 040 eurot. Hagi jääb rahuldamata 10 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 935 eurot (s.o riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja tasu 510 eurot). Otsus saata pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Caverion Eesti AS (hageja) esitas 15.04.2020 Harju Maakohtule hagi Vitali Elekter OÜ (kostja) vastu 5 050 euro nõudes (t lk 2-3).
2.Kohus võttis hagi 21.04.2020 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile (t lk 15).
3.Kostja vastas hagile 28.04.2020 (t lk 19). Hageja esitas 13.05.2020 kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, sest kostja vastus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 394 sätestatud nõuetele (t lk 22).
4.Kohus jättis 20.05.2020 e-kirjaga kostja vastuse käiguta ning andis talle tähtaja vastuse täpsustamiseks (t lk 23). Kostja seda ei teinud.
5.09.06.2020 andis kohus pooltele tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks (t lk 24).
6.09.06.2020 teatas kostja, et ei ole pakutud kompromissiga nõus, kuna tööd olid osaliselt tehtud. Kostja on seisukohal, et hageja ei saa nõuda ettemaksu summa täies ulatuses tagastamist (t lk 26).
7.Kohtuistung tsiviilasjas toimus 12.11.2020, osalesid hageja lepinguline esindaja ning kostja seaduslik esindaja (t lk 39-40).
8.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 12.11.2020 toimunud kohtuistungil (t lk 41). Kostja avaldas 12.11.2020 toimunud kohtuistungil, et tal menetluskulud puuduvad. Kostja soovis, et menetlusosaliste menetluskulud jääksid menetlusosaliste endi kanda (t lk 40). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
9.Hageja nõuab kostjalt pooltevahelise töölepingu alusel võlgnevust 5 050 eurot.
10.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:
2020 jaanuaris sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu, mille sisu kohaselt kohustus kostja teostama M kaupluste elektriauditi ning andma selle hagejale üle. Töö lõpptellija oli M, peatöövõtja oli hageja ning alltöövõtja oli kostja. 31.01.2020 edastas kostja hagejale tööde teostamise akti koos samal kuupäeval dateeritud arvega summale 5 050 eurot. Akt oli küll kostja poolt jäetud allkirjastamata, kuid hageja uskus, et töö on siiski teostatud ning tasus kostjale tema poolt väljastatud arve alusel 5 050 eurot. Arve tasumise järgselt aga kostja tööd üle ei andnud. 21.02.2020 edastas hageja kostjale e-kirja, milles nõudis töö üleandmist hiljemalt 25.02.2020, kuid kostja tööd üle ei andnud. Samasisulisi nõudeid töö üleandmise kohta edastas hageja veel 28.02.2020 ning 06.03.2020, kuid ühegi nõude peale kostja tööd üle ei andnud. 30.03.2020 edastas hageja oma esindaja kaudu uue nõude. Nimetatud nõudes andis hageja veelkord täiendava tähtaja ning teatas ühtlasi, et kui täiendavaks tähtajaks ei ole tööd üle antud, siis loeb hageja end VÕS § 116 lg 5 alusel töövõtulepingust taganenuks. Kostja tööd üle ei andnud. 06.04.2020 üritas hageja veelkord kostjaga kohtuvälist lahendust leida ning edastas talle uue nõude. Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et töövõtuleping on taganemise tõttu lõppenud ning kostjal tuleb lepingu alusel saadud raha tagastada. Kostja raha ei tagastanud, kuid vastas nõudele 06.04.2020 e-kirjaga, esitades selgitused, miks on töö tegemata. Raha kostja ei tagastanud. Hageja leiab, et tal on kostja vastu rahaline nõue, mis on sissenõutav. Hageja ja kostja vahel oli leping ning selle sisu oli hageja kohustus tasuda töö ees, kostja kohustus oli aga töö teha ning hagejale üle anda. Elektriaudit kui kirjalik kokkuvõte elektrisüsteemi analüüsist on töö, mida on võimalik üle anda, ning järelikult muutub VÕS § 637 lg 4 järgi selle töö eest saadav tasu sissenõutavaks alles töö vastuvõtmisega tellija poolt. 31.01.2020 akti alusel ei antud mingit tööd üle ning seda fakti on kostja ka selgesõnaliselt 06.04.2020 e-kirjas tunnistanud, esitades selgitused, miks on töö tegemata. Seega on kostja selgesõnaliselt tunnistanud, et töö on üldse tegemata, kuid raha on ta selle eest juba saanud. Kuivõrd kostja on rikkunud töö tegemise ja selle üleandmise kohustust ning hageja oli kostjale andnud korduvalt täiendavaid tähtaegu, oli hagejal õigus kasutada VÕS § 116 järgset taganemisõigust. Hagi esitamise ajaks on leping taganemise tõttu lõppenud. VÕS § 189 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda lepingu alusel tasutud summa tagastamist, mida hageja hagis nõuab.
11.Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 425 eurot. Lisaks on hageja lepingulise esindaja kulu 510 eurot (s.o õigusnõustamise maht 4 tundi ja 15 minutit, hinnaga 120 eurot/h). See hõlmab hagiavalduse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamist, tõendite analüüsi ning hagiavalduse koostamist (2,5 tundi), 12.08.2020 seisukoha koostamist (15 minutit), ettevalmistust 12.11.2020 kohtuistungiks (1 tund) ja 12.11.2020 istungil osalemist (30 minutit), kokku seega 4 tundi ja 15 minutut (t lk 41). Hageja menetluskulu kokku on 935 eurot. Summad on esitatud käibemaksuta, hageja ei nõua käibemaksu.
Kostja vastuväited
12.Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid ja vaidleb hagile vastu (t lk 19).
13.Kostja ei keeldu tööde teostamisest, kuid tööde läbiviimiseks on vajalik teostusdokumentatsioon, mille olemasolu korral on kostja nõus tööd koheselt lõpetama. Kostja tunnistab, et kokkulepitud töid pole ta teinud, kuid selle on tinginud hageja, kes pole teostusjooniseid esitanud.
14.Menetluskulu kostjal ei ole ja vastuväiteid hageja menetluskuludele samuti mitte. Küll aga arvab kostja, et kulud tuleks jätta igaühe enda kanda (vt ka 12.11.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 39 jj).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ja määrab kulud kindlaks rahaliselt.
16.Kohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka RKTK 06.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15317).
17.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on käesoleva vaidluse kese selles, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, millest hageja on taganenud, kuna kostja jättis kokkulepitud tööd tegemata. Seetõttu on hagejal õigus tagasi nõuda lepingu alusel tasutud 5 050 eurot. Kostja leiab, et on tööd alustanud, mistõttu hageja poolt tasutud summa ei kuulu täies ulatuses tagastamisele.
18.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes, mille kohus loeb TsMS § 231 lg 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
pooled sõlmisid 2020 jaanuaris suulise töövõtulepingu, mille sisuks oli see, et kostja teostab M kaupluste elektriauditi. Kohus nõustub pooltega, et hageja ja kostja vahel on töövõtulepingust tulenev õigussuhe (VÕS § 635 lg 1).
-
kostja edastas 31.01.2020 hagejale allkirjastamata tööde akti nr 20200131 (t lk 5) ning arve nr 209 summas 5 040 eurot (t lk 5 pöördel). Hageja on nimetatud arve kostjale tasunud. Seda fakti ei ole kostja vaidlustanud.
19.Hageja väidab, et ta on 30.03.2020 kirjaga andnud viimase täiendava tähtaja töö tegemiseks või raha tagastamiseks ja kuna kostja pole teinud kumbagi, siis on ta lepingust taganenud alates 02.04.2020 (VÕS § 116 lg 5 ja § 189 lg 1).
20.Kostja selgitas, et tema ei ole lepingut katkestanud, kuid kinnitas, et hageja e-kirjad on ta kätte saanud (vt ka 12.11.2020 kohtuistungi protokoll, lk 39 pöördel, 00:05:33). Seega on kostja kätte saanud ka hageja 30.03.2020 e-kirja (t lk 8-9), milles hageja teatab lepingust taganemisest 02.04.2020 juhul, kui selleks ajaks töid ei teostata või raha tagasi ei maksta. Kostja on ka vastanud hageja e-kirjadele 06.04.2020 (t lk 10, kostja e-kirja viimane lause), milles selgitab,
et: /.../ Oli tellitud korraline töö, mida ei ole võimalik teostada töövõtjast mitteolenevatel põhjustel.“
21.Kostja väidab, et ta alustas tööd (kostja 06.04.2020 e-kiri, t lk 10 all ja pöördel), kuid see jäi pooleli. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mida ta täpselt tegi, kui palju ja millises ulatuses. Samuti pole kostja tõendanud, et ta enne 06.04.2020 e-kirja teatas hagejale, mis põhjustel ta töö tegemata jättis. Kohus tegi kostjale veel 12.11.2020 kohtuistungil ettepaneku (olles eelnevalt andnud kostjale kolmel korral täiendavaid tähtaegu tõendite esitamiseks, vt nt kohtu 20.05.2020 e-kiri t lk 23; kohtu 09.06.2020 e-kiri t lk 24; kohtu 10.08.2020 e-kiri t lk 28) esitada tõendeid eelneva kohta, kuid kostja tõendeid esitada ei soovinud.
22.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
23.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on 12.11.2020 toimunud kohtuistungil tunnistanud, et poolte vahel töövõtulepinguga kokkulepitud töö ei ole valmis. Kostja on küll väitnud, et on teostanud tööd osaliselt, kuid ei ole kohtule esitanud tõendeid nimetatud asjaolu tõendamiseks. Kohus on kostjale nii hagi menetlusse võtmisel kui ka 12.11.2020 istungil selgitanud, et TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
24.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingust tulenevad kohustused kasvõi osaliselt täitnud. Kostja on möönnud, et kokkulepitud töö jäi tegemata.
25.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
26.Hageja 06.03.2020 ja 28.02.2020 e-kirjad kinnitavad, et hageja on andnud korduvalt täiendavaid tähtaegu töövõtulepingus kokkulepitud tööde teostamiseks (t lk 6-7). Kostja hageja poolt antud täiendavateks tähtaegadeks elektriauditit ei esitanud.
27.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega on taganemisel põhineva tagasitäitmise nõude eeldused järgmised: kehtiv leping poolte vahel, lepingust tulenev kohustus, oluline lepingurikkumine (VÕS § 116 lg 2), taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69), lepingu täitmisena kostjale millegi üle andmine.
28.Hageja on 30.03.2020 e-kirjaga saatnud kostjale nõude töödega seotud dokumentide üleandmiseks ning lepingust taganemise avalduse koos raha tagastamise kohustusega (t lk 910). Kostja ei vaidle, et sai hageja e-kirjad ja seega ka taganemisavalduse kätte (kostja vastused 12.11.2020 kohtuistungil on küll vastuolulised, kuid kohus tuvastas, et hageja e-kirjad on kostja kätte saanud). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on poolte vahel sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud. Seega lõpetas taganemisavaldus poolte lepingust tulenevad õigused ja kohustused alates 02.04.2020, kui möödus lepingu täitmiseks hageja poolt antud täiendav tähtaeg.
29.Juhul, kui kostja kokkulepitud töid ei tee, on see VÕS §116 lg 2 p 2 järgi oluline lepingu rikkumine ja hagejal oli materiaalõiguslik alus lepingust taganemiseks.
Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks.
30.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on õigus kostjale tasutud ettemaks kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi nõuda.
31.Siiski ei kuulu hagi kohtu arvates rahuldamisele täies ulatuses. Nimelt on hagi nõude suuruseks 5 050 eurot ja nõude aluseks kostjale tasutud arve nr 209. Hagiavalduse ning kohtule esitatud tõendite järgi on hageja tasunud kostjale arve nr 209 alusel 5 040 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta on tasunud 5 050 eurot.
32.Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Hageja ei ole hagiavalduses ega kohtule esitatud tõendites välja toonud, et tasus kostjale arvel nr 209 märgitud summast suurema summa, seega tuleb hageja nõue 10 euro ulatuses jätta rahuldamata. Menetluskulude joatus ja kindlaksmääramine
33.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
34.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi ligi 100% ulatuses (99,8%), siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
36.Tsiviilasja materjalide alusel on hageja menetluskuluks riigilõiv 425 eurot ja 510 eurot lepingulise esindaja tasu. Lepingulise esindaja tasu on 4 tunni ja 15 minuti eest hinnaga 120 eurot tund (km-ta). Hagejat esindajas lepinguline esindaja, st lepingulise esindaja tasu on TsMS § 175 lg 1 alusel põhimõtteliselt hüvitatav.
37.Hageja lepingulise esindaja tasumäär on 120 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Eesti õigusteenuse turu keskmine hinnatase on kajastatud muuhulgas ka Riigikohtu varasemas praktikas: nt on Riigikohus pidanud mõistlikuks käibemaksuta esindajatasuks ka 153 eurot (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Osundatud Riigikohtu lahendist on möödunud üle 5 aasta ja seega tuleb hageja esindaja tasumäära 120 eurot käibemaksuta, lugeda mõistlikuks ja Eesti õigusteenuse turu keskmist hinnataset arvestades pigem soodsaks.
38.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta ja seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa käibemaksuta.
39.Hageja menetluskulude nimekiri esindaja tasu osas on kooskõlas tsiviilasja käiguga, arvestab esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust. Seega hageja lepingulise esindaja kulu on õigustatud taotletud 4 tunni ja 15 minuti ulatuses.
40.Seega määrab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu suurus on 935 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
41.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.