Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusliik, Viimase menetlustoimingu aeg Edasikaebamise kord
16. detsember 2020 Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Leanika Tamm 2-19-15100 Aluver Tootmine OÜ taotlus TVK 30.08.2019 otsuse nr 4-1/1629/19 läbivaatamiseks hagimenetluse korras. R.K. hagi Aluver Tootmine OÜ vastu lõpparve nõudes. 1030,73 eurot Hageja: R.K., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: Xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margo Põbo Advokaadibüroo Sempes, e-post [email protected] Kostja: Aluver Tootmine OÜ, registrikood 11950532; asukoht: Nurga, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond Kostja lepinguline esindaja: Kalle-Kaspar Sepper, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid; e-post: [email protected] Kirjalik menetlus (lihtmenetlus) 24.11.2020 Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest alates (aga mitte hiljem kui 16.17.05.2021). Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 ja 405 lg 1 võetakse poole apellatsioonkaebus menetlusse üksnes siis kui maakohus on otsuse tegemisel on selgelt ebaõigelt kohaldanud materiaalõiguse normi või selgelt rikkunud menetluseõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 1030 eurot, 73 senti, mis koosneb hageja saamata jäänud veebruarikuu 2019 töötasu brutosummas 192,19 eurot; märtsikuu 2019 töötasust brutosummas 239.21 eurot ja puhkusehüvitisest brutosummas 599.33 eurot.
Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 1080 € (seitsesada kakskümmend) eurot.
4.Kuulutada kohtulahend 16.12.2020 kirjalikult Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu ja edastada see menetlusosalistele.
KOHTU SELGITUSED
2-19-15100
1.Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §444 lg1 Kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. TsMS § 44 lg 2 kohaselt võib kohus kui ta menetleb hagi lihtmenetluses, piirduda kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
2.Kohtueelne menetlus Pärnu tööinspektsiooni juhataja tegi 30.08.2019.a töövaidlusasjas nr 4-1/1629/19 otsuse, millega rahuldas rahuldada R.K. (K.) töövaidlusavalduse Aluver Tootmine OÜ vastu ning mõistis OÜ-lt Aluver Tootmine R.K. kasuks töötasu perioodi veebruar 2019 eest summas 485,55 eurot (bruto) ning märts 2019 eest summas 751,05 eurot (bruto). Kostja esitas kohtule 30.09.2019 taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
3.Hagi asjaolud ja hageja nõue
3.1.Hageja on 15.11.2019 hagi täienduses esitanud lõplikuks nõude: mõista kostjalt hageja kasuks välja veebruarikuu 2019 töötasu brutosummas 249.21 eurot ja märtsikuu 2019 töötasu brutosummas 239.21 eurot ning puhkusehüvitis brutosummas 599.33 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt 599,33 euro väljamõistmist. Hageja selgitab, et puhkusehüvitise näol ei ole tegemist uue nõudega, kuna töövaidluskomisjonis palus hageja samuti lõpparve, sh märtsikuu 2019 töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmist. 3.2.Hageja nõuded põhinevad järgmistel asjaoludel: 3.3.Poolte vahel oli suuline tööleping, mille lõpetamine toimus hageja avalduse alusel. 3.4.Hageja kokku lepitud igakuine töötasu oli 1400 eurot kuus (bruto), mida kinnitavad hageja poolt esitatud kontoväljavõtted töötasu laekumise kohta. 3.5.Hageja puhkas kostja juures töötamise perioodil kokku 18. – 25.02.2019 7 kalendripäeva. Kostja ei ole koostanud 2018. ega ka 2019.a kohta puhkuste ajakava, samuti puudub kostjal hageja tööajaarvestus, millest nähtuks hageja puhkuste aeg. 3.6.Kostja ei maksnud hagejale töölepingu lõppemisel ettenähtud puhkusehüvitist. Kogu töötamise perioodi eest 02.03.2018 – 22.03.2019 teenis hageja välja põhipuhkust 29,13 kalendripäeva; aluseks töölepingujärgne puhkuse kestus 28 kalendripäeva aastas. 3.7.Tööandja kandis 11.03.2019 hagejale veebruarikuu eest üle töötasu netosummas 647.81 eurot ja puhkusetasu netosummas 560 eurot; enamat ei ole kostja hagejale veebruarikuu eest ülekandeid ega väljamakseid teinud. 3.8.Märtsikuus 2019 oli hageja 01. – 14.03. tööl 10 päeva, haiguslehel 15. – 22.03. 8 kalendripäeva. Kostja arvestas ja maksis palka brutosummas 625.29 eurot/netosummas 482.22 eurot
4.Kostja hagi ei tunnista ning palub hagi jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus
2-19-15100 tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud, mida pooled on uurinud ja asjaoludele, mille kohta pooltel on olnud võimalust arvamust avaldada.
7.Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 toodud nõude järgi peab töölepingu kirjalik dokument sisaldama vähemalt andmeid töö eest makstava tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstava tasu, töötasu arvutamise viisi, maksmise korra ning sissenõutavaks muutumise aja (palgapäev), samuti tööandja makstavate ja kinnipeetavate maksude ja maksete kohta. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kohus tuvastas, et pooltel puudub kirjalikult vormistatud tööleping. Kostja esitatud töölepingul1 puuduvad poolte allkirjad, seega pole tegemist poolte poolt kinnitatud kirjaliku kokkuleppega. Kohus loeb tõendatuks hageja väite, et poolte vahel kehtis suuline tööleping. RKL 3-2-1-117-11 p. 19 sedastanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (vt Riigikohtu 19. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13). Seetõttu võib poolte kokkulepe, mille kohaselt tööandja annab töötajale tööd juhul, kui viimane seda küsib, olla ka suuline. Hageja kuu töötasu suurus
8.Kohus tuvastas, et hageja ning kostja kirjalike selgituste ja hageja 01-04-2018-01.04.2019 kontoväljavõtte2 põhjal, et kostja on hagejale 12.04.2018-08.02.2019 igakuiselt teinud ülekande, selgitusega „Palk“ summas 1400 eurot. 11.03.2019 hagejale veebruarikuu eest üle töötasu netosummas 647.81 eurot ja puhkusetasu netosummas 560 eurot. 22.03.2020 on kostja teinud hagejale ülekande selgitusega “Lõpparve” summas 1400 eurot. Sellest tulenevalt on kohus on seisukohal, et igakuise töötasu maksmisega, selgitusega „Palk“, summas 1400 eurot (neto) on kinnitamist leidnud hageja ja kosta vahelise töölepingu sõlminine, ning lepingujärgseks töötasuks on pooled kokku leppinud 1400 eurot (neto)kuus. Hageja puhkusepäevade arvestus
9.TLS § 84 lg 1 sätestab üldpõhimõttena töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks muutumise aja, milleks on töölepingu lõppemise kuupäev. Nii tuleb tööandjal töölepingu lõppemise päeval maksta töötajale väljateenitud, kuid veel maksmata summad. TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Tööandjal on kohustus koostada puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta (TLS § 69) ja puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et töötaja põhipuhkuse kestus oli TLS § 55 tuleneval eeldusel 28 kalendripäeva aastas. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et hageja on kasutanud ettenähtud puhkusest ära 7 kalendripäeva. Kohus tuvastas, et kostja ei ole koostanud TLS § 69 lg 1 tulenevat puhkusegraafikut ega pidanud kinni TLS § 69 lg 2 -4 ette nähtud puhkuste andmist korraldavatest sätetest. Puhkusepäevade andmise tõendamiskoormis on
2-19-15100 kostjal, kes ei ole kohtule esitanud tõendeid nõuetekohasest arvestusest puhkuste kasutamise osas. Samuti ei ole kostja tõendanud, et hagejale oleks puhkuse kasutamise eest makstud puhkusetasu TLS § 70 nõuete kohaselt. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole hagejale töötamise ajal põhipuhkust seadusekohaselt põhipuhkusena vormistatud, puhkusearvestust ja puhkusetasu arvestust ei ole tööandja pidanud. Samuti puudub hageja kohta hagejaga kooskõlastatud puhkusegraafik, lisaks puuduvad hageja avaldused puhkuse kasutamise või muutmise kohta, ei saa lugeda tõendatuks, et hageja on põhipuhkust kasutanud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et hageja oma põhipuhkust tegelikult kasutas suuremas ulatuses, kui 7 päeva, mille üle pooltel vaidlus puudub.
11.Tulenevalt TLS § 71 on töölepingu lõppemiselt tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooled ei vaidle selle üle, et kogu töötamise perioodi eest 02.03.2018 – 22.03.2019 teenis hageja välja põhipuhkust 29,13 kalendripäeva; arvestuse aluseks on töölepingujärgne puhkuse kestus 28 kalendripäeva aastas. Seega tuvastas kohus, et hagejal oli töölepingu lõppemisel kasutamata 22,13 puhkusepäeva, mille eest hagejal on õigus töölepingu lõpetamisel saada puhkusetasu. Hagejale välja mõistatava hüvitise suurus ja selle arvestamise alused
12.Kohus tuvastas kohtule esitatud kostja seisukoha3, hageja kontoväljavõtte4 põhjal, et kostja on hageja lõpparvet koostades arvestused teinud lähtuvalt 1200-eurosest kuupalgast nii põhipalga kui ka puhkusetasu osas. Tulenevalt TLS §12 saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite põhjal pooled kokkulepet hageja töötasu vähendamiseks sõlminud ei ole. Seega pidanuks kostja kõigi lõpparves tehtavate arvestuste aluseks olema poolte vahel kokku lepitud töötasu summal 1400 eurot kuus.
13.Hageja on 15.11.2019 esitatud nõude täpsustuses lähtunud 1400-eurosest kuupalgast. Kohus tuvastas hageja kontoväljavõtte põhjal, et kostja on hagejale tasunud 11.03.2019 veebruarikuu eest töötasu netosummas 647.81 eurot ja puhkusetasu netosummas 560 eurot. Seega jättis kostja hagejale veebruarikuu 2019 eest maksmata töötasu netosummas 192.19 eurot: 1400 – 560 – 647.81.
14.Kohus nõustub hagejaga, et ebaõige on kostja seisukoht, et nimetatud ajavahemikku jäi 8 kalendripäeva puhkust. Üldteadaolevalt on 24. veebruar on rahvuspüha, mis jääb tulenevalt TLS § 54 lg 3 põhipuhkuse päevade arvestusest välja.
15.Tulenevalt TLS § 70 lg 1 ja 28 lg 8 ning Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 lg 2 p 2 on puhkusetasu arvutamise aluseks keskmine töötasu. Kuna hageja kuutöötasu on 6 kuu vältel olnud 1400 eurot, on töötaja keskmine kuu töötasu 1400 eurot kuus, millest tulenevalt on kalendripäeva keskmine neto töötasu 1400:30= 46,67 eurot.
15.1.Puhkusehüvitise osas nõustub hageja kostja arvutatud keskmise kalendripäeva tasuga brutosummas 49.41 eurot: 494.11 : 10. Seega pidanuks kostja arvutama ja maksma hagejale puhkusehüvitist 22,13 kasutamata puhkusepäeva eest (29,13 – 7) brutosummas 1093.44 eurot: 22,13 x 49.41, arvestas ja maksis aga 10 päeva eest brutosummas 494.11 eurot ehk ettenähtust summa 599.33 euro võrra vähem:
2-19-15100 1093.44 – 494.11. Kohus rahuldab hageja saamata jäänud puhkusehüvitise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 599,33 eurot puhkusehüvitist.
15.2.Hageja kandis 11.03.2019 hagejale veebruarikuu eest üle töötasu netosummas 647.81 eurot ja puhkusetasu netosummas 560 eurot; enamat ei ole kostja hagejale veebruarikuu eest ülekandeid ega väljamakseid teinud. Seega jättis kostja hagejale veebruarikuu 2019 eest maksmata töötasu netosummas 1400 – 560 – 647.81= 192.19 eurot. Kohus rahuldab hageja saamata jäänud veebruarikuu 2020 töötasu nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 192,19 eurot.
15.3.Märtsikuus 2019 oli hageja 01. – 14.03. tööl 10 päeva, haiguslehel 15. – 22.03. 8 kalendripäeva. Hageja loeb tööandja haigusraha maksnuks brutosummas 178.18 eurot/netosummas 137.42 eurot, Märtsikuu päevatasu on brutosummas 1815.35 : 21 tööpäeva=86.45 eurot: Töötasu pidanuks seega olema brutosummas 10 tööp x 86.45=864.50 eurot:, Kostja arvestas ja maksis aga brutosummas 625.29 eurot/netosummas 482.22 eurot ehk brutosumma = 239.21 eurot ettenähtust vähem. Kohus rahuldab hageja saamata jäänud märtsikuu 2020 töötasu nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 239.21 eurot. Menetluskulud
16.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1, 173 lg 1 ja 174 lg 1 jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda. Hageja menetluskulud on 7,5 töötunni eest tunnitasuga 120€+käibemaks, kokku 1080,00 eurot (summa sisaldab käibemaksu)5, õigusabiteenuse osutajaks on Advokaadibüroo Sempes. Kostja ei ole vastuväiteid menetluskuludele esitanud. Kohus on seisukohal, et tegemist on mõistlike ja põhjendatud kulutustega. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kogusummas 58 (viiskümmend kaheksa) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2021 määruse RESOLUTSIOON:
1.Keelduda Aluver Tootmine OÜ Pärnu Maakohtu 16. detsembri 2020. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta Aluver Tootmine OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Kostja menetluskulude nimekiri ja arved tlk 70-74
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.