Luminor Bank AS-i hagi R. V.i vastu tunnustamiseks O. J. pankrotimenetluses
Hagihind
3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
05. november 2020.a
Menetlusosalised
Hageja:
Luminor Bank AS (RK 11315936, Liivalaia 45, 10145 Tallinn; e-post: [email protected])
Hageja lepinguline esindaja:
A. P.
(e-post: xxx)
Kostja:
R. V. (Läti isikukood xxx; elukoht: xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaat Mart Angerjärv (Advokaadibüroo OTTO OÜ, Tõnismägi 3 a, 10119 Tallinn; e-post: [email protected])
nõude
RESOLUTSIOON
Rahuldada Luminor Bank AS-i hagi R. V.i vastu.
2.Tunnustada Luminor Bank AS-i rahalist nõuet 169 408 (ükssada kuuskümmend üheksa tuhat nelisada kaheksa) eurot 11 senti O. J. pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu (st II rahuldamisjärgu) nõudena.
Jätta poolte menetluskulud R. V.i kanda.
3.1 Välja mõista R. V.ilt Luminor Bank AS-i kasuks hageja menetluskulude katteks 319 (kolmsada üheksateist) eurot. 3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.15.01.2020.a. kuulutas Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-19-16247 välja O. J. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Hillar Villersi.
2.Hageja esitas O. J. pankrotimenetluses 04.03.2020.a. nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet 169 408, 11 eurot. 11.06.2020.a. esitas hageja nõudeavalduse täpsustuse, et hageja nõue ei ole pandiga tagatud st tegemist on teise rahuldamisjärgu nõudega (PankrS § 153 lg 1 p 2). 11.06.2020.a. toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele 169 408, 11 eurot vastuväite ning nõue jäeti tunnustamata. Kostja põhjendas vastuväidet kahtlusega, et laenulepingust ja käenduslepingust tulenev nõue on aegunud. Hageja esitas maakohtule nõude tunnustamise hagi tulenevalt PankrS § 106 lg 1 ja 4.
Hagiavalduse kohaselt võlgneb O. J. hagejale 169 408,11 eurot.
3.1 Hageja õiguseellane Nordea Bank Finland Plc1 (edaspidi hageja) ja X OÜ vahel sõlmiti 13.12.2011 laenuleping nr 0932119794904, mille alusel andis hageja X OÜ-le laenu 173 793, 54 eurot. Hageja kandis 13.12.2011 laenusumma laenusaaja arvelduskontole. Laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja O. J. 13.12.2011 käenduslepingu, mille p 2 kohaselt kohustus O. J. hageja ees vastutama laenulepingust tulenevate X OÜ maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte rohkem kui käenduslepingu p 3 näidatud käendaja vastutuse rahaline ülempiir. Käenduslepingu p 3 järgi on O. J. vastutuse rahaline ülempiir 173 793, 54 eurot. 3.3 16.08.2012.a sõlmisid pooled laenulepingu muudatuslepingu nr 1, milles pooled leppisid kokku laenusumma suurendamises kuni 10 760 euro võrra. Täiendava laenu
31.03.2014 Nordea Bank Finland Plc ja Nordea Bank AB sõlmitud lepingu alusel toimus ettevõtte üleminek. Alates 01.04.2014 anti Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali õigused ja kohustused üle Nordea Bank AS Eesti filiaalile. Nordea Bank AB (Rootsi äriühing reg 516406-0120) ja AS DNB Pank (Eesti äriühing reg 11315936) vahel sõlmitud lepingu alusel toimus ettevõtte üleminek, seisuga 01.10.2017 on Nordea bank AB andnudNordea bank eesti filiaali kauduomandatud õigused ja kohustused üle AS-le DNB Pank. Pärast ettevõtte üleminekut nimetati AS DNB ümber Luminor Bank AS-iks (tl 35-38)
kasutamise eesmärgi osas leppisid pooled kokku, et täiendavat laenu kasutatakse, et laenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse (sh X-i tasude võlgnevuse 836 eurot) refinantseerimiseks. Samuti lepiti kokku, et X OÜ maksab laenu tagastamata summa 168 001,54 eurot hagejale tagasi 3 igakuise tagasimaksena alates novembrist 2012 (kaasaarvatud) vastavalt maksegraafikule ega kuu 13. kuupäeval. - 1 ja 2. osamakse 933 eurot iga makse; - 3. osamakse 166 135,54 eurot. Pooled leppisid kokku, et hageja maksab täiendava laenusumma, kuid mitte rohkem kui X OÜ laenulepingust tulenev võlgnevus. Muudatuslepingu p 7 kinnitas O. J., et ta aktsepteerib laenulepingu käendajana kõiki muudatuslepingu tingimusi ning kinnitas, et tema poolt 13.12.2011 antud käendus kehtib ka pärast käendatava kohustuse muutmist ning laieneb kõigile muudatuslepingust tulenevatele kohustustele. 3.3 16.08.2012.a. sõlmisid pooled laenulepingu muudatuslepingu nr 2, milles pooled leppisid kokku muudatuslepingu nr 1 muutmises selliselt, et hageja maksab täiendava laenusumma, kuid mitte rohkem kui täiendava laenusumma väljamaksmise päeva seisuga olev X OÜ laenulepingust tulenev võlgnevus. Hageja ja X OÜ leppisid kokku, et hageja kannab täiendava laenusumma selle väljamaksmisel hageja kontole nr 17000776039 ning debiteerib selle koheselt muudatuslepingute nr 1 ja 2 võlgnevuste katteks. 16.08.2012 laenulepingu muudatuslepingu nr 2 p-s 2 kinnitas O. J., et ta aktsepteerib muudatuslepingu allkirjastamisega laenulepingu käendajana kõiki muudatuslepingu tingimusi ning kinnitas, et tema poolt 13.12.2011 antud käendus kehtib ka pärast käendatava kohustuse muutmist ning laieneb kõigile muudatuslepingust nr 2 tulenevatele kohustustele. 3.4 Laenulepingu tähtaeg saabus 13.01.2013.a. Kuivõrd tähtaeg langes puhkepäevale (pühapäev), siis tuli X OÜ tagastada laenulepingu alusel saadudu laen TsÜS § 136 lg 8 ja laenulepingu p 5(2) järgi puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval ehk 14.01.2013.a. X OÜ laenu hagejale tähtaegselt ei tagastanud vaatamata hageja 14.01.2013.a. nõudele kokku 166 091,56 euro tasumiseks. 02.10.2013 saatis hageja O. J.le käenduslepingust tuleneva maksekohustuse täitmise nõude.
4.Kuivõrd kumbki võlgnikest hagejale võlga ei tasunud, oli hageja sunnitud pöörama sissenõude laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks hageja kasuks esimese järjekoha hüpoteegiga koormatud kinnistule (reg osa xxx) asukohaga xxx. Kinnistu sundmüügi korraldanud kohtutäituri 31.03.2014.a. koostatud kinnistu müügist saadud tulemi jaotuskava kohaselt laekus hagejale kinnistu müügist 57 243, 38 eurot. 21.03.2014.a. esitas hageja taotluse käendajale SA X käenduskohustuse täitmiseks vastavalt käenduslepingu nr LG -1975 tingimustele ning taotles 119 250, 19 euro väljamaksmist. SA X tasus taotletud summast avansilise maksena 85 131, 35 eurot loovutades ühtlasi nimetatud summa nõudeõiguse X OÜ vastu hagejale.
5.10.09.2014.a. sõlmisid hageja ja O. J. võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, mille koostas ja tõestas Jõhvi notar Titt Juse. Võlatunnistuse p 1.1 ja 1.2 nähtuvalt võlgnes O. J. kokkuleppe sõlmimise seisuga hagejale 13.12.2011 sõlmitud käenduslepingu alusel 168 769, 16 eurot. Võlatunnistuse p-s 1.4 O. J. tunnistas nimetatud võlakohustust. 13.12.2011 käenduslepingu p 6 järgi oli käendusleping tähtajaline, olles seotud käendatava laenulepingu tähtajaga. Hagejal oli õigus esitada nõue käendaja vastu hiljemalt 1 a jooksul
arvates laenulepingu lõppemisest. Nõude esitamiseks loetakse käendaja teavitamist tema maksekohustusest. Laenulepingu tähtaeg saabus 14.01.2013 (vt p 2.1.3 ja 2.1.7). Hageja esitas käendajale O. J.le käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude 02.10.2013.a.
6.Hageja nõue ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutub sissenõutavaks ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Laenulepingu tähtaeg saabus 14.01.2013 ja sellest ajast hakkas kulgema aegumistähtaeg. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. 10.09.2014 sõlmitud võlatunnistuses ja kokkuleppes kohesele sundtäitmisele allumise kohta tunnistas O. J. käenduslepingust tulenevat võlgnevust hageja ees summas 168 769,16 eurot. Kuivõrd ajavahemik nõude sissenõutavaks muutumise (14.01.2013) ja O. J. poolt võla tunnistamise (10.09.2014) vahel oli lühem kui 3 aastat, siis polnud nõue võlgniku poolt selle tunnistamise ajaks aegunud. Võla tunnistamisega katkes ja algas uuesti hageja nõude aegumistähtaeg O. J. vastu 10.09.2014.a. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Notariaalselt tõestatud kokkulepe rahalise nõude kohta, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 mõttes. 10.09.2014.a võlatunnistus on täitedokument. TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. TsÜS § 159 lg 2 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks või kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse. 30.04.2015.a. esitas hageja täitmisavalduse Jõhvi kohtutäitur Risto Kütile, milles palus algatada täitemenetluse O. J. suhtes 10.09.2014 sõlmitud võlatunnistuse ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel. Kohtutäitur võttis 10.09.2014 sõlmitud võlatunnistuse täitmisele ja esitas 11.05.2015.a. O. J.le täitmisteate. Nõue täitedokumendi täitmiseks esitamise ja aegumistähtaja kulgemise alguse vahel oli vähem kui 10 aastat, mistõttu ei olnud nõue täitedokumendi täitmisele esitamise ajaks aegunud. Nõude aegumine katkes ja algas uuesti 30.04.1015.a. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 1 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud nõude esitamine pankrotimenetluses. Hageja esitas 04.03.2020.a. O. J. pankrotimenetluses nõudeavalduse. Kuivõrd ajavahemik aegumistähtaja kulgemise alguse ja O. J. pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise vahel oli lühem kui 10 aastat, polnud nõue nõudeavalduse esitamise ajaks aegunud.
7.O. J. pankrot kuultati välja 15.01.2020, hageja esitas nõudeavalduse 04.03.2020.a Nõudeavaldus on seega esitatud PankrS § 93 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kuivõrd hageja nõude tagamiseks ei ole pante seatud, tuleb hageja O. J. pankrotimenetluses rahuldada PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud ehk teises rahuldamisjärgus. Hageja palub tunnustada Oleg J. pankrotimenetluses Luminor Banki AS-i rahalist nõuet summas 169 408, 11 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 II rahuldamisjärgu nõudena ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et nõue käendaja vastu on aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1) Laenulepingu pikendatud tähtaeg saabus 14.01.2013.a Laenulepingust tulenevad osamaksed muutusid sissenõutavaks aga erineval ajahetkedel. 10.09.2014.a. sõlmitud võlatunnistuses tunnistas O. J. käenduslepingust tulenevat võlgnevust hageja ees summas 168 769, 16 eurot. Selleks hetkeks oli käenduslepingu sõlmimisest möödas juba rohkem kui 3 aastat. Seega oli nõue täies ulatuses või osaliselt aegunud. Kui oletada, et võla tunnistamisega katkes ja algas uuesti hageja nõude aegumine 10.09.2014.a siis aegus nõue 10.09.2017.a. Nõue ei tulene täitedokumendist, vaid käenduslepingust (võlatunnistus on deklaratiivne mitte konstitutiivne). Kusjuures võlatunnistuse andmise hetkeks ei olnud pangal enam nõuet käendaja vastu, vaid see kuulus SA Xile. Seega ei saanud pank ka nõuda täitemenetluses endale täitmist. TsÜS § 159 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. 30.04.2015.a. esitas hageja Jõhvi kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus algatada täitemenetluse O. J. suhtes 10.09.2014.a. sõlmitud võlatunnistuse alusel. Kohtutäitur võttis võlatunnistuse täitmisele. Seoses täitedokumendi täitmiseks esitamisega katkes ja algas uuesti hageja nõude aegumine O. J. vastu 30.04.2015.a.
9.Hageja esitas 04.03.2020 O. J. pankrotimenetluses nõudeavalduse. Kuivõrd ajavahemik aegumistähtaja kulgemise algusest 30.04.2015 ja O. J. pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise (04.03.2020) vahel on pikem kui 3 aastat, on nõue igal juhul aegunud. Antud võlatunnistus on deklaratiivne ja sellest ei tulene uut kohustust ega uut aegumise algust. Nõude aegumise väidet toetab ka notariaalse võlatunnistuse ebamäärasus käendajale nõuete esitamise jm relevantse info kohta. Esimese muudatuse (16.08.2012) järgi tuli 13.01.2013.a tasuda 166 135, 54 eurot ja teised nõuded varasemalt jooksva kuu 13. kuupäeval. Hiljemalt nendest hetkedest muutus käendus sissenõutavaks. Seega tuli käendaja vastu esitada nõue hiljemalt maksimaalselt enne 13.01.2014 (hagist nähtub et nõue esitati, kuid mitte sellise nõude kättesaamist käendaja poolt, mida käendusleping nõuab) ja hagi enne 13.01.2016 (suurema summa osas ja väiksemate nõuete osas varem). Millal esitati käendajale nõue (hagejal tuleb esitada nõude kättesaamise kuupäev ja tõend selle kättesaamise kohta).
10.10.09.2014 tunnistas käendaja käenduslepingust tuleneva kohustuse olemasolu. Selle toime on, et kui nõue polnud juba aegunud, siis aegumine katkes ja algas uuesti. Nõue aegus selle järgi 10.09.2017 (hagi esitamise tähtaeg). Täitmisavaldus esitati 30.04.2015. Selle toime on, et kui nõue polnud aegunud, siis aegumine katkes ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Nõue aegus 30.04.2018 (hagi esitamise tähtaeg). Kuidas kaeti võlgnevusest hüpoteegi realiseerimise ja X käenduse arvelt saadud summadega. Kinnistu realiseeriti hüpoteegi realiseerimise kaudu, kuid nõue on peaaegu sama suur kui alguses. Lisaks oli X käendus 72,8%-le põhiosa tagastamata summast ja sellelt ei saa viiviseid arvestada. Kuidas nende tagatiste realiseerimisest ei saanud nõuet rahuldatud, et nõue on esitatud sisuliselt esialgses maksimaalses summas?
11.Hageja on loobunud käendaja X poolt käenduskohustuse summas 119 250, 58 eurot (=167 958,56 x 71%) täitmisest, kuid on samas saanud siiski sihtasutuse käest täitmise hagejale
85 131, 35 eurot ning nõue on läinud üle sihtasutusele, so hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Seega täites pangale käenduskohustuse 85 131, 35 eurot omandas SA X võlgniku ja võlgniku kohustusi tagavate isikute (pankrotivõlgnik) vastu nõude 85 131, 35 eurot. Hagejal ei ole väidetavat nõuet pankrotivõlgniku vastu. Kinnistu sundmüügi korraldanud kohtutäituri 31.03.2014 koostatud kinnistu müügist saadud tulemi jaotuskava kohaselt on laekunud hagejale kinnistu müügist 57 243, 38 eurot. Ka selle summa võrra on vaja käendajaks olnud pankrotivõlgniku kohustusi vähendada ja nõudeavaldus on jäetud õigesti tunnustamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et ahgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Luminor Bank AS palub hagiavalduses tunnustada hageja rahalist nõuet 169 408,11 eurot PankrsS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu (II järgu) nõudena O. J. pankrotimenetluses. Viru Maakohtu 15.01.2020.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-19-16247 kuulutati välja O. J. pankrot (tl 9-17) Luminor Bank AS esitas nõudeavalduse O. J. pankrotimenetluses (tl 18, 26). 11.06.2020.a. nõuete kaitsmise koosolekul esitas Luminor Bank AS-i nõudele tervikuna vastuväite võlausaldaja R. V.. Hageja nõue 169 408, 11 eurot jäeti tunnustamata (tl 28-31). Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Tulenevalt PankrS § 107 võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul (vt Riigikohtu 27.03.2008 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08)
14.Tsiviilasja materjalide kohaselt Hageja õiguseellane Nordea Bank Finland Plc (hageja) ja X OÜ sõlmisid 13.12.2011 laenulepingu nr 0932119794904, mille alusel andis hageja X OÜ-le laenu 173 793, 54 eurot (tl 39-44); Hageja kandis 13.12.2011 laenusumma 173 793,54 eurot X OÜ arvelduskontole (tl 45); Nordea Bank Finland Plc ja O. J. sõlmisid 13.12.2011 laenulepingust nr 0932119794904 tulenevate laenusaaja X OÜ rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu (tl 46), mille p 3 järgi on O. J. vastutuse rahaline ülempiir 173 793, 54 eurot; - 16.08.2012.a sõlmisid Nordea Bank Finland Plc ja X OÜ laenulepingu muudatuslepingu nr 1 (lk 47-48), milles pooled leppisid kokku laenusumma suurendamises kuni
10 760 euro võrra. Muudatuslepingu p 7 kinnitas O. J., et ta aktsepteerib laenulepingu käendajana kõiki muudatuslepingu tingimusi ning kinnitas, et tema poolt 13.12.2011 antud käendus kehtib ka pärast käendatava kohustuse muutmist ning laieneb kõigile muudatuslepingust tulenevatele kohustustele; - 16.08.2012.a. sõlmisid Nordea Bank Finland Plc ja X OÜ laenulepingu muudatuslepingu nr 2 (tl 51-52), milles pooled leppisid kokku muudatuslepingu nr 1 muutmises selliselt, et hageja maksab täiendava laenusumma, kuid mitte rohkem kui täiendava laenusumma väljamaksmise
päeva seisuga olev X OÜ laenulepingust tulenev võlgnevus, kannab täiendava laenusumma panga kontole nr 17000776039 ning debiteerib selle koheselt muudatuslepingute nr 1 ja 2 võlgnevuste katteks. Muudatuslepingu nr 2 p-s 2 kinnitas O. J., et ta aktsepteerib muudatuslepingu allkirjastamisega laenulepingu käendajana kõiki muudatuslepingu tingimusi ning kinnitas, et 13.12.2011 antud käendus kehtib ka pärast käendatava kohustuse muutmist ning laieneb kõigile muudatuslepingust nr 2 tulenevatele kohustustele. - 10.09.2014.a. sõlmisid hageja ja O. J. võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tl 20-23) Võlatunnistuse p 1.1 ja 1.2 on Nordea Bank AB Eesti Filiaalil rahaline nõue O. J. vastu 168 769, 16 eurot, mis tuleneb laenulepingu nr 0932119794904 13.12.2011 O. J.ga sõlmitud käenduslepingust.
Kostja on muuhulgas esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus, on märkinud, et TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel, kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. (vt Riigikohtu 18.03.2015.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-180-14, p 12)
16.Hageja nõue O. J. vastu tuleneb 10.09.2014.a. sõlmitud notariaalsest võlatunnistusest ja kokkuleppest kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tl 20-23) Vaidlust ei ole selles, et võlatunnistus / kokkulepe koheselt sundtäitmisele allumise kohta on täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18 mõttes. TMS § 2 lg 1 p 18 kohaselt on täitedokumnediks muuhulgas rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nüude aegumistähtaeg kolm aastat TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohaldamisele kuulub käesoleval juhul TsÜS § 146 lg 1 tehingust tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg või TsÜS § 157 lg 1 täitedokumendist tulenev 10 aastane aegumistähtaeg Kohus nõustub, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 järgi tulenev 10 aastane aegumistähtaeg. Riigikohus on selgitanud, et kohese sundtäitmise kokkuleppe sõlmimine tähendab sisuliselt rahalise nõude (võlatunnistuse / kokkuleppe p 1.1) kõrvale täiendava täitedokumendist tuleneva
nõude andmist samas ulatuses, mis tähendab sisuliselt, et kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel saab võlausaldaja pöörduda avaldusega täitemenetluse alustamiseks TsÜS § 157 lg 1 alusel 10 aasta jooksul alates nõude sissenõutavaks muutumisest (vt ka Riigikohtu 22.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10 p 13)
17.Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 157 lg 1 järgi täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). Võlatunnistus /kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta (tl 20-23) sõlmiti / anti välja 10.09.2014.a.. Kohus on seisukohal, et kooskõlas TsÜS § 157 lg 2 algab aegumistähtaeg 10.09.2014.a. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
18.Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei olnud aegunud ka võlatunnistuse / kokkuleppe sõlmimise ajaks. Laenulepingu nr 0932119794904 ja O. J.ga sõlmitud käenduslepingu tähtaeg saabus 14.01.2013.a. Sellest ajast muutus hageja nõue sissenõutavaks. 10.09.2014.a. sõlmitud võlatunnistuses /kokkuleppes kohesele sundtäitmisele allumise kohta tunnistas O. J. käenduslepingut tulenevat võlga 168 769, 16 eurot. Kuna ajavahemik nõude sissenõutavaks muutumisest nõude tunnistamiseni oli väiksem kui TsÜS § 146 lg 1 toodud kolm aastat, ei olnud nõue võlatunnistuse sõlmimise ajaks aegunud. Võlatunnistuse p 1.4 tunnistas O. J. p-s 1.1 nimetatud võlakohustust hageja ees.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et 10.09.2014,.a sõlmitud võlatunnistus on oma iseloomult deklaratiivne võlatunnistus. Kohus nõustub sellega. Käesoleval juhul kinnitasid pooled võlatunnistuses olemasolevat võlga eesmärgiga vastuväidetest loobumisega lihtsustada võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub VÕS § 396 lg 2 sätestatud võlgnevuse tunnistamises (vt Riigikohtu 02.05.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-13-34922/124 p 12.1-12.2) Kohus nõustub iseenesest kostjaga selles, et konstitutiivsele võlatunnistusele kehtib üldine tehingust tulenevate nõuete aegumise regulatsioon ja konstitutiivsel võlatunnistusel põhinev nõue aegub sõltumatult selle aluseks olnud kausaaltehingust tulenevast nõudest, mistõttu ei mõjuta põhinõude aegumine konstitutiivse võlatunnistuse maksmapandavust.
20.Kuivõrd aga nõude aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega (TsÜS § 158 lg 1 ja 2), siis katkestavad nii konstitutiivne kui ka deklaratiivne võlatunnistus kausaalsuhtest tuleneva nõude aegumise. Seega katkes käenduslepingust tuleneva nõude aegumine võlatunnistuse sõlmimise ja kostja poolt nõude tunnistamisega. 30.04.2015 esitas hageja täitmisavalduse kohtutäiturile, milles palus algatada täitemenetluse O. J. suhtes 10.09.2014 sõlmitud võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel (tl 72-74) Kohtutäitur võttis avalduse täitmisele ja saatis võlgnikule (kostjale) täitmisteate (tl 75-76) Seoses täitedokumendi täitmiseks esitamisega 30.04.2015.a. katkes ja algas uuesti hageja nõude aegumine (täitedokumendist tuleneva nõude aegumise 10 aastane tähtaeg) O. J. vastu (TsÜS § 159 lg 1 ja 2). Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nõude esitamine pankrotimenetluses on võrdsustatav hagi esitamisega (TsÜS § 160 lg 1 ja 2).
Hageja esitas 04.03.2020.a. nõudeavalduse O. J. pankrotimenetluses. Kuivõrd ajavahemik aegumistähtaja kulgemise algusest 30.04.2015 ja O. J. pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise (04.03.2020.) oli lühem kui 10 aastat, polnud / pole nõue nõudeavalduse esitamise ajaks aegunud ning aegumine peatus 04.03.2020.a.
21.Hageja nõue tuleneb 10.09.2014.a. sõlmitud deklaratiivsest võlatunnistusest. Deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal (hagejal) ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustustest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, samuti aegumise vastuväiteid. Hageja ei pea deklaratiivsele võlatunnistusele toetumisel ja selle esitamisel tõendama võla tekkimise asjaolusid, sest võla puudumise tõendamise koormis lasub kostjal (vt Riigikohtu 01.05.018.a. lahend tsiviilasjas nr 2-13-34922/124 p 13.1, 13.2). Samas on Riigikohus märkinud ka seda, et võlatunnistusest tulenev tõendamiskoormise jaotus võib pankrotimenetluses nõude tunnustamisel hea usu põhimõttest tulenevalt osaliselt ringi jaotuda, kuna nõudele vastu vaielnud pankrotivõlausaldajal ei pruugi olla piisavalt andmeid ega tõendeid võlatunnistuse alussuhte kohta. Kui kostja on kausaalsuhtest tulenevalt võla puudumise tõenäosust põhistanud, hageja on aga keeldunud võla tekkimise asjaolusid selgitamast ja tõendeid esitamast, peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama kausaalsuhtest tulenevat võlga. (vt Riigikohtu 24.03.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16 p 22, 11.01.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-14-58735/25 p 11.1)
22.Kuigi käesoleval juhul ei pidanud hageja oma nõude tõendamiseks esitama midagi muud peale võlatunnistuse (tl 20-23), on hagile lisatud tõendid ka võlatunnistuse alussuhte kohta (tl 35-64), samuti võlanõude arvestus (tl 71, 127-129). 22.1 Kohus nõustub hagejaga selles, et nõue kostja vastu ei lõppenud 13.01.2014.a. Hageja ja O. J. vahel sõlmitud käenduslepingu p 6 kohaselt on lepingu tähtaeg seotud käendatava laenulepingu tähtajaga. Hagejal (Pangal) on õigus esitada käendaja vastu nõue hiljemalt ühe aasta jooksul arvates laenulepingu lõppemisest. Nõude esitamiseks loetakse käendaja teavitamist tema maksekohustusest (tl 46). Seega ei pidanud hageja oma nõudeõiguse säilitamiseks/realiseerimiseks käendaja suhtes esitama üheaastase tähtaja jooksul hagi, vaid võis piirduda maksekohustuse teavitamisega. X OÜ-ga sõlmitud laenulepingu nr 0932119794904) lõpptähtaeg oli 13.01.2013.a. (16.08.2012 sõlmitud muudatuslepingu nr 1 p 5 järgi, tl 47) Hageja saatis 02.10.2013 kostjale käenduslepingust tuleneva maksekohustuse täitmise nõude kostja e-posti aadressile xxx, mille kaudu hageja kostjaga suhtles ja mida kostja kasutas hagejaga suhtlemisel (tl 55-58) E-kirjas on muuhulgas märgitud, et samasisuline kiri on saadetud O. J.le posti teel nii liht- kui tähitud kirjaga. Sama e-posti aadressi on O. J. kasutanud hagejaga suhtlemisel nii 2013.a kui 2014. aastal (tl 108-110) Kohus on seisukohal, et maksenõude kättesaamist tõendab muuhulgas O. J. käitumine (võlatunnistuse andmine 10.09.2014). 22.2 Kohus ei nõustu kostja kirjalikus vastuses toodud vastuväidetega ka selles, et O. J. käendas üksnes laenulepingust (mitte muudatuslepingutest nr 1 ja 2) tulenevat hageja nõuet X OÜ vastu. Laenulepingule (sh käenduslepingule) lisaks sõlmitud muudatuskokkulepped / lepingud on osa laenulepingust ning O. J. on muudatuslepingu nr 1 p-s 7 ja muudatuslepingu nr 2 p 2 kinnitanud sõnaselgelt, et aktsepteerib muudatuslepingu(te) allkirjastamisega selles toodud tingimusi ning kinnitas et käendus laieneb ka muudatuslepingutest tulenevatele kohustustele (tl 48 ja 51)
22.3 Laenusaaja X OÜ võlgnes laenulepingu lõpptähtaja saabumisel 14.01.2013 hagejale (laenuandjale) laenu põhiosa kokku 167 957, 56 eurot (933 +933 +166 091,56) (tl 71, 128). Pärast laenulepingu lõpptähtpäeva saabumist on põhiosa katteks laekunud 142 699, 40 eurot (tl 71, 59, 128): -21.03.2013 1350 eurot; -10.04.2014 85 131, 55 eurot (laekumine X-ilt);
-23.04.2014 56 218, 05 eurot (laekumine kinnistu müügist, täitemenetluses) 28.04.2014 hageja ja X ́i vahel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga nr LG-1975 loovutas SA X 85 131, 35 euro osas nõude tagasi hagejale (tl 61-64). Loovutamise lepingu p 2.1.2 kohaselt tagas X laenusaaja poolt tagastamata laenu põhiosa võlgnevuse tasumist. Hageja on arvestanud X ́ilt laekunud 85 131, 35 eurot laenu põhiosa võlgnevuse katteks (tl 71). Laenulepingu nr 0932119794904 p 6.1, 6.2, 6.8 (tl 39-40) tulenevalt on hageja arvestanud laenusaaja intressivõlg 3 872, 24 eurot ja viivist laenulepingu p 7.1 55 938, 50 eurot, millest on maha arvestatud pärast laenulepingu lõpptähtpäeva saabumist tasutud 569, 58 eurot (tl 71, 128129). Hageja ja O. J. võlatunnistuse sõlmimise päeva 10.09.2014.a seisuga oli viivisevõlg 54 507,41 eurot (55 938,50 – 969, 58) 22.4 Laenusaaja X OÜ võlgnes hagejale 10.09.2014 (võlatunnistuse sõlmimise seisuga) põhiosa 110 389, 51, intressi 3 872, 24 ja viiviseid 54 507, 41 eurot. Käenduslepingu p 2 ja 3 järgi vastutas käendaja O. J. laenulepingust tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte rohkem kui 173 793, 54 eurot (käendaja vastutuse piirmäär)
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud ega tõendanud, et hagejal esitatud nõuet (sh esitatud suuruses) kostja vastu ei ole.
24.Kohus märgib, et Harju Maakohtu 10.03.2015 .a otsusega (tagaseljaotsusega) rahuldati Nordea Bank AB Eesti Filiaali hagi X OÜ vastu ja mõisteti kostjalt hageja kasuks 13.12.2011 sõlmitud laenulepingust nr 0932119794904 tulenev võlgnevus 171 616, 90 eurot (millest põhiosa 110 389, 51 eurot ja kõrvalnõuded 61 227, 39 eurot). Kohtuotsuse täitmiseks on 30.04.2015 alustatud täitemenetlus nr 026/2015/911. Nõude jääk 16.12.2020 (kontrollimise aja seisuga) on 171 616, 90 eurot. Kostjaga sõlmitud käenduslepingu p 3 järgi vastutavad laenusaaja ja käendaja laenusaaja kohustuste täitmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
25.Kohus rahuldab Luminor Bank AS-i nõude ja tunnustab hageja nõuet O. J. pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu (II järgu) nõudena.
Menetluskulude jaotus
26.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule. Viidatud sättest tulenevalt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot (tl 77) ja hageja esindaja sõidukulud kohtuistungile (Tallinn-Jõhvi-Tallinn) kokku 19 eurot (tl 133-137). Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 319 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.