X hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, alternatiivselt kostja juhatuse koosoleku 13.05.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks või otsuse kehtetuse tuvastamiseks osas, milles kostja arvas hageja Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast välja
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXX)
Kohtuistungi kuupäev
12.06.2025
Kostja EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (registrikood 80040344), lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaadi abi Getter Ulla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada, et EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse 13.05.2024 otsus, millega X arvati erakonnast välja, on tühine.
4.Määrata hageja menetluskulud 9/10 ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 1/10 ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 5961,29 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud
1.X (hageja) esitas 12.08.2024 Harju Maakohtule hagi EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (kostja) vastu. Hageja vaidlustas kostja juhatuse 13.05.2024 otsuse, millega ta arvati erakonnast välja. Ühtlasi nõudis kostja mittevaralise kahju hüvitamist. Nõuete täpsustatud sõnastuse esitas hageja 21.02.2025 avalduses (digitoimiku lk dtl 103). Hageja astus kostja liikmeks 16.12.2015. Kogu liikmeks oleku aja jooksul on hageja aktiivselt osalenud erakonna tegevuses. Muu hulgas valiti hageja 2021. aasta kohalike omavalitsuse volikogude valimistel Saaremaa Vallavolikogusse. Samuti kandideeris hageja 2023. aasta Riigikogu valimistel kostja nimekirjas parlamenti. Väljaarvamise arutamisest hagejat ei teavitatud ja talle ei antud võimalust vastata etteheidetele. Vaidlusaluse juhatuse koosoleku kokkukutsumisest teatati juhatuse liikmetele ette vähem kui põhikirjas nõutud. Hageja väljaarvamise päevakorrapunktist teatati juhatuse liikmetele alles koosoleku päeval. Protokolli sisu ei vasta koosoleku tegelikule käigule. Protokollis toodud põhjendused hageja väljaarvamiseks on alusetud. Väljaarvamise poolt oli kaheksa juhatuse liiget 14-st koosolekul osalenud juhatuse liikmest. Hageja oli erakonna aktiivne liige ja tal oli õigustatud ootus enda ülesehitatud poliitilise karjääri jätkamise võimaluse osas. Mittevaraline kahju seisneb selles, et hageja pikaajaline töö kostja liikmena on sisuliselt ära nullitud, misläbi on hageja õigusi eneseteostamiseks oluliselt piiratud. Samuti on rikutud hageja õigust kuuluda kostja kui erakonna liikmeskonda. Hageja mainet valijate silmis on kahjustatud. Hageja nõudis hüvitise suuruse kindlaksmääramist kohtu õiglasel äranägemisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja rikkus erakonna liikmele pandud kohustusi ja arvati õigustatult erakonnast välja. Hageja on astunud teise erakonna liikmeks. Seadus ei luba isikul olla samaaegselt enam kui ühe Eesti erakonna liige ja väljaarvamise vaidlustamiseks puudub seega õigustatud huvi.
3.Kohus valmistas asja lahendamist ette 04.11.2024 määrusega (dtl 69), 23.01.2025 eelistungil (dtl 90) ning 14.03.2025 ja 08.04.2025 määrustega (dtl 125 ja 175). Kohus vaatas hagi läbi 12.06.2025 kohtuistungil kuulates üle hageja tunnistajad A, B ja C (dtl 83). Pooled esitasid järgnenud kirjalikus menetluses veel avaldusi. Põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja väljaarvamise otsuse kehtivuse vaidlustamise osas. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
5.Erakonna kui mittetulundusühingu liikmetel on üldjuhul õigustatud huvi, et erakonna juhtimine oleks õiguspärane. Sarnaselt Riigikohtu praktikas äriühingute ja tulundusühistute kõigi juhtimistasandite otsuste vaidlustamise õiguse jaatamisega 1 on ka erakonna liikmel üldjuhul õigus vaidlustada juhatuse otsuseid. Õigustatud huvi tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 tähenduses on aga kaheldamatult olemas erakonna liikmel, kes vaidlustab 1
Vaata Riigikohtu RKTKm 14.12.2016, 3-2-1-139-16, p 14, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-21-139-16
2
tema enese väljaarvamise. Isegi mitteliikmel võib olla õiguslik huvi juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise vastu kui see otsus tegelikult mõjutab tema õiguslikku positsiooni või toob talle kaasa õiguslikke tagajärgi.2 Õigustatud huviga isikute ringi on kohtupraktikas määratletud kattuvana nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise nõuete osas.3 Kui isik on meelevaldselt arvatud erakonnast välja, on tal oma au ja väärikuse kaitsmiseks õigustatud huvi otsuse õigusvastasuse kindlakstegemise suhtes isegi siis, kui ta ei soovi või ei saa erakonna liikmena jätkata (käesoleval juhul teise erakonna liikmeks saamise tõttu). Arvestades erakondade olulist rolli Eesti demokraatlikus ühiskonnajuhtimise korralduses on ka avalikkusel huvi selle vastu, et erakondade õiguskuulekust kontrollitakse.
6.Otsuse kehtivuse vaidlustamisel peab kohus alustama võimaliku tühisuse kontrollimisest sõltumata hageja nõuete sõnastusest ja järjestatusest, sest tühist otsust ei saa kehtetuks tunnistada. Ka kehtetuks tunnistamise nõude eesmärgiks on otsuse õigusmõju puudumise osas selguse saavutamine.
7.Juhatus on mittetulundusühingu organ (TsÜS § 31 lg 1). Juriidilise isiku organi otsus on tühine kui otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda (TsÜS § 38 lg 2).
8.Erinormide puududes kohaldatakse erakonnale mittetulundusühingute seadust (MTÜS. Erakonnaseadus EKS § 1 lg 2). Seda ka liikme väljaarvamise osas (EKS § 5 lg 2). Seadus ei reguleeri väljaarvamise otsustuskorda. Kostja põhikirja (dtl 23) p 6.3, 12.3 ja 12.7.7 kohaselt otsustab liikme väljaarvamise erakonna juhatus kollegiaalse organina. Seadus ei reguleeri ka juhatuse koosolekute kokkukutsumise korda. Kostja põhikirja p 12.5 järgi teatatakse juhatuse koosolekust liikmetele meili teel vähemalt seitse päeva ette. MTÜS § 7 lg 2 järgi on selline regulatsioon lubatav.
9.Vaidlusaluse koosoleku kutse saadeti juhatuse liikmetele 07.05.2024 (dtl 87). Põhikirja p 12.5 järgi pidi koosoleku kutse ja koosoleku toimumise vahele jääma seitse päeva. Tegelikkuses teatati koosolekust juhatuse liikmetele viis päeva ette. Tegemist on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega mis TsÜS § 38 lg 2 järgi tõi kaasa kõigi koosolekul tehtud otsuste tühisuse. Rikkumine olnuks kõrvaldatav ainult siis, kui koosolekul oleksid osalenud kõik juhatuse liikmed (MTÜS § 20 lg 3). Kõik kostja juhatuse liikmed vaidlusalusel koosolekul ei osalenud, puudus juhatuse liige Y (dtl 14).
10.Kostja põhikiri ei reguleeri koosoleku kutse sisu. Koosolekutest etteteatamise eesmärgiks on organi liikmetele koosolekuks ettevalmistumise võimaldamine. Olukordades, kus seadus reguleerib koosolekust etteteatamist, on alati kehtestatud nii etteteatamise minimaalne aeg kui ka koosoleku päevakorra teatavaks tegemine (mittetulundusühingute osas vt MTÜS § 20 lg 6). Vaidlusaluse koosoleku kutses päevakorda märgitud pole. Hageja väitel teatati tema väljaarvamise arutamise kavatsusest juhatuse liikmetele alles koosoleku päeval (23.01.2025 istungiprotokolli lk 2). See on tõendatud tunnistajate A, B ja C ütlustega (12.06.2025 istungiprotokolli lk 2, 6 ja 8). Tunnistajad A ja B ütlesid ka, et selline etteteatamine ei võimaldanud neil küsimuse arutamiseks ette valmistuda (protokolli lk 2, 3 ja 6). Asjaolusid arvestades on tõenäoline, et hilinenud teavitus hageja väljaarvamise arutamisest mõjutas otsuse tegemise protsessi nende juhatuse liikmete osas, kes ei olnud väljaarvamise arutamise ettevalmistamise juures. Juhatuse koosoleku protokoll ei kajasta kõnealuse päevakorrapunkti arutamise käiku isikuviidetega (ainsaks erandiks on päevakorrapunkti lõpus D poolt tehtud ettepanek otsuse hääletamiseks). Protokolli tekst koosneb varem koostatud tekstide väljavõtete taasesitamisest ja arvukatest viidetest põhikirjapunktidele, mis elulise usutavuse 2 3
RKTKm 20.03.2024, 2-22-14182, p 15, https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=2-22-14182/32 RKTKo 10.11.2010, 3-2-1-97-10, p 12, https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-2-1-97-10
3
järgi hinnates ei ole suulise arutelu tavalise sisu kajastus. Tunnistaja B ütles, et väitles otsuse arutamise käigus Ega, kes oli päevakorrapunki põhiline ettekandja. Protokollist ei nähtu E ega B sõnavõtte. Protokollis ei ole mingisugust kajastust hageja väljaarvamuse vastu esitatud seisukohtade kohta. Tunnistaja C väitel oli hageja väljaarvamise tegelikuks põhjuseks erakonna esimehe vastav soov (istungiprotokolli lk 8 ja 9).
11.Eespool p-des 8 ja 9 kirjeldatud asjaoludest järeldub, et hageja väljaarvamine oli ette ära otsustatud ning selle arutamine juhatuse koosolekul korraldati teadlikult viisil, mis ei võimaldanud ettevalmistatud ja sisulist arutelu. Koosoleku korraldamise rikkumised mõjutasid ka hageja õigusi, kuna võisid olla põhjuslikus seoses hageja väljaarvamise otsuse tegemisega. Ei saa välistada, et koosoleku korraldamine põhikirjanõudeid järgides oleks võinud tuua kaasa ka teistsuguse sisulise otsuse. Kohus leiab, et otsus hageja väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast on tühine.
12.Kui vaidlusalune otsus ei oleks tühine, tuleks see kehtetuks tunnistada põhjendamatuse tõttu. EKS § 5 lg 2, MTÜS § 16 ja kostja põhikirja p 6.4 kohaselt on liikme väljaarvamine lubatav ammendavalt loetletud alustel. Aluste tegelik esinemine peab olema kontrollitav, väljaarvamise otsus ei tohi olla meelevaldne.
13.Vaidlustatud otsuse arutamise käik ja hääletustulemused on esitatud kostja juhatuse 13.05.2024 koosoleku protokolli väljavõttes (dtl 14). Kostja kinnitas, et nimetatud väljavõte kajastab ammendavalt vastava otsuse kohta protokollitut (15.01.2025 avalduse p 7, dtl 86). Väljavõte sisaldab kaheksat lehekülge teksti. Arutelu kohta esitatu algab lühikese sissejuhatava lõiguga hagejale tehtud etteheidete kohta. Nimetatud on (1) Facebooki grupi „EKRE Saaremaa&Muhu“ nime omavoliline muutmine ja nime taastamise nõuete mittetäitmine, (2) erakonda laimava isiku F lisamine Faceboook lehe administraatoriks ja (3) poliitilise konkurendi G lisamine Faceboook lehe administraatoriks (dtl 14). Järgneb tähistusega A märgitud mitmeleheline ülevaade Saaremaa ringkonna juhatuse koosolekutest ja varasemast kirjavahetusest (dtl 15 – 19). Seejärel on tähistusega B osas märgitud neljanda hagejale tehtava etteheitena ära (4) sotsiaalmeedias toetuskampaania tegemine üksikkandidaadina Euroopa Parlamendi valimistel kandideerinud Gle (dtl 20). Päevakorrapunkti lõpus on D teinud juhatuse liikmetele ettepaneku arvata hageja erakonnast välja (dtl 21). Hääletusele pandud otsuses on loetletud õigusnormid, mille rikkumise tõttu otsus teha. Faktiliste asjaoludega neid õigusnorme hääletamisele pandud otsuses seostatud pole. Lõpetuseks on protokollis märgitud ära hääletamistulemused ja otsuse vastuvõtmine (8 poolt, 2 vastu, 3 erapooletut üks juhatuse liige jättis hääletamata).
14.Kostja pole tõendanud oma õiguste olemasolu Facebook lehe suhtes, mille nimetuse, sisu ja administreerimisõiguste osas on hagejale etteheiteid tehtud. Puudub vaidlus, et tegemist on hageja loodud lehega. Kostja väited selle lehe omandi „konkludentsest üleandmisest“ temale (31.03.2025 avalduse p 9jj, dtl 130) on kontrollimatuseni ebamäärased. Kostja pole tõendanud, et hageja on andnud Facebook lehega seotud õigused kostjale üle ja et kostjal oli õigus otsustada lehe nimetuse, sisu ja administreerimisõiguse üle. Pole vaidlust, et hageja kasutas kõnealust Facebook lehte kostja huvide edendamiseks, kuid on tõendamata et hageja on andnud Facebook lehega seotud õigused kostjale üle ja et kostjal oli õigus otsustada lehe nimetuse, sisu ja administreerimisõiguse üle. Kolm esimest hageja väljaarvamise alusena nimetatud rikkumist (vt p 13 eespool) on seega meelevaldsed.
4
15.Neljas väljaarvamise alusena esitatud rikkumine – toetuskampaania tegemine Gle, on koosoleku protokollis sisustatud väga piiratult. Protokolli kohaselt „korraldab X sisuliselt sotsiaalmeedias toetuskampaaniat vastaskandidaadile (üksikkandidaat): Reg nr xx G“ (dtl 20). Protokoll ei kirjelda sellise tegevuse asjaolusid täpsemalt. Protokollis on väidetud, et G laimab erakonda (dtl 20), kuid seda pole seostatud hageja tegevusega. Otsuse põhjendus põhikirja p 6.4.7 rikkumise kohta on seega kontrollimatuseni ebamääraselt sisustatud, olles samuti meelevaldne.
16.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et väljaarvamise aluste esinemine on tõendamata.
17.Kohus ei rahulda mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Kohus selgitas hagejale, et kahju asjaolud tuleb temal enesel kohtule esitada (23.01.2025 istungiprotokolli lk 1, dtl 90). Hageja pole mittevaralise kahju tekkimise väidet sisustanud. Hageja väitel on tema väljaarvamine kostja liikmete hulgast muutnud kasutuks tema töö kostja liikmena ja on piiranud tema eneseteostuse võimalusi (hageja 31.03.2025 avalduse p 20jj, dtl 135). Hageja väitel on kahjustatud ka tema mainet valijate silmis (21.02.2025 avalduse p 11, dtl 104). Mittevaraline kahju võiks käesoleva vaidluse asjaolude kontekstis eelkõige seisneda hageja meelerahu raskes häirituses ja suures vaimses üleelamises. Selliste tagajärgede kaasnemist vaidlusalusest otsusest hageja väitnud pole. Kahju tekkimise kohta esitatud väited ei anna kohtule mingisugust mõistlikku suunist rahalise hüvitise määramise õigustatuse järeldamiseks ega selle suuruse kindlaksmääramiseks. Vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamine annab hagejale piisava võimaluse väidetava mainekahju kõrvaldamiseks.
18.Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus hindab hageja rahuldamata jäänud nõude (mittevaralise kahju hüvitamise nõue) menetlemisega seotud töömahu 1/10-le menetluse töömahu tervikust. Kohus määrab vastavalt 9/10 hageja menetluskuludest kostja kanda ja 1/10 kostja menetluskuludest hageja kanda.
19.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulu 7605,6 eurot esindaja 33,83 tunni töö eest tasumääraga ca 225 eurot tund (käibemaksuga). Kostja menetluskuluks on 12 617,49 eurot esindajate 47,17 tunni töö eest keskmise tasumääraga ca 267 eurot tund (käibemaksuta). Mõlemad pooled on esitanud üksikasjalikud aruanded esindajate poolt tehtud tööde kohta (kostja 11.08.2025 avalduse, dtl 234; hageja 13.08.2025 avalduse lisa, dtl 244). Tehtud toimingute aruannete põhjal pole kohtul põhjust lugeda esindajate toiminguid või nendeks kulutatud aega põhjendamatuks. Vastavalt menetluskulude jaotusele (p 17 eespool) tuleb kostjal hüvitada 7223,04 eurot hageja menetluskuludest ([420 + 7605,6] x 90%) ja hagejal 1261,75 eurot kostja menetluskuludest (12 617,49 x 10%). Kohus tasaarvestab need summad mõistab kostjalt hageja kasuks vastavalt välja menetluskulude hüvitise 5961,29 eurot (7223,04 – 1261,75).
20.Hageja taotlusel (dtl 242) ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.