Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas Harju Maakohtule 09.11.2020 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Ajutise halduri aruandest nähtub, et haldur on teinud päringud krediidiasutustele ja riiklikele registritele varade, varade koormamise ning võõrandamise kohta, samuti võlgniku kohustuste ja nõuete kohta ning vestelnud võlgnikuga. Võlgnik omab arvelduskontot AS-s xxxx. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 30.11.2020 on 0,00 eurot. Maanteeameti 25.11.2020 vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgnikule nimele on liiklusregistris registreeritud 5 sõidukit: xxxx, (registreerimismärk xxxx, esmane registreerimisaasta 1992), xxxx (registreerimismärk xxxx, esmane registreerimisaasta 1993), xxxx (registreerimismärk xxx, esmane registreerimisaasta 1995), xxxx (registreerimismärk xxxx, esmane registreerimisaasta 1996) ja xxxx (registreerimismärk xxxx, esmane registreerimisaasta 1993). Kõikidele sõidukitele on seatud arestid erinevate kohtutäiturite poolt 2013.aastast ning registrikanne on peatatud vastavalt Liiklusseaduse §-le 77. Võlgnik selgitas, et ei tea sõidukitest ega sõidukite asukohast midagi, need registreeriti kunagi tema nimele, kasutanud ta sõidukeid ei ole, temal juhikload puuduvad. Võttes arvesse sõidukite registreerimisaastaid, siis turuväärtus neil puudub. Võlgnik oli töötuna arvel Eesti Töötukassas 20.09.2017– 22.01.2018. Eesti Töötukassa 18.01.2018 otsusega hinnati võlgniku töövõimet ning tuvastati puuduv töövõime ning määrati töövõimetoetus 28.12.2017–27.12.2021. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku sissetulekuks töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus kokku 491,36 eurot kuus, millele ei saa kooskõlas täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 61 sissenõuet pöörata. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi 5166,74 eurot, millele lisandub võimalik täitemenetluse kulu ning kohtutäituri tasu. Ajutine pankrotihaldur hindab Z. K. maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et Z. K. maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes ja ta ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks toimus 02.12.2020 istung, kuhu võlgnik ei ilmunud. Ajutine haldur tõi esile, et võlgnik ei ole esitanud kohustustest vabastamise avaldust, pankrotiavaldus on puudustega ja ei vasta nõuetele ning pankroti väljakuulutamisel tuleb võlgnikult võtta vanne. 03.12.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 1000 eurot ning avaldas samal päeval sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 11.12.2020. Võlgnik esitas 09.12.2020 kohtule tõendi, et ta ei saanud istungil osaleda tulenevalt oma tervislikust seisundist. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik,

võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara puudub ja sissetulekule ei ole võimalik sissenõuet pöörata, kuid teadaolevaid kohustusi on 5166,74 eurot. Kohus leiab, et kuigi võlgniku nimele on registreeritud 5 sõidukit, siis tulenevalt nende vanusest puudub neil ilmselt turuväärtus ning ka sõidukite asukoht ei ole teada, mistõttu ei ole võimalik selle arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Muud vara võlgnikul ei ole. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi ajutine pankrotihaldur tuvastanud ei ole. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 4,5 töötunni eest tasuks määrata 405 eurot, millele lisandub käibemaks 81 eurot, kokku 486 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab halduri tasu 397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 9,60 eurot (486 -476,40) jääb võlgniku kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.