Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu avaldus A.A. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, hooldaja määramiseks ja loa saamiseks kinnisasja võõrandamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu (registrikood 80400860), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isikud:
esindajad
1.A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX) (surnud X)
2.B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata A.A. pärandvara inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks pärimisseaduse §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule pärimisseaduse §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.Lugeda maakohtu määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Võtta Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu avaldus menetlusse.
4.2.Kohaldada pärandi hoiumeetmeid A.A. pärandavara suhtes ja korraldada pärandvara valitsemine kuni pärimisasja lahenemiseni.
4.3.Määrata A.A. pärandvara hooldajaks Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu.
4.4.Kohustada pärandvara hooldajat Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistut: - valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama pärandvara säilimine; - andma kohtule iga kuue kuu järel käesoleva kohtumääruse jõustumisest aru A.A. pärandvara hooldamisest; -võtma PärS § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast.
4.5.Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärandi hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.
4.7.Jätta rahuldamata nõue anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks.
4.8.Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu taotlus pärandvara inventuuri läbiviimiseks ning määrata inventuuri läbiviijaks Jõhvi
sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule pärimisseaduse §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.
4.9.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
4.10.Saata kohtumäärus avaldajale ja puudutatud isikutele teadmiseks.
4.11.Teha kanne pärimisregistrisse.
4.12.Määrus kuulub täitmisele kätte toimetamisest pärandvara hooldajale.
5.Jätta määruskaebuse lahendamisega menetluskulud pärandvara kanda. Edasikaebamise kord
seotud
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Lüganuse vald, Kiviõli linn, Viru tn 19 korteriühistu (avaldaja) esitas 3. septembril 2020 Viru Maakohtule avalduse A.A. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks või alternatiivselt äraolija varale hoolduse seadmiseks, hooldaja määramiseks ja loa saamiseks kinnisasja võõrandamiseks. Avalduse kohaselt kuulub A.A.le korteriomand asukohaga X (registriosa nr X). A.A. ei ole korteris elanud üle kümne aasta. 31. juuli 2020. a seisuga on võlgnevus avaldaja ees 1158 eurot 90 senti. Rahvastikuregistri andmetel on A.A. viimane teadaolev elukoht 28. veebruarist 2005 X. Avaldajale teadaolevalt on A.A. surnud X aastal. Rahvastikuregistri andmetel on A.A.l neli last: C.C. (X), B.B. (X), D.D. (X) ja E.E. (X). Keegi neist Eestis ei ela, ilmselt on kõik lahkunud Saksamaale. B.B. elukoha aadress on X. Avaldaja palub teha päring Saksamaa pädevale ametiasutusele A.A. surmaaja väljaselgitamiseks, rakendada A.A. pärandvara suhtes hoiumeetmeid, korraldada pärandvara valitsemine, määrata pärandvara hooldajaks avaldaja ja pärandi inventuuri tegijaks Jõhvi
kohtutäitur Natalja Malahhova ning anda pärandi hooldajale luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Alternatiivselt juhul kui kohus ei tuvasta, et A.A. on surnud, määrata A.A. Eestis asuva vara hooldajaks avaldaja ja anda avaldajale nõusolek korteriomandi võõrandamiseks.
2.Viru Maakohus keeldus 8. septembri 2020. a määrusega korteriühistu avaldust A.A. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, hooldaja määramiseks ja loa saamiseks kinnisasja võõrandamiseks menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 1. oktoobri 2020. a määrusega Viru Maakohtu 8. septembri 2020 määruse ja saatis avalduse maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus võttis 13. oktoobri 2020. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse, kohaldas A.A. pärandavara suhtes pärandi hoiumeetmeid ja korraldas pärandvara valitsemise kuni pärimisasja lahenemiseni. Maakohus määras A.A. pärandvara hooldajaks avaldaja, kohustas pärandvara hooldajat valitsema pärandvara heaperemehelikult ning tagama pärandvara säilimine; andma kohtule iga kuue kuu järel kohtumääruse jõustumisest aru A.A. pärandvara hooldamisest; võtma pärimisseaduse (PärS) § 111 lg 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast. Pärandi hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Pärandi hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Maakohus kohustas hooldajat esitama hooldamise lõppemisel kohtule kirjaliku aruande. Maakohus jättis rahuldamata nõude anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldusest ja registri andmetest nähtub, et A.A. viimane teadaolev elukoht oli Saksamaal ja kuna tegemist on pärimisasjaga, kuulub kohaldamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 650/2012 (edaspidi määrus), mis käsitleb kohtualluvust, kohaldatavat õigust ning otsuste tunnustamist ja täitmist, ametlike dokumentide vastuvõtmist ja täitmist pärimisasjades ning Euroopa pärimistunnistuse loomist. Määruse art 4 kohaselt on pärimisasja tervikuna lahendamiseks pädevad isiku surma hetkel tema alaliseks elukohaks olnud liikmesriigi kohtud, st praegusel juhul Saksamaa kohtud. Määruse art 19 kohaselt võib liikmesriigi kohtutelt taotleda asjaomase riigi õigusega ette nähtud ajutiste meetmete, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamist isegi juhul, kui teise liikmesriigi kohtud on pädevad asja sisuliseks arutamiseks. Seega on Eesti kohus pädev kohaldama ajutise meetmena pärandvara hoiumeetmeid olukorras, kus pärimisasja tervikuna lahendamiseks on pädev Saksamaa kohus. Kuivõrd võõrandamine ei ole aga ajutine meede määruse art 19 tähenduses, jättis maakohus taotluse loa andmiseks kinnisasja võõrandamiseks rahuldamata. PärS § 110 lg 1 p-de 2 ja 3 ning § 111 lg 3 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid ka pärandvara võlausaldaja taotlusel kui pärija ei ole teada või kui pärija ei viibi pärandvara asukohas. Avaldajale teadaolevalt on pärijal neli last, kes elavad Saksamaal ja kellega ei ole õnnestunud kontakti saada. Järelikult ei viibi pärija(d) pärandvara asukohas. PärS § 110 lg 2 alusel on pärandvara hoiumeetmed pärandvara valitsemise korraldamine. Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara
nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma (PärsS § 112 lg 1). PärS § 112 lg 5 alusel ei ole pärijal õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Pärandvara suhtes ajutise meetmena hoiumeetmete rakendamine kaitseb nii võimalike pärijate, kui ka võlausaldajate huve, võimaldades ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemise ja tagab pärandvara säilimise. Avaldaja on andnud nõusoleku tema hooldajaks nimetamiseks. PärS § 112 lg 4 kohaselt ei ole hooldajal õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat kinnisasja. Maakohus jättis rahuldamata nõude anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks, kuna see ei ole ajutine meede määruse art 19 tähenduses. Kuna pärimisasi allub Saksamaa kohtule, siis ei määranud maakohus pärandvara inventuuri, kuna Eesti kohtul on määrusest tulenevalt pädevus määrata ajutise meetmena ainult pärandavara hooldus.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust resolutsiooni p-de 2–8, 10 ja 11 osas, millega maakohus kohaldas ajutise meetmena pärandi hoiumeetmeid A.A. pärandavara suhtes, korraldas pärandvara valitsemise ning jättis rahuldamata avaldaja muud taotlused, s.o inventuuri läbiviimise ja korteriomandi võõrandamise nõuded. Määruskaebuse kohaselt on pärandi hoiumeetmete kohaldamine ja pärandvara valitsemise korraldamine ennatlik meede. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise eelduseks on pärandaja surm (PärS § 110 lg 1). Rahvastikuregistris A.A. elusoleku või surma kohta andmed puuduvad ning täpsed andmed A.A. surma kohta puuduvad nii maakohtul kui ka avaldajal. Maakohus leidis ebaõigesti, et nõue anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks, ei ole ajutine meede määruse art 19 tähenduses ning kohus ei saa määrata pärandvara inventuuri, kuna pärimisasi allub Saksamaa kohtule. Ringkonnakohus leidis käesoleva asja 1. oktoobri 2020. a määruses, et Eesti kohus on pädev kohaldama ajutise meetmena pärandvara hoiumeetmeid. PärS § 112 lg-st 1 nähtub, et pärandvara hoiumeetmeteks on muuhulgas pärandvara inventuuri tegemine ja vajadusel ka pärandvara võõrandamine pärandvara hooldaja poolt. PärS § 112 lg 1 sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS §-e 138–141. Pärandvara hooldaja võib pärandvara käsutada kohtu loa alusel üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks (PärS § 112 lg 4), milleks on sh pärandvaraga seotud kohustuste täitmine (PärS § 112 lg 3 p 3), nt korteriomandi majandamisega seotud majandamiskulud. Pärandvara hoiumeetmete rakendamine ei võimalda ära hoida pärandvaral lasuvate kohustuste suurenemist. Kommunaalvõlgnevus avaldaja ees kasvab pidevalt ning see ületab oluliselt juba korteriomandi väärtust. Korter on väga kehvas seisukorras ja selle üürile andmine on võimatu. Kui kohus ei rahulda nõuet anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks, suureneb kommunaalvõlgnevus jätkuvalt. See kahjustab nii pärijate kui võlausaldaja huve.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse avaldaja pärandvara inventuuri läbiviimise nõude rahuldamata jätmise osas
ning teeb tühistatud osas uue määruse (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab avaldaja taotluse pärandvara inventuuri läbiviimiseks, määrab inventuuri läbiviijaks Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova, annab kohtutäiturile kooskõlas PärS § 139 lg-ga 4 pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS §-s 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS §-s 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest. Ringkonnakohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole avaldaja taotlust inventuuri läbiviimiseks lahendanud kohtumääruse resolutsioonis (TsMS § 463 lg-d 1–2, § 442 lg 5). Maakohtu määruse põhjendustest tulenevalt jättis maakohus aga taotluse rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult rakendanud pärandvara hoiumeetmeid tuginedes määruse art-le 19, PärS § 110 lg 1 p-le 2 ja lg 2 p-le 1. Avaldaja on avalduse esitamiseks õigustatud isikuks PärS § 111 lg-te 1 ja 3 järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg-st 1 otsustab kohus hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui seadusest ei tulene teisiti. PärS § 110 lg 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid. PärS § 110 lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning PärS § 111 lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eesti kohus on pädev kohaldama määruse art 19 järgi ajutisi meetmeid. Mõiste „ajutine meede“ on Euroopa Lliidu õiguses autonoomne, tegemist on siseriikliku õiguse meetmetega, mis peaksid kindlustama neid õigusi, mille tunnustamist põhiasjas pädeva kohtu poolt taotletakse. Ringkonnakohtu hinnangul ei hõlma pärandvara inventuuri läbiviimine elemente, mis on seotud pärandvara üleminekuga pärijale, olles seega üks pärandvara säilitamiseks vajalik ajutine meede. TsMS § 117 lg 1 kohaselt võib Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid Eesti kohus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia. Kohus märgib, et avaldaja seisukohad on olnud vastuolulised. 3. septembri 2020. a avalduse kohaselt palus avaldaja rakendada pärandi hoiumeetmeid ning korraldada pärandvara valitsemine. Määruskaebuses leiab avaldaja, et pärandi hoiumeetmete kohaldamine ja pärandvara valitsemise korraldamine on ennatlik. Avaldaja enda 3. septembri 2020. a avalduse kohaselt on A.A. surnud. Avaldaja tugineb seejuures rahvastikuregistri vastusele, mille kohaselt on A.A. GENI andmetel surnud X aastal. A.A. sündis X. Ringkonnakohus loeb usutavaks rahvastikuregistri vastust tema surmaaja, s.o X aasta kohta. Kuigi A.A. täpne surma kuupäev ei ole teada, on pärandvara hoiumeetmete rakendamise eeldused PärS § 110 lg 1 p 1–3 järgi täidetud.
7.PärS § 112 lg 1 järgi nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt PärS §-d 138–141. Seega tuleks pärandvara hooldaja määramisel viia läbi ka pärandvara inventuur.
PärS § 138 teine lause sätestab, et kui pärand avanes välisriigis, määratakse inventuuri tegijaks kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. A.A.le kuuluv kinnisasi asub X. Avaldaja palus määrata inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova. Ringkonnakohus rahuldab avalduse ja määrab pärandi inventuuri tegijaks Jõhvi kohtutäituri N. Malahhova, kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.
8.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse rahuldamata jätmise osas tuleb jätta rahuldamata. PärS § 112 lg 4 järgi võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. PärS § 112 lg 3 p 6 järgi on pärandvara hooldaja muuhulgas kohustatud rakendama meetmeid pärija isikute väljaselgitamiseks. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei kohaldata PärS § 112 lõikes 4 sätestatut. TsMS § 589 lg 1 kohaselt võib pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse pärandi hooldaja esitada pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. PärS § 140 lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus.
9.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 4 kohaselt hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. PärS § 142 lg 1 p-de 1–3 kohaselt tasutakse pärast inventuuri tegemist esimeses järjekorras pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud; teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded; kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. TsMS § 587 lg 1 alusel on avaldajal kui pärandvara hooldajal õigus pärandvara hooldamisega seotud kulude, sealhulgas pärandvara müügiga seotud kulude hüvitamisele pärandvara arvelt. Kohus jätab menetluskulud pärandvara kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.