lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-8071/4

Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-8071/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Pärandi hoiumeetmete rakendamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1352
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-21-8071 Narva linn, A-A. Tiimanni tn 2 korteriühistu avaldus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja loa andmiseks kinnisasja võõrandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Narva linn, A-A. Tiimanni tn 2 korteriühistu määruskaebus Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Narva linn, A-A. Tiimanni tn 2 korteriühistu, rk 80180921, lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 27. mai 2021. a määrus ja saata Narva linn, A-A. Tiimanni tn 2 korteriühistu avaldus maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Tagastada Narva linn, A-A. Tiimanni tn 2 korteriühistule (arve nr EE572200221024991754, Swedbank AS) määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Narva linn, A-A. Tiimanni tn 2 korteriühistu (avaldaja) esitas 20. mail 2021 Viru Maakohtule avalduse A.A. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks, hooldaja määramiseks, inventuuri tegija määramiseks ning avaldajale loa andmiseks korteriomandi võõrandamiseks. Avalduse kohaselt kuulub A.A.le korteriomand aadressil X. Antud korteriomandi sai A.A. päranduseks oma vennalt B.B.`lt. A.A. ei ole nimetatud korteris kunagi elanud. Avaldaja andmetel on A.A. Vene Föderatsiooni kodanik. Pärimisõiguse tunnistusest nähtub, et tema viimase teadaoleva elukoha aadress on X. Seisuga 1. mai 2021 on võlgnevus avaldaja ees korteriomandi mõtteliste osade majandamise ning kommunaalkulude eest 2077,10 eurot. Avaldajal on info, et A.A. on surnud, kuid puuduvad andmed surmaaja kohta, samuti A.A. sugulaste ja võimalike pärijate kohta. Avaldaja palus kohtul esitada Justiitsministeeriumi kaudu õigusabitaotlus Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule (Venemaa Föderatsiooni, Irkutskaja oblasti, Angarski linna kohus) andmete esitamiseks A.A. võimaliku surmaaja ja pärijate kohta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Viru Maakohus keeldus 27. mai 2021. a määrusega korteriühistu avaldust A.A. pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ja loa andmiseks kinnisasja võõrandamiseks menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu arvates ei esine praegusel juhul ühtegi pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 p-s 1-5 sätestatud olukorda. Pärija A.A. on pärandi vastu võtnud ning maakohtu hinnangul ei ole alust hoiumeetmete rakendamiseks PärS § 110 lg 1 järgi. Avaldaja andmetel on A.A. surnud ning avaldaja palus kohtul esitada õigusabitaotlus Venemaa Föderatsiooni kompetentsele kohtule andmete esitamiseks A.A. võimaliku surmaaja ja pärijate kohta. Maakohus leidis, et pärandvara hoiumeetmete menetluses ei saa tuvastada isiku surma aega ning pärandvara hoiumeetmeid saab rakendada, kui isik on surnud. Pärast pärandi vastuvõtmist rakendatakse hoiumeetmeid vaid erandlikel juhtudel PärS § 111 lg 5 järgi. Maakohus selgitas, et TsMS § 109 lg 1 p 1 ja 2 alusel võib Eesti kohus tunnistada isiku surnuks ja tuvastada tema surma aja, kui teadmata kadunud isik oli temast viimase teate saamise ajal Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht oli sel ajal Eestis; on olemas muu õiguslik huvi, et Eesti kohus tunnistaks isiku surnuks või tuvastaks tema surma aja. TsMS § 509 lg 1 alusel algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Maakohus leidis, et enne pärandvara hoiumeetmete rakendamist tuleb vajadusel lahendada puudutatud isiku surnuks tunnistamine. Isiku surnuks tunnistamise ja isiku surmaaja tuvastamise menetluse raames saab kohus teha päringu Venemaa Föderatsiooni pädevale õigusasutusele puudutatud isiku võimaliku surma ja surmaaja kohta. Enne puudutatud isiku surma fakti ei saa pärimismenetlust alustada ega ka pärandvara hoiumeetmeid määrata. Maakohus selgitas, et avaldajal on õigus ka enne menetluse algatamist esitada kohtule vastav taotlus tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses TsMS § 244 järgi. Muul viisil ei saa kohus enne avalduse menetlusse võtmist tõendeid koguda, et nende tõendite põhjal otsustada avalduse menetlusse võtmine. Samas pole praegusel juhul eeltõendamismenetlus põhjendatud, sest seda

saab teha surnuks tunnistamise või surma aja tuvastamise menetluses. Kui tuvastatakse puudutatud isiku surma aeg, saab seejärel kindlaks teha pärijad ja nende asukohad ning vajadusel esitada vastav avaldus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Kuna pärandi hoiumeetmete rakendamise menetluse alustamine ei ole võimalik ning avaldusega ei ole võimalik avaldaja taotletavat eesmärki pärandvara hoiumeetmete menetluse raames saavutada, keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas 2. juunil 2021 määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 27. mai 2021. a määruse tühistamist ja asja saatmist Viru Maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse rahuldamisel tagastada avaldajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti tuvastanud, et ei ole täidetud PärS § 110 lg 1 p-s 1–3 sätestatud eeldused pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Kuigi A.A. (pärandaja) täpne surmakuupäev ei ole teada, on pärandvara hoiumeetmete rakendamise eeldused PärS § 110 lg 1 p 1–3 järgi täidetud. Avaldajale ei ole teada, kes on A.A. pärijad ja kas nad on pärandi vastu võtnud. Avaldajale on teada, et A.A. pärijad ei viibi pärandvara asukohas. Avaldajale on teada, et A.A. on surnud ning kust on võimalik saada andmeid A.A. surma aja ja pärijate kohta. Avaldaja ei saa neid andmeid ise kätte, et neid kohtule esitada. Sellepärast esitas avaldaja kohtule avaldusega koos taotluse tõendite kogumiseks. Vale on maakohtu seisukoht, et enne pärandvara hoiumeetmete rakendamist tuleb vajadusel lahendada puudutatud isiku surnuks tunnistamine. Isiku surnuks tunnistamise eelduseks on see, et puuduvad täpsed andmed isiku surma kohta ja surma kuupäeva kohta. Antud eeldused A.A. suhtes ei ole täidetud. Avaldaja leidis, et tema Eesti kohus on pädev lahendama tema avaldust.
4.Viru Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 3 ja TsMS § 659 alusel tühistada ja asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
6.TsMS § 117 lg 1 kohaselt Eestis asuva pärandvara hoiumeetmeid võib Eesti kohus rakendada sõltumata sellest, millise maa seaduse järgi pärimine toimub ja millise maa ametiasutus või -isik võib pärandimenetluse kohtualluvuse järgi üldiselt läbi viia. Avalduse kohaselt kuulub A.A.le korteriomand aadressil X. Avaldaja andmetel on A.A. Vene Föderatsiooni kodanik. Avaldajal on tõsikindel info (isiku pojalt), et A.A. on surnud, kuid puuduvad andmed surmaaja kohta, samuti A.A. sugulaste ja võimalike pärijate kohta.
7.Avaldaja on märkinud, et A.A. on surnud, kuid selle asjaolu tõendamiseks on vaja esitada Vene Föderatsiooni kompetentsele kohtule õigusabitaotlus, mille esitamise pädevus avaldajal puudub. Seega on praegu vaidluse all küsimus, kas pärandaja surma tõendamine on võimalik pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetluses. Ringkonnakohus leiab, et vastus sellele küsimusele võib olla jaatav. TsMS § 475 lg 1 p 9 kohaselt vaadatakse pärandi hoiumeetmete rakendamine läbi hagita menetluses. Hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi

üldjuhul uurimispõhimõte. TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus hagita menetluses taotleda kohtult abi tõendite kogumisel TsMS § 236 järgi. Maakohus peab tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamisel hindama, kas käesolevas asjas esitatud tõendi kogumise taotlus vastab kehtestatud nõuetele ning esitama vajadusel Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, artiklite 17 ja 46 alusel Venemaa Föderatsiooni pädevale asutusele taotluse A.A. asukoha või surmaaja ja pärijate väljaselgitamiseks.

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu selgitused eeltõendamismenetluse (TsMS § 244), samuti äraolija varale hoolduse seadmise (TsMS § 516) kohta olid õiged ja asjakohased. Samas olukorras, kus avaldaja teab kindlalt, et vara omanik on surnud, kuid ei tea täpset surma aega ega pärijate ringi on tal õigus valida sobivaim õiguskaitse viis. Antud juhul ei ole välistatud ka pärandi hoiumeetmete seadmiseks avalduse esitamine (analoogses olukorras on Tartu Ringkonnakohus pidanud seda võimalikuks ka asjas 2-20-12778).
9.Pärandi hoiumeetmete materiaalõiguslikud küsimused on sätestatud PärS §-des 110-115 ning menetlusõiguslikud küsimused TsMS 57. peatükis. Muuhulgas saab kohus nõuda tagatist hoiumeetmete rakendamise kulude katteks ning vajadusel kuulab ära isikud. Asja materjalidest nähtub, et A.A. nimel võttis käesolevas avalduses nimetatud korteri vastu C.C., kelle andmed on toodud kinnistamisavalduses (lk 20). Maakohus saab vajaduse korral sidevahendite vahendusel või kirjalikult C.C. ära kuulata.
10.TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tuleb määruskaebuse esitajale tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium