Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Harju Maakohus Kaisa Margus 25.08.2025, Tallinn 2-24-13796 OÜ Mokinostor pankrotiavaldus Võlgnik: OÜ Mokinostor (registrikood 10193856) Ajutine pankrotihaldur: Kristo Teder (e-post xxx) Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja võlgniku OÜ Mokinostor (registrikood 10193856) pankrot 25. augustil 2025 kell 08:55.
2.Nimetada OÜ Mokinostor pankrotihalduriks Kristo Teder.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 23.09.2025 kell 11:00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4006).
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
8.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi tasuks kokku 7737,60 eurot (käibemaksuga), mis mõista välja võlgnikult OÜ Mokinostor ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi kasuks, kohustusega maksta see summa OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole xxx.
9.Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.
Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Mokinostor (edaspidi ,,võlgnik“) esitas Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 03.10.2024 määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi.
2.Ajutine haldur esitas 01.11.2024 kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur selgitas oma aruandes järgmist.
3.Võlgniku majandustegevus muutus kahjumlikuks viimastel aastatel ja see on olnud süvenev. Veel 31.12.2021 seisuga oli võlgniku omakapital positiivne, kuid järgneval majandusaastal 30.06.2023 seisuga oli see juba negatiivne summas -751 135 eurot. Võlgniku 03.10.2024 seisuga bilansi kohaselt on võlgniku omakapital negatiivne summas - 2 454 938 eurot.
4.Võlgnikul on aruande kohaselt vara kokku 77,74 eurot, s.o arvelduskontode jääk 75,50 eurot ja kassa jääk 2,24 eurot. Võlgniku pankrotiavalduses nimetatud nõudeid kolmandate isikute vastu ei saa ajutise halduri hinnangul varana käsitleda: suurima väidetava võlgniku xxx (nõue summas 110 067,37 eurot) suhtes on algatatud pankrotimenetlus ning teise suurema väidetava võlgniku xxx vastu olevat nõuet (summas 47 955,10 eurot) hindab võlgnik lootusetuks. Transpordiameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud haagis, kuid ajutine haldur on märkinud, et haagis on tegelikult võõrandatud. Võlgnik on märgitud seitsme sõiduki, mis vähemalt osaliselt kuuluvad liisinguandjatele, vastutavaks kasutajaks. Ajutise halduri hinnangul ei oleks liisinguandjatele kuuluva vara arvel võimalik müügikasu saada: ajutine haldur võrdles sõidukite müügihindu nendel lasuvate kohustustega liisinguandjate ees ning leidis, et reeglina on sõidukite jäägid (kohustused liisinguandjate ees) samas suurusjärgus nende väärtusega või isegi ületavad neid. Võlgnikule kuuluvad osalused äriühingutes, kuid ajutise halduri hinnangul puudub nendel väärtus või on see marginaalne. Võlgnikule kuulub 100% osalus äriühingus xxx OÜ, kuid arvestades, et tütarettevõtte tegevus on eeldatavalt olnud võlgniku tegevust toetav ja sellega seotud, siis seoses võlgniku tegevuse lõpetamisega omab see negatiivset mõju ka tütarettevõttele. Ajutise halduri hinnangul on selle osaluse väärtus seetõttu pigem marginaalne, kuid ei saa välistada, et mõnel seotud isikul võib olla huvi osaluse omandamiseks, et viia äriühingus läbi likvideerimismenetlus. Võlgniku teatel kuulub võlgnikule ka osalus Venemaa äriühingus xxx. Arvestades probleeme Venemaal asuva vara realiseerimisel nõustub ajutine haldur võlgnikuga, et sellel osalusel tänasel hetkel väärtus puudub ja seda ei ole võimalik realiseerida.
5.Võlgniku 03.10.2024 seisuga bilansis kajastab võlgnik transpordivahendeid väärtuses 1 387 356,72 eurot. Ajutise halduri hinnangul on viidatud kanne ilmselt ebaõige ja tekkinud võlgniku liisitud transpordivahendite kajastamisest varana.
6.Võlgnikul on ajutise halduri hinnangul kohustusi summas 1 805 562,39 eurot.
7.Ajutise halduri esialgsel hinnangul pidi võlgnikul 2024. aasta mais, hilinenult varasema majandusaasta aruande esitamisel, arvestades audiitori märkusi, olema selge, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul aktiivne majandustegevus puudub ja võlgnik ei avaldanud ajutisele haldurile tahet majandustegevuse jätkamise ning tervendamise osas. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks.
8.Ajutine haldur leidis, et võlgnikul puudub piisav vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning et 2
enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Kohus määras 04.11.2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi tasumise. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.
9.Vastuseks kohtu päringule esitas ajutine haldur 27.12.2024 ja 30.12.2024 kohtule võlgniku majanduslikku seisu puudutavad täpsustused: a) Võlgniku bilansis märgitud transpordivahendid summas 1 387 356,72 eurot – ajutine haldur esitas kohtule J Ši, kes oli kuni 30.08.2024 võlgniku juhatuse liige, 19.12.2024 allkirjastatud kinnituse (dtl 597), milles J Š märgib, et kõnealune summa võlgniku bilansis kajastab võlgniku kasutuses olnud veokite ja poolhaagiste jääkväärtust ja kapitalirenti ning et tänaseks on kõik need transpordivahendid liisinguandjatele üle antud ja müüdud. Ajutine haldur märkis oma täpsustuses, et ka tema kogutud andmetel ei ole tegemist reaalselt olemasoleva varaga, vaid liisinguvarade kajastamisega bilansis. b) xxx OÜ osalus - J Š, kes on ühtlasi xxx OÜ juhatuse liige, märgib oma kinnituskirjas (dtl 597), et xxx OÜ-l puudub alates 2024. aasta juunist majandustegevus ning ühtegi töötajat ettevõttel ei ole. Ettevõttel on maksuvõlg, vara puudub. J Š märgib, et on püüdnud alates 2024. aasta juunist ettevõtet „omahinnaga“ maha müüa, kuid ei ole saanud ühtegi pakkumist. Ajutine haldur märkis oma täpsustuses, et jääb oma seisukoha juurde, et sellel osalusel väärtus puudub. xxx OÜ ainuke teadaolev vara on nõuded võlgniku vastu. Sama selgituse andis xxx OÜ endine pearaamatupidaja.
10.31.12.2024 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus määras ajutise halduri tasuks 3562,40 eurot (käibemaksuga).
11.11.08.2025 esitas ajutine haldur kohtule taotluse võlgniku pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks. Taotluse kohaselt on pärast 31.12.2024 kohtumääruse tegemist ootamatult laekunud võlgniku arvelduskontole piisavalt raha, et võlgniku pankrotimenetlus läbi viia. 11.08.2025 seisuga on võlgniku arvelduskontol 103 406,45 eurot (dtl 619). Võlgnik ei ole veel registrist kustutatud.
12.12.08.2025 kohtumäärusega tühistas kohus 31.12.2024 kohtumääruse.
13.Ajutine haldur esitas 19.08.2025 kohtule taotluse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur esitas ka täiendava tasu taotluse perioodil 06.11.2024-19.08.2025 tehtud toimingute eest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankrotiavalduse lahendamine
14.Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
15.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Jidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja 3
selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3).
16.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga (vt ülal, p 3 jj). Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 1 805 562,39 eurot, kuid rahalisi vahendeid nende kohustuste täitmiseks suurusjärgus 100 000 eurot. Muud likviidset vara võlgnikul ei ole. Võlgnikul võivad olla nõuded kolmandate isikute vastu, kuid tegemist ei ole likviidse varaga ning praegusel hetkel puudub kindlus, et tegemist on perspektiivsete nõuetega, mis oleks võimalik sisse nõuda. Samuti on ajutise halduri hinnangul väärtusetud ja / või marginaalse väärtusega võlgnikule kuuluvad osalused teistes äriühingutes. Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara oma sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks, võlgniku majandustegevus on samuti lõppenud. Praegusel juhul tuleb võlgniku maksejõuetust ka eeldada (PankrS § 31 lg 4).
17.Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Kristo Tederi (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
18.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
19.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
20.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
21.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.
22.Kuna kohus tühistas 12.08.2025 kohtumäärusega tervikuna 31.12.2024 kohtumääruse, millega kohus mh määras kindlaks ajutise halduri tasu, määrab kohus käesolevaga kindlaks kogu ajutise halduri tasu pankrotiavalduse menetluse perioodil, s.o menetluse algusest kuni tänaseni.
23.Ajutine haldur palus esialgses taotluses määrata oma töötasuks 2920 eurot (01.11.2024 taotlus) ning täiendavas taotluses täiendavaks töötasuks 3320 eurot (19.08.2025 taotlus), s.o kokku 6240 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestused (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks kokku 39 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu (sh ajaperioodi pikkust) ja keerukust käesolevas asjas, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 160 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.
24.PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise 4
halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgnikult välja ajutise halduri tasu summas 6240 eurot (39 × 160), koos käibemaksuga 7737,60 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.