Vastustaja: M&M Vara OÜ (registrikood 11223950), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Eerik Entsik ja Liisi Kents
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Anette Gloria Heinsare, Maria Heinsare, Elisa Mandi ja Marge Sophie Vinkelbergi määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna 26. augusti 2020. a määruse peale läbivaatamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt Anette Gloria Heinsare, Maria Heinsare, Elisa Mandi ja Marge Sophie Vinkelbergi kanda.
3.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
1.Anette Gloria Heinsar, Maria Heinsar, Elisa Mand (ühisosanikud) ja Marge Sophie Vinkelberg (valitud juhatuse liige ja ühisosaniku Anette Gloria Heinsare seaduslik esindaja) esitasid 11. augustil 2020 kandeavalduse M&M Vara OÜ (osaühing) juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks. Avalduse kohaselt pandi osaühingu 15. juuli 2020. a koosolekul hääletamisele eelnõu osaühingu täiendava juhatuse liikme valimiseks. Täiendava juhatuse liikmena osutus valituks Marge Sophie Vinkelberg.
2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 26. augusti 2020. a kandemäärusega nr X avalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine osanike pädevuses (äriseadustiku (ÄS)§ 168 lg 1 p 4). Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Isiku juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek (ÄS § 184 lg 1). Osanike otsust täiendava juhatuse liikme valimise kohta esitatud ei ole. ÄS § 33 lg 5 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Anette Gloria Heinsar, Maria Heinsar, Elisa Mand ja Marge Sophie Vinkelberg (määruskaebuse esitajad) esitasid maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 26. augusti 2020. a määruse nr X, teha asjas uus määrus, millega rahuldada M&M Vara OÜ ühisosanike Anette Gloria Heinsare, Maria Heinsare, Elisa Mandi ja juhatuse liikme Marge Sophie Vinkelbergi avaldus kanda äriregistrisse M&M Vara OÜ juhatuse liikmena Marge Sophie Vinkelberg. Määruskaebuse kohaselt osutus M. S. Vinkelberg 15. juuli 2020. a koosolekul juhatuse liikmena valituks, kuivõrd juhatuse liikme kohale kandideeris vaid üks kandidaat, kes sai seetõttu kõige rohkem hääli (ÄS § 174 lg 3; Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-11, p 14; 16. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-08, p 12). Eeltoodust tulenevalt on juhatuse liikme valimise otsus 15. juulil 2020 osaühingu osanike koosolekul vastu võetud. 15. juuli 2020. a otsuse kehtivust ei mõjuta asjaolu, et koosoleku protokollija on andnud hääletustulemustele ebaõige hinnangu. Vajadus vaidlustada osanike koosoleku otsust isiku juhatuse liikmeks mittevalituks lugemise kohta puudub, kuna 15. juuli 2020. a osanike koosoleku protokollis kajastuv lause ei oma õiguslikku tähendust ning lähtuda tuleb tegelikest hääletustulemustest. Registriosakonnal puudus alus keelduda kande tegemisest ÄS § 33 lg 5 alusel. Osanike koosoleku protokolli eesmärk on dokumenteerida koosoleku käik ja osanike antud hääled ning hääletamise tulemusel vastu võetud otsused (ÄS § 171 lg 3 ja § 304 lg 1 p 5).
4.Osaühing (juhatuse liikme A.A. kaudu) vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Vastuse kohaselt on 1. septembri 2020. a määruskaebus esitatud isikute poolt ja nimel, kes ei ole asjas menetlusosalisteks ning kellel puudub määruskaebuse esitamiseks vajalik kaebeõigus. Määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 ja § 664 lg 1 alusel läbi vaatamata. Registriasjas ei ole isik, kelle kandmist juhatuse liikmena registrisse taotletakse, või osaühingu osanikud, puudutatud isikuteks ega määruskaebuse esitamiseks õigustatud isikuteks. Registriasjas saab olla menetlusosaliseks eelkõige M&M Vara OÜ, kuivõrd äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi ettevõtja avalduse alusel. TsMS § 599 sätestab, et kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks pikemaks ajaks kui kuus kuud, võib avaldaja esitada määruskaebuse. Harju Maakohus on 16. septembri 2020. a määruses ebaõigesti määranud menetlusosalised. Kuivõrd äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi ettevõtja avalduse alusel, siis tuleb käesolevas asjas lugeda avaldajaks M&M Vara OÜ-d, kes saaks TsMS § 599 järgi ainukesena esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu registriosakonna 26. augusti 2020. a kandemäärusele. Kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. Registripidaja ei tee ÄS § 33 lg 5 järgi kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on piiratud ning kandemenetluses ei saa lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada üksnes hagimenetluses. 15. juuli 2020. a osaühingu osanike koosolekul ei olnud võimalik valida osaühingu täiendavaks juhatuse liikmeks M. S. Vinkelbergi, kuivõrd sellel hetkel puudus tema kirjalik nõusolek (ÄS § 184 lg 1). Kandeavaldusele lisatud M. S. Vinkelbergi kirjalik nõusolek on allkirjastatud
7.augustil 2020.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et A. G. Heinsare, M. Heinsare, E. Mandi ja M. S. Vinkelbergi määruskaebus tuleb jätta TsMS § 599 koostoimes § 664 lg-ga 2 läbi vaatamata ning menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda.
5.Asja materjalidest ning avalikest registritest saadud andmetest nähtuvalt on osaühingu osanikeks Anette Gloria Heinsar, Maria Heinsar, Elisa Mand (ühisosanikud) ja A.A.. A.A.le kuulub osa väärtusega 1278 eurot ning ühisosanikele kuulub ühiselt osa väärtusega 1278 eurot. Juhatuse liikmena on äriregistrisse kantud vaid A.A.. Määruskaebuse resolutsiooni sõnastuse kohaselt paluvad määruskaebuse esitajad rahuldada ühisosanike A. G. Heinsare, M. Heinsare, E. Mandi ja juhatuse liikme M. S. Vinkelbergi kandeavaldus. Seega on kandeavalduse esitanud määruskaebuse esitajad just ühisosanikena ja juhatuse liikmena, mitte osaühingu esindajatena. Äriregistri kanne tehakse ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi esmajoones ettevõtja avaldusel. Uue juhatuse liikme äriregistrisse kandmise avaldusele kirjutab ÄS § 144 lg 3 teise lause järgi alla see juhatuse liige. Seega oleks M. S. Vinkelberg iseenesest saanud allkirjastada kandeavalduse osaühingu juhatuse liikmena, kelle kandmist juhatuse liikmena äriregistrisse taotleti. Samas on kandeavaldus jäetud rahuldamata põhjendusega, et osanike otsust täiendava juhatuse liikme valimise kohta ei ole esitatud. Kohtule esitatud 15. juuli 2020. a osaühingu koosoleku protokolli p 4 kohaselt on juhatuse liikme valimisel poolt ja vastuhääled jagunenud võrdselt, maakohtu registriosakond on põhjendatult leidnud, et otsust ei ole seega vastu võetud. Asja materjalidest tulenevalt on osaühingu osanike vahel vaidlus selle üle, kas M. S. Vinkelberg on kehtivalt juhatuse liikmeks valitud. Sellest järeldub, et M. S. Vinkelbergil ei pruugi olla osaühingu esindamise õigust, ta ei ole osaühingu juhatuse liikmeks saanud, kellel on ÄS § 181 lg 1 esimese lause ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 järgi osaühingu seadusliku esindajana esindamise õigus ja kes oleks saanud ÄS § 144 lg 1 teises lauses nimetatud avaldusele alla kirjutada. Osaühingul on olemas teine esindusõiguslik isik, juhatuse liige A.A., kes oleks saanud esitada osaühingu nimel kandeavalduse. Asja materjalidest tulenevalt ei ole aga A.A. teise juhatuse liikme valimisest ja registrisse kandmisest huvitatud.
6.Ringkonnakohus nõustub osaühingu seisukohaga, et määruskaebuse esitajad ei ole õigustatud isikuteks kaebuse esitamisel. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada TsMS § 660 lg 1 järgi määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Seega peab seaduses olema määruskaebuse esitamise õigust ettenägev säte. Määruse kandeavalduse lahendamise kohta saab teha üksnes kandeavalduse alusel. ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi tehakse äriregistri kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata, võib TsMS § 599 esimese lause järgi esitada määruskaebuse üksnes avaldaja. Sellest tulenevalt saab ka määrust kandeavalduse rahuldamata jätmise kohta TsMS § 660 lg-le 4 tuginedes vaidlustada ringkonnakohtus üksnes avaldaja. Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebuse esitajate määruskaebus Tartu Maakohtu registriosakonna määruse peale jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
7.Ringkonnakohus nõustub osaühingu väitega, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. Registripidaja ei tee ÄS § 33 lg 5 järgi kannet registrisse, kui avaldus või sellele
lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Registripidajal ei ole ÄS § 33 lg 6 järgi õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on piiratud. Eelkõige ei saa kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada üksnes hagimenetluses. Äriühingu organi koosoleku otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu mh ka koosoleku pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist, samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses, lisaks on registripidajal õigus keelduda kande tegemisest, kui dokument on selgelt heade kommete vastane või vastuolus avaliku korraga või seadusest tuleneva keeluga või kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi (Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8). Asja materjalidest nähtub, et osaühingu osanikud on juhatuse liikmete valituks lugemise osas eri meelt ja seda küsimust ei pruugi olla võimalik lahendada registrimenetluses.
8.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt saavad määruskaebuse esitajad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
9.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitajate kanda (Riigikohtu 7. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-178339, p 15; 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 13). TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.