Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pooled on lepingus nr. xxxx kokku leppinud intressi summaks 21,70 eurot aastamääraga 44,88%, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on lepingu nr. xxxx intressi võlgnevus alates 7ndast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 22.04.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 21.06.2019 summas 3,79 eurot järgnevalt: 22.04.2019 - 1,66 eurot; 22.05.2019 - 1,27 eurot; 21.06.2019 - 0,86 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal lepingute intressi võlgnevus kokku 67,46 eurot (63,67 + 3,79). Vastavalt lepingute üldtingimustele, kui kostja ei tasu makseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, siis kohustub kostja tasuma viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.05.2020. Leping nr xxxx: 17.07.2019 - 28.05.2020, võlasummalt 608,51 eurolt, viivitatud päevade arv 317, sissenõutavaks muutunud viivis summas 42,44 eurot. Leping nr xxxx: 08.07.2019 - 28.05.2020, võlasummalt 44,45 eurolt, viivitatud päevade arv 239, sissenõutavaks muutunud viivis summas 3,19 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 45,63 eurot (42,44 + 3,19). Tuginedes TsMS § 367 palub hageja lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates 29.05.2020 kuni põhinõude 652,96 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Placet Group OÜ loovutas 17.07.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 30.09.2020. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud 13.07.2020 allkirjastatud kinnituse, mille kohaselt on Placet Group OÜ loovutanud laenulepingust nr. xxxx ja nr. xxxx tulenevad nõuded 17.07.2019 hagejale.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Placet Group OÜ ja kostja vahel laenulepingud sõlmitud sidevahendite abil internetikeskkonnas www.smsraha.ee, s.h. leping nr xxxx 06.04.2018 ja lepingu nr xxxx 24.09.2018. Hageja on tõendanud esitatud e-kirjadega, et kostjale on edastatud 06.04.2018 ja 24.09.2018 lepingueelne teave ja lepingud vastavalt VÕS § 4031 lõikes 9 sätestatule (dtl 120 – 154). Kohus leiab, et laenude osalise tasumisega on kostja tunnistanud nii lepingute sõlmimist kui ka laenu saamist. Kohtu hinnangul on hageja esitanud selge põhinõude kujunemise arvestuse. Kostja ei ole hagis märgitud põhinõudele vastuväiteid esitanud. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 652,96 eurot. VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus nr xxxx oli intressimääraks 44,93% aastas ning tasumata intressimaksed lepingu lõpetamise seisuga summas 63,67 eurot. Lepingus nr xxxx oli intressimääraks 44,88% aastas ning tasumata intressimaksed lepingu lõpetamise seisuga summas 3,79 eurot. Kohus leiab, et hageja intressi nõue on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku summas 67,46 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt seadusjärgses määras alates lepingute lõpetamisele järgnevatest päevadest kuni hagiavalduse esitamiseni 28.05.2020, s.h. lepingu nr xxxx puhul perioodil 17.07.2019 - 28.05.2020 317 päeva eest summas 42,44 eurot ning leping nr xxxx puhul perioodil 08.07.2019 - 28.05.2020 239 päeva eest summas 3,19 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Nimelt ei nõustu kohus hageja viivise arvestustega. Ilmselt ei ole hageja viivise arvutamisel arvestanud, et 2020 aastal on 366 päeva, mitte 365 päeva. Lepingu nr xxxx puhul seadusjärgne viivis põhinõudelt 608,51 eurolt eelviidatud perioodil moodustab kokku 42,22 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee), seega ei rahulda kohus nõuet 0,22 euro ulatuses. Lepingu nr xxxx puhul seadusjärgne viivis põhinõudelt 44,45 eurolt eelviidatud perioodil (mis on tegelikkuses 326 päeva, mitte 239 päeva) moodustab kokku 3,17 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee), seega ei rahulda kohus nõuet 0,02 euro ulatuses. Kokkuvõttes jääb sissenõutavaks muutunud viivisenõue rahuldamata summas 0,24 eurot.

Kuivõrd hageja on esitanud ka edaspidise viivise nõude viitega TsMS §-le 367, arvestab kohus täiendavalt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatule kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 29.05.2020 – 15.12.2020 (k.a) 201 päeva eest väljamõistetud põhivõlalt 652,96 eurolt, summas 28,69 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 15.12.2020 seisuga kokku summas 74,08 eurot (42,22 eurot + 3,17 eurot + 28,69 eurot). Vastavalt hageja taotlusele kuulub TsMS § 367 alusel kostjalt väljamõistmisele ka VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras edaspidine seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 16.12.2020 kuni põhinõude 652,96 euro tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on küll jätnud hagi osaliselt rahuldamata, kuid arvestades rahuldamata jäetud summa marginaalsust (0,24 eurot), peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta), s.h. maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine 30 minutit ja hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 3 tundi. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest peab kohus põhjendatud kuluks 20 eurot (käibemaksuta) (TsMS § 4842). Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks hagimenetluses 1,5 tundi. Kokku on õigusabikulud on põhjendatud summas 170 eurot (käibemaksuta) (20 + 150). Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 345 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 170 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.