AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi H. L. vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3344,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood: 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314 Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa, isikukood: 48007254928, e-posti aadress: [email protected] Kostja: H. L., isikukood: xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxx, xxx, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond, viibimiskoht: xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista H. L.lt AB ”Lietuvos draudimas” Eesti filiaal kasuks kahjuhüvitis 3050,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 50 eurot perioodi 06.06.2020 kuni 19.08.2020 eest.
3.Välja mõista H. L.lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kasuks edasiulatuv viivis alates 20.08.2020 põhinõudelt 3050,04 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta AB ”Lietuvos draudimas” Eesti filiaal menetluskulud H. L. kanda.
5.Välja mõista H. L.lt AB ”Lietuvos draudimas” Eesti filiaal kasuks menetluskulud 540 eurot.
6.Välja mõista H. L.lt AB ”Lietuvos draudimas” Eesti filiaal kasuks viivis menetluskuludelt
(540 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 12.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. L.lt 3055,03 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 01.07.2020 H. L.le makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 07.07.2020 aadressil xxx xx, xxx linn, xxx linn, xxxxx xxx maakond. H. L. esitas 15.07.2020 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 03.08.2020 kohtumäärusega nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
2.04.08.2020 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja hageja kõrvaldas 19.08.2020 puudused ning esitas Viru Maakohtule hagiavalduse. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 3100,14 eurot (sh põhinõue 3050,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 50,10 eurot), edasiulatuva viivise alates 20.08.2020 kuni põhinõude 3050,04 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
3.Hagiavalduse asjaolude kohaselt toimus 24.03.2020 Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas xxx külas Epra-Sürgavere-Klaassepa tee xx. kilomeetril liiklusõnnetus, kus Epra suunas liikunud sõiduk Toyota Corolla (xxxxx), mida juhtis kostja, sõitis kõrvalistuja poolsesse külge PPA sõidukile Volkswagen Passat (xxxxx), mille tagajärjel kaotas kostja sõiduki juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puid. Kostjal puudus liiklusõnnetuse hetkel vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, mis oli ära võetud alates 18.03.2020 kuni 17.09.2020. LKF ́i süsteemist (liiklusõnnetuse andmete väljatrükk) nähtuvalt on kostja määratud liiklusõnnetuse põhjustajaks. Hageja märkis, et ka kostja ise tunnistas, et ta põhjustas liiklusõnnetuse. Täpsemalt on kostja enda poolt 02.04.2020 kirjutatud ja allkirjastatud järgmine seletuskiri: „24.03.2020 sõitsin sõiduautoga Toyota Corolla xxxxx Viljandi mk. xxx anti mulle politsei peatumismärguanne. Minu ees oli minu mäletamist mööda neli autot, millede vahelt sõitsin ma läbi ja sõitsin ühe auto pihta, sealt liikusin edasi ning sõitsin autoga vastu puud. Autos oli peale minu kaks inimest (G. K. ja üks venelane, kelle nime ei tea). Põhimõtteliselt nemad ütlesid, et ma sõidaks kiiresti põlluvahe teele. Läksin ähmi ja kaotasin juhitavuse auto üle ning sõitsin vastu puud. Olen avariis süüdi ja kahetsen tehtut“. Liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki Toyota Corolla (xxxxx) liikluskindlustuse poliis sõlmitud hageja poolt, liikluskindlustuse poliis nr 3305810426. Seega oli hagejal kahju hüvitamise kohustus. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Volkswagen Passat
(xxxxx) kahjustada. Hagiavaldusele lisatud fotodest nähtuvad sõiduki Volkswagen Passat (xxxxx) kahjustused. Hageja hüvitas sõiduki Volkswagen Passati (xxxxx) remondimaksumuse summas 3050,04 eurot ilma käibemaksuta. Põhjusel, et kostjal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, juhtimisõigus oli ära võetud, esitas hageja nimel hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale kui sõiduki juhile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, millele kostja ei vastanud ning kahju ei hüvitanud. Hageja saatis kostjale 20.05.2020 kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Tagasinõudes andis hageja kostjale mõistliku tähtaja, 16 päeva, kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 05.06.2020. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks 06.06.2020 ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 06.06.2020, mil möödus hageja poolt kostjale kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 3050,04 eurot ja viiviste nõue. Viivise nõue on hagi esitamise seisuga (periood 06.06.2020 – 19.08.2020 ehk 75 päeva eest): 3050,04 * 75 * 0,0219% = 50,10 eurot. Edasiulatuva viivise arvestus on järgmine: 3050,04 * 365 * 0,0219% = 243,80 eurot.
4.Hageja leidis oma 24.09.2020 vastuses, et kostja arvamus kahju suuruse osas on paljasõnaline ega põhine tõenditel. Hageja selgitas, et kostja on omakäeliselt kirjutanud ja allkirjastanud 02.04.2020 seletuskirja, milles on kostja tunnistanud, et tema põhjustas liiklusõnnetuse. Lisaks kordas hageja, et liiklusõnnetuse väljatrükist nähtuvalt oli liiklusõnnetuse põhjustajaks kostja. Hageja asus seisukohale, et kostja vastuses esitatud vastuväited ei lähe kokku tema poolt varem esitatud seletusega ja PPA poolt tuvastatuga ning kostja vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Kostja vastuväited
5.06.09.2020 vastuses kostja ei tunnista haginõuet summas 3343,94 eurot, leides, et seda on liiga palju nõutud. Lisaks märkis kostja, et ei ole asjas süüdi ja tema autot rammiti, mitte vastupidi. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).
8.Kohus juhindub asja lahendamisel liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 53 lg 2 p-st 3. LKindlS § 53 lg 2 p 3 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu eirates. LKindlS § 53 lg 3 kohaselt eeldatakse, et sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 sätestab, et
kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ning VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 24.03.2020 kella 04:28 paiku toimus Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas xxx külas Epra-Sürgavere-Klaassepa tee xx. kilomeetril (tugimaanteel kood 24126) liiklusõnnetus. Kostja on kohtumenetluses esitanud vastuväite, et tema ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ja tema autot rammiti, mitte vastupidi. Hageja kostja paljasõnaliste vastuväidetega ei nõustunud. Kohus tuvastas Eesti Liikluskindlustusfondi 31.03.2020 väljavõttes toodud liiklusõnnetuse toimumise andmete põhjal, et sõiduk Toyota Corolla (registrimärgiga xxxxx), mida juhtis kostja, sõitis politseisõiduki Volkswagen Passat (registrimärgiga xxxxx) kõrvalistuja poolsesse külge, mida juhtis A. K. (dtl 28). Liiklusõnnetuses sai kahjustusi sõiduk Volkswagen Passat (registrimärgiga xxxxx). Tegemist oli politseioperatsiooni käigus toimunud juhtumiga. 02.04.2020 seletuskirjas kinnitas kostja, et sõitis 24.03.2020 sõidukiga Toyota Corolla (registrimärgiga xxxxx) xxx Viljandi maakonnas ühele sõidukile pihta, misjärel kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis sõidukiga vastu puud. Kostja tunnistas seletuskirjas, et on süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ja kahetseb tehtut (dtl 31). Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendite alusel on asjas leidnud tõendamist, et kostja põhjustas 24.03.2020 kella 04:28 paiku Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas xxx külas Epra-SürgavereKlaassepa tee xx. kilomeetril (tugimaanteel kood 24126) liiklusõnnetuse, mida on kostja ise ka seletuskirjas tunnistanud. Kostja ei ole oma kohtumenetluses esitatud väidet, et ta ei ole õnnetuses süüdi, rammiti hoopis tema autot, tõendanud ega selgitanud vastuolusid eelnevalt antud tunnistuse ja kohtumenetluses esitatud väite vahel. Kohus selgitas 13.10.2020 kohtumääruses kostjale vastuväidetest lähtuvalt tõendamiskohustust, kuid kostja ei ole kohtu ette toonud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja poolt esitatu. Vaidlustamata ja tõendatud asjaolude kohaselt oli sõidukil Toyota Corolla (registrimärgiga xxx) liiklusõnnetuse hetkel sõlmitud kindlustusleping hagejaga (poliis nr 3305810426, dtl 32-33). Sõiduki Volkswagen Passat (registrimärgiga xxxxx) remontis Aasta Auto Pluss AS ja remondikulu kohta on väljastatud arve nr 264509057 summas 3050,05 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 3660,05 eurot) (dtl 34-36). Kahjustuste kohta on esitatud ka fotod (dtl 44-59). Hageja hüvitas 11.05.2020 sõiduki remondimaksumuse summas 3050,04 eurot Rentacar AS-ile, maksekorralduse nr 36967 (dtl 37). Kuivõrd kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigus (dtl 30), juhtimisõigus oli kostjalt ära võetud 18.03.2020, kostja vastupidist tõendanud ei ole ning liiklusõnnetus toimus 24.03.2020, millist asjaolu ei ole kostja vaidlustanud, on täidetud LKindlS § 53 lg 2 p 3 eeldus ning hagejal on õigus VÕS § 492 lg 1, § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamist. Lisaks märgib kohus, et asjas ei ole esitatud ega tuvastatud, et oleks esinenud erandlikud asjaolud, mis sundisid kostjat 24.03.2020 sõidukit juhtima, samuti ei ole esitatud ega tuvastatud, et kindlustusjuhtumit põhjustanud muu, juhist sõltumatu asjaolu, mistõttu on regressinõue LKindlS § 53 lg 2 p 3 alusel lubatud. Kostja on esitanud kohtumenetluses ka vastuväite, et hageja nõue on liiga suur, muid asjaolusid,
taotlusi ega tõendeid kostja esitanud ei ole. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et remonditöid oleks saanud teha odavamalt või, et teostatud tööde nimekirjas olevad tööd oleksid asjakohatud või ebamõistlikud, kostja ei ole esitanud asjaolusid ega taotlust kahju vähendamiseks. Hageja on seoses liiklusõnnetusega kandnud kahjuna sõiduki Volkswagen Passat (registrimärgiga xxxxx) remondimaksumuse summas 3050,04 eurot Rentacar AS-ile (dtl 37). Kahjustuste kohta on esitatud ka fotod (dtl 44-59). Käesoleval juhul on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et endise olukorra taastamiseks oli vaja teostada arves nr 264509057 (dtl 34-36) kirjeldatud tööd. Kohus osundab, et tegemist on põhjendatud ja tõendatud kuluga ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju summas 3050,04 eurot. Eeltoodu alusel, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 3050, 04 eurot.
10.Hageja nõuab hagis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 50,10 eurot, viivituse periood 06.06.2020 kuni 19.08.2020 (kohtuväline tagasinõue, dtl 38-39), viivisemäär: VÕS § 113 lgs 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine on põhjendatud, kuid viivis ei ole arvestatud õigesti. Viivisekalkulaatori (www.viivisekalkulaator.ee) arvestuse järgi on sissenõutavaks muutunud viivis 50 eurot. Kohus mõistab VÕS § 101 lg 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 50 eurot, põhinõudelt 3050,04 eurolt, perioodi 06.06.2020 kuni 19.08.2020 eest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus märgib etteruttavalt, et hageja poolt nõutud ja väljamõistetava sissenõutavaks muutunud viivise vahe (10 senti) on marginaalne, mis ei muuda hagi rahuldamise ulatust. TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja nõude põhinõudelt (3050,04 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud viivise väljamõistmiseks alates 20.08.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
11.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus rahuldab hagi. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohasel on hageja menetluskulud kokku 540 eurot, sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (tunnihind 120 eurot ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjas on välja toodud ka õigusabi osutamisel tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg, so 2 tundi. Hageja on esitanud taotluse väljamõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 26, 75-76). Kohus leiab, et hageja menetluskulud esitatud suuruses on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 540 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotlusel, kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise menetluskuludelt (540 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.