2-20-13985/6 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-20-13985 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud Tallinn, Angerja tn 5 korteriühistu esitas 25.09.2020 Harju Maakohtule avalduse R Vi vastu korteriühistu majandamiskulude võla nõudes. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista: korteriühistu osutatud haldus ja kommunaalteenuste võlgnevuse ajavahemiku 01.08.201831.08.2020 eest summas 2209,04 eurot; 31.08.2020 seisuga sisenõutavaks muutunud viivise 165,33 eurot; viivise alates avalduse esitamisest (25.09.2020) kuni põhinõude täitmiseni summas 0,02% võlguolevalt summalt päevas. Angerja 5 elamu majandamist korraldab korteriomanike poolt moodustatud korteriühistu. Korteriühistu väljastab korteriomanikele igakuiselt tasumiseks majandamiskulude arved. Juhul kui korteriomanik on kohustatud maksma ka viiviseid, kajastatakse arvel ka viivise nõue (viivisarve). Viiviseid arvestatakse käesoleval ajal tulenevalt seadusest 0,02% võlgu olevalt summalt päevas. Avalduse kohaselt puudutatud isik on Tallinnas x korter x omanik. Puudutatud isik ei ole avaldajale tema haldusja hooldusteenuste eest täielikult tasunud ajavahemikus 08.08.2018-29.08.2020. Puudutatud isiku võlg avaldaja ees on 2209,04 eurot. Puudutatud isik on olnud pikka aega majandamiskulude võlglane. 22.07.2018 maksis puudutatud isik korteriühistule 703 eurot millega tasus varasemalt kujunenud võla ja mille tagajärjel tekkis korraks isegi ettemaks 0, 58 eurot. Alates 2018 augustist kuust on puudutatud isik olnud pidevalt majandamiskulude võlglane. Korteriühistu esitab korteriomanikele tasumiseks arved järgmiste ühistu poolt osutatud ja/või vahendatud teenuste eest tasumiseks mida jaotatakse arvel kaheks grupiks: 1) ekspluatatsioonitasu: remondikulu, kindlustus, hooldustasu; 2) kommunaalmaksed: küte, prügivedu, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon. Poolte vahel ei ole vaidlust avaldaja õiguse üle nõuda arvetes märgitud positsioonides tasu, arvetes märgitud tariifide või tasu arvestuse aluste osas, võla suuruse üle ega avaldaja õiguse üle nõuda avalduses märgitud summas viivist. Puudutatud isik ei ole avaldajale esitanud mitte ühtegi pretensiooni märgitud küsimustes vaid on jätnud arved valdavas osas lihtsalt tasumata. Avaldus on esitatud seisuga 29.08.2020 sisse nõutavaks muutunud põhivõla ja viiviste osas. 23.07.2018 tasus puudutatud isik korteriühistule varasema võla makstes korteriühistule 703 eurot. Makse teostamise järel tekkis ettemaks 0,58 eurot. Järgnevalt on puudutatud isik jätnud maksekohustuse valdavas osas täitmata. Puudutatud isikule on väljastatud perioodil 08.08.2018-09.08.2020 majandamiskulude arveid kokku summas 2595,62 eurot. Igakuise arve maksetähtaeg on jooksva kuu 28. kuupäev (arved numbritega 180805-200805). Puudutatud isik on tasunud märgitud perioodil korteriühistule 4 maksega kokku 386 eurot (10.10.2018 summas 81 eurot, 11.03.2019 summas 125 eurot, 08.04.2019 summas 80 eurot ja 15.05.2019 100 eurot). Arvestades ettemaksu 0,58 eurot on puudutatud isik tasunud kokku 386,58 eurot. Alates 15.05.2019 ei ole puudutatud isik makseid teostanud. Kõik makstud summad on arvestatud põhivõla katteks. Puudutatud isik võlgneb 29.08.2020 seisuga sissenõutavaks muutnud põhivõlga 2209,04 eurot (esitatud arved summas 2595,62 - tasutud summa 386,58= 2209,04). Võlgu olevatelt põhivõla summadelt on avaldaja arvestnud jooksvalt viivist alul 0,07% võlguolevalt summalt päevas ja arvates 05.03.2019 arvest nr 190305 0,02% võlguolevalt summalt päevas. Sissenõutavaks muutunud viivis moodustab 165,33 eurot (arvete koond). Avaldaja selgitab, et viivise arvestuses oli raamatupidamisprogrammis viga, mille tõttu kuni arveni 200105 ei võetud kõiki võlgu olevaid summasid viivise arvutamisel arvesse. Viga kõrvaldati arvega 200105 ja viivise nõue esitati kujul, kus arvesse võeti ka varasemalt ekslikult viivise arvestusest välja summad ehk kokku summas 17,94 eurot (viivise arvestus).

2-20-13985 Kohus võttis avalduse menetlusse 06.10.2020. Avaldus on R Vile kätte toimetatud 11.11.2020 vastavalt TsMS § 322 lg 1 kättetoimetamisega tema eluruumis elavale täisealisele perekonnaliikmele. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastust esitanud. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. TsMS § 477 lg 5 ja lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 40 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt, korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS 477 lg 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas

2-20-13985 menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks. Kohtu hinnangul on esitatud materjalide põhjal võimalik teha asjas sisuline lahend. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik on Tallinnas x korteri nr x omanik ning on avaldaja liige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 tähenduses. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Korteriühistu (registrikood 80161065) on registrisse kantud 02.01.2002. Tallinn, Angerja tn 5 korteriühistu põhikirja p 3.2.1 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma käesolevat põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi. Vastavalt põhikirja p-le 3.2.6 on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.7 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse: a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel mõõturi näidu järgi või korteri üldpinna suurusest; b) kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Põhikirja p 3.2.8 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p 3.2.9 kohaselt ühistu liige on kohustatud maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras. Põhikirja p 3.2.10 kohaselt, eelpool nimetatud loetelus toodud majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korterühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 17 lg 2 kohaselt, põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. Kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirja säte on vastuolus eriomandi kokkuleppega, kohaldatakse kokkuleppes sätestatut. Tulenevalt põhikirja p-st 3.2.10 ühistu liige on kohustatud käesolevas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivitatud päeva eest viivist. Avaldaja taotleb viivise väljamõistmist alates 05.03.2019 esitatud arvest vastavalt seadusele ja enne seda vastavalt põhikirja p 3.2.10. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma korteriühistu liikmelisusest tulenevaid kohustusi avaldaja ees täitmata. Samuti puudub vaidlus esitatud arvetel kajastatud teenuste maksumuse osas. Avaldaja on oma põhinõude kujunemist selgitanud ja puudutatud isik ei ole sellele vastu vaielnud. Seetõttu puuduvad ka kohtul kahtlused võla olemasolu suhtes. Avaldaja on veenvalt põhistanud, et ta on esitanud igakuuliselt perioodi 01.08.2018-31.08.2020 eest arved korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik on tasunud arved osaliselt. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tekkinud võlgnevus seoses majandamis- ja kommunaalteenuste osutamisega talle kuuluvale korteriomandile. Avaldaja esitatud korteri võlgnevuste ajaloo ja korteriühistu arvete alusel kohus tuvastas, et ajavahemikus 08.08.2018-09.08.2020 esitas avaldaja arveid summas 2595,62 eurot ning

2-20-13985 puudutatud isik tasus samas perioodis 386 eurot. Korteriühistu on tasutud summad arvesse võtnud. Võlg seisuga 29.08.2020 on 2209,04 eurot. Lisaks põhinõudele on põhjendatud ka avaldaja viivisenõue. Avaldaja on oma viivisenõude kujunemist selgitanud ja puudutatud isik ei ole sellele vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust, kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhivõla 2209,04 eurot ning 31.08.2020 seisuga sisenõutavaks muutunud viivise 165,33 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise põhinõudelt (2209,04 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.09.2020 (avalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Pidades silmas korteriomandi nõuete lahendamise erisusi, sh kohustust lahendada tsiviilasi hagita menetluses (sisuliselt on tegemist hagimenetlusele sarnase vaidlusega võla üle) ja olukorda, kus puudutatud isik jätab korduvalt oma kohustused täitmata, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud võla põhjustanud puudutatud isiku kanda. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on riigilõiv menetluskuluks. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 5 kohaselt tuli avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine puudutatud isikult. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/