Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 11.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-20-2086/25
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.12.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4151

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-2086

KOHTUOTSUS

Kohus

Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.12.2020. a, Võru kohtumaja Põlva majas

Tsiviilasja number

2-20-2086

Tsiviilasi

AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali hagi J. K. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Hagihind

10 813,74 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post: [email protected]); Kostja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja lepinguline esindaja: Meelis Leis (e-post: [email protected])

Kohtuistungi aeg

04.11.2020. a

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali hagi J. K. hüvitamise ja viivise nõudes.

vastu kahju

Menetluskulude jaotus:

1.Jätta menetluskulud hageja AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kanda.

2.Mõista AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaalilt J. K. kasuks välja menetluskulud summas 1494,75 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Hageja nõue ja põhjendused AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas kohtule hagiavalduse J. K. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki Opel VIVARO, registreerimismärgiga xxxxxx. Sõiduki omanik on AS SEB Liising, vastutav kasutaja ja kindlustusvõtja Orticaria Group OÜ. Kindlustuslepingus lepiti kokku kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. 19.10.2018. a toimus sõidukiga Opel kahjujuhtum, kus Põlvamaal Kanepi vallas Erastvere külas Rõngu-OtepääKanepi mnt 39,2 kilomeetril jooksis M. A. poolt juhitud sõidukile ette lehm (mullikas). Kokkupõrke järel sai sõiduk kahjustada. Loom jooksis pärast liiklusõnnetuse toimumist ära, aga sõidukis viibinud reisijal õnnestus looma pildistada. Sündmuskohale kutsuti politsei, kes tegi kindlaks, et looma omanik on J. K. . Kohapeal vormistati liiklusõnnetuse teade, milles J. K. oma allkirjaga tunnistas, et tema on liiklusõnnetuse põhjustanud karilooma omanik. Sõiduki Opel kahjustused remontis AS Carring, kes esitas selle eest Oritcaria Group OÜ-le arve koos käibemaksuga summas 11392,08 eurot. Oritcaria Group OÜ tasus arve summas 11392,08 eurot. Hageja hüvitas kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale sõiduki remondikulud summas 9293,40 eurot, s.o remondimaksumus ilma käibemaksuta, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 200 eurot (9493,40-200=9293,40). Hageja nõuab hüvitatud kahju tagasi kostjalt J. K. , kes oli kahju põhjustanud looma omanik. Kohtuväliselt esitas hageja kostjale nõude kahju hüvitamiseks hiljemalt 28.12.2018. a. Kostja ei olnud nõus kahju hüvitama, mistõttu pöördus hageja kahju hüvitamise nõudega kohtu poole. Hageja palub kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 9293,40 eurot ja lisaks viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates 29.12.2018. a kuni nõude täitmiseni. Hageja on arvestanud hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 777,47 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja kostjalt viivist protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et kostja esiletoodud asjaolu, et loomakarja hulgast ei ole võimalik tuvastada konkreetset looma, kes liiklusõnnetuse põhjustas, ei tähenda, et ei oleks võimalik tuvastada loomakarja omanikku ning seega ka looma omanikku. Hageja väitel oli liiklusõnnetuse sündmuskohal kohal politsei, kes tegi kindlaks looma omaniku. Politsei- ja Piirivalveamet kinnitas hageja päringule saadetud 06.11.2018. a vastuses, et kohal oli loomade omanik J. K. ja osapoolte vahel koostati liiklusõnnetuse teade. Kostja tunnistas liiklusõnnetuse teatel oma allkirjaga, et tema on looma omanik.

loom aeti alla auto poolt ja looma ei olnud võimalik tuvastada. Kostja tunnistab, et ta on loomapidaja ja sündmuskoha vahetus läheduses asuvad tema xxxxxxxx talu loomad (veised), aedikud ja karjamaad. Kostja leiab aga, et tema loom ei saanud 19.10.2018. a liiklusõnnetuses osaleda. Kostja karja moodustavad simmantali tõugu loomad, s.t need on pruuni-valge-kirjud isendid. Hageja poolt esitatud fotolt nähtub, et õnnetuses osalenud loom oli ühevärviline. Ka hagile lisatud sõidukit juhtinud M. A. seletuskirjas kirjeldab viimane et: „/.../ märkasin viimasel hetkel teepeal musta lehma (mullikas).“ Need asjaolud kinnitavad, et teele jooksnud loom ei saanud kuuluda kostja kariloomade hulka. Kostjal pole olnud musti mullikaid sel perioodil. Veis tuleb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajanduslooma registris registreerida ja loom tuleb märgistada kahe kõrvamärgiga. Käesoleval juhul ei ole teavet looma märgistusest ning selle kaudu kostja kui loomapidaja seotusest selle kaasusega. Lisaks, PRIA põllumajandusloomade registri kohaselt ei ole toimunud kostja loomade arvukuses muutusi. See tähendab, et pole hukkunud, kadunud ega utiliseeritud loomi liikluskahju tekitanud sündmuse ja sellele järgnenud ajal. Kostja leiab, et on tõenäoline, et kahju põhjustanud liiklusõnnetuses osales mõne teise sündmuskoha läheduses asuva loomapidaja loom. Kostja laut jääb sündmuskohalt 0,5 km kaugusele ja kostja karjamaad õnnetuskohani ei ulatu. Sündmuskoha vahetus läheduses asuvad xxxxx talu karjamaad ja loomad ning xxxx talu loomad ja karjaaiad on 0,1 km kaugusel. Tundmaks huvi, kas keegi võis oma looma liiklusõnnetuses raskete vigastuste tagajärjel kaotada liikluskahju põhjustanud sündmuse tõttu, tegi kostja teabenõude PRIA-le. PRIA 21.10.2020. a vastusest teabenõudele ilmnes, et lähikonnas asuvate loomafarmide pidajate puhul vaid ühes farmis on liikluskahju sündmuse järel toimunud põllumajandusloomade registri andmetes muutus. Nimelt on Ekso Farm OÜ-s 19.10.2018. a õnnetuse järel ja ajaperioodil 21.10.201819.11.2018. a hukkunud 41 veist. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostjal lasub vastutus kahju põhjustamise eest, siis palub kostja temalt väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada, arvestades kahjustada saanud sõiduki juhi osa kahju tekkimisel. Kostja leiab, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki Opel juhi kui suurema ohu allika valitseja vastutuse alasse jääb tekkinud kahju vähemalt pooles ulatuses.

3.2.Hageja nõuab hagis kostjalt tagasi kindlustusvõtjale hüvitatud kahju summas 9293,40 eurot ja lisaks viivist kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest. Hageja tugineb oma nõudes sellele, et kostja oli kahju põhjustanud looma omanik. Kohus leiab, et hageja nõudeõiguse aluseks saab olla VÕS § 492 lg 1, mis näeb ette, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) riskivastutuse sätteid kahju hüvitamise kohta suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest. VÕS § 1056 lg 1 näeb ette, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 järgi loetakse asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. VÕS § 1060 sätestab, et loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Riigikohus on 18.04.2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07 (p 10) asunud seisukohale, et VÕS § 1056 lg-d 1 ja 2 kohalduvad üldsätetena kõikide suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtude, sh VÕS §-s 1060 sätestatud loomapidaja riskivastutuse suhtes. VÕS § 1056 lg 1 esimesest lausest järeldub, et VÕS § 1060 alusel järgneb vastutus üksnes juhul, kui VÕS § 1056 lg 1 teises lauses nimetatud kahjustused tekkisid loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tõttu. Eelnimetatud sätetest ja Riigikohtu praktika suunistest tulenevalt on hageja kahjunõude rahuldamise eelduseks see, et kahju tekkis loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tõttu ja kostja on VÕS § 1060 mõttes kahju põhjustanud looma pidaja. Kostja vastutus ei eelda süü olemasolu. Hüvitatava kahju määratlemisel kohalduvad VÕS 7. peatüki sätted kahju hüvitamise kohta, sh VÕS § 127 kahju hüvitamise ja eesmärgi kohta, VÕS § 132 kahju hüvitamise kohta asja kahjustamise korral, samuti VÕS § 139 kahjustatud isiku vastutuse kohta kahju tekkimisel. Hageja viivise nõude aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, mis näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on hagejal kahjuhüvitise nõude olemasolu. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole vaidlustanud kahju tekkimist loomapidamisele kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tõttu ega ka kahju suurust. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et tema ei vastuta kahju eest, kuna ei ole tõendatud, et tema on kahju põhjustanud looma pidaja. 4 (9)

3.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses ei ole sätestatud loomapidaja mõistet. Riigikohus on 24.09.2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07 (p 10) avaldanud seisukohta, et loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes on isik, kes kasutab looma omades võimu tema üle ja loomapidajaks kõnealuses tähenduses võib olla muu hulgas looma omanik, looma otsene valdaja, kuid ka isik, kes ei ole ei looma omanik ega valdaja, kuid kes looma kasutajana otsustab kas üksi või kellegi teise isikuga koos looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ning järelevalvega seotud küsimusi. Eeltoodust tulenevalt peab hageja, kes kostjalt kahju hüvitamist nõuab, kostja vastutuse eeldusena tõendama, et kostja oli VÕS § 1060 mõttes kahju põhjustanud looma pidaja, s.o looma omanik, otsene valdaja või kasutaja. Hageja väitel oli kostja 19.10.2018. a liiklusõnnetuse põhjustanud looma (veis, mullikas) omanik. Hageja väitel tuvastati see asjaolu politsei poolt liiklusõnnetuse sündmuskohal ning kostja ise tunnistas seda kohapeal allkirjastatud liiklusõnnetuse teate lehel. Hageja on esitanud tõendina Politsei- ja Piirivalveameti 06.11.2018. a vastuskirja liiklusõnnetuse kohta (tl 11). Nimetatud vastuskirjas teatab Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Põlva menetlusgrupi vanemväärteomenetleja, vanemkomissar Toomas Lihtmaa Järgmist: „Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemis on 19.10.2018. a registreeritud juhtum nr 3100,18,0602841 – Põlvamaal Kanepi vallas Rõngu-Otepää-Kanepi mnt 39,2 km kaine M. A. juhitud Opel Vivaro`le reg märk xxxxxx jooksis ette mullikas, kes jooksis peale kokkupõrget ära. Inimesed viga ei saanud. Kohal loomade omanik J. K. . Osapoolte vahel koostatud LÕ-1. Tehtud fotod. Karilooma seisund on teadmata, omanikul pretensioone ei ole. Pöörduvad kindlustusse.“ Hageja on esitanud tõendina ka sõidukit juhtinud M. A. seletuskirja (tl 10), milles M. A. seletab: „Juhtisin autot Opel Vivaro numbrimärgiga xxxxxxx. Autos oli peale minu veel kolm kaasreisijat. Oli õhtune aeg veidi vihmane, sõitsin umbes 90 km/h ja märkasin viimasel hetkel teepeenral musta lehma (mullikas). Üritasin õnnetust ära hoida, vajutasin piduripedaali põhja ning keerasin rooli vasakule, et loomast mõõda põigata, aga ei õnnestunud. Toimus kokkupõrge, mille tulemusel loom paiskus kraavi ja auto esimene osa sai kahjustada. Peale õnnetust helistasime koheselt politseisse.“ Hageja on esitanud veel tõendina sõiduki kaasreisija poolt tehtud foto sündmuskohalt lahkuvast loomast (tl 21). Fotolt paistab, et väljas on hämar ja häguselt on kaugemal näha üleni tumedat karva veist (lehma, mullikat) meenutav loom. Hageja taotlusel nõudis kohus tõendite kogumise korras Politsei- ja Piirivalveametilt andmeid liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Politsei- ja Piirivalveamet esitas 26.08.2020. a kohtule vastuse (tl 48), milles teatatakse, et 19.10.2018. a Põlvamaal Kanepi vallas Rõngu-OtepääKanepi mnt 39,2 kilomeetril toimunud liiklusõnnetuse sündmuskohale reageerisid Kagu politseijaoskonna ametnikud Margus Toots ja Ivo Tens. Hageja taotlusel kuulas kohus politseiametnikud Margus Tootsi ja Ivo Tensi kohtus tunnistajatena üle. Tunnistaja Margus Toots andis ütlusi (tl 71p-74) selle kohta, et ta 2018. aasta lõpus oli politsei väljakutse liiklusõnnetuse kohta Kanepi valda Kanepi aleviku lähedale maanteele.

Tunnistaja, kes oli patrullpolitsenikuna tööl, läks kohapeale. Selgus, et sõiduauto oli sõitnud kariloomale otsa. Inimesed vigastatud ei olnud, kahjustada oli saanud sõiduk. Tunnistaja sõnul tema sündmuskohal looma ei näinud. Sündmuskohale oli tulnud kohale väga palju rahvast. Tunnistaja mäletamist mööda kohapeal õnnetuse pealtnägijaid ei olnud. Oli sõiduki juht ja tunnistaja mäletamise kohaselt ka kõrvalistuja. Nad väitsid, et auto sõitis otsa tee peal olnud loomale, aga ei olnud päris täpselt kindlad, mis loom see oli. Kuna väljas oli pime, siis nad seda täpselt ei näinud. Sõiduki juht väitis, et oli lehm või midagi sarnast, kindlasti aga mitte põder või kits. Natuke aega hiljem ilmus kohale väidetava looma omanik. Ilmselt oli keegi ta sinna kutsunud. Tunnistaja sõnul ei mäleta ta, kes see kohale kutsutud isik täpsemalt oli. Ta mäletab aga, et see inimene oli kahtlev selles osas, kas see oli tema loom, aga ütles, et ju siis oli. Tunnistaja arvates oli tegemist kindlustusjuhtumiga. Tema sõnul aitas ta vormistada kindlustuse jaoks liiklusõnnetuse teate lehe. Inimene ise täitis sellel liiklusõnnetuse põhjustaja lahtri. Mingit süüteomenetlust juhtumi kohta ei alustatud. Tunnistaja Ivo Tens andis ütlusi (tl 74-75) selle kohta, et tema patrullpolitseinikuna käis liiklusõnnetuse sündmuskohal. Politsei väljakutsele reageeris kaks patrullautot ja kui tunnistaja kohale jõudis, olid tema kolleegid teisest patrullist juba fikseerinud selle sündmuse. Kolleegid ütlesid tunnistajale, et isikud saavad omavahel kokkuleppele. Kohapeal oli näha, et auto oli katki, aga mingit looma seal näha ei olnud. Isik seal kohapeal ütles, et mingi vasikas või mullikas oli see, kellele ta otsa sõitis, aga see oli ära jooksnud. Kuna nende abi ei vajatud, siis tunnistaja koos paarimehega lahkus sündmuskohalt. Kolleegide jutust sai ta aru, et vormistavad kindlustuse paberid. Tunnistaja ütles, et ta ei mäleta seda, kas öeldi, kelle vahel need paberid täpselt vormistatakse ja kas kohal oli ka looma omanik. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid annavad kinnitust sellest, et kõne all oleva liiklusõnnetuse põhjustas sõiduteele sattunud loom. Kohtu hinnangul aga ei tõenda tõendid hageja väidet selle kohta, et liiklusõnnetuse sündmuspaigal tehti kindlaks õnnetuse põhjustanud loom ja see, et kostja on selle looma pidaja. Vastupidi, tunnistajate Margus Tootsi ning Ivo Tensi ütlused tõendavad, et sündmuskohal ei olnud võimalik liiklusõnnetuses osalenud looma tuvastada. Auto ette sattunud looma nägi sõiduki juht ja tema kaasreisija, kes jõudis looma pildistada. Sõiduki juhi seletuse kohaselt paiskus loom kokkupõrke tagajärjel kraavi. Liiklusõnnetusel pealtnägijaid ei olnud. Selleks ajaks, kui politsei ja teised isikud sündmuspaigale jõudsid, looma seal ei olnud. Tunnistajate Margus Tootsi ütlused tõendavad, et politsei juhtunu kohta süüteomenetlust ei alustanud ning politsei asjaolusid, sh looma, tema päritolu ega looma omanikku ei tuvastanud. Politsei soovitusel vormistati kohapeal liiklusõnnetuse teade. Kostja esitas kohtule tõendina täidetud liiklusõnnetuse teate vormi (tl 32-33). Nimetatud tõendist nähtub, et selle on 19.10.2018. a allkirjastanud sõiduki juht M. A. ja J. K. (kostja). Kostja on liiklusõnnetuse teate vormil, liiklusõnnetuse põhjustaja lahtrisse, kirjutanud seletuse: „ 19.10.2018. a toimus liiklusõnnetus, kus väidetavalt minu loom aeti alla auto poolt. Looma ei olnud võimalik tuvastada.“ Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja on eelviidatud liiklusõnnetuse teatel tunnistanud, et tema oli liiklusõnnetuses osalenud looma omanik. Liiklusõnnetuse teatel sõnastatud kostja seletusest sellist tunnistust välja lugeda ei saa. Kostja antud seletus kinnitab, et looma ja seetõttu ka loomapidajat ei olnud võimalik tuvastada. Selline seletus on kooskõlas tunnistajate Margus Tootsi ning Ivo Tensi ütlustega, mille kohaselt inimeste saabudes looma sündmuskohal ei olnud, mistõttu ei olnud võimalik looma ka tuvastada. Eluliselt on usutav, et kostja kutsuti sündmuskohale seetõttu, et ta on õnnetuse toimumispaigas üks loomapidajatest. VÕS § 448 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusjuhtumi toimumisest viivitamata kindlustusandjale teatama. Liiklusõnnetuse puhuks on välja töötatud vastav liiklusõnnetuse

teate vorm, mille liiklusõnnetuse osalised (sõidukite juhid) saavad ära täita. Vormil saab kindlustusvõtja täita kindlustusandjale ka sõidukikahju hüvitamise taotluse. On üldteada ja käibes tavaline, et kui inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saa ja õnnetuses osalenud juhid on õnnetuse asjaoludes üksmeelel, siis vormistatakse kindlustusandjale liiklusõnnetuse teade, kus saab märkida kahju tekitamise eest vastutava isiku. Ainuüksi liikluskindlustuse teade ei kohusta aga kindlustusandjat lepingut täitma ja kahju hüvitama. Kindlustusjuhtumi asjaolude selgitamiseks ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks on võimalik kindlustusandjal teha täiendavaid toiminguid. Kuigi liiklusõnnetuse teate vorm on mõeldud selle täitmiseks liiklusõnnetuses osalenud sõidukite juhtidele, siis tunnistaja Margus Tootsi ütlused kinnitavad, et praktikas on tavapärane, et see vorm täidetakse ka juhul, kui õnnetuses osales sõiduk ja loom ning tuvastatakse loomapidaja. Antud juhul aga tõendavad tõendid, et liiklusõnnetuse põhjustanud looma ei olnud võimalik tuvastada. Kostja oli sündmuskohale kutsutud kui võimalik looma omanik. Politseiametniku soovitusel kirjutas kostja liiklusõnnetuse teatele oma seletuse. Oma seletuses kinnitab kostja, et looma ei olnud võimalik tuvastada. Üksnes asjaolu, et kostja allkirjastas liiklusõnnetuse teate, ei tõenda seda, et tema oli liiklusõnnetuses osalenud looma pidaja ja kahju tekitamise eest vastutav isik. Kostja väitel tegeleb ta küll liiklusõnnetuse toimumise paigas loomapidamisega, kuid kostja leiab, et kõiki teadaolevaid asjaolusid arvestades ei saanud 19.10.2018. a liiklusõnnetuses osaleda tema loom. Kostja väitel on liiklusõnnetuse toimumise paigale läheduses veel mitme teise loomapidaja karjamaad. Kostja on esitanud tõendina ortofoto (tl 63), kus on tähistatud liiklusõnnetuse toimumise koht ja kostja veiselaut. Kostja on esitanud ka maa-ala plaani (tl 41), kus on tähistatud liiklusõnnetuse toimumise koht ja selle lähedal asuvate talude karjamaad. Plaani tähistuselt on näha, et liiklusõnnetuse toimumise koha vahetus läheduses asuvad kolme talu karjamaad. Liiklusõnnetuse kohale kõige lähemal on xxxxx talu karjamaad. Kostja xxxxxxxx talu karjamaad on võrreldes teistega sündmuskohast kõige kaugemal. Kostja on esitanud tõendina väljavõtted PRIA põllumajandusloomade registrist (tl 60-62). Nimetatud tõendist nähtub, et J. K. nimele on registreeritud hoone – veiselaut, registreerimisnumbriga EE15589, asukohaga Põlva maakonnas Kanepi vallas, Erastvere külas, xxxxxxxx. Perioodil 19.10.2018. a kuni 19.10.2018. a on kostja nimel registreeritud veiselaudas registreeritud loomadena lehmikud, kelle tõuna on märgitud „SI“. Kostja seletas kohtus, et tegemist on simmentali tõugu lehmadega. Kostja on esitanud ka tõendina fotod simmentali tõugu lehmadest (tl 57-59). Fotodel on kujutatud äratuntavalt heleda-tumeda kirjulist veist (veisi). Kostja esitatud PRIA põllumajandusloomade registri väljavõttest (tl 6061) nähtub, et perioodil 19.10.2018. a kuni 19.10.2018. a ei ole toimunud kostja veiselaudas registreeritud loomade arvukuses muutusi. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid annavad kinnistust sellest, et 19.10.2018. a liiklusõnnetuses ei saanud osaleda kostja peetav loom (veis). Hageja poolt esitatud sündmuskohal tehtud fotol (tl 21) kujutatud üleni tumedat karva veise taoline loom erineb oluliselt kostja poolt peetavatest simmentali tõugu lehmadest. Kostja esitatud tõendid tõendavad, et perioodil pärast liiklusõnnetuse toimumist ja sellele järgnenud ajal ei ole ükski kostja peetud loomadest hukkunud, kadunud ega utiliseeritud. Kostja on esitanud veel tõendina PRIA 21.10.2020. a vastuse kostja teabenõudele lähedal asuvate teiste loomapidajate võimaliku hukkumise, kadumise või utiliseerimise kohta (tl 65). PRIA teatab vastuses, et perioodil 19.10.2018. a kuni 19.11.2018. a on registreeritud Põlva maakonnas Kanepi vallas tegutseva Ekso Farm OÜ veiste arvu muutumisi. PRIA vastusele on lisatud Ekso Farm OÜ veiste hukkumise, kadumise ja utiliseerimise kohta Exceli tabel (tl 64). Nimetatud tabelist nähtub, et perioodil 21.10.2018. a kuni 19.11.2018. a on registreeritud Ekso Farm OÜ karjas 41 veist. 7 (9)

Kohus leiab, et arvestades asja menetluse käiku ja keerukust, saab lugeda kostja esindaja ajakulu 11,25 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Arvestades asjaolusid, hindab kohus, et kostja esindaja poolt tehtud toimingud on olnud vajalikud ning neile toimingutele eeldatavalt kulunud esindaja tööaeg vastavuses taotluses märgitud ajakuluga. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid saab pidada põhjendatuks ka hageja esindaja tasumäära 126 eurot ühe töötunni eest koos käibemaksuga. Tasu sellises määras vastab kohtupraktikas keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on lepingulise esindaja tasu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitatav koos käibemaksuga. Seega loeb kohus kostja põhjendatud menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses, see on kokku koos käibemaksuga summas 1464,75 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja esindaja sõitis 04.11.2020. a kohtuistungile Põlvasse Tartust, siis saab ka esindaja sõidukulud lugeda TsMS § 175 lg 1 mõistes hüvitatavaks menetluskuluks. Kostja esindaja taotleb Tartust Põlvasse ja tagasi sõitmise eest sõidukulude hüvitamist summas 48 eurot. Kohus leiab, et sõidukulud on põhjendatud üksnes osaliselt. Riigikohus on 05.02.2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-14-14536 (p 16) leidnud, et hüvitatavaks esindaja sõidukuluks on otsene transpordikulu, st nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegium selgitab selles lahendis, et TsMS-is ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (26.04.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15), mille kohaselt tuleb võimalusel esitada sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid, kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Antud juhul ei ole kostja esindaja esitanud sõidukulude kandmist tõendavaid dokumente. Arvestades eespool viidatud Riigikohtu praktika suuniseid, leiab kohus, et kostja esindaja sõidukulude hüvitamisel tuleb lähtuda analoogia korras Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast, s.o kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja läbi sõidetud vahemaa 100 km. Seetõttu loeb kohus hüvitatavaks kostja esindaja sõidukulud summas 30 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud kokku summas 1494,75 eurot (1464,75 +30). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulud summas 1494,75 eurot kostja kasuks välja hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik