2.Tühistada Harju Maakohtu 11.12.2019 otsus osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 560 eurot ja viivis seadusjärgses määras ning jäeti kostja menetluskulud hageja kanda. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.3.Mõista XX-lt Tamme Inkasso OÜ kasuks välja põhivõlg 560 eurot ja sellelt seisuga 10.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 248,99 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras alates 11.04.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tamme Inkasso OÜ esitas 11.04.2019 hagi XX vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 560 eurot, intressi 274,44 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 772,30 eurot ja edasiulatuva viivise. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud.
2.27.11.2017 sõlmisid Berger Financial Group OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja laenulepingu nr 201711270001 (edaspidi Leping). Lepingu punktide 2.2, 2.4 ja 2.5 kohaselt andis laenuandja kostjale laenu summas 3 360 eurot Tuuliku Autoaed OÜ-lt sõiduki Chevrolet Epica, registreerimismärgiga XXXXX, ostmiseks. Laenu intressimääraks lepiti Lepingu punktis 2.9 kokku 25% aastas ning kostja kohustus tagastada laenu ja intressi vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule.
3.Kostja jättis tasumata 4 järjestikust osamakset kogusummas 498,44 eurot, mistõttu esitas laenuandja kostjale 03.04.2018 Lepingu ülesütlemisavalduse, millega ühtlasi andis kostjale ka täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ning laenuandja luges Lepingu lõppenuks 20.04.2018.
4.Vastavalt Lepingu punktile 3.2 leppisid pooled kokku, et lepingu esemeks olev sõiduk jääb laenuandja omandisse kuni kõigi lepingujärgsete maksete täieliku tasumiseni. Lepingu punktist 3.8 tulenes laenuandjale õigus laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumisel sõiduk realiseerida. Laenuandja võõrandas 2019. a märtsis laenusaaja lepinguliste kohustuste katteks sõiduki Chevrolet Epica ning müügist saadud summa arvelt vähenes laenusaaja põhikohustus laenuandja ees 2 800 euro võrra. Lepingu p 3.8 sätestab, et juhul, kui sõiduki realiseerimise tagajärjel ei õnnestu laenuandjal täita kõiki laenusaaja rahalisi kohustusi laenuandja ees, lasub laenusaajal kohustus kõik võlgnevusse jäänud summad laenuandjale hüvitada. Kostjal on
2-19-103623 tasumata veel laenu põhiosa 560 eurot. Samuti oli kostjal Lepingu ülesütlemise seisuga tasumata 4 kuu intress, summas 274,44 eurot. Lepingus oli kokku lepitud intressimäär 25% aastas, mistõttu on laenuandjal õigus nõuda viivist 0,068% tasumata summalt päevas. Alates Lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 772,30 eurot.
5.Laenuandja loovutas Lepingust tuleneva nõude kostja vastu 23.04.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga hagejale, millest teavitati ka kostjat.
6.Kostja vastuväited on asjakohatud ja kostja ei ole tõendanud, et Lepingu ese oli puudustega. Samuti ei ole toimunud Lepingu eseme asendamist 07.12.2017 sõlmitud lepingu esemega. Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Tegelikult anti laen summas 3 360 eurot mitte kostjale, vaid sõiduki müüjale, s.o Tuuliku Autoaed OÜ-le. Sõiduk Chervolet Epica oli puudustega ning see tagastati müüjale mootoririkke tõttu, mistõttu sõlmiti 07.12.2017 uus järelmaksuleping nr 201712070001 sõiduki Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga UUUUUU, ostmiseks. Seda sõidukit aga ei ole kostja käesoleva ajani enda kasutusse ega valdusesse saanud, kuna mootor jooksis kokku. Antud olukorrast oli teadlik ka hageja, kuid vaatamata sellele nõudis jätkuvalt laenumaksete tasumist. Hageja selline käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna kostja ei saanud sõidukit, puudub kostjal ka kohustus laenu tagastada. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.27.11.2017 sõlmitud leping ei ole laenuleping, vaid see sisaldab ostu-müügilepingu elemente ning oli suunatud vara omandamisele, seega vastab leping VÕS § 414 lg 1 sätestatud lepingu tunnustele. Lepingu ülesütlemine 20.04.2018 laenuandja poolt ei oma õiguslikku tähendust, kuna kostja oli Lepingust selleks ajaks juba kehtivalt taganenud (VÕS § 194 lg 2 teise lause kohaselt taganemiseks loetakse muu hulgas asja tagastamist tarbija poolt taganemiseks ettenähtud tähtaja jooksul). Lepingust taganemist kostja poolt kinnitab ka asjaolu, et 07.12.2017 sõlmiti kostjaga juba uus leping.
11.Sõiduki tagastamisega on kostja Lepingust tulenevad kohustused laenuandja ees täitnud. Kostja tasus Lepingu sõlmimisel 840 eurot. Lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel kohustus kostja teostama järgmise makse 25.12.2017, kuid selleks ajaks oli kostja juba Lepingust taganenud ja sõiduki tagastanud, seega ei saanud kostjal olla ka graafikujärgse makse teostamise kohustust. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et laenuandja oleks laenumakseid kostjalt nõudnud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et ka laenuandja pidas Lepingut lõppenuks.
12.Käesoleval juhul ületab nõutud viivisemäär (25% aastas, 0,069% päevas) seadusjärgset viivisemäära enam kui 3 korda, mistõttu on viivise kokkulepe heade kommetega vastuolu tõttu tühine.
2-19-103623 Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Maakohus on oluliselt eksinud nii materiaalõiguse kohaldamisel kui ka rikkunud menetlusnorme ning teinud otsuse, mis on vastuolus olemasolevate tõenditega.
14.Kuigi kohus lahendas vaidluse lihtmenetluses, ei ole kohus selgitanud, milliseid erisusi ta kavatseb kohaldada. Kohus ei saanud tugineda menetlusosalise seletusele kui tõendile, kuna hagejale ei antud võimalust esitada seisukohta kostja 06.12.2019 esitatud seisukohale ning kohus ei ole teavitanud ega selgitanud pooltele selgelt ja arusaadavalt lihtmenetlusest tulenevaid erisusi, sh seda, et kostja 22.11.2019 ärakuulamise istungil antud paljasõnalisi ütlusi võib kohus kasutada tõendina.
15.Maakohus tuvastas põhjendamatult, et kostja taganes Lepingust. Kohus on tuginenud kehtetule sättele (VÕS § 194 lg 2). Lisaks sellele ei ole kostja kunagi avaldanud, et ta tagastas sõiduki Lepingust taganemise eesmärgil. Kostja väitis hoopis, et ta tagastas sõiduki seoses mootoririkkega. Sõidukil Chevrolet Epica ilmnes pärast kostja valdusesse üleandmist vajadus vahetada generaatoririhm, mis on tavapärasest kulumisest tulenev viga ja see likvideeriti auto eelmise kasutaja korraldamisel ühe tööpäeva jooksul.
16.Juhul, kui kostja soovis Lepingust taganeda väidetava mootoririkke tõttu, pidanuks kostja tõendama puuduse olemasolu. Kostja ei ole seda tõendanud. Esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada kuupäeva, millal need tehtud on ega siduda fotolt nähtuv vaidlusaluste asjaoludega. Fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et vaidlusalune sõiduk Chevrolet Epica oleks seisnud autoremonditöökoja ees lahti võetud mootoriga.
17.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et täiendavalt kinnitab Lepingust taganemist ka asjaolu, et 07.12.2017 sõlmiti kostjaga ka teine leping. Tegemist ei olnud omavahel seotud lepingutega.
18.Viivisemäär ei ole heade kommetega vastuolus. Antud juhul kohaldub VÕS § 113 lg 1 kolmas lause. Lepinguga kokkulepitud intressimäär oli 25% aastas, seega on laenuandjal õigus nõuda viivist 0,068% (25%/365) tasumata summalt päevas.
19.Isegi juhul, kui poolte vaidluse tulemusel peaks hageja nõue kasvõi osaliselt jääma rahuldamata, on kostja esitatud menetluskulude suurus ülepaisutatud ja ebamõistlikult suur. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Hageja esitas 13.11.2020 taotluse 06.11.2020 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja on taotluses viidanud kahele lausele kohtuistungi protokollis ning ühe lause osas on märkinud, et see on ebatäpne, kuid ei ole märkinud, kuidas tuleks viidatud laused parandada ehk millist muudatust soovib hageja saavutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 p 5 kohaselt menetlusdokumendis sisalduv taotlus peab olema ühemõtteliselt arusaadav. Antud juhul hageja poolt kohtuistungi protokolli parandamise taotlusena pealkirjastatud menetlusdokument nimetatud nõudele ei vasta.
2-19-103623
22.Kuna TsMS § 53 lg 2 näeb ette õiguse taotleda üksnes protokolli parandamist, siis tuleb tähelepanuta jätta hageja poolt 13.11.2020 menetlusdokumendis esitatud selgitused maakohtus lihtmenetluse reeglite rikkumise kohta. Ringkonnakohus ei ole määranud pooltele täiendavate seisukohtade esitamiseks tähtaega. Hageja sai võimaluse esitada oma seisukohad ja selgitused apellatsioonkaebuses ja 06.11.2020 kohtuistungil.
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg 560 eurot ja viivis seadusjärgses määras ning jäeti kostja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 560 eurot ja seadusjärgse viivise ning jaotab teisti ka menetluskulud. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
24.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui võttis tõendina arvesse kostja ärakuulamisel antud seletusi. Maakohus määras 17.10.2019 menetleda antud asja lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina muuhulgas ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus viitas antud määruses, et pooled võivad taotleda enda ärakuulamist. Maakohus määras kostja taotluse alusel kostja ärakuulamise, mis toimus 22.11.2019. Sellega on kohus kolleegiumi hinnangul andnud üheselt pooltele teada, et kavatseb kostja ärakuulamisel antud seletust kasutada tõendina. Muud eesmärki poleks antud juhul kostja ärakuulamine endas kandnud.
25.Hageja leiab, et talle ei antud võimalust esitada seisukohta kostja 06.12.2019 esitatud menetlusdokumendile. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on hagejale kostja 06.12.2019 esitatud tõenditele seisukoha esitamise võimaluse andmata jätmisega rikkunud menetlusnormi, kuid see ei ole kolleegiumi hinnangul kaasa toonud maakohtu otsuse lõppjärelduse ebaõigsust. Ebaõige lahendi tegemise põhjustas hoopis väär materiaalõiguse normide kohaldamine. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ekslikult kehtetut sätet. Nimelt on VÕS § 194 lg 2 alates 13.06.2014 kehtetu. Seega ei saanud kostja Lepingust taganeda üksnes selliselt, et tagastab sõiduki müüjale. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja näol on tegemist tarbijaga ja Leping on käsitletav tarbijakrediidilepinguna. Maakohus on õigesti leidnud, et Leping vastab VÕS § 414 lg-s 1 sätestatud lepingu tunnustele. VÕS § 414 lg 3 kohaselt võib tarbija müügilepingu alusel krediidiandja suhtes keelduda omapoolse kohustuse täitmisest kui müüja ei täida tarbijakrediidilepinguga seotud müügilepingust tulenevat asja üleandmise kohustust või kui asi ei vasta lepingutingimustele ning müüja on õigustamatult keeldunud tarbija õiguskaitsevahendite rahuldamisest. VÕS § 414 lg 3 teine lause sätestab, et kui tarbija on taganenud müügilepingust, võib ta taganeda ka müügilepinguga seotud krediidilepingust. Seega võib kostja VÕS § 414 lg 3 alusel krediidilepinguga seotud müügilepingust taganeda muuhulgas põhjusel, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele. Maakohus jättis ebaõigesti eeltoodud sätte kohaldamata. Kostja on tuginenud sellele, et sõidukil Chervolet Epica esines mootoririke, mille tõttu tagastati sõiduk müüjale. Hageja leiab, et sõiduk viidi müüjale lihtsalt remonti, mitte selle tagastamiseks. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kostjale üleandmise ajal oleks sõidukil esinenud lepingutingimustele mittevastavusena käsitletav puudus. Kostja poolt antud asjaolu tõendamiseks kohtule esitatud fotodelt nähtub, et sõiduk seisab autoremonditöökoja ukse kõrval, kuid nendelt fotodelt pole võimalik järeldada, mis puudus sõidukil esines ja millal on
2-19-103623 nimetatud fotod tehtud (tl 113-119). Foto, mis on tehtud eraldiseisvast mootorist, ei tõenda, et see mootor kuulub sõidukile Chervolet Epica. See asetseb hoopis 07.12.2017 sõlmitud lepingu esemeks olnud sõiduki Suzuki Grand Vitara, registreerimismärgiga UUUUUU, juures (tl 116). Kostja ärakuulamisel antud seletuse kohaselt sõitis kostja isa sõidukiga Chevrolet Epica vähem kui nädala ja siis läks auto katki ning kostja andis selle müüjale tagasi (tl 108-110). Kolleegiumi hinnangul ei saa ka kostja seletusest teha järeldust, et sõiduk ei vastanud kostjale üleandmise ajal lepingutingimustele. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (vt Riigikohtu 07.04.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12). Seega ei esine eeldust, et alati peaks sõiduki mootoririkke puhul järeldama sõiduki mittevastavust müügilepingule, kuna mootoririkke võib põhjustada ka sõiduki ebaõige kasutamine. Kolleegium leiab, et isegi olukorras, kus sõiduk tagastatakse müüjale lühikese kasutamise aja järgselt, tuleb vaidluse korral tõendada, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele.
26.Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja taganeda sõiduki Chervolet Epica müügilepingust põhjusel, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, mistõttu ei saanud ta taganeda ka sellega seotud krediidilepingust. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus maakohtu käsitlusega, et Lepingust taganemist kostja poolt kinnitab lepingu II sõlmimine. VÕS § 222 lg 1 kohaselt võib ostja juhul, kui asi ei vasta lepingutingimustele, nõuda müüjalt eelkõige asja parandamist või asendamist. Seega saab ostja õiguskaitsevahendeid, sealhulgas asja asendamist, kasutada alles siis, kui asi ei vasta lepingutingimustele. Kuna käesolevas asjas ei ole tõendatud sõiduki mittevastavus lepingutingimustele, ei olnud kostjal võimalik nõuda asja parandamist või asendamist. Asjaolu, et müüja võttis Lepingu esemeks olnud sõiduki kostjalt vastu, ei tõenda kolleegiumi hinnangul seda, et tegemist oleks olnud lepingutingimustele mittevastavusega. Nii nagu hageja väitis, võis olla tegemist ka sõiduki remonti võtmisega. Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul 07.12.2017 lepingu sõlmimist seostada 27.11.2017 lepinguga. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et tegemist oleks Lepingu eseme asendamisega ja seetõttu uue lepingu sõlmimisega. Kostja väidete kohaselt ei arvestatud uue lepingu sõlmimisel varasema lepingu raames tasutud või tasumisele kuuluvaid summasid. Samuti ei nähtu 07.12.2017 sõlmitud lepingust, et see oleks kuidagi seotud 27.11.2017 sõlmitud lepinguga (tl 77-86).
27.Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks müügilepinguga seotud krediidilepingust taganenud või selle üles öelnud. Seega ei saanud Leping lõppeda kostja poolse taganemise või ülesütlemisega, mistõttu tuleb hinnata, kas Leping on lõppenud krediidiandja poolse ülesütlemisega. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et formaalsed ja materiaalsed eeldused krediidiandja poolt Lepingu ülesütlemiseks on täidetud, on Leping 20.04.2018 kuupäeval lõppenud. Vaidlust ei ole selles, et kostja koguvõlgnevus hagejale moodustas lepingu ülesütlemise hetkel 3 360 eurot, laenuandja võõrandas sõiduki Chevrolet Epica ning müügist saadud summa arvelt vähenes kostja põhivõlgnevus 2 800 euro võrra, mille tõttu on kostjal krediidiandjale tasumata laenu põhiosa 560 euro ulatuses.
2-19-103623
28.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, põhjusel, et hageja teadis lepingute esemeks olevate sõidukite seisukorrast, kuid endiselt nõudis laenu tasumist. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine (vt Riigikohtu 07.11.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16). Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (vt Riigikohtu 06.12.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07, p 16; 07.11.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; 09.03.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-2-06, p 17). Hea usu põhimõttega ei ole seega vastuolus lepinguliste kohustuste täitmise nõue, olukorras, kus laenuandja ega hageja ei ole oma käitumisega andnud kostjale mõista, et nad laenu tagastamist ei soovi.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Lepingus sisalduvad intressi- ja viivisekokkulepped on tüüptingimustena tühised. Käesoleval juhul ületab nõutud intressi- ja viivisemäär (Lepingu p 2.9 ja p 2.13 kohaselt 25% aastas, 0,069% päevas) seadusjärgset viivisemäära enam kui 3 korda, mistõttu on nimetatud kokkulepped VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühised (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Seetõttu on maakohtu otsus õige osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja intressinõude. Küll aga on hagejal võimalus nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et antud juhul kohaldub VÕS § 113 lg 1 kolmas lause. Tarbija suhtes tüüptingimusena kasutatud viivisekokkuleppe kehtivust tuleb hinnata VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Juhul kui tegemist ei oleks tüüptingimusega, saaks lugeda kehtivaks ka tarbijaga sõlmitud kokkulepet, milles viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui 3 korda. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt seadusjärgset viivist järgnevalt: perioodi eest alates 25.12.2017 kuni 20.04.2018 tasumata põhiosa summalt (56 eurot) kokku 1,44 eurot, perioodi eest alates 25.01.2018 kuni 20.04.2018 tasumata põhiosa summalt (56 eurot) kokku 1,06 eurot, perioodi eest alates 25.02.2018 kuni 20.04.2018 tasumata põhiosa summalt (56 eurot) kokku 0,68 eurot, perioodi eest alates 25.03.2018 kuni 20.04.2018 tasumata põhiosa summalt (56 eurot) kokku 0,33 eurot, perioodi eest alates 21.04.2018 kuni 15.03.2019 tasumata põhiosa summalt (3360 eurot) kokku 242,29 eurot ning perioodi eest alates 16.03.2019 kuni 10.04.2019 tasumata põhiosa summalt (560 eurot) kokku 3,19 eurot. Kokku moodustab viivise võlgnevus 248,99 eurot.
30.Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 560 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 248,99 eurot ja tulenevalt hageja nõudest TsMS § 367 alusel viivise seadusjärgses määras tasumata põhivõlgnevusest alates 11.04.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
31.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Hagi osalise rahuldamise tõttu ulatuses, mis on ligilähedane 50%-le hageja nõudest, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse sisuliselt samas ulatuses, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.