Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 11.12.2020, Tallinn 2-20-14531 Swedbank AS hagi P R vastu võla nõudes 9117,43 eurot Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: K R (e-post: xxx); Kostja: P R (isikukood xxx, elukoht xxx). Kirjalikus menetluses
1 (3)
6.3 Kostja P R poolt hagejale Swedbank AS hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (275 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu selgitused 30.11.2020 võttis kostja hagi õigeks. Kuna kostja võttis kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud, siis ei saa pooled taotleda otsuse täiendamist nende osadega. Kohus määrab õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostjal oli võimalik käesoleval juhul kohtumenetlust vältida ja kostja on andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Kostja ei ole väitnud, nagu oleks hageja esitanud kohtule hagi ennatlikult või põhjendamatult. Hageja kinnitusel on pooled kohtueelselt sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks, millest kostja aga kinni ei pidanud. Kohus märgib, et kostja ei ole ka hagi õigeks võttes esitanud põhistatud vastuväidet ega tõendeid selle kohta, nagu ei andnuks kostja oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 275 eurot (vastavalt 07.12.2020 e-kirjale) ja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 275 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 275 eurot ning menetluskuludelt (275 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 2 p 3). Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2 (3)
Poolte kokkuleppel võib apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobuda (TsMS § 630 lg 2). Pooled loobusid vastavalt 07.12.2020 e-kirjas ja 10.12.2020 e-kirjas apellatsiooni esitamise õigusest. Kohus selgitab, et käesolev hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Kostja väljendas 10.12.2020 soovi saada kokkuleppele hagejaga maksegraafiku osas ja nägi reaalset võimalust asuda seda täitma alates jaanuarist, hiljemalt veebruarist järgmisel aastal. Hageja omakorda on märkinud, et kui kostja soovib pärast kohtuotsuse tegemist vältida täitemenetluse algatamist, on kostjal võimalik pöörduda kohtuotsuse täitmise osas hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks Kohus selgitab, et võimalik kokkuleppe või maksegraafiku sõlmimine nõude tasumise kohta tuleb pooltel omavahel kooskõlastada ja kokku leppida. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.