Aktsiaselts Olerex hagi Potsdam OÜ, R. P. ja E. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
14 559,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • • • • • •
Hageja: aktsiaselts Olerex (registrikood 10136870, asukoht Võru 176, Tartu linn, Tartumaa 50112) Hageja lepinguline esindaja: R. R. (XXX, e-post XXX) Kostja I: Potsdam OÜ (registrikood 12147317, asukoht Suur-Jõe 65, Pärnu 80010, e-post [email protected]) Kostja II: R. P. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat K. L. (XXX, e-post XXX) Kostja III: E. S. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja III lepinguline esindaja: advokaat M. L. (XXX, epost XXX)
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada aktsiaseltsi Olerex hagi Potsdam OÜ, R. P. ja E. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Potsdam OÜ-lt, R. P. ja E. S. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks võlgnevus summas 9757,37 eurot.
Välja mõista Potsdam OÜ-lt, R. P. ja E. S. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks viivis 0,15% päevas põhinõudelt (8771,88 eurolt) alates 18.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Piirata R. P. ult ja E. S. väljamõistetavate summade suurus 10 000 euroga kummagi kostja kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud solidaarselt Potsdam OÜ, R. P. ja E. S. kanda.
7.Välja mõista Potsdam OÜ-lt, R. P. ja E. S. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks menetluskulud 912,50 eurot.
8.Välja mõista Potsdam OÜ-lt, R. P. ja E. S. solidaarselt aktsiaseltsi Olerex kasuks menetluskuludelt, 912,50 eurot, viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Olerex ja Potsdam OÜ (kostja I) 22.06.2012 kliendikaardi lepingu nr XXX (tlk 7), mille objektiks on kostjale I müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklast Olerexi krediitkaartide alusel. 25.07.2016 sõlmitud lepingu redaktsiooniga leppisid pooled kokku kostjale I võimaldatava krediidisumma suurendamises (tlk 12).
2.22.06.2012 sõlmisid AS Olerex ja R. P. (kostja II) ning E. S. (kostja III) käenduslepingud (tlk 8-11). Käenduslepingu p 1.1 kohaselt kohustub käendaja võlausaldaja ees vastutama võlausaldaja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu nõuetekohase täitmise eest.
3.Kostja I on jätnud tasumata neli hageja poolt esitatud põhiarvet. Nimetatud arvete tasumise tähtpäev on möödunud ja kostja I ei ole seega oma lepingulist kohustust tähtaegselt täitnud.
4.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista järgnevatest arvetest tuleneva põhivõlgnevuse summas 8 771,88 eurot:
5.Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista järgnevalt kujunenud viivise võlgnevuse summas 985,49 eurot.
Tsiviilasi nr 2-20-4221
6.Samuti taotleb hageja TsMS §-st 367 tulenevalt mõista kostjatelt välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, so 0,15% päevas tasumata põhisummalt iga viivitatud päeva eest alates 18.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Hageja selgitab, et 22.06.2012 käenduslepingu p-st 1.1 ja 1.2 tulenevalt kostja II ja kostja III vastutavad hageja ees kliendikaardi lepingu nr XXX täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga, kuid mitte suuremas ulatuses kui 10 000 eurot. Käenduslepingu punktist 1.2 tulenevalt vastutavad kostja II ja kostja III nii põhivõlgniku poolt tasumata summa kui ka viivise eest. Ka VÕS § 145 lõikest 2 tuleneb, et käendaja vastutab nii põhivõla kui ka viivise eest. Käenduslepingu p 1.3 teisest lausest tulenevalt juhul, kui põhilepingu mistahes tingimusi muudetakse võlausaldaja ja võlgniku kokkuleppel, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides. Sellest tulenevalt vastutavad kostja II ja kostja III ka muudetud kliendikaardi lepingu nr XXX täitmise eest 10 000 euro ulatuses.
8.Arvestades asjaolusid, on ilmne, et kostja II ja kostja III vastutavad kliendikaardi lepingu nr XXX 25.07.2016 sõlmitud redaktsioonist tulenevate kohustuste täitmise eest, kuna hageja ja kostja I üksnes muutsid olemasolevat lepingut, vormistades selle uue redaktsiooni, mille eesmärgiks oli kostjale I kinnitatud krediidilimiidi kokkuleppeline suurendamine ja maksetähtaja pikendamine. Seda, et tegemist oli kehtiva kliendikaardi lepingu muutmisega (mitte uue lepingu sõlmimisega) kinnitab ka asjaolu, et kliendikaardi lepingu number XXX säilis (uue lepingu sõlmimise puhul oleks sellele antud ka uus number). Seega, kuna pooled ei leppinud vahepeal kokku kliendikaardi lepingu lõpetamises, siis kehtis poolte vahel katkematult sama leping, s.o kliendikaardi leping nr XXX.
9.Kostjate II ja III vastuväide, et käendusleping tagab ainult käenduslepingus viidatud kuupäeval sõlmitud põhilepingust tulenevaid kohustusi, ei ole kooskõlas käenduslepingu punktiga 1.3. Samuti ei ole selline vastuväide kooskõlas VÕS § 8 lõikega 1, mille kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Kui kostjad väidavad, et käendusleping tagab ainult käenduslepingus viidatud kuupäeval sõlmitud põhilepingust tulenevaid kohustusi, tuleb kostjatel tõendada, et 22.06.2012 sõlmitud käendusleping on lõppenud VÕS § 153 lg-s 1 sätestatud või mõnel muul alusel. Käesoleval juhul kostjad käenduslepingu lõppemist tõendanud ei ole.
10.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Juhul, kui hageja ning kostja I oleksid 25.07.2016 soovinud sõlmida uut lepingut, oleks leping sõlmitud uue numbriga ning juhul, kui hageja ning kostja II ja III oleksid soovinud käenduslepingut lõpetada, oleks tulnud sõlmida käenduslepingut lõpetav kokkulepe või peaksid esinema võlaõigusseaduses sätestatud käenduslepingu lõppemise alused. Käesoleval juhul ei ole pooled põhilepingut ega käenduslepingut lõpetatud. Seega kehtib käenduslepingu p-is 1.3 lauses 2 kokkulepitu, mille kohaselt juhul, kui kliendikaardi lepingu mistahes tingimusi muudetakse võlausaldaja ja võlgniku kokkuleppel, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides.
11.Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostjate vastuväited ei ole asjakohased ning seega tuleb hagi kostjate suhtes täies ulatuses rahuldada. Tuginedes eeltoodule jääb hageja kõigi hagiavalduses esitatud nõuete juurde ja palub kõik hagiavalduses esitatud nõuded täies ulatuses rahuldada. Kostjate vastustes esitatud nõuded ja taotlused palub hageja rahuldamata jätta.
KOSTJA I SEISUKOHT
Tsiviilasi nr 2-20-4221
12.Kostja I esitas hagejale kompromisspakkumise ja alternatiivselt vastuväite hagile ja taotluse viiviste vähendamiseks olukorraks, kui kompromissi ei saavutata. Kostja I nõustus tasuma põhivõlgnevuse summas 8771,88 eurot maksegraafiku alusel.
13.Kompromissi mittesaavutamise korral taotleb kostja I viiviste vähendamist. Hagiavaldusele lisatud viivisearvestuse kohaselt on viivisevõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga summas 985,49 eurot (viivis päevas on 13.15782 eurot) (tlk 27). Vastava arvestuse kohaselt on viivisemäär aastas 54.9 % ning päevas 0.15 %. Hagiavalduse p 2.4. kohaselt tuleneb viivisemäär lepingust ning lepinguna käsitleb hageja hagiavalduse kohaselt 22.06.2012 sõlmitud kliendikaardi lepingut nr XXX, milline on esitatud hagiavalduse lisana 1. Vastavast hagiavalduse lisast 1, s.o 22.06.2012 kliendikaardi lepingust nr XXX ei tulene hageja poolt osundatud viivisemäära.
14.Hageja viitab hagiavalduse p-s 1, et hageja nõutav viivisemäär tuleneb „Lepingu nr XXX 25.07.2016 redaktsiooni juurde kuuluvate üldtingimuste“ p-st 3.6, mille kohaselt on hagejal rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15 % päevas iga viivitatud päeva eest.
15.Kostja I hinnangul on tegemist ebamõistlikult suure viivisega, arvestades, et hageja arvestuste kohaselt oli juba hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise summa 985.49 eurot ning igapäevane viivisesumma on enam kui 13 eurot. Paralleelselt saab välja tuua, et seadusjärgseks (VÕS § 113 lg 1, § 94) viiviseks on 8 % aastas, mis on kordades väiksem hageja poolt ühepoolselt koostatud üldtingimustes sätestatud ebaproportsionaalselt kõrgest viivisemäärast. Kuivõrd hageja poolt viidatud üldtingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega võib nende p-s 3.6. sätestatud viivisemäär olla tühine, mis toob kaasa selle, et hagejal oleks õigus nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kostja I leiab, et hagejal puudub õigustatud huvi hagiavalduses esitatud määras viivise nõudmiseks, arvestades nii käesoleva menetlusdokumendi p-des 5-9 kirjeldatud asjaolusid kui ka seda, et hagejal ei ole kahju tekkinud.
16.Johtuvalt eeltoodust taotleb kostja I, et hagi, kasvõi osalisel rahuldamisel, jätaks kohus hageja poolt esitatud viivisenõude rahuldamata või siis vähendaks viivisenõuet mõistliku suuruseni, kohaldades seadusjärgset viivisemäära.
KOSTJA II SEISUKOHT
17.Kostja II leiab, et tema vastu esitatud hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
18.Hagiavalduse lisana 2 on esitatud kostjaga II 22.06.2012 sõlmitud käendusleping. Käenduslepingu p-st 1.1. tuleneb, et käendatav kohustus on järgmine: „Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ja POTSDAM OÜ (võlgnik) vahel 22. juuni 2012.a sõlmitud kliendikaardi lepingu nr XXX (kliendikaardi leping) nõuetekohase täitmise eest“. Seega saavad kostja II kui käendaja jaoks kohustused tuleneda üksnes 22. juuni 2012 kliendikaardi lepingust nr XXX. Käenduslepingu p-s 5.2. kinnitas kostja II käendajana, et ta on piisava tähelepanelikkusega tutvunud kliendikaardi lepingu ja selle võimalike lisadega ning käenduslepingu kõikide tingimustega ja mõistab käenduslepingu sõlmimisega enesele võetavate kohustuste olemasolu. 22.06.2012 kliendikaardi leping nr XXX on esitatud hagiavalduse lisana 1 ning 22.06.2012 sõlmitud lepingul puuduvad lisad (neid ei ole ka hagiavalduse lisadena esitatud), seega saab lähtuda asjaolust, et kohustused saavad käendajale (füüsilisest isikust kostja II) tulla ainult 22.06.2012 sõlmitud kliendikaardi lepingust nr XXX. Mistahes lisad puuduvad ka 22.06.2012 sõlmitud käenduslepingul.
19.22.06.2012 kliendikaardi leping nr XXX on seotud konkreetsete maksekaartidega – tüüp nr 1 kuus (6) maksekaarti järgmiste nimedega: kaart XXX; kaart XXX; kaart XXX; kaart XXX; kaart XXX; kaart XXX.
Tsiviilasi nr 2-20-4221 Analüüsides hageja nõude aluseks olevaid arveid (tlk 16-25), siis ei kattu nendes viidatud (iga vastava arve 2. leheküljel) maksekaartide numbrid 22.06.2012 kliendikaardi lepingus nr XXX toodud maksekaartide andmetega. Nimelt on vastavad arved seotud järgmiste maksekaartidega – kaart 1 nr XXX; kaart 3 nr XXX; kaart 2 nr XXX.
20.Eeltoodust tulenevalt ei vastuta kostja II käendajana hageja eest arvetest nr XXX; 505-XXX; XXX; XXX tulenevate võlgnevuste ega seeläbi ka viivisearvetest nr XXX; XXX; XXX tulenevate nõuete eest.
21.Kostja taotleb ka viiviste vähendamist olukorras, milles kohus hageja nõude, kasvõi osaliselt, kostja vastu rahuldab. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja hinnangul on tegemist ebamõistlikult suure viivisega, arvestades, et hageja arvestuste kohaselt oli juba hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivise summa 985.49 eurot.
22.Õiguskirjanduses on märgitud, et leppetrahvi (antud juhul viivise) ebaproportsionaalsusele viitavaks asjaoluks on asjaolu, et võlausaldaja ei ole kohustuse rikkumisest kahju saanud. Kui kahju üldse ei tekkinud ja võlgnik peab leppetrahvi maksma, siis kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokku lepitud kahjuhüvitise tähenduse. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejale kahju tekkinud.
23.Eeltoodust tulenevalt palub kostja II R. P. jätta tema vastu esitatud hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
KOSTJA III SEISUKOHT
24.Tartu Maakohtu 19.06.2020 määrusega kaasati menetlusse kostjana E. S. (kostja III). Kostja III on seisukohal, et hagejal ei ole kostja III vastu käenduslepinguga tagatud nõudeid. Hageja nõuab kostjalt III võlgnevuse tasumist tuginevalt hageja ja kostja III vahel 22.06.2012 sõlmitud käenduslepingule, mille kohaselt kostja III vastutab hageja ees hageja ja kostja I (OÜ Potsdam) vahel 22. juunil 2012 sõlmitud kliendikaardi lepingu nr XXX nõuetekohase täitmise eest. Seega saab hageja esitada kostjale III nõudeid üksnes juhul, kui need tulenevad 22.06.2012 sõlmitud kliendikaardi lepingust.
25.Sisuliselt jääb kostja III samale seisukohale, mis kostja II ning leiab, igas arves on ka nimetatud arve aluseks oleva kliendikaardi number, millega on kütust võetud. Seega on vaja tuvastada, kas arvetel nimetatud kliendikaardid ja seega arved on väljastatud 22.06.2012 kliendikaardi lepingu alusel.
26.Kostja III leiab, et need arved ei ole väljastatud 22.06.2012 kliendikaardi lepingu alusel ja nendest tulenevat võlgnevust ei saa nõuda kostjalt III, kuna kostja III ei ole 22.06.2012 kliendikaardi lepingu väliseid mistahes kohustusi käendanud.
27.Hageja eksitab kohut, kui kirjutab hagiavalduses 25.07.2016 sõlmitud kliendikaardi lepingust kui eelneva 22.06.2012 lepingu uuest redaktsioonist. 25.07.2016 kliendikaardi leping on iseseisev uus leping, mida näitab asjaolu, et seal on loetletud uute numbritega kliendikaardid, kaartidele on antud uued nimetused, pikendatud on arvete maksetähtaega, suurendatud on krediidilimiiti, diislikütuse hinna puhul on lepitud kokku soodustuses kokkuleppel varasema fikseerituse asemel ning lepingu juures on uued üldtingimused. Ilmselt just muudatuste paljususe tõttu ei hakanud pooled 22.06.2012 kliendikaardi lepingut muutma, vaid sõlmisid 25.07.2016 uue tervikliku kliendikaardi lepingu. Kostja III ei ole kunagi nõustunud 25.07.2016 lepingust tulenevaid nõudeid käendama.
Tsiviilasi nr 2-20-4221
28.Juhul, kui kohus leiab, et kostjalt III tuleb põhivõlgnevus välja mõista, palub kostja III kohtul jätta viivise välja mõistmata või vähendada väljamõistetavat viivist mõistliku suuruseni. Esiteks on viivise vähendamine põhjendatud, kuna tegemist on ebamõistlikult suure määraga viivisega. Teiseks on viivise vähendamine põhjendatud, kuna hageja ei ole arvete tasumata jätmisest tulenevalt saanud kahju. Kolmandaks oleks taotletud viivise kostjalt III väljamõistmisel kostjale III äärmiselt rasked tagajärjed. Kostja III on sisuliselt varatu ega oma hetkel sissetulekut ning seega ei ole võimeline viivist tasuma.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
30.Pooled ei vaidle selle üle, et AS Olerex ja Potsdam OÜ sõlmisid 22.06.2012 kliendikaardi lepingu nr XXX (tlk 7), mille objektiks on kostjale I müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused, mis väljastatakse ostjale tanklast Olerexi krediitkaartide alusel. Samuti puudub vaidlus selles osas, et 25.07.2016 sõlmiti leping sama numbriga (tlk 12). 22.06.2012 sõlmisid AS Olerex ja R. P. (kostja II) ning E. S. (kostja III) käenduslepingud (tlk 8-11).
31.Kostja I on jätnud tasumata neli hageja poolt esitatud põhiarvet.
32.Hageja on esitanud kostja I vastu müügilepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja lg 6 ja § 108 lg 1) ning kostjate II ja III vastu müügilepingust ja käenduslepingust (VÕS § 145 lg 2) tuleneva kohustuse täitmise nõude.
33.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
34.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmiti aktsiaseltsi Olerex (hageja) ja Potsdam OÜ (kostja I) vahel 22.06.2012 (tlk 7), 25.07.2016 (tlk 12) kliendikaardi lepingud, mis mõlemad kandsid lepingu numbrit XXX ning mille alusel sai kostja I enda kasutusse algselt 6 maksekaarti (22.06.2012 lepingu järgi) ning hiljem täiendavalt 1 maksekaardi (25.07.2016 lepingu järgi). 22.06.2012 lepingu järgi oli kostjale I kinnitatud krediidilimiit 10 000 eurot, 25.07.2016 järgi 11 000 eurot.
35.Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes sellele tugineb. Kui poolte ühist tegelikku tahet ega ka VÕS § 29 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ei ole tõendatud, saab lepingu tõlgendamisel lähtuda mõistliku isiku positsioonist (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
36.Kohus ei nõustu kostjatega, et tegemist oli uue eraldiseisva lepinguga vaid leiab, et hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendikaardi lepingut nr XXX muudeti poolte kokkuleppel VÕS § 13 lg 1 mõtte kohaselt. Kuigi 25.07.2016 daatumit kandev leping ei sisalda otsest viidet eelnevalt sõlmitud lepingule, tuleb seda, arvestades sõlmimise eesmärki ja sisu, käsitleda kui esialgse kliendikaardi lepingu nr XXX muutmist. 25.07.2016 lepinguga muudeti nii krediidilimiiti kui ka maksekaartide arvu (anti välja uued kaardid (sh uute numbritega), algselt 10 000 eurolt tõusis limiit 11 000 euroni). Kohtu hinnangul ei oma seejuures mingit tähtsust, et kostja I sai
Tsiviilasi nr 2-20-4221 enda kasutusse uute numbritega maksekaardid. Tegemist on lepingute uuendamisel tavapärase praktikaga, mis toimib ka toidupoes kliendikaardi uuendamise korral.
37.Muid tingimusi (nagu kliendilepingu number, lepingupooled, kliendi andmed, kontaktisik, arvete esitamise adressaat ja sagedus, kliendile kehtestatud soodustused ning AS Olerex üldtingimused) selle lepinguga ei muudetud. Asjaolu, et lepingul puudub viide eelnevale lepingule ning need on oma sisult samasisulised (v.a krediidilimiit, kuupäevad ja kaartide numbrid) ehk siis sisaldavad samu tingimusi, ei tähenda veel seda, et tegemist võiks olla täiesti uue ja eraldiseisva lepinguga. Kostja I on muudatustega nõustunud, mida näitab asjaolu, et lepingu muudatus on kostja I tolleaegse juhatuse liikme R. P. u poolt allkirjastatud, millega kostja I on kinnitanud, et on lugenud AS Olerex kaardilepingu üldtingimusi ja kohustub neid täitma.
38.25.07.2016 leping on kostja I juhatuse liikme R. P. poolt allkirjastatud 25.07.2016 ning hageja poolt samal päeval, seega saab VÕS § 9 lg 1 järgi lugeda muudatused jõustunuks 25.07.2016.
39.Kuivõrd ükski kostjatest ei ole esitanud vastuväiteid selles osas, et kostja I ei oleks hagejalt arvetel nimetatud kaupasid saanud, loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale I üle andnud arvetel nr XXX, XXX, XXX ja XXX nimetatud kaubad, kokku summas 8 771,88 eurot. Kõnealusalustelt arvetelt nähtuvalt on kaarditehingud tehtud ajavahemikul 27.11.2019 kuni 25.12.2019. Seega tuleb neile kohaldada 27.07.2016 lepingu muudatusest tulenevaid tingimusi.
40.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
41.Hageja nõue kostja II ja kostja III vastu tuleneb poolte vahel 22.06.2012 sõlmitud käenduslepingutest (tlk 8-11), millega on tagatud hageja ja Potsdam OÜ (kostja I) vahel 22.06.2012 ja 25.07.2016 (muudatusest) sõlmitud kliendikaardi lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi ning kuna kostjad on füüsilised isikud on tegemist tarbijakäenduslepinguga VÕS § 143 lg 1 mõttes.
42.VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga.
43.Kohus ei nõustu kostjate vastuväidetega, et käendusega on tagatud üksnes 22.06.2012 lepingust nr XXX tulenevad nõuded. Kohus on eespool leidnud, et tegemist oli kliendikaardi lepingu nr XXX muudatustega ning kuigi käenduslepingud viitavad nn põhilepingu sõlmimise kuupäevale (lepingu number on sama), ei oma see käenduse seisukohast tähendust, sest käenduslepingu p 1.3 näeb ette, et käendaja vastutab põhilepingu alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. Juhul, kui põhilepingu mistahes tingimusi muudetakse võlausaldaja ja võlgniku kokkuleppel, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest punktis 1.2. nimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma piirides. Lepingu p 4.1 sätestab, et leping jõustub sõlmimise momendist ja kehtib kuni võlgniku ja/või käendaja poolt põhilepingu järgsete kohustuste täieliku täitmiseni. Käesolevalt on kohus tuvastanud, et põhilepingu tingimusi on muudetud krediidilimiidi osas. Kohus leiab, et uute numbritega maksekaartide välja andmine ei ole isegi oluline lepingutingimuse muutmine vaid tehniline küsimus, kuidas saab kostja I poolte vahelise lepingu alusel kütust osta.
44.VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust ning tulevast kohustust. Kuid tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses oli kostja III (22.06.2012 lepingu sõlmimise ajal) ning kostja II (25.07.2016 lepingu muudatuse sõlmimise ajal) põhivõlgnikuks oleva äriühingu ainsa juhatuse liikmena piisavas teadmises äriühingu olemasolevatest ja tulevastest kohustustest hageja ees. Kohustus hageja ees oli põhivõlgniku enda igapäevasest
Tsiviilasi nr 2-20-4221 majandustegevusest tulenev, seega kohustuse suuruse (krediidi kasutuse) otsustas kostja I ise ning see pidi olema käendajale kui põhivõlgniku juhatuse liikmele piisavalt määratletav.
45.Kostja II ja kostja III on käenduslepingute allkirjastamisega kinnitanud (p 5.2), et on piisava tähelepanelikkusega tutvunud põhilepingu ja selle võimalike lisadega ning käenduslepingu kõikide tingimustega ja mõistab käenduslepingu sõlmimisega enesele võetavate kohustuste olemust.
46.Arvestades käenduslepingute sõlmimise eesmärki, asjaolusid ning lähtudes lepingu p-s 1.3 sätestatust, mille kohaselt vastutab käendaja põhilepingu alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest ning ka põhilepingu mistahes muudatustest tulenevate kohustuste eest, on kohus seisukohal, et poolte tahe oli suunatud kliendikaardi lepingust nr XXX ja selle muudatustest tulenevate kohustuste tagamiseks. Seega on kohus seisukohal, et käendatud on aktsiaseltsi Olerex ja Potsdam OÜ vahel sõlmitud kliendikaardi lepingust nr XXX tulenevaid kohustusi s.t põhivõlgniku poolt tasumata summad, viivis ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutused (p 1.2) ning käendajate vastutuse rahaline maksimumsumma on 22.06.2012 lepingute järgi 10 000 eurot. Käenduslepingutes on kohustus piisavalt selgelt määratletud.
47.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
48.Kostjal I on tasumata arved nr XXX, XXX, XXX ja XXX, kokku summas 8 771,88 eurot. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja põhinõue müüdud kauba eest tasu saamiseks on põhjendatud ning kostjatel I, II ja III tuleb tasuda hagejale solidaarselt põhivõlana 8 771,88 eurot. Viivisenõue
49.VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
50.Üldtingimuste p 3.6 järgi on rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel hagejal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summast viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja II ja III vastutavad käenduslepingu p 1.2 ja VÕS § 145 lg 2 järgi ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
51.Kostjad leiavad, et lepingu üldtingimuste p-s 3.6 sätestatud viivisemäär on tüüptingimus ning tühine ebamõistlikult kõrge viivisemäära tõttu. Kui kohus leiab, et ei ole tühine paluvad kostjad viivist vähendada seadusjärgse määrani.
52.Viivise mõistliku määra tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, seega ei ole mitte iga tüüptingimus VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Kohus on seisukohal, et kuigi lepingu üldtingimustes tüüptingimusena sätestatud viivisemäär on ligi kuus korda kõrgem VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada lepingu sisu ja lepingupoolte huve arvestades ebaproportsionaalselt suureks, ühte lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks ning seetõttu seadusega vastuolus olevaks. Kostja I on lepingu sõlminud oma majandustegevuses ning antud juhul ei ole ka tegemist erakordse ja lepinguvabadust kuritarvitava tingimusega, mis võiks olla tühine. Seega leiab kohus, et lepingu üldtingimustes sätestatud viivisemäär on kehtiv.
Tsiviilasi nr 2-20-4221
53.Kuigi kostjad paluvad viivist vähendada seadusjärgse ulatuseni, ei ole nad esile toonud ja tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid, võlausaldaja õigustatud huve, võlgnetava summa suurust suurust, viivise arvestamise algust ning nõutud viivise suurust, on kohus seisukohal, et viivise vähendamine ei ole ühegi kostja puhul põhjendatud.
54.Kohus leiab, et hageja viivisenõue ja täiendava viivise nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel on põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 985,49 eurot, vastavalt hageja poolt esitatud arvestusele.
55.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjatelt I, II ja III solidaarselt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 8771,88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 985,49 eurot ja täiendavalt viivis 0,15% päevas põhivõlalt (8771,88 eurolt) alates 18.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni, kuid seejuures kostjalt II ja III mitte rohkem kui 10 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
57.Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 165 lg 3 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.
58.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
59.Hageja menetluskulude nimekirja (tlk 106) kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 262,50 eurot, 20.11.2020 menetlusdokumendi esitamise eest, (kokku 3 tunni ja 30 minuti ulatuses arvestusega 75 eurot tund) ilma käibemaksuta.
60.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 14 559,97 eurot tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud, seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostjate poolt hüvitamisele.
61.Asja materjalidest nähtuvalt esindas hagejat R. R. algselt aktsiaselts Olerex XXX. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud hageja esindaja kulu perioodil 17.03.2020 kuni 19.11.2020 tehtud toimingute eest, sest seal ajal esindas hagejat kohtumenetluses R. R., kes oli siis hageja XXX ja kelle esinduskulusid TsMS § 175 lg 2 järgi ei hüvitata.
62.Poolte vahel on vaidlus selle üle, et kas 20.11.2020 esitatud menetlusdokument on esitatud R. R., kui aktsiaselts Olerexi XXX või R. R. kui Bigwig OÜ XXX poolt. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited (e-posti aadressi, blanketi jm kohta) ei anna alust asuda seisukohale, et ka kõnealune dokument on esitatud R. R., kui hageja töötaja poolt. Kohtu hinnangul on R. R. alates 20.11.2020 menetluses kui hageja lepinguline esindaja. Kohtule on esitatud hageja esindaja diplom (tlk 28) ning volikiri (tlk 104). Seega ei esine kohtu hinnangul asjaolusid, miks ei võiks hageja esindajal olla TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatavaid menetluskulusid. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud hinnata hageja õigusabikulu 20.11.2020 dokumentide esitamise eest.
63.Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kostjad ei ole kulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. Hageja seisukoht on esitatud viiel lehel, lisaks sellele ka menetluskulude nimekiri. Kohtu hinnangul tuleb ajakulu 3,5 tundi pidada mõistlikuks ja põhjendatuks arvestades kostjate vastuväiteid ja asja mahtu.
Tsiviilasi nr 2-20-4221
64.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 912,50 eurot.
65.Seega on põhjendatud kostjatelt I, II ja III solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 912,50 eurot ilma käibemaksuta (650 eurot riigilõiv + 262,50 eurot lepingulise esindaja kulud)
66.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel I, II ja III solidaarselt tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.