nr 2-20-10902 PlusPlus Capital AS hagi H.S. vastu Mogo OÜ-ga xx.xx.xxxx sõlmitud liisingulepingust nr Lxxxxxx/xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 1413,95 euro, intressi 164,33 euro, võla sissenõudmiskulude 35 euro, müügikulu 223,75 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 119,94 euro ning alates 30.07.2020 kuni põhinõude jäägi tasumiseni jooksva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt päevas väljamõistmiseks kirjalik lihtmenetlus
Menetlusstaadium
hagi lahendamine
Hagihind
2070,08 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115)
2.Välja mõista H.S. PlusPlus Capital AS kasuks põhivõlgnevus 1413,95 eurot, intressivõlgnevus 164,33 eurot, perioodi eest 09.07.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni põhivõlalt sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised summas 160,86 eurot ja alates 10.12.2020 kuni põhivõla tasumiseni viivised tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivised ei ületaks põhinõude summat.
4.Jaotada menetluskulud ning jätta need 11% osas hageja ja 89% osas kostja kanda.
5.Välja mõista H.S. PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulu summas 364,90 eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale, hageja esindajale ning kostjale.
Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED KOSTJALE
1.Hageja esitas 29.07.2020 kohtule hagi kostjalt OÜ-ga Mogo xx.xx.xxxx sõlmitud laenulepingu nr Lxxxxx/xxxx alusel põhivõla 1413,95 euro, intresside 164,33 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 119,94 euro, seadusjärgse jooksva viivise, müügikulude 223,75 euro ja sissenõudekulude 35 euro väljamõistmiseks (digi tl 4-7). Liisinguandja loovutas 09.08.2019. oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja liisinguandja OÜ Mogo lepingu, mille alusel liisis liisinguandja sõiduki kapitalirendi vormis kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas liisinguandja kostjale kokku 2938,95 eurot. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohasel täitmisel. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 07.06.2019 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 91,26 eurot, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja esitas 13.05.2019 lepingust taganemise avalduse. Liisinguandja selgitas kostjale, et lepingust taganemise korral tuleb laenusumma liisinguandjale tagastada 30 päeva jooksul ning lisaks intressid kuni summa tagastamiseni. 01.07.2019 edastas Mogo OÜ teate lepingu täitmise kohustamiseks, mille kohaselt puudus laenutagatisel nii liikluskindlustus, kui ka tehnoülevaatus. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud lepingu alusel graafikujärgseid osamakseid ning 08.07.2019 esitas liisinguandja kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu erakorraliselt üles, nõudis kostjalt hiljemalt 2 tööpäeva jooksul lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kohest ja viivitamatut tagatise ja selle päraldiste viivitamatut liisinguandja otsesesse valdusse üleandmist kooskõlas Lepingu tingimuste p-i 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg-ga 6 ja § 196 lg-ga 1 ja 2.
3.Liisinguandja võõrandas tagatiseks oleva vara 24.07.2019 summaga 1525 eurot ning müügiga kaasnesid lisakulud (p 4.4). Liisinguandja loovutas 09.08.2019. oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja saatis
kostjale võlateatised, millistele jättis kostja reageerimata (lisad 5). Hageja leiab, et kostja on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hagejal õigus esitada kostja vastu hagiavalduse esemeks olevaid nõudeid.
4.Põhinõudes tugineb hageja liisingulepingu p-dele 4.1 ja 4.3. Kostja pidi väljaostumaksed tasuma iga kuu 7-ndaks kuupäevaks. Kostja ei ole tasumisi teostanud, jättes tasumata osamakse nr 1 (maksetähtpäev 07.06.2019). Liisinguandja ütles alates 08.07.2019 lepingu üles. Kostjal jäid tasumata põhisumma maksed 09.12.2019 summas 18,19 eurot (8,97 + 9,22) + ülesütlemise hetkel järgmisena tasumisele kuuluv põhisumma osamakse 9,48 eurot ja lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutnud põhiosa jääk summas 2911,28 eurot, kokku 2938,95 eurot. Kuna liisinguandja võõrandas tagatiseks oleva vara 24.07.2019 summaga 1525 eurot, moodustub kostja põhivõlgnevuseks 1413,95 eurot (2938,95 - 1525).
5.Intressinõudes tugineb hageja liisingulepingu p-dele 4.1 ja 4.3, mille järgi kohustus kostja lisaks väljaostumaksetele tasuma hagejale intressi ja seda määras 2,80% kuus, 33,60% aastas (Liisingulepingu tingimuste p 3). Liisinguandjal oli õigus nõuda kuni liisingulepingu ülesütlemiseni arvestatud intressi tasumist summas 164,33 eurot (osamaksed 07.06.2019 - 82,29 eurot + 07.07.2019 - 82,04 eurot).
6.Hageja nõuab kostjalt ka VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi alates 09.07.2019 viivist põhivõlalt, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa.
7.Sõiduki müügikulude nõudes tugineb hageja tagatislepingu p-le 4.1.1, mille järgi on kostjal lisaks muudele lepingus sätestatud kohustustele kohustus tasuda kõik kulud, mis on seotud tagatislepingu täitmisega, mh tagatise omandi üleandmise, registreerimise ja registriandmete muutmise, kindlustamise ja tehnoülevaatustega seotud kulud ja tasud, mh riigilõivud ja muud tasud, samuti Tagatise realiseerimisega seotud kulud (mh kulud Tagatise otsese valduse saamiseks, tagatise hindamiseks ja võõrandamiseks, mh remondi- ja puhastuskulud, parkimiskulud ning müügiga seotud vahendus ja muud tasud) ja kohtukulud, mis on seotud tagatislepingust tulenevate vaidluste lahendamisega. Olenemata sellest, millisel alusel on liisinguandjal õigus saada tagatise otsene valdus, tasub kostja liisinguandja poolt tagatise otsese valduse saamiseks kantud kulud, tagatise parkimise kulud ja tagatise müügiga seotud kulud vastavalt laenuandja hinnakirjale. Liisinguandja on kandnud kulusid, mis koosnevad sõiduki puhastamisest summas 40 eurot. Lisaks vastavalt liisinguandja interneti leheküljel avaldatud teavele ( xxxxxxxxx) võtab kreeditor 2 eurot päevas sõiduki hoiustamiskulude katteks – kokku 18 eurot (alates 15.07.2019 kuni 24.07.2019, kokku 9 päeva), 3% müügihinnast 1525 eurost sõiduki müügikulude hüvitamiseks, s.o 45,75 eurot (VÕS § 367 lg 4 alusel ja vastavalt mogo hinnakirjale). Lisaks eeltoodule puksiirteenuse eest summas 120 eurot, kuna kostja jättis 09.07.2019 sõiduki liisinguandja X esinduse juures asuvasse parklasse. Kokku nõuab hageja kostjalt müügikulude hüvitamist summas 223,75 eurot (40 + 18 + 45,75 + 120).
8.Hageja on volitanud P B OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P B OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxxxxxx. Juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
9.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Ühtlasi taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluskuludelt seadusjärgne viivis.
10.Kostjale 31.08.2020 vastates (dtl 47-49) märgib hageja täiendavalt, et Mogo OÜ selgituste kohaselt informeeriti kostjat 01.07.2019 e-posti teel, et tagatiseks oleval sõidukil puudub liikluskindlustus kui ka tehnoülevaatus. Kohustuse täitmiseks anti kostjale kolm tööpäeva, s.o kuni 04.07.2019. Telefonikõnedele kostja ei vastanud 05.07.2019 ega 08.07.2019, siis kui leping oli
veel kehtiv. Samas saatis kostja mitu e-kirja selle kohta, et tal ei ole auto dokumente ning kuna ta tegi autost loobumisavalduse, siis järelikult ei saa tal olla võlgnevust ega rahalist kohustust Mogo OÜ ees. Mogo OÜ kinnitab, et kostja tuli 13.05.2019 X esindusse ja kirjutas lepingust taganemise avalduse. Samas selgitati kostjale, et lepingust taganemise korral peab ta laenusumma mogo OÜ`le tagasi kandma 30 päeva jooksul ja lisaks ka intressid kuni summa tagastamiseni, mille kohta võlgnik kinnitas, et ei saa auto müüjaga ühendust, et müüja koguaeg ütleb, et hetkel pole aega rääkida ning et on mitu korda juba helistanud. Selle järgselt süüdistas kostja Mogo OÜ-t mitmel korral e-posti ja telefoni teel Mogot pettuses, leping aga kehtis edasi kuni ülesütlemiseni. Kostja tagastas 09.07.19 auto X Mogo esinduse juures asuvasse parklasse. KOSTJA VASTUS ja SEISUKOHAD
11.Kostja on oma 27.08.2020 vastuses hagiavaldusele märkinud (digi tl 41), et sõlmis lepingu Mogo OÜ-ga sõiduki VW Passat (reg nr xxxx) ostmiseks. Kuna oli sellel päeval vihmane ja tuuline ilm ei märganud ta, et auto mootor suitseb, see juhtus 13.05.2019 kuupäeval. Suitsemise järgselt jättis kostja auto seisma ja rohkem seda ei kasutanud. Kostja läks Tartus asuvasse Mogo OÜ esindusse ja seletas neile kõik ära ja lõpetas kohe kliendihalduriga lepingu. Auto jäi seisma Tähe 116 maja juurde, kuna seal on kaamerad. Kostja viis sõiduki X asuvasse Mogo oü esindusse, kuhu andis ka võtmed ja ostulepingu. Sõiduki dokumendid lubati kostjale saata posti teel, need kostjani ei jõudnud. Kostja on hagile täielikult vastu. Ta ei ole kasutanud mingit treilerit ega mingit pesu ei ole autole tehtud. Kostja ei tea pärast sõiduki tagastamist kuni 25.08.2020 sõidukist midagi. Kostjani ei ole jõudnud ühtegi teadet ega paberit.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning menetlusosaliste ärakuulamisega. Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib ta TsMS § 444 lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Järgides TsMS §-s 405 ja § 444 lg-s 2 sätestatut, sh kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada. Tuvastanud olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt.
14.Poolte vahel ei ole vaidlust, et Mogo OÜ ja kostja vahel on sõlmitud xx.xx.xxxx laenu- ja tagatisomandamise leping. See leping, millega liisinguandja Mogo OÜ võimaldas kostjale tasuda kolmandalt isikult (A I OÜ) omandatud sõiduki eest ositi maksetena (andis krediiti) ning jäi selle juures ise sõiduki kui liisingu ja tagatise eseme omanikuks (tagatislepingu p 1.1.) on kohtu hinnangul VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidileping. Samuti kohalduvad sellel liisingulepingu sätted (VÕS § 361 jj). Kostja ei ole vaidlustanud ka nõuete hagejale loovutamise fakti. Kostja väidab, et on nimetatud lepingust taganenud. Vaidlust ei ole, et vastav avaldus on Mogo OÜ-ni taganemistähtaja jooksul jõunud. Nii lepingutingimuste p 9.3, kui ka VÕS § 409 lg 3 ja 31 sätestavad, et tarbijapoolsel lepingust taganemisel tuleb taganemise kehtimiseks tarbija maksta krediidiandjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest arvates tagasi krediidi põhisumma ja põhisummalt alates krediidi kasutusse võtmisest kuni põhisumma tagasimaksmiseni kokkulepitud intressi. Kui tarbija ei maksa krediiti tagasi käesoleva nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et tarbija ei ole lepingust taganenud. Seega, kuna kostja ei ole põhisummat Mogo OÜ-le 30 päeva jooksul taganemisavalduse tegemisest maksnud, ei saa lugeda, et selline taganemine on kehtiv. Seega leping kehtis vaatamata kostja avaldusele edasi.
15.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka sellele, et on lepingut hageja kirjeldatud moel rikkunud ning samuti ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et Mogo OÜ on lepingu rikkumise tõttu lepingu kostjaga 08.07.2019 üles öelnud. Samuti ei ole vaidlustatud asjaolu, et kostja tagastas sõiduki Mogo OÜ Tartu esindusse alles 09.07.2020. Seega on tuvastatav lepingu rikkumine ning hageja poolne õiguskaitsevahendite kasutamise õigus.
16.Kohus on seisukohal, et põhi-, intressi- ning viivisenõudes kuulub hagi selle põhjendatuse ning tõendatusse tõttu VÕS § 76 lg 1, VÕS § 100, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1413,95 eurot, intressinõue summas 164,33 eurot ning perioodi eest 09.07.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni põhivõlalt sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised summas 160,86 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ja alates 10.12.2020 kuni põhivõla tasumiseni viivised tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivised ei ületaks põhinõude summat.
17.Küll ei nõustu kohus täielikult hageja nõudega, mis puudutavad sissenõudekulusid ja sõiduki kõiki müügikulutusi. Nimelt on tagatislepingu tingimuste p-s 6.9 märgitud, et tagatislepingu p-s 6.8 viidatud tagatise realiseerimisväärtuse arvelt arvestatakse esimeses järjekorras kaetuks võlasissenõudmiseks tehtud kulud (mh meeldetuletuskirjade edastamise ja inkassoteenuse kasutamise kulud), teises järjekorras võlgnetav põhisumma, kolmandas järjekorras intress ning neljandas järjekorras muud kohustused (mh laenuandja poolt kantud kulutused Tagatise ja selle päraldiste otsese valduse saamiseks, Tagatise hoiustamiseks, Tagatise hindamiseks ja Tagatise võõrandamiseks (mh võimalikud Tagatise remondi-ja puhastuskulud ning müügiga seotud vahendus- ja muud tasud), tasumata viivised, leppetrahvid, kahjuhüvitised jms). Seega pidi sissenõudekulud 35 eurot esmajärjekorras maha arvestatama juba tagatise realiseerimisel ning selles osas jätab kohus hagi rahuldamata.
18.VÕS § 367 lg 4 alusel tuleb liisinguvõtjal hüvitada liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte alusel põhjendatud üksnes sõiduki puhastamisega seonduvalt tekkinud kulude (dtl 20, C OÜ arve nr xxx/xx/xx) nõue summas 40 eurot. Muude sõiduki müügiga seonduvate kulude kohta märgib kohus järgnevat.
19.Mogo OÜ ja kostja vahel sõlmitud tagatislepingu p-st 6.1 tuleneb, et tagatise ja selle päraldiste otsese valduse laenuandjale üleandmiseks kohustub laenusaaja tooma tagatise koos selle päraldistega valduse üleandmiseks määratud tähtaja jooksul omal kulul laenusaaja jaoks lähimasse laenuandja klienditeeninduskeskusesse või muusse laenuandja poolt määratud kohta, välja arvatud juhul, kui laenuandja kasutab tagatislepingu p-s 6.2 sätestatud õigust tulla tagatisele ja selle päraldistele ise järele. Kuivõrd kostja X elanikuna viis sõiduki Mogo X esindusse, ei ole kohtu hinnangul lähtudes eelkirjeldatud tingimustest õige ja õiglane panna kostja kanda täiendavalt sõiduki transpordikulusid X XX. Kohustades ülesütlemisavalduses (dtl 26) kostjat transportima vaidlusalune sõiduk X, hälbis Mogo OÜ kohtu hinnangul oluliselt kostja kahjuks lepingus sätestatud tingimusest. Täielikult põhjendamata on ka hinnakirjajärgne hoiukulude nõue summas 18 eurot ning 3% müügikulude nõue summas 45,75 eurot. Asjaolu, et Mogo OÜ kodulehel on hinnakiri üleval, ei tingi automaatselt, et tegemist oleks lepingu osaks saanud tingimustega ning hageja ei ole ka viidanud, et kostja oleks nimetatud täiendavate tingimustega lepingueelselt tutvunud. Mogo OÜ lepingutingimuste puhul on kohtu hinnangul tegemist tüüptingimustega VÕS § 37 tähenduses, mis eeldab, et enne lepingu osaks saamist tuleb neile (sh hinnakirja asukohale) selgelt viidata, nii et lepingupartneril oleks võimalus ka nende sisust teada saada. Omaette küsimus võib olla ka vastavate tüüptingimuste ehk hinnakirjas sisalduvate tingimuste võimalik tühisus VÕS § 42 lg 1 tähenduses. Sealjuures on lepingu lõppsätete p-s 3.3. sätestatud, laenuandjal on õigus oma hinnakirja ühepoolselt muuta, avaldades uue hinnakirja vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumise tähtpäeva laenuandja veebilehel ja klienditeeninduskeskustes, mis on aga otseses
vastuolus VÕS § 42 lg 3 p-s 14 sätestatuga. Nimelt on vastava sätte kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta ühepoolselt lepingutingimusi.
20.Seega jääb hagi rahuldamata sissenõudmiskulude, transpordikulutuste, hoiukulude ning 3% müügikulude nõudes kogusummas 218,75 eurot.
MENETLUSKULUD
21.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasjast nähtub, et kostja ei esitanud kohtule andmeid hüvitatavate menetluskulude kohta. Hageja poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud summas 420 (sh käibemaks) eurot.
23.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtu päringust Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registrisse nähtub, et nii hageja PlusPlus Capital AS kui hageja esindaja P L OÜ on äriühingutena käibemaksukohustuslased, mistõttu pole õige küsida menetluskuludelt käibemaksu. Ka ei ole kohtule hageja poolt esitatud muud põhjendust, millest lähtuvalt peaks õigusabikuludelt talle hüvitama ka käibemaksu.
24.Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud ka täiel määral põhjendatud. Nimelt peab TsMS § 175 lg 1 järgi kohus lepingulise esindaja kulud välja mõistma põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on märkinud oma tunnitasumääraks 120 eur/h (sh km). Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks pidada 80 eur/h. (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus nr X-XX-XXXX, p 13.4). Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei olnud kohtu hinnangul tavapärasest oluliselt keerulisem, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest pikem ning nõue lahendati kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks 2 tunni ulatuses õigusabi osutamist, summas 160 eurot (2 x 80). Kokku on hageja põhjendatud menetluskuludeks 410 eurot (250 + 160).
25.Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna 2070,08 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 1779,14 euro ulatuses ja jättis rahuldamata 218,75 euro ulatuses, tuleb jätta hageja kanda 11% menetluskuludest (218,75:2070,08 x 100) ning hageja kanda vastavalt 89% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 364,90 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb tasumata menetluskuludelt arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.