Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-114543
Tsiviilasi
J Ni hagi OÜ Armavit vastu võla nõudes
hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: J N (isikukood xxx, xxx); Kostja: OÜ Armavit (registrikood 12673891, Veeru 16-46, Maardu esindajad 74113 Harjumaa; Hagihind
2.Jätta hagi 3500 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt J Nilt (isikukood xxx) kostja OÜ Armavit (registrikood 12673891) kasuks menetluskuludena välja kostja õigusabikulud 577,50 (viissada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt J Nilt (isikukood xxx) kostja OÜ Armavit (registrikood 12673891) kasuks välja viivis menetluskuludelt 577,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga suulise lepingu hageja korteri vannitoas remonditööde tegemiseks. 25.03.2019 kohtus hageja kostjaga ja leppis tööde maksumuseks kokku 4000 eurot. Vastavalt kokkuleppele maksis hageja kostjale 25.03.2019 sularahas 1500 eurot ja 27.03.2019 2500 eurot. Kostja andis allkirja raha saamise kohta. Pärast allkirja saamist andis hageja kostjale üle korteri võtmed ning kostja alustas töid.
2.Hageja külastas korterit kuu aja pärast ja avastas, et tööd ei olnud edenenud. Hageja teavitas kostjat, et ta ei ole rahul tööde kvaliteediga. Soetamata ja paigaldamata oli sanitaartehnika. Kokkuleppe sõlmimisel oli kostja nõus, et hinna sisse kuuluvad viimistlustööd ja sanitaartehnika.
3.Hageja palus kostjal esitada kalkulatsioon ja arved. Kostja teatas, et arved puuduvad. Hageja nõudis kostjalt kirjaliku lepingu, arvete ja kalkulatsiooni esitamist. Kostja lubas lepingu saata e-kirja teel, kuid ei teinud seda. Kostja teatas, et tööde jätkamiseks on vaja täiendavalt raha. Hageja palus vähemalt 3500 eurot tagastada. Kostja jättis töö tegemata. Hageja on lähtunud kostja jaoks soodsamast lahendusest ja arvestanud tehtud tööd. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 3700 eurot, mis koosneb 3500 eurost võlgnevusest, 300 eurost riigilõivust ja 200 eurost õigusabi tasust. Hageja palus need summad kostjalt välja mõista.
4.Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et sõlmis lepingu V Higa, kes oli kostja töötaja. Tema telefoni number on märgitud kostja kontaktnumbriks kostja veebilehel. Kostja pidi kokkuleppe kohaselt tegema nn „võtmed kätte“ remondi. Kostja näitas telefonist tehtud tööde pilte ja hageja valis sobiva variandi. Selle hulka kuulus uus põrandakate ehk linoleum, osaliselt plaaditud seinad, uus vann, wc pott, uued segistid, kraanikauss ja peeglikapp. Kõik tööd ja esemed olid hinna sees. Kokku lepitud tööde tähtaeg oli 1 kuu.
5.Kui hageja külastas korterit kolme nädala pärast, avastas ta, et remonditööd ei ole kaugele jõudnud. Hageja teavitas, et ei ole rahul tehtud töö kvaliteediga, kuna ei olnud paigaldatud sanitaartehnikat. Kostja oli vana wc poti ära pesnud ega olnud seda vahetanud. Elektrikaablid olid valesti viidud esiku asemel kööki. Seineks oli halvasti kleebitud ning vannitoa uks ei olnud korda tehtud, sest sellel olid värviplekid. Kostja eemaldas köögis kraani ega paigaldanud seda tagasi. Hageja esitas pildid. Hageja nõudis kostjalt kirjalikku kalkulatsiooni, kuid kostja saatis vaid tehtud tööde nimekirja.
6.Kui hageja avastas, et tööd ei vasta kokkuleppele, nõudis ta kostjalt tšekke ja aruandeid tehtud tööde kohta. Kostja esitas tööde nimekirja ja teatas, et arved puuduvad. Kostja lubas kalkulatsiooni saata e-posti teel, kuid ei ole saatnud. Kostja juhatuse liige teatas, et tööde jätkamiseks on vaja tasuda 300 eurot. Hageja ei olnud nõus juurde maksma ning kostja ei nõustunud tööde jätkamisega.
7.Hageja nõudis kostjalt tagasi 3500 eurot, sest kostja tehtud töö maksab 500 eurot. Eesti keskmine remondi hind ruutmeetri kohta on 25 eurot. Hageja korteri vannitoa suurus on 3,5 m2, seinte suurus
maksimaalselt 20 m2. 20 m2 x 25 euroga = 500 eurot. Kostja tekitatud auk köögi seinas, eemaldatud kraan köögis ja valesti viidud elekter tuleb ümber teha ja see vajab rahalisi investeeringuid. Lisaks paigaldas kostja esikust äravõetud rõivakonksud vannituppa, mida hageja ei palunud teha. Hageja palus kostjalt välja mõista 4000 eurot, millest 3500 eurot on võlgnevus, 300 eurot riigilõiv ja 200 eurot kulud õigusabile.
8.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja leidis, et ta sõlmis kostjaga 25.03.2019 suulise lepingu. Kostja veebilehel on avaldatud, et V H on kostja töötaja. Tema vastas telefonile xxx, mis on märgitud kostja veebilehel. Kostja juhatuse liikmega suhtles hageja telefoni teel, kui juhatuse liige saatis V Hile pildid tehtud tööde kohta. V H ütles hagejale, et pildid saadab firma juhataja. Nutitelefonilt näidatud tehtud tööde piltide hulgast valis hageja sobiva variandi. Kostja juhatuse liige teadis, et tema ettevõtte esindaja teeb remonti xxx, sest juhatuse liige saatis pildid. V H tuli kohale ja võttis raha vastu kostja kasuks.
9.Hageja leidis Facebooki vahendusel postitute, kus veel üks klient K A kaebas kostja peale. Hageja võttis temaga ühendust. K A esitas dokumendid, mis tõendavad, et V H on kostja esindaja. V Hit on nimetatud dokumentidel objektijuhiks ja ta on andnud oma allkirja. Kostja juhatuse liige M Ha on kommenteerinud K Ai postitust Facebookis ja on kinnitanud, et V H oli kostja töötaja, kellel oli õigus kliendilt raha vastu võtta. Samuti on ta kinnitanud, et suulised kokkulepped on seaduse järgi lubatud ja V H töötab kostja juures ametlikult, kuigi tööjõumaksud summas 105,88 eurot portaalis www.teatmik.ee seda ei kinnita.
10.Kui kostja sai hagist teada, on telefoninumber xxx kostja kodulehelt eemaldatud. Hageja on salvestanud kodulehe pildid, mis tõendavad, et seal oli V Hi telefoni number. Samuti ilmus ajalehes „xxx“ kostja reklaam, milles oli sama telefoni number. Hageja on salvestanud Facebooki kasutaja kommentaari, kus ta soovitas kostjat ja kirjutas, et kostja töötaja on V sama telefoninumbriga. Hageja on salvestanud erinevad infoportaalide lehed, kus on sama telefoninumber. Hageja väiteid tööde kohta tõendavad pildid.
11.15.05.2020 seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Hagi lisas 1 on näha, et pooled leppisid kokku remondi summa, mille kättesaamist kostja kinnitas. Tööde tähtaeg oli 1 kuud. Hageja külastas korterit kolme nädala pärast 16.04.2019 ja nägi, et tööde kvaliteet oli väga madal. Hageja palus parandada tehtud tööd. Kostja hakkas küsima lisaraha ega olnud nõus tööd jätkama. Samuti ei olnud kostja nõus arved esitama ega andnud teada, mille peale ta 4000 eurot kulutas.
12.27.04.2019 külastas hageja objekti ja nägi, et midagi ei olnud parandatud. 27.04.2019 ei olnud objektil enam kostja töövahendeid ja riideid. Seejärel suhtles hageja korduvalt kostjaga telefoni teel, nõudes parandustöid ja arvete esitamist. Kostja loobus sellest. Hageja soovis tööde parandamist kuni hagi esitamiseni. Hageja tegi vannitoas uuesti remondi 2020. a märtsis, mille kohta ta esitas fotod.
13.Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3 ja leidis, et talle on tekkinud kahju. Remondi ümbertegemiseks ehk vannitoa uue sanitaartehnika ja ehitusmaterjalide ostmiseks, plaaditöö ja elektritöö tegemiseks kulus kokku 1600 eurot. Hageja tasus riigilõivu ja õigusabi eest. Hageja tasus kostjale 4000 eurot. Hagiavalduses palus hageja tagastada 3500 eurot. Kuna ta tasus õigusabi ja riigilõivu eest kokku 500 eurot, tuleb kostjalt välja mõista 4000 eurot.
14.Kostja menetluskulude nõuet pidas hageja arusaamatuks. Hageja sai materiaalset kahju seoses kostja tegevusega. Lisaks maksis ta hagiavalduse eest riigilõivu 300 eurot ja kasutas õigusabi teenust summas 200 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja viitas TsMS § 230 lõikele 1 ja leidis, et hageja väited on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist ega lepingu väidetavaid tingimusi. Hageja ei ole tõendanud, et tema väidetud tööd ja tema väidetud hind oli poolte kokkuleppe sisuks. Hageja väited suulise lepingu sõlmimise kohta on paljasõnalised.
16.V H ei ole kostja juhatuse liige ega ole kunagi kostja juhatuse liige olnud. Nimetatut tõendab äriregistri väljavõte. V H ei saanud sõlmida kostja nimel lepingut. Ebaõige on hageja väide, et tegemist on kostja töötajaga, kelle telefoni number on avaldatud kostja kodulehel.
17.Paljasõnalised on hageja väited, et kostja pidi tegema „võtmed kätte“ remondi ja hageja valis välja sobiva variandi kostja saadetud piltidelt. Tõendamata on hageja väited, et hageja tasus kostjale 25.03.2019 1500 eurot ja 27.03.2019 2500 eurot. Kostja ei ole hagejaga lepinguid sõlminud ega temalt raha saanud. Kõik ülejäänud hageja väited on samuti tõendamata. Kostjale jäi arusaamatuks, millisel alusel nõuab hageja temalt 3500 eurot.
18.12.01.2020 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde ja leidis endiselt, et hagi on täielikult tõendamata. Kostja eitas hagejaga lepingu sõlmimist. Hageja viited 2016. aastal toimunud sündmustele ei ole asjakohased.
19.15.06.2020 seisukohtades kordas kostja, et tal puudub hagejaga lepinguline suhe. Isegi kui eeldada lepingulise suhte olemasolu, ei ole hageja tõendanu enda väidetud lepingu tingimusi. Hageja esitatud fotod ei ole tehtud kostja töödest. Hageja väited uue remondi tegemise kohta on asjakohatud. Hageja on ise omaks võtnud, et töid tegi talle V H.
20.Hageja ei ole tõendanud, et tööde ümbertegemiseks kulus 1600 eurot. xxx arvetelt ei nähtu, et arved oleksid seotud hagejaga või hageja korteriga. xxx arvetelt ei nähtu, et arved oleksid seotud hagejaga või hageja korteriga. xxx arvelt ei nähtu, et arve oleks seotud hagejaga või hageja korteriga. Tundmatult arvelt ei nähtu, et arve ja selle esemed oleksid seotud hagejaga või hageja korteriga. xxx arvelt ei nähtu arve reaga „WC/pesuruumi renoveerimine“ seotud tööd, nimetused ega kogused või nende seos V Hi tehtud töödega. xxx arvelt ei nähtu arve reaga „sanitaartehnika paigaldamine/santehnilised tööd“ seotud tööd, nimetused ega kogused ega seos V Hi tehtud töödega.
21.Hageja väited tema korteri vannitoa suuruse kohta on tõendamata. Õigusabikulude kandmist ega seost kohtumenetlusega ei ole hageja tõendanud. Kohtu 17.04.2020 määruses esitatud nõudeid ei ole hageja täitnud. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud on endiselt põhistamata ja tõendamata. Hageja viide VÕS § 128 lõikele 3 on alusetu, sest hageja ei ole esitanud kahju nõuet ega toonud esile sellise nõude esitamist võimaldavaid asjaolusid. Hagi aluse muutmiseks kostja nõusolekut ei andnud.
22.Kostja leidis jätkuvalt, et V H ei ole kostja juhatuse liige ega ole kunagi kostja juhatuse liikmeks olnud. Kui hageja sõlmis lepingu V Higa, on hageja esitanud hagi vale kostja vastu. V H ei ole kostja töötaja. M Ha ja V Hi abielu on lahutatud.
23.Kostja esitas TsMS § 423 lg 2 p 1 ja p 2 alusel taotluse hagi läbivaamata jätmiseks. Hageja nõue on põhjendamatu, alusetu ja õiguslikult arusaamatu. Hagi on esitatud vale kostja vastu.
24.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 577,50 eurot ilma käibemaksuta. Kostja esindajal kulud 5,25 tundi asja materjalidega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt. Kuna hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja, palus kostja hageja menetluskulud välja mõista ainult vajalike ja põhjendatud kulude osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
26.Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu nõude lepingu alusel üle antud 3500 euro tagastamiseks, sest kostja oli lepingut rikkunud. Kostja eitas hagejaga lepingu sõlmimist ja lepingu alusel raha saamist. Kostja esitas 15.06.2020 kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel, sest hageja nõue on põhjendamatu, arusaamatu ja alusetu ning esitatud vale kostja vastu.
27.Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 423 lg 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 423 lg 2 p 1) või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu lepingu alusel tasutud summa tagastamise nõude, sest kostja rikkus tema hinnangul lepingut. Kui eeldada hageja faktiliste väidete õigsust (TsMS § 423 lg 2 p 1), on hageja õiguste rikkumine võimalik. Lisaks on hagi esitatud seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 423 lg 2 p 2), sest üks lepingu pool võib esitada teise lepingu poole vastu lepingu rikkumisest tulevaid nõudeid. Seega ei esine käesolevas asjas aluseid hagi läbivaamata jätmiseks. Kui hageja nõue ei ole tõendatud või hagi rahuldamist võimaldavad asjaolud ei ole selgelt välja toodud, saab kohus jätta hagi rahuldamata. Hagi läbivaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 alusel ei saa kohus hinnata tõendeid.
28.Hageja väitis hagiavalduses, et ta sõlmis kostjaga suulise lepingu oma korteri vannitoa remondiks ja tasus kostjale lepingu alusel 4000 eurot. Kostja pidi tegema tööd „võtmed kätte“ põhimõttel ühe kuu jooksul. Kolme nädala möödumisel selgus hagejale, et tööd ei ole edenenud ja kostja on teinud vigu. Hageja nõudis tööde parandamist, kuid kostja soovis tööde lõpetamiseks saada täiendavalt 300 eurot, millest hageja keeldus. Kuna tehtud tööde väärtuseks hindas hageja 500 eurot, nõudis ta ülejäänud raha tagastamist. Kostjat esindas lepingu sõlmimisel ja raha vastuvõtmisel V H, kelle telefoninumber oli kättesaadav kostja kodulehel.
29.Kostja eitas hagejaga lepingu sõlmimist ja temalt raha saamist. V H ei ole kostja juhatuse liige ega töötaja. Tema abielu kostja seadusliku esindajaga on lahutatud. Hageja nõue on täielikult tõendamata ja paljasõnaline. Hageja on ise väitnud, et ta sõlmis lepingu V Higa ning andis talle raha üle. Seega on hageja esitanud nõude vale kostja vastu.
30.TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb hagejal, kes esitab kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva nõude, välja tuua ja tõendada hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja seletusi ei saa kohus lugeda tõenditeks.
31.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega tuleb lepingust tuleneva nõude esitamisel välja tuua ning tõendada, millise sisuga lepingu pooled sõlmisid. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi võib võlausaldaja sellisel juhul ka lepingust taganeda või selle üles öelda. Eeltoodust tuleneb, et kui lepingut on rikutud, peaks võlausaldaja välja tooma ja tõendama, milles seisneb teisele poolele ette heidetav lepingu rikkumine ning millist õiguskaitsevahendit ta ise kasutas.
32.Hageja nõudis kostjalt tasutud summast 3500 eurot tagasi, sest kostja tehtud töö väärtuseks võis hinnata 500 eurot. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lg 2 p 1 näeb ette, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises.
33.Eeltoodust tuleneb, et lepingu rikkumise korral võib tellija nõuda töövõtjalt teenuse eest tasutud summa tagastamist vastavalt teostatud tööde väärtusele, kui ta on lepingust taganenud. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 järgi on olulise lepingurikkumisega muuhulgas tegu siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud (punkt 1) ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (punkt 5).
34.VÕS § 116 lg 4 näeb ette, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Eeltoodust tuleneb, et enne lepingust taganemist peab võlausaldaja andma võlgnikule täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.
35.Remonditööde tegemiseks sõlmitud lepingu puhul on tegemist töövõtulepinguga. VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi ei vasta töö lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Seega peab vaidluse korral hagejast tellija tõendama oma väiteid selle kohta, millistele omadustele pidi töö vastama.
36.VÕS § 646 lg 1 näeb ette, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Eeltoodust tuleneb, et töö mittevastavusel peab tellija tõendama, et ta nõudis töövõtjalt töö parandamist ning alles siis, kui parandamine ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub parandamisest, saab töövõtjat lugeda lepingut oluliselt rikkunuks. Õigusnormide kohaselt peab lepingust taganemisele üldjuhul eeldama teisele lepingu poolele täiendava tähtaja andmine kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks.
37.VÕS § 655 lg 1 näeb ette, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Samas tuleneb VÕS § 655 lõikest 2, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud. Riigikohus (RK TKo 3-2-1-59-13, p 14) on selgitanud, et kui tellija on töövõtulepingu töövõtja rikkumise tõttu üles öelnud, kohaldatakse lepingule taganemisest tulenevaid tagajärgi.
38.Eeltoodust tuleneb, et iseenesest on tellijal õigus lepingu olulisel rikkumisel nõuda töövõtjalt üleantu tagastamist, kuid seda saab tellija teha siis, kui ta on lepingust taganenud või selle üles öelnud. Tellija peab avaldama selget tahet selle kohta, kas või millist õiguskaitsevahendit ta kasutab. VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et ka lepingu ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega eeldavad nii lepingust taganemine kui ka selle ülesütlemine selgete avalduste tegemist teisele lepingu poolele.
39.Kohus selgitas hagejale 17.04.2020 määruses (toimiku lk 108-109) vajadust oma nõuet täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, millal, kellega ja milliste tööde tegemises ta kokku leppis. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, millistele nõuetele pidid tööd vastama. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, millisel õiguslikul alusel ta kostjalt tasu tagasi nõuab. Kohus selgitas, et ainuüksi tähtaja ületamisest ei saa tellijale tuleneda õigust nõuda tasu tagasi. Kohus palus hagejal välja tuua, millist õiguskaitsevahendit ta kasutas ning kohus selgitas hagejale, et ilma avalduse esitamiseta ei saa lepingust taganeda. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada, kuidas on kujunenud hageja nõue 3500 eurot. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja oma nõuet täiendavalt.
40.Hageja esitas kohtule V Hi allkirjastatud dokumendi pealkirjaga „leping“ (toimiku lk 27, tõlge lk 39), milles viimane kinnitas, et sai xxx korteri vannitoa remondiks 1500 eurot 4000 eurost. Täiendavalt on sama isik kinnitanud, et sai 27.03.2019 ülejäänud summa 2500 eurot. Hageja esitatud tõendil puuduvad viited kostjale. Muid tõendeid lepingu sisu kohta hageja kohtule ei esitanud. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, millistele nõuetele pidid tööd vastama ja milliseks tähtajaks valmima. Hageja esitas samuti kohtule kellegi käsikirjaliselt koostatud ja allkirjastamata dokumendi (toimiku lk 31, tõlge lk 46), milles on üldsõnaliselt loetletud erinevaid töid ja toiminguid, kuid sellest ei saa kohus teha järeldusi väidetava lepingulise kokkuleppe sisu kohta.
41.Hageja nõustus menetluses sellega, et tegelikult sõlmis ta lepingu V Hi nimelise isikuga. Hageja ei ole esitanud kirjalikke tõendeid selle kohta, et teiseks lepingu pooleks oli kostja. Ainuüksi lähtuvalt hageja esindaja seletuste alusel, milliste kohaselt oli kostja juhatuse liige lepingu sõlmimisest teadlik, ei saa kohus lugeda tõendatuks lepingu sõlmimise nimelt kostjaga. Kostja esitas kohtule äriregistri väljavõtte (toimiku lk 60-61), millest nähtub, et V H ei ole kostja juhatuse liige ega osanik. Hageja väitis, et tegemist oli kostja töötajaga, kuid ei esitanud tõendeid selle kohta, et väidetava lepingu sõlmimise ajal märtsis 2019 oli V H kostja töötaja või isik, keda kostja alaliselt oma majandustegevuses kasutas.
42.TsÜS § 132 lg 1 näeb ette, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 sätestab, et isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas V Hit pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses.
43.Kostja esitas kohtule väljavõtte V Hi töötamise andmete kohta Maksu- ja Tolliametist (toimiku lk 127), mille kohaselt lõppes tema töösuhe xxx asuva tööandjaga 12.11.2018. Kas V H varasemaks tööandjaks oli kostja või mõni teine ettevõte, tõendist järeldada ei saa. Küll aga nähtub tõendist, et 2019. a märtsis ei olnud nimetatud isik kostja töötaja. Hageja ise esitas kohtule väljavõtte veebilehelt teatmik.ee (toimiku lk 76-77), mille kohaselt ei olnud V H kostja juhatuse liige. Tõendist ei saa järeldada, et ta oleks olnud kostja töötaja. V Hi abielu kostja seadusliku esindaja M Haga on lahutatud (toimiku lk 128).
44.Hageja esitas kohtule väidetavalt K Ailt saadud dokumendid (toimiku lk 71-72). Üheks dokumendiks on väljavõte venekeelsest lepingust, mille on kostja esindajana allkirjastanud kostja juhatuse liige ning objektijuhina V H. Tõendist ei nähtu, millal ja kellega oli leping sõlmitud. Armavit OÜ arvest 17.10.2016 (toimiku lk 71 pöördel) nähtub, et sellele oli V H teinud käsikirjalise märke, et ta on saanud arvel märgitud 300 eurot. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et 2016. aastal pidi V Hil olema kostjaga mingit laadi lepinguline suhe. Tõenditest ei saa aga järeldada, et sama suhe oli kostjal V Higa 2019. aastal.
45.Samuti esitas hageja kohtule Tarbijavaidluste Komisjoni istungil sõlmitud kokkuleppe blanketi (toimiku lk 72), milles on kauplejana viidatud kostjale. Kes on kostja esindajana lepingule allkirja andnud, tõendist järeldada ei saa. Seega ei saa tõend tõendada kostja seoseid V Higa.
46.Hageja esitatud K Ai, kostja seadusliku esindaja ja teiste isikute Facebooki vahendusel tehtud postitustest (toimiku lk 73-75) võib järeldada, et kostjal oli varem V nimeline töötaja. Kliendid ei olnud rahul tööde kvaliteediga, millele kostja seaduslik esindaja vastu vaidles. Esitatud tõenditest ei saa aga järeldada, et tegemist oli nimelt V Higa. Tõendid ei tõenda, et sama isik oli kostja töötaja ka 2019. aastal, mil hageja väidetavalt kostjaga lepingu sõlmis.
47.Hageja esitas kohtule kuvatõmmise kostja veebilehelt (toimiku lk 78) ja teatmikust 1182 (toimiku lk 83), millel on kontakt telefoninumbriks märgitud xxx. Hageja esitas veel ühe samasisulise väljavõtte (toimiku lk 83 pöördel – 85), mille allikat ei ole tõendist võimalik tuvastada. Eelviidatud tõenditest ei saa järeldada, et nimelt seda numbrit kasutas V H. Hageja
esitas kohtule ajalehes „xxx“ ilmunud kostja reklaamid (toimiku lk 79-80), kus on kostja kontaktnumbriks sama number, kuid nendestki tõenditest ei saa kohus järeldada, millist telefoni kasutas V H ning kas ta oli kostja töötaja või esindaja või mitte. Lisaks esitas hageja väljavõtte vestlusest I R nimelise isikuga (toimiku lk 81, tõlge lk 82), kus on V telefoni numbriks märgitud xxx ning on viidatud kostja nimele. Tõendist ei saa järeldada, milline on tõendi allikas ja kes on I R. Tõendist ei nähtu, millal on I R midagi avaldanud. Lisaks ei saa tõendist järeldada, et tegemist oli nimelt V H telefoni numbriga.
48.Hageja esitas kohtule väljavõtte Elisa iseteenindusest (toimiku lk 93-95) ajavahemiku 22.03.2019 kuni 27.04.2019 kohta, millest nähtub, et telefoninumbrile xxx on tehtud mitmeid kõnesid märtsis ja aprillis 2019. Kelle telefonilt kõnesid tehtud on ja millest on räägitud, tõendist ei nähtu.
49.Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et ta sõlmis lepingu kostjaga. Hageja on tõendanud lepingu sõlmimist V Hi nimelise isikuga. Samas ei ole hageja ka sellega isikuga sõlmitud lepingu puhul suutnud tõendada, milliste tööde tegemises kokku lepiti, mis nõuetele pidid tööd vastama ja milliseks ajaks valmima. Hageja esitas kohtule fotod (toimiku lk 40-45), kuid neist ei saa järeldada, milliseid töid ja kus oli tehtud ning kes on olnud tööde teostaja. Fotodest ei saa järeldada, kas või millistele nõuetele pidid tööd vastama ning millistele nad ei vastanud. Hageja väited töövõtja lepinguliste kohustuste rikkumise kohta on jäänud tõendamata. Lisaks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kas või millal ta teavitas töövõtjat väidetavalt töödes esinenud puudustest ja millise tähtaja andis puuduste kõrvaldamiseks.
50.Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele isegi üldsõnaliselt välja toonud, millist õiguskaitsevahendit ta kasutas. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks töövõtulepingust taganenud või selle üles öelnud. Ilma selgesõnalise tahteavalduseta õiguskaitsevahendi kasutamiseks ei saa lepingu alusel makstud tasu tagastamise nõuet rahuldada isegi siis, kui väited lepingu sõlmimise kohta kostjaga ning lepingu rikkumise kohta oleksid tõendatud.
51.Täiendavalt esitas hageja kohtule fotod remonditud vannitoast (toimiku lk 112-115), kuid neist ei saa kohus järeldada, või milliseid töid oli vannitoas varem tehtud ja kas või milliseid puudusi kõrvaldati. Hageja esitas kohtule erinevaid arveid sanitaartehnika ja ehitusmaterjalide ostmise kohta (toimiku lk 116-118, 119) kohta, kuid kohus nõustub kostja väidetega, et neist ei nähtu seost hageja ega tema väidetud korteriga. xxx esitas hagejale arve (toimiku lk 118 pöördel), mille kohaselt teostas antud ettevõte hagejale wc ja pesuruumi renoveerimise, boileri paigaldamise ja sanitaartehnika paigaldamise tööd 960 euro eest. Samas ei saa tõendist järeldada, et tegemist oli varasemalt puudustega tehtud tööde parandamisega. Kokkuvõttes on hageja nõue jäänud tervikuna tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja esile ega tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja nõue kostja vastu 3500 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
52.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
53.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 577,50 eurot
ilma käibemaksuta. Kostja esindajal kulus 5,25 tundi asja materjalidega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks. Kostja palus hagejalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asjas esitatud menetlusdokumentide ja tõendite sisu ja mahuga. Õigusabikulude rahaline suurus on samuti mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulud 577,50 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 577,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.