Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2020, Tallinn Kohtuasja number
2-20-4214
Kohtuasi
CC hagi QQ ja YY vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2020 hagi läbivaatamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
CC määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Robert Sarv Kostja I: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.09.2020 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.CC (hageja) esitas 17.03.2020 hagi QQ (kostja I) ja YY (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja I 26.02.2020 kell 22.15 Facebooki lehel „XXX“ hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldava postituse: „Lihtsalt hoiatuseks kõigile, et kui soovite osaleda X korraldatud oksjonitel, siis ausal teel te seda teha ei saa. Omab erinevaid varikontosid, mis kõik loodud enamjaolt 2018 aastal ning siis tõstab hinda või määrab kohe
2-20-4214 sobiliku hinna ära“, kostja 1 lisas postitusele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad kommentaarid: „Ei, minge edasi ja ilmselgelt on sama pakkuja teinud ka mõnele teisele tootele pakkumise. Vanad oksjonid lahti võtta, siis korduvad sirka 20 nägu kes omad kontod ja hinda tõstavad või kohe üles suskavad.“, „Päris karm ikka, milline lollitamine. See on ju petmine.“, „See on ikka inimeste petmine kahjuks.“ Muidugi nüüd ähvardab X politseiga, sest väidetavalt inimene eksisteerib, aga ta lihtsalt kasutab avalikust ruumist võetud pilti“ „Ma loodan vähemalt, et see postitus vähemalt aitab nii mõnelgi hoida end petta saamise eest.“ „C on omanik, aga peaaegu“ „Kõik tema varikate pakutud võidetud oksjonid ära kustutatud.“
3.Hageja 28.02.2020 nõudekirja kättesaamise järgselt kustutas kostja I postituse, kuid varalise kahju hüvitamise nõuet ei täitnud.
4.Kostja II avaldas Facebooki lehel „B“ 26.02.2020 kell 22.04 hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldava postituse: „X-il on oma oksjonitel hinna tõstmiseks võltskontod. Ja ikka kohe päris mitu“, kostja II lisas postitusele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad kommentaarid: „Liiga ahneks läinud ikka oma pakkumistega“, „Lihtsalt selline kelmitamine pole okei ja selle toimumisest peaks teised ka teadma.“, „selle koha pealt tuleb neid muidugi kiita, suurt tööd nõuab see kelmitamine“, „Eks sellepärast sellised kelmid kelmitavadki, et tavaliselt jäetakse sellise jutu peale asi sinnapaika.“, „Ilmselt lähiajal uusi ei tule, kuna vaevalt praegu enam kelmitama hakkaks ja kelmitamiseta tuleksid liiga madalad pakkumised.“
5.Kostjale II saatis hageja nõudekirja 28.02.2020. Hagi esitamise hetkeks on postitus grupi administraatori poolt kustutatud, kuid hüvitamata on hagejale tekkinud varaline kahju.
6.Hageja põhinõude sisuks on kostjatele 28.02.2020 saadetud nõudekirjaga seonduvad õigusabikulud kokku 944 eurot (koos käibemaksuga), mis jagunevad vastavalt osutatud õigusabi mahule kostja I puhul 416 eurot ja kostja II puhul 528 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista seadusjärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni.
7.Kostjad esitasid 11.05.2020 vastuse hagile, milles viitavad asjaolule, et hagejaks on CC, mitte kõnealuse kahju tekkimise asjaoludega seotud X OÜ. 29.05.2020 vastuses jäid kostjad seisukohale, et hagejaks peaks olema äriühing X OÜ või D OÜ, kuna CC isiku suhtes ei ole kostjad hageja nimetatud andmeid avaldanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 29.09.2020 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt seondub kostjate poolt avaldatu X (X OÜ) korraldatud oksjonite ja nimega. Seega ei ole kostjad hagis esile toodud andmeid avaldanud hageja kohta, nimetatud andmed on avaldatud X (X OÜ) kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja pöördunud kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, hageja asendamiseks TsMS-is sätted puuduvad. Juhul, kui CC on äriühingu juhatuse liige, on ta õigustatud osalema tsiviilkohtumenetluses äriühingu seadusliku esindajana, mitte hagejana.
10.Vaidluse saab lahendada hagi aluseks olevate asjaolude järgi äriühingu haginõuete alusel ning arvestades kostjate vastuväiteid on vaja enne õigusabikulude nõude vajalikkuse üle otsustamiseks sisuliselt hinnata andmete avaldamise asjaolusid, kuivõrd kostjad on seisukohal, et nende poolt 26.02.2020 Facebookis avaldatud andmed on tõele vastavad. Alles seejärel on
2-20-4214 võimalik otsustada õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle. Hageja viidatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 1 järgi saaks hageja sõlmitud õigusabi osutamise lepingu järgi olla kaitstavaks kolmandaks isikuks äriühing (sh nõuete esitamiseks õigustatud), mitte hageja. Määruskaebus
11.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
12.Hageja viitab Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-11-04, mille kohaselt tuleb hindamaks, kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, muuhulgas arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub. Hageja arvates leidis Riigikohus, et juriidilise isiku kohta esitatud laim puudutab ka selle juriidilise isiku juhtorgani liikmeid.
13.Eeltoodust tulenevalt puudub kahtlus, et kostjate poolt hageja ettevõtmise kohta avaldatud laim kahjustas otseselt ka hageja isiklikke õigusi. Kostja I avaldas ka hageja nime ja jättis mulje, nagu oleks hageja teinud varikontosid, et oksjonitega manipuleerida, olles seeläbi petis ja kelm. Hageja on X OÜ ainuke juhatuse liige, teisi töötajaid ei ole. Seega sai laim käia üksnes hageja pihta ja rikkus hageja isiklikke õigusi. Menetluse edasine käik
14.Kostjad jäid vastuses määruskaebusele enda seisukohtade juurde.
15.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
17.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata selle õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
18.Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid hagi läbivaatamata jätmisel on samad, mis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Seega saab otsustada TsMS § 423 lg 2 järgi hagi läbivaatamata jätmist hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt. TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud hagis esitatud asjaolude pinnalt järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu.
2-20-4214
19.Hageja esitas kahju hüvitamise ja viivise nõude ning tõi hagiavalduses esile, et kahju on tekkinud õigusabikulude kandmisest seoses kostjatele esitatud kohtueelse nõudekirja koostamisega. Hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel ning viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.
20.Hagis toodud asjaolusid arvestades tuleb selleks, et lahendada hageja kahju hüvitamise nõue esmalt tuvastada, kas hagejal oli alust kostjatele nõudekirju esitada, mis eeldab hindamist, kas kostjate avaldatu oli ebaõige või solvav hageja suhtes. Seejärel tuleb hinnata kahju hüvitamise eeldusi.
21.Maakohus asus antud juhul hagi läbi vaatamata jätmisel hindama kostjate väiteid ja avaldusi ning sellega asja sisuliselt lahendama. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamise eelduseks. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seega on hagi jäetud ennatlikult läbivaatamata.
22.Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks.
23.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.
24.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.