Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 08.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-6285/42
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.12.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1292

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Pro Grupp Invest11263234(Hageja)Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet70005967(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-6285

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

08.12.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ Pro Grupp Invest hagi Eesti Vabariik (PRIA kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 182/2018/328 Hageja: OÜ Pro Grupp Invest (registrikood: 11263234; aadress: Pammi, Kantküla, Jõgeva vald, 48526 Jõgeva maakond);

Menetlusosalised ja nende esindajad

2-18-6285

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; e-post: [email protected]);

Menetlustoiming

Kostja: Eesti Vabariik (PRIA kaudu) (registrikood: 70005967; aadress: Tähe tn 4, Tartu linn, 51010 Tartu maakond; e-post: [email protected]). Menetluse uuendamine, kompromissi kinnitamine

RESOLUTSIOON

1.Uuendada Tartu Maakohtu 23.03.2020. a määrusega peatatud tsiviilasja nr 2-18-6285 menetlus OÜ Pro Grupp Invest hagis Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 182/2018/328.

2.Tsiviilasja menetlus loetakse uuendatuks käesoleva määruse pooltele kättetoimetamisega.

3.Jätkata menetlust sealt, kus see enne menetluse peatamist pooleli jäi.

Sarnased lahendid

Täitmine

8.TsMS § 361 lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas tsiviilasjas on menetluse peatamise alus ära langenud. Menetlus oli peatatud kuni haldusasjas nr 3-19-1812 tehtava lahendi jõustumiseni. 03.12.2020. a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille kohaselt hageja loobub hagiavaldusest ega nõua enam täiteasja nr 182/2018/328 lubamatuks tunnistamist. Kompromissi kohaselt esitavad pooled kohtutäiturile ühise avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, tulenevalt asjaolust, et Tartu Maakohtu 22.10.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2.20.10288 on kinnitatud võlgniku saneerimiskava, millest tulenevalt kõikide saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate, sh PRIA kõrvalnõuded (viivised, intress, leppetrahv) vähendatakse 100% ulatuses. Seega on tulenevalt saneerimismenetlusest ära langenud PRIA põhinõudelt arvestatud viiviste sissenõudmise alus mistahes ulatuses, kuna viivised on kujundatud ümber (vähendatud nullini) hageja saneerimismenetluses. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et esineb TsMS § 361 lg 1 järgi alus tsiviilasja menetluse uuendamiseks. TsMS § 361 lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Pooltevaheline vaidlus on leidnud lahenduse tsiviilasjas nr . 2-20-10288 kinnitatud saneerimiskavaga. Tsiviilasjas nr . 2-2010288 24.07.2020 tehtud määrusega on lahendatud ka kõigi täitemenetluste peatamine. Seetõttu on käesolevas asjas rakendatud hagi tagamise abinõud kaotanud oma toime. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest vastavalt TsMS § 630 lg-le 2. Kohus leiab, et TsMs § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et täiteasja nr 182/2018/328 kulud jäävad täies ulatuses hageja kanda. Hageja taotleb 1⁄2 hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutu riigilõivu tagastamist hageja kontole. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hageja on tasunud hagilt ja hagi tagamise taotluselt riigilõivu 350 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale riigilõivu (300/2) 150 eurot. Kohus on hagi tagamise taotluse läbi vaadanud (rahuldanud hagi tagamise taotluse), mistõttu ei kuulu hagi tagamise taotluse riigilõiv tagastamisele. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot hageja lepingulise esindaja (OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus) arveldusarvele nr EE512200221011374711 AS-is Swedbank.