Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu hagi osaühingu Varia Baltic ja M Vi vastu alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
7 790,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu (registrikood 80316190), lepingulised esindajad advokaat Maria Abramenkova ja Tamara Vologžanina Kostja 1 Osaühing Varia Baltic (registrikood 11353718), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma Kostja 2 M V (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Ainla
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 29.10.2020
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Mõista osaühingult Varia Baltic ja M Vilt solidaarselt välja Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu kasuks tekitatud kahju summas 6200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1462,46 eurot, kokku 7662,46 eurot.
3.Mõista osaühingult Varia Baltic ja M Vilt solidaarselt välja Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras põhivõlalt 6200 eurot alates 04.12.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta rahuldamata hagi õigusabikulude 526 euro osas. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud 8% ulatuses hageja Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu kanda ja 92% ulatuses solidaarselt kostjate osaühingu Varia Baltic ja M Vi kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Tallinn, Keskuse tn 14 korteriühistu (hageja) esitas hagi solidaarselt osaühingu Varia Baltic (kostja 1) vastu alusetu rikastumise ja M Vi (kostja 2) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt 6726 eurot. Hageja kahjunõue kostjate vastu koosneb alusetult saadud 6000 eurost ja kohtueelsetest õigusabikuludest 726 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt viivis 6000 eurolt alates 17.11.2017 kuni kohase täitmiseni ning viivis õigusabikuludelt kuni nõude kohase täitmiseni.
2.Esitatud asjaoludel olid kuni 26.10.2017 hageja juhatuse liikmeteks R. S, kostja 1 ja K. V. Seejärel juhatuse liikmed vahetusid. Esindusõiguse osas kehtis piirang, et KÜ-d saavad esindada kaks juhatuse liiget ühiselt. Kostja 2 ei olnud alates 26.10.2017 hageja juhatuse liige. 10.11.2017 toimus elamus elektrikilbi põleng. Kohale kutsuti kostja 1, kes taastas perioodil 10-11.11.2017 elamu elektriga varustatuse ning paigaldas ajutised kaablid. Edasised tööd pidi tehtama kindlustusseltsi kaudu. Hageja sai kaks pakkumist sh ühe kostjalt 1, kuid otsustas teise teenuseosutaja kasuks. Kõik tööd elamu elektrikilbi ja ruumi taastamiseks summas 3938,16 eurot tegi kindlustusseltsi poolt aktsepteeritud x OÜ. Nimetatud tööde eest tasus 3938,16 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal. Kostja 2 sõlmis hageja nimel 16.11.2017 kostjaga 1 lepingu samade tööde teostamiseks ning kandis kostjale 1 hageja arvelduskontolt ettemaksuks 6000 eurot.
3.Hageja hinnangul on 16.11.2017 sõlmitud töövõtuleping tühine ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Leping on tühine, kuna teised hageja juhatuse liikmed ei ole seda allkirjastanud ega heaks kiitnud. Samuti ei ole sõlmitud leping korteriühistu huvides. Hageja nõudis kostjatelt ettemaksu tagastamist, kuid kostjad seda ei teinud. Kostja 2 on tekitanud hagejale oma õigusvastase tegevusega kahju. Hageja leiab täiendavalt 10.10.2019 seisukohas, et kostja 2 suhtes on kahju õigusvastasuse alusena käsitletavad VÕS § 1045 lg 1 p 5, 6 7 ja 8.
KOSTJA 1 VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 1 ei ole hageja arvel alusetult rikastunud ning hageja kandis kostjale 1 6000 eurot üle õiguslikul alusel, so hageja ja kostja 1 vahel 16.11.2017 sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kostja 1 selgitab, et ka eelnimetatud tööd tellis hageja nimel kostja 2. Kostja 2 ega ka ükski muu isik ei teavitanud lepingute sõlmimisel kostjat 1, et hagejat peab töövõtulepingute sõlmimisel esindama vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt. Kostja 2 oli kuni 06.01.2018 kantud hageja juhatuse liikmena hageja registrikaardile. Kostja 2 volitus tekkis TsÜS § 118 lg 2 alusel ning kostja 2 poolt hageja nimel kostjaga sõlmitud töövõtulepingud, sh 16.11.2017 sõlmitud leping on kehtivad. Kostja 1 on täitnud kõik 16.11.2017 töövõtulepingust tulenevad kohustused, mis tal oli võimalik täita so kilbiruumi seinte kruntimine ja värvimine, kilbiruumis kaablite pikendamine, peakilbi projekteerimine, tööde kooskõlastamine x OÜ-ga ja peakilbi valmistamine. Kostjal 1 ei olnud võimalik peakilpi kilbiruumi paigaldada ja töid lõpule viia, kuna end hageja juhatuse liikmeks nimetanud majaelanik T P takistas kostjal 1 selle töö tegemist ja käskis kilbi ära viia.
5.Kostja 1 leiab, et pärast 16.11.2017 lepingu sõlmimist ja kostja 1 poolt täitmist on hageja tuginemine asjaolule, et vastavalt hageja registrikaardi andmetele sai hageja nimel tehinguid teha ainult kaks juhatuse liiget ühiselt ning seetõttu on 16.11.2017 tehing tühine, vastuolus 2(9)
hea usu põhimõttega. Seetõttu kostja 1 leiab, et arvestades antud vaidluse asjaolusid ei saa hea usu põhimõttest lähtuvalt kohaldada TsÜS § 129 lg 1 ning seetõttu hageja ja kostja 1 vahel 16.11.2017 sõlmitud leping ei olnud tühine.
6.Alternatiivselt leiab kostja, isegi juhul, kui 16.11.2017 leping oli tühine (millega kostja 1 ei nõustu) oli kostjal 1 õigus saada hagejalt 6000 eurot kui käsundita asjaajaja. Kostja 1 poolt projekteeritud ja valmistatud peakilp oli unikaalne, so mõeldud ainult hageja kilbiruumi paigaldamiseks ning selle kasutamine mujal ei ole võimalik. Kostja 1 tegi kõik tööd hageja huvides ning nende tööde tegemine vastas hageja tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja volitatud esindaja kostja 2 kiitis 12.12.2017 aktiga kõik kostja 1 poolt teostatud tööd heaks. Hageja poolt väidetavalt kantud õigusabikulude nõue kostja 1 vastu on alusetu. Hagejal puudub alusetu rikastumise ja ka mistahes muu nõue kostja 1 vastu ning seetõttu on ka väidetavate õigusabikulude tegemine kostja 1 vastu nõude esitamiseks põhjendamatu. Lisaks sellele on hageja kulutuste nõue ka tõendamata. Olukorras, kus hagejal puudub kostja 1 vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue ja ka mistahes muu nõue, on alusetu ka hageja väidetav viiviste nõue.
KOSTJA 2 VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja 2 vaidles samuti hagile vastu leides, et solidaarnõudeid ei saa kostjate vastu esitada, kuna nõuetel on erinev õiguslik alus. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud kahjukoosseisu esinemist. Samuti on kahju tekitamise asjaolud välja toomata. Olukorras, kus hageja juhatuse liige T P ei lasknud uut elektrikilpi paigaldada, ei sa hageja väita, et ostetud elektrikilbi paigaldamata jätmisest sai hagejale kahju tekkida. Hageja ei ole ka väitnud, et elektrikilpi saaks oluliselt soodsamalt osta. Kahju kuulub tekkinud ohu tõttu vähendamisele kuni nullini. Kostja 2 tegutses suurema kahju ärahoidmiseks. Hagejale ei saanud väidetud kahju tekkimine olla mingilgi viisil ettenähtav. Hageja ei ole välja toonud põhjuslikku seost kostja 2 tegevuse ja väidetava kahju tekkimise vahel. Viivise väljamõistmiseks puudub alus, kuna põhinõue on alusetu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
9.Kohus täitis 19.09.2019 toimunud korraldaval eelistungil selgitamiskohustust ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (kd I, lk 142-146 pöördel).
10.Käesoleval juhul nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 6000 väljamõistmist erinevatel alustel, kostjalt 1 alusetu rikastumise sätete alusel ning kostjalt 2 kahju õigusvastaselt tekitamise sätete alusel. Tegemist on sama sisuga kohustusega ning nõude põhjendatuse korral, kui üks kostjatest kohustuse täidab, langeb ära nõue teise kostja vastu. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel (VÕS § 65 lg 2). Riigikohus on kinnitanud VÕS § 65 lg 2 alusel solidaarkohustuse tekkimist, kui mõlemad kostjad peavad hagejale hüvitama sama rahasumma, isegi kui see tuleneb erinevatest alustest (RKTKo 3-2-1-34-13, p 16). Samuti esitas hageja kostjate vastu solidaarselt nõude kohtueelsete õigusabikulude 726 euro väljamõistmiseks. Hageja nõue kostja 1 vastu alusetu rikastumise sätete alusel
11.Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja 1 vastu tuleb kvalifitseerida VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo nr 3-2-1-131-15, p 14). Käesoleva nõude rahuldamise eeldusena tuleb 3(9)
kontrollida, kas kostja on hagejalt hagis nimetatud rahasumma saanud, kas taoline sooritus on toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning kas rahasumma sissenõudmiseks puudus õiguslik alus. Juhul kui kõik VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, tuleb täiendavalt kontrollida alusetu rikastumise nõuet välistavate eelduste puudumist.
12.Kohus tuvastab, et 10.11.2017 toimus korterelamus asukohaga Keskuse 14, Tallinn elektrikilbi põleng. Hageja sõlmis 10.11.2017 kostjaga 1 suulise töövõtulepingu, mille alusel kostja 1 taastas elamu elektrivarustuse ja paigaldas ajutised kaablid ning hageja tasus seejärel kostja 1 poolt esitatud arved kogusummas 973,70 eurot. Edasised tööd pidi tehtama kindlustusseltsi kaudu. Hageja sai kaks pakkumist sh ühe kostjalt 1, kuid otsustas teise teenuseosutaja kasuks. Kõik tööd elamu elektrikilbi ja ruumi taastamiseks summas 3938,16 eurot tegi kindlustusseltsi poolt aktsepteeritud x OÜ. Nimetatud tööde eest tasus 3938,16 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal. Kostja 2 sõlmis hageja nimel 16.11.2017 kostjaga 1 lepingu samade tööde teostamiseks ning kandis kostjale 1 hageja arvelduskontolt ettemaksuks 6 000 eurot. Alates 06.01.2018 esindavad hagejat kaks ühistu liiget ühiselt (kd I, lk 8-9). Äriregistri andmete kohaselt oli kostja 2 kuni 06.01.2018 kantud hageja juhatuse liikmena hageja registrikaardile (I kd, lk 8-9). Kostja 2 oli kuni 25.10.2017 hageja juhatuse liige (kd I, lk 10).
13.Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et kostjate vahel 16.11.2017 sõlmitud leping on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
14.Juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks (TsÜS § 34 lg 1). Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks (TsÜS § 34 lg 2). Seega saavad ühise esindamise õiguse ettenägemisel juriidilist isikut esindada ühisele esindusõigusele allutatud juhatuse liikmed üksnes ühiselt ja seega pidid 16.11.2017 kostjaga 1 sõlmitud lepingu allkirjastama hageja kõik juhatuse liikmed. Hageja teised juhatuse liikmed kostjate vahel sõlmitud töövõtulepingut heaks kiitnud ei ole. Samuti ei olnud kostjal 2 volitust hageja esindamiseks, kuna ta ei olnud 16.11.2017 enam hageja juhatuse liige. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjaolu, et teised juhatuse liikmed on varsemad kostjate vahel sõlmitud lepingud heaks kiitnud, ei anna alust asuda seisukohale, et ka 16.11.2017 sõlmitud töövõtuleping on kehtiv. Kostja 2 oli lepingut sõlmides teadlik, et hageja soovib elektrikilpi ja elektrikilbi ruumi taastada kindlustuse arvel (kd I, lk 107-108). Seega on kostjate vahel 16.11.2017 sõlmitud töövõtuleping tühine.
15.Kohus ei nõustu kostja 1 seisukohaga, et pärast 16.11.2017 lepingu sõlmimist ja kostja 1 poolt täitmist on hageja tuginemine asjaolule, et vastavalt hageja registrikaardi andmetele sai hageja nimel tehinguid teha ainult kaks juhatuse liiget ühiselt ning seetõttu on 16.11.2017 tehing tühine, vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Vaidlus puudub, et Äriregistris oli kirjas, et tehingut saavad teha üksnes kaks juhatuse liiget ühiselt. Asjaolu, et kostja 1 seda ei näinud ei anna alust asuda seisukohale, et hageja on käitunud hea usu põhimõttega vastuolus.
16.TsÜS § 118 lg 2 kohaselt juhul, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel 4(9)
esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule on volitus antud (RKTKo nr 3-2-1-72-13, p 18). Kohus on seisukohal, et kostja 2 ja hageja panid oma avalduste ja käitumisega kostja 1 uskuma, et kostja 2 on töövõtulepingu sõlmimise ajal hageja juhatuse liige. Kostja 1 on menetluses läbivat väitnud, et ta kontrollis Äriregistrist ja sealt oli näha, et kostja 2 oli lepingu sõlmimise ajal hageja juhatuse liige. Samas ei olnud kostjal 2 õigust hagejat üksinda esindada, kuna ühise esindamise õiguse ettenägemisel saavad juriidilist isikut esindada ühisele esindusõigusele allutatud juhatuse liikmed üksnes ühiselt. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja teised juhatuse liikmed kostjate vahel sõlmitud töövõtulepingut heaks kiitnud ei ole. Seega on kostjate vahel 16.11.2017 sõlmitud töövõtuleping tühine.
17.Kohus analüüsib kas kostjal 1 oli õigus saada hagejalt 6000 eurot käsundita asjaajajana. Käsundita asjaajamiseks peetakse teise isiku kasuks millegi tegemist tema soodustamise eesmärgil, ilma et tegija (hageja) oleks selleks kohustatud. VÕS § 1018 lg 1 järgi, kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks, 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ja 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline ning lg 2 järgi ei ole käsundita asjaajamisega tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Seega hageja ja kostja 1 vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine; isikul puudub õigus või kohustus tegu teha; isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut ning täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest.
18.Käesoleval juhul on täidetud järgmised eeldused. Võõra asja ajamine kostja 1 poolt. Samuti puudus kostjal 1 õigus või kohustus tegu teha, kuna töövõtuleping on tühine. Kostjal 1 oli tahe tegutseda hageja kasuks. Kostja 1 poolt projekteeritud ja valmistatud peakilp oli unikaalne, so mõeldud ainult hageja kilbiruumi paigaldamiseks ning selle kasutamine mujal ei ole võimalik.
19.Täidetud ei ole aga mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest. Hageja ei kiitnud asjaajamist heaks. Samuti ei ole täidetud VÕS §1018 lg 1 p-ides 2-3 sätestatud tingimused. Kohus ei nõustu kostja 1 seisukohaga, et kostja 1 tegi kõik tööd hageja huvides ning nende tööde tegemine vastas hageja tegelikule või eeldatavale tahtele.
20.Kohus leiab, et tõendatud ei ole, et pärast põlengut ja kostja 1 poolt tehtud esmast elektrivarustuse taastamist oli maja hädaolukorras. 16.11.2017 sõlmitud töövõtulepingu punkti 2.1 kohaselt pidi kostja 1 projekteerima ning pikendama ja paigaldama uue elektrikilbi ja vajalikud kaablid kilbiruumis ajavahemikus 17.11.2017 kuni 29.12.2017 (kd I, lk 28-28 pöördel). Seega ei saanud olukord olla nii ohtlik, et elektrikilbi ja kaablite paigaldamisega oleks saanud oodata 1,5 kuud. Samuti oli kostja 1 teadlik juhatuse koosseisu muutumisest, kuna kostja 1 saatis hageja uuele juhatuse liikmele T Pile pakkumise kindlustuse jaoks (kd I, lk 160-161). Seega oli kostja 1 juba 13.11.2017 teadlik, et hageja soovib taastada elektrikilbi kindlustuse arvel. Samuti on kostja 13.11.2017 pakkumisega tõendatud, et hageja huvides ei olnud uue elektrikilbi tellimine. Kostja 1 poolt kindlustuse jaoks 13.11.2017 tehtud pakkumises leidis kostja 1, et vaja on paigaldada uus kilbikest, kaitseseadmed ja ühendada kaablid, et taastada elamus elektrivarustus (kd I, lk 161). Seega ei olnud hageja huvides uue 5(9)
elektrikilbi soetamine. Eeltoodust tulenevalt on kirjalike tõenditega ümber lükatud kostja 1 vande all antud ütlused olukorra ohtlikkuse kohta (kd II, lk 119-127) .
21.Seega pidas kostja 1 samuti võimalikuks ja vajalikuks nagu x OÜ elektrikilbi remontimist, mitte uue soetamist. Elamu xnn elektrikilbi ja selle ruumi taastas ja tegi vastavad taastustööd kindlustuse poolt aktsepteeritud firma x OÜ (kd I, lk 36). Kostja 1 oli teadlik sellest, et hageja pöördus kindlustuse poole (kd I, lk 16). Kohtule esitatud 17.11.2017 ekirjaga on tõendatud, et hageja teavitas kostjat 1 sellest, et esindusõigus on kahel hageja juhatuse liikmel (kd I, lk 163).
22.Seega ei ole täidetud käsundita asjaajamise eeldused ning kostja 1 on hageja arvel 6000 euro võrra rikastunud. Alusetu rikastumise nõuet välistavad eeldused käesoleval juhul puuduvad. Hageja nõue kostja 2 vastu alusetu rikastumise sätete alusel
23.Hageja märkis 10.10.2019 menetlusdokumendis kahju hüvitamise õigusliku alusena VÕS § 1045 lg 1 p 5, 6, 7 ja 8. Hageja tugineb mitme kaitsenormi rikkumisele. Kohus leiab, et kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab sellest, et kostja 2 on neist ühte süüliselt rikkunud ja põhjustanud sellega kahju.
24.Kohus on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks kostja 2 vastu on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kostja tahe ei pea olema otsene ning piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua hagejale kaasa kahju (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Mõistmine tähendab, et isik oli teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega (RKTKo 2-16-14655, p 13.2). Seega eeldab kostja 2 käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel, et kostjale 2 saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist.
25.Kohus võtab seisukoha selles osas, kas kostja 2 käitumine on õigusvastane. Tuvastamist leidis, et kostjate vahel 16.11.2017 sõlmitud töövõtuleping on tühine. Kostja 2 muutis hageja arvelduskonto administraatori õigusi kasutades enda kasutajaõiguse ning kandis hageja kontolt kostja 1 kontole 6000 eurot (kd I, lk 31-32). Samuti on heade kommete vastane käitumine sõlmida töövõtuleping ilma volituseta, teades, et nimetatud leping on tühine. Kostjale 2 oli ka teada, et hageja soovib elektrikilbi taastada kindlustuse kaudu. Vaatamata sellele sõlmis kostja 2 ilma volitusteta kostjaga 1 töövõtulepingu ning kandis ka üle 6000 eurot.
26.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja 2 tegu oli vastavuses heade kommetega ja kostja 2 tahtlus oli suunatud algusest peale hageja kahjustamisele. Kostja 2 käitus hageja suhtes õigusvastaselt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostja 2 pidi mõistma, et tema käitumine oli vastuolus heade kommetega. Kostja 2 käitus tahtlikult hagejat kahjustades, kuna kostja 2 teadis, et tal ei ole õigust töövõtulepingut sõlmida, 6000 eurot kostjale 1 üle kanda ning ta teadis, et hageja soovib taastada elektrikilbi kindlustuse arvel. Kostja 2 pidi kohtu hinnangul mõistma oma käitumise õigusvastasust ja möönma, et tema käitumine võib tekitada hagejale kahju. Seega on tõendatud kostja 2 tahe hagejat kahjustada.
27.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (VÕS § 127 lg 4). Selleks 6(9)
kasutatakse elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et kostja 2 on toime pannud õigusvastase teo, millega on tekitatud hagejale kahju. Olemas on põhjuslik seos kahju ja tahtliku heade kommete vastase tegevuse vahel. Kui kosja 2 ei oleks kostjaga 1 töövõtulepingut sõlminud ega raha üle kandnud, ei oleks hagejale kahju 6000 euro ulatuses tekkinud. Seega on kostja 2 käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes.
28.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kostja 2 poolt tekitatud kahju seisneb tühise töövõtulepingu alusel kostjale 1 tasutud 6000 euros.
29.Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt (VÕS § 137 lg 1). Seega vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt erinevatel õiguslikel alustel. Õigusabikulude nõue
30.Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1).
31.VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).
32.Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarselt kahjunõude 726 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele ja kindlustusseltsile päringu tegemises. Kohus on seisukohal, et hageja kahjunõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 726 eurot (kd I, lk 209-210). Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: asja materjalidega tutvumine, kliendiga suhtlemine, 7(9)
kindlustusseltsile päringu tegemine ja pretensioonide koostamine (kd I, lk 60-61). Arvest nähtuvalt osutas advokaat hagejale teenust 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot.
33.Kohtule esitatud 05.10 ja 17.10 pretensioonidega on tõendatud kohtueelne pöördumine hageja esindaja poolt kostjate poole (kd I, lk 40). Kohus peab käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kahe pretensiooni koostamise eest kokku 2 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Ülejäänud osas ei ole õigusabikulud põhjendatud ega vajalikud. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega tuleb 200 eurot kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista.
34.Hageja esitas kahjuhüvitiselt viivisenõude alates 17.11.2017 kuni kohustuse täitmiseni. Kohtu hinnangul on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue põhjendatud põhinõudelt 6000 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 alusel, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus nõustub hagejaga, et kohustus 6000 eurot muutus sissenõutavaks 17.11.2017, pärast tühise lepingu sõlmimist. Kohus mõistab kostjatelt välja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuselt 6000 eurot alates 17.11.2017 kuni 03.12.2020 summas 1462,46 eurot (kontrolli arvutuskäiku viivisekalkulaator.ee).
35.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates 04.12.2020 tuleb viivis välja mõista põhinõudelt 6200 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kui põhinõude täitmiseni.
36.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt tekitatud kahju 6200 euro osas ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 6200 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1462,46 eurot. Alates 04.12.2020 kuni kohase täitmiseni tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (6200 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata õigusabikulude nõude 526 euro osas.
MENETLUSKULUD
37.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 92% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 92% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 8 % ulatuses hageja kanda.
38.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
39.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 8(9)
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.