Narva-Jõesuu linna (linnavalitsuse kaudu) hagi KohtlaJärve linna (linnavalitsuse kaudu) vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks, kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks ja tahteavalduse tegemiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 11. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva-Jõesuu linna (linnavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Narva-Jõesuu linn (linnavalitsuse kaudu), esindajad vandeadvokaadid Küllike Namm ja Rait Sarjas Vastustaja (kostja): Kohtla-Järve linn (linnavalitsuse kaudu), esindaja linnapea Ljudmila Jantšenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 11. augusti 2020 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Narva-Jõesuu linna kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata seoses Kohtla-Järve linnal hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumisega. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Narva-Jõesuu linn (linnavalitsuse kaudu, hageja) esitas 12.02.2020 maakohtule Kohtla-Järve linna (linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja 28.02.2018 ja 23.03.2018 tehtud tehingute tühisus ning asjaolu, et 23.03.2018 tehingu p-des 3.1–3.274 loetletud vara omandiõigus ei ole käsutuse tühisuse tõttu hagejale üle läinud; kohustada kostjat andma 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest nõusolekud ja tegema vajalikud tahteavaldused hagiavalduses loetletud kinnistusregistri registriosade II jakku kostja omanikuna sissekandmiseks; märkida lahendis, et vajalikke nõusolekuid ja tahteavaldusi asendab jõustunud kohtulahend. Hagiavalduse kohaselt moodustati Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrusega nr 153 „NarvaJõesuu linna ja Vaivara valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse
3.aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemise teel uus haldusüksus nimega NarvaJõesuu linn. Moodustatud Narva-Jõesuu linna piiriks määrati endise Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla piir, välja arvatud nende omavahelises osas. Määrus anti Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) § 3 lg 1 ja § 71 lg-te 2–4 alusel. 01.07.2017 jõustus Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus nr 103 „Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla piiri muutmine territooriumiosa üleandmisega“. Määrus võeti vastu ETHS § 71 lg 3 alusel. Määruse § 1 lg-ga 1 muudeti Vaivara valla piiri senise Kohtla-Järve Viivikonna linnaosana (Viivikonna ja Sirgala) määratud territooriumi arvamisega Vaivara valla koosseisu. 28.02.2018 ühepoolse notariaalse tahteavaldusega „Narva-Jõesuu territooriumiosal olevate Kohtla-Järve linna kinnistute üleandmine“ andis kostja hagejale üle Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvad Kohtla-Järve linnale kuuluvad 39 kinnisasja. 23.03.2018 ühepoolse notariaalse tahteavaldusega „Narva-Jõesuu territooriumiosal olevate Kohtla-Järve linna vallasasjade üleandmine“ andis kostja hagejale üle Narva-Jõesuu linna territooriumil asuvad Kohtla-Järve linnale kuuluvad vallasasjad – ehitised, korterid ja rajatised. Kostja on seisukohal, et kuna kostja ja hageja ei ole jõudnud kokkuleppele Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 103 üle antud Kohtla-Järve endise Viivikonna linnaosa (nüüd Viivikonna ja Sirgala küla) territooriumil paikneva vara üleandmises, on võimalik anda vara üle haldusreformi seaduse (HRS) § 12 lg 10 alusel ühepoolselt. Hageja on seisukohal, et vara ühepoolne üleandmine hagejale HRS § 12 lg 10 alusel ei ole õiguslikult võimalik ja tegemist on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 järgi tühiste tehingutega. Tuginedes ETHS § 1 lg-le 1; § 7 lg-tele 1, 2 ja § 71 lg-tele 2, 3, on
haldusterritoriaalse korralduse muutmine ning haldusüksuse piiride muutmine erinevate õigusjärelmitega toimingud. Sirgala ja Viivikonna külade üleandmisega Vaivara vallale muutus haldusüksuse piir, haldusterritoriaalne korraldus ei muutunud. HRS § 12 lg 10 käsitleb olukorda, mis ilmneb haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluses. Sellist menetlust toimunud ei ole. ETHS § 7 lg-s 2 ja § 71 lg-s 3 sätestatud haldusüksuse piiride muutmisele ei kohaldu HRS-s. Seda kinnitab ka HRS § 2 lg 1. Vara üleandmine ühepoolselt HRS § 12 lg 10 alusel on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud HRS § 12 lg 10 eeldused. Need eeldused ei ole täidetud. Lisaks vallasasjade üleandmist HRS § 12 lg 10 ei reguleeri. Ehitiste kui vallasasjade üleandmise keeld tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg-st 6.
2.Kostja leidis, et maakohus ei ole pädev vaidlust lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa liitmist Vaivara valla ja uue Narva-Jõesuu linnaga analüüsiti juba Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 153 ettevalmistamisel. Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 103 § 1 lg-ga 1 muudeti Vaivara valla piiri senise Kohtla-Järve Viivikonna linnaosana (Viivikonna ja Sirgala) määratud territooriumi arvamisega Vaivara valla koosseisu. Seletuskirja kohaselt on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 153 rakendamisega. Vabariigi Valitsusel oli HRS § 9 lg 7 järgi pädevus arvata Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa Vaivara valla koosseisu, mis ühinemisel Narva-Jõesuu linnaga tagab haldusterritoriaalse terviklikkuse. EHTS § 71 lg 3 oli vaid HRS § 9 lg-s 7 ettenähtud vahend üleandmise teostamiseks haldusreformi käigus. Kuigi Vaivara vald keeldus ühinemiskokkuleppe kinnitamisest, kinnitas Kohtla-Järve Linnavolikogu ühinemiskokkuleppe 04.05.2017 otsusega nr 213. Tartu Halduskohtu menetluses on Kohtla-Järve linna kaebused (3-19-1113, 3-19-2079), kus vaidlusküsimuseks on haldusterritoriaalse korralduse muutmise käigus ühe kohaliku omavalitsuse territooriumiosa teise kohaliku omavalitsuse koosseisu arvamisega selle territooriumiga seotud vara ja kohustuste üleminek. Tegemist on kohalike omavalitsuste territooriumide muutmisest tuleneva õigusjärgluse vaidlusega, mida ei saa lahendada eraõiguse normide alusel. Vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse ja selle lahendamisel puudub edaspidi vaidlus ka tehingute tühisuse üle. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa üleandmine Vaivara vallale oli osa haldusreformist ja seega kuulub kohaldamisele HRS § 12 lg 10. Justiitsministeeriumi selgituste kohaselt on HRS § 12 lg 10 p 1 säte selle eesmärki silmas pidades aluseks ka ehitiste ja nende osade kui vallasasjade üleandmisel teisele kohaliku omavalitsuse üksusele. Kuivõrd HRS § 12 lg 10 eeldused olid täidetud, ei ole tegemist tühiste tehingutega. Hageja on 28.03.2018 kirjas nõustunud kinnisasjade üleandmisega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 11. augusti 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on haldus- ja tsiviilasjade eristamisel määravaks õigussuhte sisu ja nõude õiguslik iseloom. Praegusel juhul on vaidluse all mitte kohalike omavalitsuste territooriumi muutmisest tulenev õigusjärglus, vaid 28.02.2018 ja 23.03.2018 ühepoolsete tehingute õiguspärasus (kas kostjal oli õiguslik alus teha tehingud ühepoolselt või eeldas varade üleandmine kahepoolset kokkulepet). Tehingute õiguspärasusele hinnangu andmine, õiguslike muudatuste tegemiseks vajalike tahteavalduste tegemiseks kohustamine ning tahteavalduste asendamine on maakohtu pädevuses olenemata sellest, et tehingutele eelnes haldusreformiga haldusterritoriaalse korralduse ja kohaliku omavalitsuse piiride muutmisega seonduv. TsÜS § 87 järgi ei too seadusega vastuolus olev tehing kaasa selle kehtetust, kui keelu mõtteks ei ole keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus (3-2-1-79-08). Hindamaks, kas seadusega vastuolus olev tehing on tühine, tuleb kindlaks teha, kas tegemist on keeluga regulatsioonist erineva sisuga tehingut teha (3-2-1-113-11, p 34; 3-2-1-106-13, p 21). HRS § 12
lg-st 10 ei tulene keeldu, mille rikkumine tooks kaasa tehingu tühisuse. Vastupidi, sättest tuleneb kohalikule omavalitsusele kohustus vara üle anda olukorras, kus kohalikud omavalitsused haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate eelarveliste ja muude varaliste kohustuste ja õiguste küsimustes kokkulepet ei saavuta. Eeldused HRS § 12 lg 10 rakendamiseks tulenevad ETHS § 3 lg 1 ja § 71 lg-te 2–4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrusest nr 153 ja ETHS § 71 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusest nr 103. 22.06.2017 määruse nr 103 eelnõu seletuskirja järgi on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 153 rakendamisega. HRS eelnõu seletuskirja kohaselt reguleeritakse § 12 lg-s 10 varade üleandmist kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle koosseisu territooriumiosa arvatakse, olukorras, kus Vabariigi Valitsus kinnitab enda algatatud territooriumiosa üleandmise kohaliku omavalitsuse üksuste osas, kes ei lepi kaasnevate eelarvelisi ja muid varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamises ühinemiskokkuleppes. Olukorra reguleerimise vajadust põhjendab seadusandja asjaoluga, et seadustes puudub reegel varade ja kohustuste jagamise kohta olukorraks, kus Vabariigi Valitsuse algatusel viiakse KOVide nõusolekuta territooriumiosa ühest KOVist teise. Varad ja kinnisasjadega otseselt seostatavad võlakohustuste lepingud lähevad territooriumiosaga kaasa. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja väide, et kostjal puudus õiguslik alus varade ühepoolseks üleandmiseks. Kohus ei nõustunud ka hageja väitega, et vallasvara üleandmine ei ole HRS § 12 lg 10 järgi ühepoolse tehinguga võimalik. AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt võis ehitist või selle osa vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta 1. märtsini, see ei mõjuta ehitise või selle osa omandiõiguse üleminekut üldõigusjärgluse korras. Praegusel juhul ei ole tegemist üldõigusjärglusega. HRS § 12 lg 10 näeb ette kohustuse vara üle anda, mistõttu lg 10 p 1 eesmärki silmas pidades on säte kohaldatav ka ehitiste ja nende osade kui vallasasjade üleandmisel teisele kohaliku omavalitsuse üksusele, võimaldamaks nende käsutamise.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Narva-Jõesuu linn (linnavalitsuse kaudu) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 11. augusti 2020 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega: - tuvastada Kohtla-Järve linna 28. veebruari 2018 ja 23. märtsi 2018 tehingute tühisus ning asjaolu, et 23. märtsi 2018 tehingu p-des 3.1–3.274 loetletud vara omandiõigus ei ole käsutuse tühisuse tõttu Narva-Jõesuu linnale üle läinud; - kohustada kostjat andma 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest nõusolekud ja tegema vajalikud tahteavaldused Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosade numbritega 2746007, 2746107, 2801107, 2817907, 2802007, 2802107, 2802207, 2802307, 2802507, 2802607, 2802707, 2802807, 2802907, 2803007, 2803107, 2816707, 2816807, 8482250, 8623450, 8371350, 8742750, 8904050, 8688750, 8418050, 8083050, 2805207, 9373650, 8749150, 8196250, 8707350, 8209250, 8476550, 8645350, 8804950, 8062250, 9044050, 8809250, 9373550, 8835650 II jakku Kohtla-Järve linna omanikuna sisse kandmiseks; - märkida lahendis, et kui lahendi jõustumisest 10 päeva jooksul ei ole Kohtla-Järve linn eelnevalt märgitud kinnistute osas tehtud kannete muutmiseks vajalikke nõusolekuid ja tahteavaldusi andnud, asendab nõusolekuid ja tahteavaldusi jõustunud kohtulahend. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei andnud HRS § 12 lg 10 kostjale õiguslikku alust anda vara ühepoolselt üle hagejale. Haldusüksuse piiride muutmine ning haldusterritoriaalse korralduse muutmine on kaks erinevat menetlust vastavalt ETHS § 7 lg-tele 1 ja 2. Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 103
eelnõu seletuskirja selgitus, et määrus nr 103 on seotud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 153 rakendamisega, ei muuda piiride muutmist osaks haldusreformist. Seletuskirja teisel leheküljel on sedastus: „Tulenevalt asjaomaste volikogude esitatud seisukohtadest ning Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohase haldusterritoriaalse korralduse muudatusega kaasnevate negatiivsete mõjude põhjendusest ning piirkondliku komisjoni ettepanekust otsustas Vabariigi Valitsus 15. juunil 2017. a lõpetada haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse Vabariigi Valitsuse algatusel Narva-Jõesuu linna, Sillamäe linna ja Vaivara valla ühendamiseks ning jätkata ainult haldusüksuse piiride muutmisega Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla vahelise piiri muutmise osas. Seetõttu jääb ka kehtima Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrus nr 153, millega on kinnitatud Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine, milles nähakse ühinemise tulemusena ette NarvaJõesuu linna moodustamine.“ Seega Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla vahelise piiri muutmise menetlust tuleb vaadelda eraldi haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlusest; 2) on HRS § 12 lg 10 imperatiivne norm. Seega normis sätestatud vara üleandmise eelduste täitmata jätmisel toob tehingu alusena viidatud normile tuginemine kaasa seadusega vastuolus oleva tehingu, mis on TsÜS § 87 järgi tühine; 3) ei ole kohus käsitlenud HRS § 12 lg 10 kohaldamise eeldusi. Vabariigi Valitsus tegi ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (ühinemiseks) Narva-Jõesuu linnale, Sillamäe linnale ja Vaivara vallale. Kohtla-Järve linna ühinemiseks Narva-Jõesuu linna ja Vaivara vallaga ei ole Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekut teinud. Ettepaneku saanud omavalitsuste osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus lõpetati. Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn ühinesid omal initsiatiivil. Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa üleandmise näol oli tegemist haldusüksuse piiride muutmisega, millele HRS (sh § 12 lg 10) ei laiene.
5.Kohtla-Järve linn (linnavalitsuse kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 103 eelnõu seletuskirja vaadelda tervikuna. Seletuskirja järgi on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 153 rakendamisega. Vabariigi Valitsuse 15.06.2017 otsusega lõpetati haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus Narva-Jõesuu linna, Sillamäe linna ja Vaivara valla ühendamiseks. Vabariigi Valitsuse määrus nr 153 jäi kehtima. Seega haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus lõpetati ainult Sillamäe linna suhtes. Seadusandja kasutab sõnastust „haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus“, kuna tegemist on kohalike omavalitsuste ühinemisega tervikuna. Seletuskirja kolmandal lehel olev sedastus: „Eelnõus sätestatakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise jõustumise aeg“ kinnitab, et tegemist on haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlusega. Sama tõendab seletuskirja seitsmendal lehel olev sedastus: „Vabariigi Valitsus otsustas 15. juunil 2017. a istungi protokolli nr 27 päevakorrapunkti nr 10 märgitud otsuse punktiga 2.1 lõpetada haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühendamiseks Sillamäe linnaga, kuid jätkata Kohtla-Järve linna territooriumiosa üleandmise menetlust Vaivara vallale. Protokollis tehti Rahandusministeeriumile ülesandeks teavitada kohaliku omavalitsuse üksusi Vabariigi Valitsuse protokollilisest otsustest haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse jätkamisest asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuse osas ning valmistada ette asjakohaste Vabariigi Valitsuse määruste eelnõude muudatused.“
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
11.augusti 2020 otsus muutmata.
Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.Maakohtu otsuse põhjendused vastavad TsMS § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Üksnes see, et hageja ei nõustu maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmisega, ei tähenda, et maakohus oleks kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ja tuvastanud ebaõigesti tuvastamisele kuuluvad asjaolud.
7.2.Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 153 § 1 alusel moodustati Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühinemise teel uus haldusüksus ning selle nimeks määrati Narva-Jõesuu linn. Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 103 § 1 lg 1 alusel muudeti Vaivara valla piiri senise Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa (Viivikonna ja Sirgala) määratud territooriumi arvamisega Vaivara valla koosseisu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt haldusüksuse piiride muutmise põhjendused on esitatud määruse seletuskirjas. Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 103 seletuskirjast nähtuvalt on määrus eesmärgiks haldusüksuste piiride muutmine territooriumiosa üleandmisega Vabariigi Valitsuse algatusel. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 153 ja Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määruse nr 159 rakendamisega, millega on kinnitatud Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla osas volikogude algatatud ühinemine, et moodustada tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Veel nähtub eelnimetatud seletuskirjast, et Vabariigi Valitsus otsustas 15.06.2017. a istungi protokolli nr 27 päevakorrapunkti nr 10 märgitud otsuse punktiga 2.1 lõpetada haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla ühendamiseks Sillamäe linnaga, kuid jätkata Kohtla-Järve linna territooriumiosa üleandmise menetlust Vaivara vallale. Seletuskirja kohaselt on omavalitsusi teavitatud ühendamismenetluse jätkamisest 15.06.2017. a kirjaga. Rahandusministeeriumi selgitusest Kohtla-Järve Linnavalitsusele (tl 103) tuleneb, et kuna Kohtla-Järve linn ja Narva-Jõesuu linn ei ole jõudnud kokkuleppele Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 103 alusel üle antud Kohtla-Järve endise Viivikonna linnaosa (nüüd Viivikonna ja Sirgala küla) territooriumil paikneva vara üleandmises, on võimalik algatada vara üleandmine HRS § 12 lg 10 kohaselt ühepoolselt. Eelneva alusel on ekslik Narva-Jõesuu linna peamine seisukoht oma nõude põhjendamisel, et Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrus käsitles vaid haldusüksuse piiride muutmist, mitte aga haldusterritoriaalse korralduse muutmist, ning seetõttu ei ole tegemist haldusreformi osaga ning Narva-Jõesuu linna ja Kohtla-Järve linna vahelisele vaidlusele ei kohaldu HRS § 12 lg 10. Kuivõrd vaidluse lahendamisel on HRS § 12 lg 10 asjakohane norm, siis on õige ka maakohtu järeldus, et kostja 28.02.2018 ja 23.03.2018 ühepoolsed tehingud ei ole tühised TsÜS § 87 järgi.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.