Asjaõigus › Omandiasjad

haldusterritoriaalse korralduse muutmine ning haldusüksuse piiride muutmine erinevate õigusjärelmitega toimingud. Sirgala ja Viivikonna külade üleandmisega Vaivara vallale muutus haldusüksuse piir, haldusterritoriaalne korraldus ei muutunud. HRS § 12 lg 10 käsitleb olukorda, mis ilmneb haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluses. Sellist menetlust toimunud ei ole. ETHS § 7 lg-s 2 ja § 71 lg-s 3 sätestatud haldusüksuse piiride muutmisele ei kohaldu HRS-s. Seda kinnitab ka HRS § 2 lg 1. Vara üleandmine ühepoolselt HRS § 12 lg 10 alusel on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud HRS § 12 lg 10 eeldused. Need eeldused ei ole täidetud. Lisaks vallasasjade üleandmist HRS § 12 lg 10 ei reguleeri. Ehitiste kui vallasasjade üleandmise keeld tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg-st 6.

MAAKOHTU LAHEND

lg-st 10 ei tulene keeldu, mille rikkumine tooks kaasa tehingu tühisuse. Vastupidi, sättest tuleneb kohalikule omavalitsusele kohustus vara üle anda olukorras, kus kohalikud omavalitsused haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate eelarveliste ja muude varaliste kohustuste ja õiguste küsimustes kokkulepet ei saavuta. Eeldused HRS § 12 lg 10 rakendamiseks tulenevad ETHS § 3 lg 1 ja § 71 lg-te 2–4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrusest nr 153 ja ETHS § 71 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusest nr 103. 22.06.2017 määruse nr 103 eelnõu seletuskirja järgi on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 153 rakendamisega. HRS eelnõu seletuskirja kohaselt reguleeritakse § 12 lg-s 10 varade üleandmist kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle koosseisu territooriumiosa arvatakse, olukorras, kus Vabariigi Valitsus kinnitab enda algatatud territooriumiosa üleandmise kohaliku omavalitsuse üksuste osas, kes ei lepi kaasnevate eelarvelisi ja muid varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamises ühinemiskokkuleppes. Olukorra reguleerimise vajadust põhjendab seadusandja asjaoluga, et seadustes puudub reegel varade ja kohustuste jagamise kohta olukorraks, kus Vabariigi Valitsuse algatusel viiakse KOVide nõusolekuta territooriumiosa ühest KOVist teise. Varad ja kinnisasjadega otseselt seostatavad võlakohustuste lepingud lähevad territooriumiosaga kaasa. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja väide, et kostjal puudus õiguslik alus varade ühepoolseks üleandmiseks. Kohus ei nõustunud ka hageja väitega, et vallasvara üleandmine ei ole HRS § 12 lg 10 järgi ühepoolse tehinguga võimalik. AÕSRS § 13 lg 6 kohaselt võis ehitist või selle osa vallasasjana käsutada kuni 2006. aasta 1. märtsini, see ei mõjuta ehitise või selle osa omandiõiguse üleminekut üldõigusjärgluse korras. Praegusel juhul ei ole tegemist üldõigusjärglusega. HRS § 12 lg 10 näeb ette kohustuse vara üle anda, mistõttu lg 10 p 1 eesmärki silmas pidades on säte kohaldatav ka ehitiste ja nende osade kui vallasasjade üleandmisel teisele kohaliku omavalitsuse üksusele, võimaldamaks nende käsutamise.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

eelnõu seletuskirja selgitus, et määrus nr 103 on seotud Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määruse nr 153 rakendamisega, ei muuda piiride muutmist osaks haldusreformist. Seletuskirja teisel leheküljel on sedastus: „Tulenevalt asjaomaste volikogude esitatud seisukohtadest ning Vabariigi Valitsuse ettepaneku kohase haldusterritoriaalse korralduse muudatusega kaasnevate negatiivsete mõjude põhjendusest ning piirkondliku komisjoni ettepanekust otsustas Vabariigi Valitsus 15. juunil 2017. a lõpetada haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse Vabariigi Valitsuse algatusel Narva-Jõesuu linna, Sillamäe linna ja Vaivara valla ühendamiseks ning jätkata ainult haldusüksuse piiride muutmisega Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla vahelise piiri muutmise osas. Seetõttu jääb ka kehtima Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrus nr 153, millega on kinnitatud Narva-Jõesuu linna ja Vaivara valla volikogude algatatud haldusterritoriaalse korralduse muutmine, milles nähakse ühinemise tulemusena ette NarvaJõesuu linna moodustamine.“ Seega Kohtla-Järve linna ja Vaivara valla vahelise piiri muutmise menetlust tuleb vaadelda eraldi haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlusest; 2) on HRS § 12 lg 10 imperatiivne norm. Seega normis sätestatud vara üleandmise eelduste täitmata jätmisel toob tehingu alusena viidatud normile tuginemine kaasa seadusega vastuolus oleva tehingu, mis on TsÜS § 87 järgi tühine; 3) ei ole kohus käsitlenud HRS § 12 lg 10 kohaldamise eeldusi. Vabariigi Valitsus tegi ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (ühinemiseks) Narva-Jõesuu linnale, Sillamäe linnale ja Vaivara vallale. Kohtla-Järve linna ühinemiseks Narva-Jõesuu linna ja Vaivara vallaga ei ole Vabariigi Valitsus haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekut teinud. Ettepaneku saanud omavalitsuste osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetlus lõpetati. Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn ühinesid omal initsiatiivil. Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa üleandmise näol oli tegemist haldusüksuse piiride muutmisega, millele HRS (sh § 12 lg 10) ei laiene.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.