lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-58967/28

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-58967/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1922
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meelis Eerik

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.12.2020.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-58967

Tsiviilasi

N V (isikukood xxxx, elukoht xxxx) kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

Ärakuulamise toimumise aeg

03.11.2020

Ärakuulamisele ilmunud isikud

Võlgnik N V Võlgniku lepinguline esindaja Andrei Petrov

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada N V taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Vabastada N V kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 24.11.2014. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
3.Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.
4.Avaldada teade N V kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Jätta menetluskulud N V kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli N V pankrotimenetlus. 10.09.2015 lõpetati N V pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati kohustustest vabastamise menetlus ning määrati usaldusisiku ülesandeid täitma võlgnikku ise. 23.09.2018 esitas N V avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks enne tähtaega. Avalduse kohaselt on menetluse ajal võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 720 eurot. Võlgnik peab võimalikuks kompromissi sõlmimist selliselt, et võlgnik maksab võlausaldajatele 480 eurot graafiku alusel (20 eurot kuus) ja pärast selle summa tasumist loetakse, et võlausaldajad on nõus vabastama võlgniku täitmatajäänud kohustustest. Võlgniku võimalused mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks on piiratud, kuna võlgnikul on tuvastatud 80% töövõimekaotus. Menetluse

jooksul on võlgniku keskmine sissetulek olnud 427,01 eurot kuus. Arvestades neid asjaolusid, on võlgnik rahuldanud nõudeid arvestatavas ulatuses, samuti ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi, seega on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud. Võlausaldaja Omega Invest OÜ taotlusega ei nõustunud. Kohus jättis 25.10.2018 kohtumäärusega N V taotluse kohustustest ennetähtaegselt vabastamiseks rahuldamata. Võlgniku 23.09.2020 esitatud andmete kohaselt (perioodi 10.09.2015-10.09.2018 kohta) töötas ta alates 08.03.2017 xxxx OÜ-s müüjana ning tema keskmiseks töötasuks oli 20 eurot päevas. Perioodil september-oktoober 2017 (3 nädala jooksul) töötas võlgnik xxxx OÜ-s ettekandjana ning tema töötasu oli 293,87 eurot. Perioodil 13.12.2017-31.05.2018 töötas võlgnik xxxx ning tema töötasuks oli 460,61 eurot kuus. Lisaks sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametilt töövõimepensionit perioodil 10.09.2015-10.09.2018 summas kokku 8 812,77 eurot ja puudetoetust perioodi 10.09.2015-10.09.2018 eest summas kokku 1 353,24 eurot. Lisaks on võlgnik välja toonud, et perioodil 10.09.2015-10.09.2018 on ta saanud ühekordseid või ebaregulaarseid sissetulekuid (hambaravi hüvitised, pensioni lisa toetused, tulumaks, sõidukulu hüvitised, koolituse stipendiumid ja sõidukulud, töötukassa väljamaksed) kokku summas 2 132,01 eurot. Võlgnik on välja toonud, et tema sissetulekud kokku 3 aasta jooksul on olnud summas 15 375,55 eurot, mis teeb keskmiselt 427,1 eurot kuus. Võlgnikul on püsiv töövõimetus 80%, mis takistab tal alaliselt töötada. Võlgniku varaks on pangakontol olev raha summas 5,89 eurot. Võlgniku igakuiseks keskmiseks kuluks on 410 eurot. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid summas kokku 720 eurot. Võlgniku 13.12.2019 esitatud andmete kohaselt on tema sissetuleku suurus perioodil 10.09.201810.09.2019 olnud kokku 6 362 eurot, mis keskmiselt teeb 530,17 eurot kuus. Võlgnik on saanud perioodil 01.06-11.06.2019 töötasu xxxx OÜ-lt summas 111,87 eurot ning käsunduslepingu alusel töötasu tugiisikuks olemise eest perioodil 01.10.2018-30.06.2019 kokku summas 801,95 eurot. Samuti on võlgniku sissetulekuks olnud töövõimetuspension, töövõimetoetus, sotsiaaltoetused ja puudetoetused summas kokku 4 676,19 eurot. Lisaks on võlgnik välja toonud, et perioodil 10.09.2018-10.09.2019 on ta saanud ühekordseid või ebaregulaarseid sissetulekuid (pensioni lisa toetused, tulumaks, töötukassa väljamaksed) kokku summas 772 eurot. Võlgniku tervis on halvenenud, võlgnikul töövõime kaotuse protsent on 80% ning võlgnikul ei ole võimalik töötada. Võlgniku varaks on pangakontol olev raha summas 459,42 eurot. Võlgniku igakuiseks keskmiseks kuluks on 510 eurot. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid summas kokku 240 eurot. Võlausaldaja OMEGA INVEST OÜ esitas 16.09.2020 seisukoha, milles palub pikendada kohustustest vabastamise menetlust seitsme aastani, kuna sellisel juhul saaks võlausaldajate nõuded arvestatavas ulatuses tasutud. Võlgnik on võlausaldajale teinud väljamakseid summas kokku 1 079,30 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et isegi kui võlgnik on nõuetekohaselt aruandeid esitanud ning väljamakseid teinud, ei ole põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine. Võlgniku 17.09.2020 esitatud seisukoha kohaselt, vaidleb võlgnik võlausaldaja menetluse pikendamise taotlusele vastu raske tervisliku seisundi tõttu. Võlgnikul puudub töövõime. Võlgnik on menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku sissetulek 10.09.201510.09.2018 jooksul oli keskmiselt 427,01 eurot kuus, 10.09.2018-10.09.2019 jooksul keskmiselt 530 eurot kuus ja 10.09.2019-10.09.2020 keskmiselt 600 eurot kuus. Võlgnik tegeles lapse kasvatamisega kuni 01.06.2019. Võlgnikul on tuvastatud 80% töövõimekaotus. Võlgnik ei ole varjanud oma tulusid ning vara, samuti on ta andnud teavet oma tegevuse ja sissetulekute ning vara kohta. Võlgnik on menetluse jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas kokku 1 200 eurot ehk 6,85% ulatuses. Võlgniku 17.09.2020 esitatud aruande kohaselt on tema sissetuleku suurus perioodil 10.09.201910.09.2020 olnud kokku 7 198,27 eurot, mis keskmiselt teeb 600 eurot kuus. Võlgnik on

eelnimetatud perioodil saanud käsunduslepingu alusel töötasu tugiisikuks olemise eest summas kokku 1 352,02 eurot. Samuti on võlgniku sissetulekuks olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetused aasta eest kokku summas 5 709,48 eurot. Lisaks on võlgnik välja toonud, et perioodil 10.09.201910.09.2020 on ta saanud ühekordseid või ebaregulaarseid sissetulekuid (pensioni lisa toetused, tulumaks) kokku summas 136,77 eurot. Võlgniku tervislik seisund on võrreldes eelmise aruande perioodiga veelgi halvenenud ning võlgnikul ei ole võimalik töötada. Võlgnikul puudub töövõime. Võlgniku varaks on pangakontol olev raha summas 174,87 eurot. Võlgniku igakuiseks keskmiseks kuluks on 580 eurot. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid summas kokku 240 euro Võlausaldaja kohtutäitur Hille Kudu sisulist seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas esitanud ei soovi. 03.11.2020 ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et tal on ka hetkel töövõimetus 80%. Võlgnik avaldas, et kahjuks ei saanud ta oma tervisliku seisundi tõttu rohkem makseid võlausaldajatele teha. Võlgniku tervislik seisund aina halveneb ning seetõttu ei ole võlgnikul võimalik rohkem töötada. Käesoleval ajal töötab võlgnik Tallinna Perekeskuses tugiisikuna. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.08.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldaja OMEGA INVEST OÜ esitas seisukoha, mille kohaselt ei ole põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine ning võlausaldaja palub pikendada kohustustest vabastamise menetlust. Võlgnik on võlausaldajale teinud väljamakseid summas kokku 1 079,30 eurot. Teine võlausaldaja ei ole kohustustest vabastamise osas sisulist seisukohta esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule andmed, millest nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud erinevates ettevõtetes (xxxx OÜ-s, xxxx OÜ-s, xxxx, xxxx) ja saanud sissetulekut, millest ei ole olnud võimalik võlausaldajatele rohkem väljamakseid teha. Võlgniku ülalpidamisel oli üks laps (sünd. 15.12.1999). Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikul tuvastatud esialgu 80% töövõimekaotus ning hiljem puuduv töövõime, mistõttu kogu menetluse kestel on võlgniku sissetulekuks olnud ka töövõimetuspension, töövõimetoetus,

sotsiaaltoetused ja puudetoetused. Seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajale väljamakseid kokku summas 1 200 eurot, s.o võlausaldajate kogunõuetest 6,85%, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud vastavalt enda võimalustele jõukohast tööd ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku või parema töökoha puudumine. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgniku tervislikust seisundist tulenevalt ning temal tuvastatud töövõime kaotuse ja puude tuvastamise tulemusel ei ole tal võimalik tegeleda tulutoovama tegevusega, mille arvelt oleks võimalik tasuda suuremas ulatuses võlausaldajate nõudeid. Võlgniku poolt kohtule esitatud Sotsiaalkindlustusameti 17.03.2014 otsuse kohaselt oli võlgnik osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent oli 80%. Nimetatud otsuse kohaselt oli püsiva töövõimetuse tekkimise ajaks 28.02.2014 ning püsiva töövõimetuse kestuseks viis aastat. Kohtule esitatud Eesti Töötukassa 04.01.2019 otsusest nähtuvalt on võlgnikul tuvastatud puuduv töövõime. Nimetatud otsusest nähtuvalt on töövõime vähenemise kestus 5 aastat ning töövõime vähenemise perioodiks on 19.12.2018-18.12.2023. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on kogu menetluse kestel võlgniku sissetulekuks olnud tema tervislikust seisundist tulenevalt sotsiaaltoetused. Samuti on võlgnik püüdnud oma tervislikust seisundist tulenevalt leida jõukohast tööd ning teeninud lisaks väikest sissetulekut. Võlgnik on oma võimete kohaselt teinud võlausaldajatele väljamakseid ning kohus ei pea süüliseks rikkumiseks asjaolusid, et võlgnik on vähendanud võlausaldajate nõudeid liialt vähesel määral või et võlgnikul ei ole võimalik olnud tegeleda tulutoovama tegevusega. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. PankrS § 175 lg 8 kohaselt kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

PankrS § 177 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad Natalia Veismaa kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja