2-20-13469/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Mxxxxx Bxxxx esitas 16.09.2020. a Harju Maakohtule avalduse tema pankroti väljakuulutamiseks, kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldusele on lisatud võlanimekiri, seletuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, väljavõte K-Raha kontost nõuete täitmise kohta. Võlgnik kirjutab võlanimekirja kohta, et vanglas olles puuduvad tal võimalused esitada võlausaldajate andmed nii täpselt nagu nõuab pankrotiseadus, võlgnik palub kohtul välja selgitada võlgnevuste täpne summa. Avalduse kohaselt kannab Mxxxxx Bxxx karistust Tallinna Vanglas ning tal puudub kindel sissetulek ja ei ole võimalik kohustusi täita. Ka varasemalt on tal olnud sissetulekud väikesed, peaaegu olematud ja ta ei ole juba pikki aastaid suutnud võlgu tasuda. Väljavaated töökoha leidmiseks ka vanglast vabanemise korral ei ole head, kuna endise vangina on tööle saamine raskendatud. Võlgnik saab sissetulekuna ainult lastetoetusi ja tal on toita neli last. Võlgnevused tulenevad erinevatest täitemenetlustest (kohtule esitatud täitmisel olevad nõuded 02.09.2020. a seisuga), võlgade hulgas on ka menetluskulusid kriminaalasjades. Kuna Mxxxxx Bxxx kannab vangistusasutuses karistust, ei ole tal võimalik täpset võlgnetavat summat välja selgitada. Võlgnikul endal vara puudub. Võlgniku taotleb kuulutada välja tema pankrot ja vabastada teda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Avalduses ei ole esitatud kinnitust PankrS § 173 kohustuste täitmise kohta. Kohus jättis 17.09.2020. a määrusega Mxxxxx Bxxx avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. 29.09.2020. a tasuti riigilõiv, 08.10.2020 esitas võlgnik Harju Maakohtule täiendavad dokumendid, s.h. pankrotihaldur Toomas Saarma nõusoleku tegutseda MxxxxxxBxxx ajutise pankrotihaldurina. 12.10.2020. a määrusega saatis Harju Maakohus Mxxxxx Bxxx kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Kohus leiab, et Mxxxxx Bxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta. Kohtu hinnangul vastab avaldus ja sellele lisatud seletused kokku seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust. Avaldusele lisatud Mxxxxx Bxxx nõuete täitmise aruande järgi (tl.5) on seisuga 02.09.2020 võlgnikul täitmisel nõudeid summas 2381,49 eurot (täitmisele esitatud nõuete kogusumma 3364,59 eurot, neist täidetud 983,10 eurot). On lisatud täitemenetluses olevate nõuete väljavõte, millest nähtuvalt on täitemenetluses võlgniku vastu nõudeid üheksas täiteasjas, s.h. viis nõuet, mis kajastuvad ka nõuete täitmise aruandes, lisaks neile ka Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue aastast 2014, Politsei- ja Piirivalveameti nõue aastast 2013 ja kaks Maksu- ja Tolliameti nõuet aastast 2020. Kokku täiendavaid nõudeid 20 730,99 euro ulatuses, mis tähendab tasumata nõuete kogusummat 2381,49+20 730,99= 23 112,48 eurot. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid PankrS § 14 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Mxxxxx Bxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavaldusele lisatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku enam kui 23 000 euro ulatuses. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi vahendusel, et võlgnik Mxxxxx Bxxx on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu otsusega 16.01.2020 kriminaalasjas nr . 1-20-187 KarS § 184 lg.2 p.1,2, § 185 lg.2 p.2 järgi ärakandmisele kuuluva karistusega 4 aastat 4 kuud vangistust. Võlgnikult on muuhulgas välja mõistetud riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud. Kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamisena on Mxxxxx Bxxxxx välja mõistetud 15 000 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-92-15 märkinud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Võlgnik peab arvestama asjaoluga, et pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 3. Võlgniku karistuse kandmise aega arvestatakse alates 06.05.2019.a. Kohtu kogutud andmetest nähtuvalt on võlgnikul alaealised lapsed (4 last), sünd. xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Võlgnikul registrisse kantav (kinnis)vara puudub, seosed äriühingutega puuduvad, töötamise registri andmete järgi Mxxxxx Bxxxx varasema töötamise kohta andmed puuduvad. Kohtule on esitatud Mxxxxx Bxxx rahaliste vahendite liikumise aruanne (K-Raha väljavõte vabakasutuskontost), mis näitab, et isik on kinnipidamiskohas töötanud. Seega on võlgnikul olemas teatud sissetulek, kuid see on tõenäoliselt ebapiisav, et võimaldaks Mxxxxx Bxxx võlgade tasumist tema sissetuleku arvel. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevalt ka väljavaated, et võlgnik suudaks lähiajal teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks tal oma võlad tasuda.

Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 23 000 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal arvestatav sissetulek, millest eeldatavasti ei piisa kõikide võlgnevuste katteks. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha ligikaudu 958 euro ulatuses, kuid võlgniku olemasoleva sissetuleku arvel ei ole seda ilmselt võimalik teha. Võlgnikul ei ole suure tõenäosusega lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Avalduses esitatu ja kohtu kogutud andmete põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on õigusvastaste tegude toimepanemine, mis on temale kaasa toonud erinevad rahalised kohustused riigi ees, aga ka laenude võtmine (kaks juhtu) kiirlaenufirmadelt. Seega on Mxxxxx Bxxx maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus nimetab Mxxxxx Bxxx pankrotihalduriks Toomas Saarma, kes on andnud selleks nõusoleku ja kellel on kohtu usaldus. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega.