Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 15.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-13469/34
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 15.12.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5822

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Haldur12390130

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-20-13469

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

15.detsember 2021, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13469

Tsiviilasi

Mxxxxx Bxxx pankrotimenetlus Võlgnik Mxxxxx Bxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn), telefon xxxxxxxx.

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Menetlustoimingu aeg

Pankrotihaldur Toomas Saarma (OÜ Haldur; asukoht: Kotzebue 9 Tallinn 10412: Telefon: 6 270 444; e-post: [email protected]) pankrotimenetluse raugemine, halduri tasu ning kulude kinnitamine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine 18.11.2021

RESOLUTSIOON:

1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku Mxxxxx Bxxx (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.

2.Mxxxxx Bxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad: II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Rahuldamata nõue Võlausaldaja nimi suurus 1 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 17 891,80 € 2 Osaühing Aktiva Finants 434,24 € Kokku: 18 326,04 €

Jaotis % 97,63% 2,37% 100,00%

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Teate avaldamise aeg 02.12.2020. a Ametlikes Teadaannetes Võlausaldajate 22.12.2020. a esimese üldkoosoleku aeg Nõuete esitamise 02.02.2021. a tähtaeg PankrS § 132 02.03.2021. a ettekande esitamise tähtaeg Nõuete kaitsmise 03.05.2021. a koosoleku läbiviimise aeg Võlausaldajate üldkoosolek 07.06.2021. a (usaldusisiku nimetamine) Mxxxxx Bxxxxesitas 16.09.2020. a Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Tartu Maakohtu 02.12.2020. a kohtumäärusega kuulutati välja füüsilise isiku Mxxxxx Bxxx pankrot, nimetati pankrotihalduriks Toomas Saarma ning määrati võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 22.12.2020. a algusega kell 9.15. Pankroti väljakuulutamise teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.12.2020. a ning nõuete esitamise tähtaeg saabus 02.02.2021. a. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viidi läbi 22.12.2020. a. Vastavalt Tartu Maakohtu 16.12.2020. a määrusele nimetati võlausaldajate esimese üldkoosoleku juhatamiseks teine pankrotihaldur - Mxxxxx Rxxx (isikukood xxxxxxxxxxx). Võlgnik, MxxxxxxBxxxx osales võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Pankrotihaldur märkis, et võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ei olnud võlausaldajad nõudeavaldusi esitanud. Seega ei registreerunud koosolekule ühtegi võlausaldajat või nende esindajat ning pankrotihaldur võlausaldajatele hääli ei määranud. Tulenevalt PankrS § 74 lgst 7 ja § 78 lg-st 3 tegi pankrotihaldur kohtule ettepaneku mitte moodustada Mxxxxx Bxxx pankrotimenetluses pankrotitoimkonda. Tulenevalt PankrS § 61 lg-st 1 loeti pankrotihaldur Toomas Saarma üldkoosoleku poolt kinnitatuks. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul kandis pankrotihaldur Mxxxxx Rxxx ette ettekande, milles andis ülevaate võlgniku varast ja kohustustest, nõuete tasumise võimalustest ja maksejõuetuse põhjustest. Tartu Maakohtu 23.12.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13469 otsustati Mxxxxx Bxxx pankrotimenetluses jätta pankrotitoimkond moodustamata. Võlgniku pankrotimenetluses viidi nõuete kaitsmise koosolek läbi 03.05.2021. a videokonverentsseadme ZOOM vahendusel. Koosolekut juhatas ja protokollis pankrotihaldur Toomas Saarma. Koosolekule ei registreerunud ühtegi võlausaldajat või esindajat, pankrotihaldur hääli ei andnud. Koosolekul ei osalenud võlgnik Mxxxxx Bxxx - 10 minutit enne koosoleku algust helistati haldurile Tallinna Vanglast ja selgitati, et kinnipeetaval ei ole

6.3.2.14.04.2021. a edastas pankrotihaldur kohtule selgituse, mille kohaselt halduri hinnangul võlgnik ei saa kohustustest vabastamise menetluse kaudu vabaneda Tartu Maakohtu 16.01.2020. a kohtuotsuse (jõustunud 01.02.2020. a) alusel konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa tasumise kohustusest. Haldur põhines siinkohal PankrS §-l 176 lg 2, mille kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kuigi haldur möönab, et kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud kohustuse käsitlemise osas PankrS § 176 lg 2 tähenduses arvestatav kohtupraktika puudub, juhib haldur tähelepanu konfiskeerimise asendamise eesmärgile takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõttele, et ükski süütegu ei tohi end ära tasuda. Kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud nõudest vabanemine oleks nimetatud eesmärgiga vastuolus. Konfiskeerimise asendamine ei ole kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo kaudu kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. Haldur osundab siinkohal ka füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) eelnõu märkustele, kus on välja toodud, et FIMS § 49 lg 2 (Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus) erandite loetellu võiks lisada ka kriminaalmenetluses kohtuotsusega rahuldatud konfiskeerimisnõuded. Lisaks on eelnõu märkustes juhitud tähelepanu alljärgnevale: „FIMS § 20 lg 1 näeb ette, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist (s.t mitte kohustuse vähendamist) võimaldatakse elatisnõuete ja tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõuete puhul. Sellesse loetelusse oleks loogiline lisada ka kriminaalmenetluses kohtuotsusega rahuldatud konfiskeerimisnõuded. Vastasel juhul oleks süüdimõistetul (kolmandal isikul) võimalik hilisemalt võlgade ümberkujundamise menetluse raames vähendada oma kohustust maksta tagasi kuriteo läbi teenitu. See jällegi ei ole kooskõlas valitseva põhimõttega, et kuritegu ei tohiks ennast ära tasuda.“ KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Mxxxxx Bxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3 alusel Toomas Saarma pankrotihalduri kohustest. Pankrotihalduri tasu Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 12,5 tundi järgnevalt: Teostatud töö Pankrotiavalduste materjalidega tutvumine ja seisukoha ning tegevusplaani kujundamine; Päringute koostamine ja esitamine erinevatesse registritesse, kohtutäituritele ja pankadesse Mxxxxx Bxxx vara ning kohustuste väljaselgitamiseks ning võlausaldajate teavitamine pankroti väljakuulutamisest; Halduri toimiku koostamine; Kogutud dokumentide ja andmete analüüsimine, pankrotihalduri PankrS § 127 kohase ettekande koostamine; Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ning üldkoosoleku protokolli koostamine; Suhtlemine võlgnikuga telefoni ja e-posti teel; PankrS § 132 alusel ettekande koostamine; Esitatud nõuete analüüs; Nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine, läbiviimine ja protokolli koostamine; Võlausaldajate üldkoosoleku (usaldusisiku nimetamiseks) ettevalmistamine ja protokolli koostamine; Jaotusettepaneku ja taotluse (pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist vastavalt PankrS §-le 158) koostamine.

PankrS § 150 lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks halduri toimiku koostamise eest eraldi tundide määramist. Tegemist on toiminguga, mida haldur teeb jooksvalt, ning mis peaks olema hõlmatud halduri teiste toimingutega (nt päringute koostamine, aruannete tegemine jne). Samuti on võlgnikuga suhtlemine hõlmatud halduri teiste toimingutega. See on ka üks põhilisi halduri ülesandeid menetluses ning selle eest eraldi tasu küsimine ei ole põhjendatud. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks halduri tehtud tööd 10,5 tunni ulatuses (12h – 0,5h – 1h = 10,5h). Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu suuruseks 1008 eurot, millele lisandub käibemaks summas 201,6 eurot, kokku summas 1209,6 eurot. Haldur palub kinnitada halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega (dokumentide arhiveerimine, bürookulud jms) moodustavad 100 eurot. Kohus peab neid põhjendatuks ning kinnitab pankrotihalduri kulud kogusummas 100 eurot, sh käibemaks. Haldur taotleb pankrotihalduri tasu ning kulude hüvitamist riigi vahenditest kogusummas 397 eurot (va käibemaks). Muus osas palub haldur jätta tasu ning kulud pankrotivara kanda. PankrS § 65 lõike 11 kohaselt, halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu ning kulud kogusummas 397 eurot, va käibemaks, kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu ning kulude hüvitis maksta välja OÜ Haldur arveldusarvele EE452200221056487870, KMKR EE101596374. Halduri tasu ülejäänud summas s.o 755 eurot (käibemaksuta), käibemaks summas 230,40 eurot ning kulud summas 100 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel ning pankrotimenetluse raugemisel. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). Haldur on oma aruannetes välja toonud, et võlgniku nõuete hulka kuuluvad ka nõuded, mis kujutavad endast õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamist: kaitsjatasu summas 72,00 eurot, sundraha summas 405,00 eurot ning esindajatasu summas 45,00 eurot, menetluskulud summas 3014,80 eurot ning KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 15 000,00 eurot. Käesolevaks ajaks on sellest summast riigile tasutud 645 eurot, mistõttu konfiskeerimise asendamiseks Mxxxxx Bxxxxx riigi tuludesse välja mõistetud summast on tasumata 14 355 eurot. Kohus ei nõustu halduriga selles osas, mida lugeda nõudeks, mis kujutab endast võlgniku poolt õigusvastaselt tahtlikult tekitatud teo tulemusel tekkinud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et selleks ei ole kindlasti kaitsjatasu, sundraha, esindajatasu ning menetluskulud. Nimetatud nõuded ei kujuta endast võlgniku tegevuse tulemusel tekkinud kahju hüvitamist. Kaitsjatasu ning esindajatasu kujutavad endast lepingulisele esindajale tehtud töö eest tasu

maksmist. Tegemist on lepingulise esindaja ning võlgniku vahelise käsunduslepinguga, millest tuleneb tavaline võlaõiguslik nõue, mis ei seisne kahju hüvitamises. Menetluskulud kujutavad endast menetluse läbiviimisel tehtud kulusid. Ühegi kriminaalasja menetluse läbiviimine ei ole võlgniku poolt toime pandud tahtlik õigusvastane tegu, mille tulemusel oleks tekkinud kahju. Sundraha loetakse samuti menetluskulude alla (KrMS § 175 lg 1 p 9). Riigikohus on välja toonud, et kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalikõigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki. (3-1-1-63-05) Kohus ei saa lugeda ka sundraha kahjuks, mida võlgnik peab hüvitama oma õigusvastase tahtliku teo toimepanemise tagajärjel. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu oli seisukohal, et konfiskeerimise asendamiseks võlgnikult välja mõistetud summa 15 000 eurot tasumise kohustusest Mxxxxx Bxxx ei vabane, sellest kohustusest ei saa teda vabastada ka PankrS § 176 lg.2 sätete tõttu. Kuna hüvitis konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa katteks moodustab kõigist tunnustatud nõuetest umbes 78%, puudub põhjus Mxxxxx Bxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus ei saa lugeda õigusvastaselt tekitatud kahjuks ka KarS § 831 lg 1 ning § 84 alusel määratud 15 000 eurot, selle hüvitamata osa 14355 eurot. Konfiskeerimine puhul on tegemist võlgnikul kuriteoga saadud tulu äravõtmisega, mitte kahju hüvitamisega. Kahju juriidiline mõiste hõlmab üksnes kahjustatud isikul tekkivaid negatiivseid varalisi tagajärgi (vähenemine kannatanu varalise sfääris, mida mõõdetakse nn diferentsihüpoteesi alusel, mille raames võrreldakse kannatanu varalist olukorda enne kahju tekitavat tegu varalise olukorraga pärast kahju tekitavat tegu). Antud juhul ei ole toimunud vähenemist kellelgi varalises sfääris. Käesoleval juhul on tekkinud võlgniku MxxxxxxBxxx poolt toime pandud karistusõiguslikult hinnatava teo (KarS § 184 lg.2 p.1,2,§ 185 lg.2 p.2) tulemusena positiivne varaline tagajärg ehk rikkuja (võlgniku Mxxxxx Bxxx) vara suurenemine. Ka sellise positiivse tulemuse saabumist hinnatakse karistusõiguses diferentsihüpoteesi alusel (võrreldakse süüteo toimepanija varalist seisundit pärast süütegu sellega, milline see seisund olnuks siis kui süütegu poleks toime pandud). Võlgnik on rikastunud alusetult tema poolt toimepandud õigusvastase teo tulemusena. Riik on esitanud selles ulatuses konfiskeerimise nõude, mis on asendatud KarS § 83 1lg.1 ja § 84 alusel rahalise nõudega. Kannatanu arvel omandatud kasu väljaandmist reguleerib alusetu rikastumise õigus (VÕS § 1037-1038). Käesoleval juhul puudub personifitseeritav kannatanu, kellele on kahju tekkinud. KarS § 83, § 84 käsitavad konfiskeerimist karistusliku iseloomuga mõjutusvahendina, mida kohus kohaldab seoses kuriteoga, et takistada süüdlase rikastumist süüteo tagajärjel. Eraõiguslike vahenditega ehk kohustustest vabastamise menetluse raames ei ole võimalik sekkuda karistusliku iseloomuga mõjutusvahendite kehtivusse, mistõttu MxxxxxxBxxxxx konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud ja tasumata summa (14 355 eurot) kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei lõpe. Seega on 3014,80 euro ulatuses (võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja 432,24 euro ulatuses (võlausaldaja osaühing Aktiva Finants) tegemist nõuetega, millest on võimalik kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda ning kohus peab põhjendatuks otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Mxxxxx Bxxx esitas 16.09.2021. a kohtule avalduse, milles palub teda vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Esitatud avaldus on puudustega, avalduses puuduvad kinnitused vastavalt PankrS § 170 lg-le 2. Kohus sai kinnitused võlgnikult ärakuulamisel. Võlgnik tema ärakuulamisel 18.11.2021 kinnitas, et ta on valmis seadusest

tulenevaid kohustusi täitma. Võlgnik vabanes kinnipidamiskohast ennetähtaegselt, ta on registreerinud ennast töötuks ja kavatseb hakata tööd otsima. Varem ta kunagi töötanud ei ole. Praegu tal sissetulekud puuduvad, elab vanemate kulul. Võlgniku ülalpidamisel on neli alaealist last. Võlgniku enda määramine tema usaldusisikuks on võimalik, eriti arvestades, et võlgniku võlausaldajate arv on väike (kaks võlausaldajat). PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Ehkki võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on esitanud vastuväite võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ei pea kohus põhjendatuks jätta seda vastuväidet arvestades võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohus on eespool näidanud, millise summa ulatuses on võimalik võlgnikul osaleda kohustustest vabastamise menetluses. See summa ületab vähemalt kolmekordselt PankrS § 15 lg.3 p.3 nimetatud summa, millest alates on füüsilisest isikust võlgnikele tagatud juurdepääs pankrotimenetlusele (ja sealt edasi kohustustest vabastamise menetlusele). Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Mxxxxx Bxxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS § 171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt PankrS § 175 lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab mxxxxx Bxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Kohus leiab, et Mxxxxx Bxxx tuleb nimetada Mxxxxx Bxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Mxxxxx Bxxx nimetamise usaldusisikuks. PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused. Kohus kohustab Mxxxxx Bxxxx kaks korda aastas (iga aasta 15. juunil ning 15. detsembril) esitama kohtule aruandeid. Järelevalve teostamiseks tuleb kohtule esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Võlgniku suhtes kehtib PankrS § 173 lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik PankrS § 173 lg 4 järgi PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 5. detsembril). Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.