Purustaja OÜ hagi Hansakodu OÜ vastu põhivõla 9800 eurot, viivise 77,33 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
10 661,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Purustaja OÜ (registrikood 11660828, asukoht Ussisaare, Jälgimäe küla, Saku vald, 76404 Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts, Advokaadibüroo Talts & Partnerid, e-post: [email protected] ) Kostja: Hansakodu OÜ (registrikood 11437823, asukoht Riia mnt 92, 80042 Pärnu linn, Pärnu maakond, seaduslik esindaja juhatuse liige Madis Kasemets, e-post: [email protected] )
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Purustaja OÜ hagi Hansakodu OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt Hansakodu OÜ (registrikood 11437823, asukoht Riia mnt 92, 80042 Pärnu linn, Pärnu maakond) hageja Purustaja OÜ (registrikood 11660828, asukoht Ussisaare, Jälgimäe küla, Saku vald, 76404 Harju maakond) kasuks töövõtutasu 9800 (üheksa tuhat kaheksasada eurot) eurot ja viivis seisuga 01.12.2020 summas 603,57 (kuussada kolm eurot ja 57 senti) eurot.
3.Välja mõista kostjalt Hansakodu OÜ hageja Purustaja OÜ kasuks alates 02.12.2020 viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid viivised kokku mitte rohkem kui kogusummas 9800 eurot.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist.
2-20-4963 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
ASJAOLUD JA VARASEM ASJA KÄIK
1.01.04.2020 esitas hageja Purustaja OÜ Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagi Hansakodu OÜ vastu põhivõla 9800 eurot, viivise 77,33 eurot ja lisanduva viivise nõudes. 01.04.2020 määrusega võttis kohus esitatud hagi menetlusse ja küsis kostja seisukohta esitatud hagi osas. 27.04.2020 esitas kostja vastuse hagile, kus tegi hagejale ettepaneku kompromissi saavutamiseks ning palus muuhulgas pikendada täiendavate tõendite esitamise tähtaega. Kompromissettepaneku esitas kostja 30.04.2020.a. Pooled kompromissi ei ole sõlminud. 26.05.2020 andis kohus hagejale tähtaja esitamaks enda seisukoht kostja vastuse osas ning samas andis kohus kostjale tähtaja kõigi tõendite esitamiseks. 03.06.2020 esitas hageja enda kirjaliku seisukoha kostja vastuse osas ning täiendavad tõendid. 15.06.2020 esitas kostja kohtule taotluse viia läbi vaatlus Xxxxxxxxxxx kinnistul. Samas esitas kostja ka taotluse täiendavate tõendite esitamiseks tähtaja pikendamiseks. 02.07.2020.a määrusega jättis kohus kostja taotluse vaatluse läbi viimiseks rahuldamata, ühtlasi kohustas kohus kostjat esitama täiendavad tõendid hiljemalt 26.08.2020.a. Kostja tähtajaks kohtule täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. 09.11.2020 määrusega kohus teatas menetlusosalistele menetleja vahetumisest, määras asjas poolte nõusolekul kirjaliku menetluse, andis menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning võimalike vastuväidete esitamiseks vastaspoole menetluskuludele ning määras kindlaks kohtuotsuse kuulutamise aja. Hageja esitas kohtule 23.11.2020 menetluskulude nimekirja, mis on kostjale e-posti vahendusel edastatud TsMS § 3141 lg 1 alusel 25.11.2020. Kostja esitas menetluskulude nimekirja koos täiendavate tõenditega kohtule 27.11.2020, mis on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 30.11.2020. Seega tuleb nii hagejal kui ka kostjal esitada enda seisukohad menetluskulude osas hiljemalt 03.12.2020.
2.Hageja nõue Hagiavalduse faktiliste asjaolude kohaselt 12.03.2019 pöördus Purustaja poole T.P. sooviga saada hinnapakkumine Xxxxxxxxxxx asuva eramu lammutustöödele. Purustaja OÜ tegevjuht K.K. edastas T.P.le 05.04.2019 hinnapakkumise nr 90410. Vastavalt hinnapakkumisele nr 904-10 oli lammutustööde maksumuseks 8800 eurot, millele lisandus käibemaks. Hinnapakkumine oli kehtiv kuni 31.05.2019. Tööde teostumine lükkus korduvalt edasi. Nii teatas T.P. 10.10.2019 ekirjas K.K.le, et lammutustöödega saab Purustaja OÜ alustada ajavahemikus 24.10-28.10.2019 ja lubas 17.10.2019 K.K.le üle helistada. 10.12.2019 teavitas T.P. K.K.t, et Xxxxxxxxxxx maja on lammutamiseks valmis ja uuris, milline on Purustaja OÜ ajaaken tööde teostamiseks. Tööde teostamine lepiti jooksvalt telefoni teel kokku jaanuari teise poolde. Kostja juhatuse liige M.K. esitas ehitamise alustamise teatise ehitisregistrile 22.01.2020. 29.01.2020 e-kirjas teavitas Purustaja OÜ juhatuse liige K.E. T.P., et lammutustööd on plaanis lõpetada hiljemalt 31.01.2020.
2-20-4963 Vastavalt poolte kokkuleppele lisandub töövõtutasule (8800 eurot) lisaprahi utiliseerimise maksumus 200 eurot ja tööde maksumus on 8800 + 200 = 9000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja esindaja palus vastuskirjas üle kinnitada, kas akt/arve tuleb vormistada Hansakodu OÜ nimele. Hansakodu OÜ oli Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik ja T.P. esindas töövõtu tellimisel Hansakodu OÜ-d. 30.01.2020 vastuskirjas kinnitas T.P. hagejale uuesti üle, et arve tuleb väljastada Hansakodu OÜ-le ning arvele lisatakse ka lisatasu prahi äraveo eest. 10.02.2020.a tööde vastuvõtmise-üleandmise aktiga nr 2001-01, mis oli ka ühtlasi tööde lõppakt, andis hageja üle ja kostja võttis vastu 23.01.2020 – 30.01.2020 teostatud Xxxxxxxxxxx eramu lammutustööd summas 8800 eurot, millele lisandus käibemaks. Tellijat esindas tööde vastuvõtmisel juhatuse liige M.K.. Akti kohaselt teostati ka lisatööd (muude jäätmete äravedu ja käitlemine) maksumusega 200 eurot, millele lisandus käibemaks. Akti kohaselt likvideeriti vaegtööd 10.02.2020. Poolte allkirjastatud akti 2001-01 alusel oli hagejal õigus esitada kostjale arve kogusummas 9000 eurot, millele lisandus käibemaks, maksetähtajaga 14 kalendripäeva. Hageja väljastas kostjale 10.02.2020 arve nr 20002 Xxxxxxxxxxx eramu lammutamistööde teostamise ja kokkulepitud lisatööde eest kogusummas 10 800 eurot koos käibemaksuga. Arve nr 20002 maksetähtaeg oli 24.02.2020. 28.02.2020 tasus kostja hagejale teostatud lammutustööde eest arve nr 20002 alusel 1000 eurot. Pärast arve osalist tasumist on kostjal hagejale tasumata 9800 eurot. 11.03.2020 saatis hageja lepingulise esindaja vahendusel kostjale nõudekirja meeldetuletusega tasuda arve hiljemalt 12.03.2020. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. Töövõtja kohustuseks oli teostada Xxxxxxxxxxx eramu lammutustööd ning Tellija kohustus maksma selle töö eest tasu summas 9000 eurot + käibemaks, s.o kokku 10 800 eurot. Praktikas sõlmitakse tasukokkulepped töövõtja poolt tellijale hinnapakkumise ja selle aluseks oleva tööde eelarve esitamise ning nende tellijapoolse aktsepteerimise teel. Tellija aktsepteeris hinnapakkumise 10.10.2019 hagejale saadetud e-kirjas. VÕS § 638 alusel on tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kostja on kokkulepitud töö vastu võtnud allkirjastades vastuvõtmise-üleandmise akti nr 2001-01. VÕS § 637 lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna töö on valminud, siis on tasunõue sissenõutavaks muutunud. Töö valmimist kinnitab mh asjaolu, et kostja on töö vastu võtnud. Hageja esitas kostjale 10.02.2020 arve nr 20002 teostatud tööde eest summas 10 800 eurot, maksetähtajaga 24.02.2020. Kostja tasus 28.02.2020 hagejale 1000 eurot, seega võlgneb kostja hagejale hagiavalduse esitamise seisuga hagejale 9800 eurot (10 800 – 1000 = 9800). Lisaks esitas hageja hagiavalduses viivise nõude. Arve tasumise tähtaeg oli 24.02.2020. Hagi esitamise seisuga (31.03.2020) on viivise suuruseks 77,33 eurot. Hageja palub mõista Hansakodu OÜ-lt hageja kasuks välja põhinõudelt viivis seadusjärgses määras iga viivitatud kalendripäeva eest alates 25.02.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised mitte rohkem kui kogusummas 9800 eurot. Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras ning 9800 euro suuruse põhinõude puhul teeb see viivise summaks päevas 2,147945 eurot (9800 x 0,08/365) ja aastas 784 eurot (2,147945 x 365). Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga olnud viivituses 36 päeva (25.02.2020 – 31.03.2020), seega on viivise summa hagiavalduse esitamise seisuga 77,33 eurot (2,147945 x 36). Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista Hansakodu OÜ-lt välja Purustaja OÜ kasuks töövõtutasu summas 9800 eurot, mõista Hansakodu OÜ-lt välja viivis põhinõudelt (9800 eurot) seadusjärgses määras iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest alates 25.02.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised mitte rohkem kui kogusummas 9800 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavaldusele lisanud enda nõude tõendamiseks järgmised tõendid: T.P. 12.03.2019 pöördumine Purustaja OÜ poole, Purustaja OÜ 05.04.2019.a hinnapakkumine nr 904-10, ekirjavahetus Purustaja OÜ ja T.P. vahel, Xxxxxxxxxxx ehitisregistri andmete väljavõte,
2-20-4963 10.02.2020.a tööde vastuvõtmise-üleandmise akt nr 2001-01, Purustaja OÜ 10.02.2020 arve nr 20002 Hansakodu OÜ-le ja 11.03.2020 nõudekiri arve tasumiseks.
3.Kostja vastus Kostja nõuet ei tunnista. Kostja tunnistab, et tellis OÜ-lt Purustaja lammutustöid Xxxxxxxxxxx asuva eramu lammutamiseks. Samuti tunnistab Hansakodu OÜ, et tööde maksumuseks lepiti kokku 9000 eurot, millele lisandus käibemaks. Tööde maksumus sisaldas endas nii lammutustööd kui ka ehitusprahi utiliseerimist. Kuigi OÜ Purustaja väidab, et lammutustööd ja ehitusprahi utiliseerimine lõpetati planeeritud tähtajal (s.o. 30.01.2020.a.), siis tegelikult see nii ei olnud. Hansakodu OÜ esindaja poolt 04.02.2020.a OÜ Purustaja esindajale saadetud e-kirjas on loetletud puudused ja tegemata tööd. Kirjavahetust peeti antud teemal kuni 10.02.2020.a., kui OÜ Purustaja esindaja kinnitas, et vaegtööd on likvideeritud. Kostja selgitab, et lammutustööde ja ehitusprahi utiliseerimise lõpetamine kokkulepitud tähtajast hiljem pole Hansakodu OÜ jaoks kõige olulisemaks rikkumiseks. Olulisemaks rikkumiseks peab Hansakodu OÜ seda, et OÜ Purustaja on matnud lammutustöödel tekkinud ehitusprahti Xxxxxxxxxxx kinnistule. Kuna ehituspraht kaeti mullaga, siis polnud seda võimalik varem avastada. Eeltoodu tähendab, et OÜ Purustaja ei osutanud kokkulepitud mahus teenuseid. Veelgi olulisem on aga see, et arendustegevuse jätkamisel eelnimetatud kinnistul peab Hansakodu OÜ esmalt tegema uuesti kulutusi kinnistule maetud ehitusprahi väljakaevamiseks ja utiliseerimiseks. Ehitusprahi matmist kinnistule on võimalik tõendada kinnistul tehtava väljakaevamise teel, mida polnud vähese aja tõttu võimalik teha enne käesoleva vastuse esitamist. OÜ Purustaja pole osutanud teenuseid kokkulepitud mahus ja kvaliteediga ning Hansakodu OÜ-l on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid (sh. oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda ja/või nõude kahju hüvitamist ja/või alandada hinda). Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta OÜ Purustaja hagiavaldus täielikult rahuldamata ja jätta OÜ Purustaja menetluskulud OÜ Purustaja kanda ja Hansakodu OÜ menetluskulud OÜ Purustaja kanda. Tõendina on kostja esitanud poolte vahelise kirjavahetuse 04.02.2020.a. – 10.02.2020.a. 27.11.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendis, mille kostja on pealkirjastanud kui menetluskulude nimekiri, selgitab kostja, et vastavalt kokkuleppele kohustus Purustaja OÜ teostama kinnistul lammutustöid ja utiliseerima lammutustööde käigus tekkinud ehitusprahi täielikult. Fotod väljakaevamistest tõendavad, et Purustaja OÜ on jätnud oma kohustuse ehitusprahi utiliseerimise osas suuremas osas täitmata. Lisadena esitas kostja fotod nn väljakaevamiste kohta.
4.Hageja täiendavad seisukohad kostja vastusele 03.06.2020 vastuses kostja vastuväidetele teatab hageja, et ta ei ole matnud lammutustöödel tekkinud ehitusprahti Xxxxxxxxxxx kinnistule. Asjaolu, et kinnistule on varasemalt maetud mingi praht on olnud mõlemale poolele teada juba varasemalt. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest perioodist 29.01.2020 kuni 6.03.2020 nähtub üheselt, et kostja väidetav maa alla maetud prügi ei ole mitte hageja töödest tekkinud lammutusjäätmed, vaid sinna minevikus maetud prügi. Kostja esindaja 4.02.2020 e-kirjas on selgelt märgitud: „/.../ Arvatav prügi mis maetud ja tuleb kaevandamise käigus selle pidime vastavalt kogusele maksma, tegemata./.../“ Ehk kostja on ise kinnitanud, et pooltel oli kokkulepe, et prügi, mis on maetud ja tuleb kaevamise käigus välja, utiliseerimise eest tuleb eraldiseisvalt maksta vastavalt kogusele. Hageja esindaja on sellele kirjale vastanud 5.02.2020, milles märgib, et pooltel oli suuline kokkulepe, et hageja teeb lisatöödele hinnapakkumise ehk pakub maetud prügi äravedamise eest hinna vastavalt prügi kogusele. Samas kirjas on hageja esindaja lisanud, et hinnapakkumine tehakse juhul kui lepingujärgsed tööd on tasutud ehk kostja pidi esmalt tasuma kokkulepitud ja tehtud tööde eest ja
2-20-4963 seejärel pidi hageja tegema hinnapakkumise maetud prügi utiliseerimiseks. Hageja 5.02.2020 ekirjale vastas kostja esindaja samal päeval, et kostja võtab tööd aktiga vastu kui on koristatud eterniidi jäätmed ja tänav on puhastatud mullast. 7.02.2020 e-kirjas palus kostja esindaja eterniidi koristamisega seotud teema unustada ning 11.02.2020 e-kirjaga saatis enda poolt allkirjastatuna tagasi teostatud tööde akti ja lisas, et „Kõik on hästi /..../.“ Hageja ei ole senini teinud kostjale hinnapakkumist maetud prügi utiliseerimiseks, sest lepingujärgsete tööde eest on tasumata. Kuivõrd hageja hinnapakkumist teinud ei ole, siis ei saa ka pinnasesse varasemalt maetud prügi utiliseerimise kohustust lugeda hageja tegemata tööks. Kinnistul asuva varasemalt sinna maetud prügi utiliseerimine ei olnud hageja töövõtuks. Hageja teostas 31.01.2020 seisuga hoone lammutustööd ja lammutusest tekkinud jäätmete utiliseerimise, kui ka lisatööd (hoone kõrval asunud lisaprahi äravedu). Ainus vaidlusküsimus, mis tekkis, oli lõpukoristustööde osas ning see lahenes selliselt, et hageja puhastas ära ka tänavaotsa ning krundilt korjati käsitsi ehitusprahi tükke, mida saadi kokku veidi alla 2 tavalise prügikoti. Kuna hageja enda seadmed olid 2020 jaanuaris hõivatud teiste objektidega, siis sõlmis hageja lammutamistöödeks alltöövõtulepingu OÜ-ga Aspen Grupp. OÜ Aspen Grupp teostas hageja alltöövõtjana lammutustööd ning toimetas lammutamise tagajärjel tekkinud puidu Paikre prügilasse. Selguse huvides märgib hageja siinkohal, et kõnealune objekt oli OÜ Aspen Grupp ainus ehitusobjekt Pärnus 2020 jaanuari lõpus. Samuti toimetati Paikre prügilasse ehitus ja lammutuspraht. Vedu teostas OÜ Aspen Grupp tema omandis oleva veoautoga numbrimärgiga 690BVJ. Lisaks puidule ning ehitus- ja lammutusprahile korraldas OÜ Aspen Grupp vundamendi ja korstnate lammutamisest tekkinud kivimaterjali (maakivid ja tellis) ning põranda all olnud liiva. Antud töö teostas OÜ Aspen Grupp tellimusel Dozerland OÜ. Hageja märgib selguse huvides, et kivimaterjal taaskasutati OÜ Aspen Grupp poolt ja seda tõendab 14.02.2020 õiend. Hageja lisab käesolevale menetlusdokumendile ka OÜ-le Aspen Grupp väljastatud jäätmeloa nr L.JÄ/325985, mille alusel kivimaterjal taaskasutati ja eelviidatud tõend väljastati. Hageja väidete tõendamiseks esitas hageja täiendavalt järgmised tõendid: E-kirjavahetus perioodist 29.01.2020 kuni 6.03.2020, 14.01.2020 tellimiskiri lammutamistöödeks, Paikre prügila kaalumislehed 28.01 – 29.01.2020, Paikre prügila kaalumisleht 29.01.2020, Veoauto nr 690BVJ registreerimistunnistus, Dozerland OÜ 16.02.2020 arve nr 1280, OÜ Aspen Grupp 14.02.2020 taaskasutustõend ning jäätmeluba nr L.JÄ/325985.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
6.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:
6.1.Poolte vahel sõlmiti töövõtuleping Pärnus Xxxxxxxxxxx asuva eramu lammutustöödeks ja ehitusjäätmete äraveoks ning utiliseerimiseks hageja poolt kostjale edastatud hinnapakkumise ja selle kostja poolse aktsepteerimise teel (edaspidi töövõtuleping) /dtl 16-20/.
6.2.Tööde maksumuseks lepiti kokku 8800 eurot, millele lisandus käibemaks. Tööde maksumus sisaldas endas nii lammutustöid kui ka kõigi ehitusjäätmete äravedu ja nõuetekohast utiliseerimist /dtl 17/.
2-20-4963
6.3.29.01.2020 leppisid pooled kokku lisaprahi utiliseerimise maksumuses 200 eurot, mistõttu pooled leppisid kokku kogu tööde maksumuses 9000 eurot, millele lisandus käibemaks /dtl 1820/.
6.4.10.02.2020.a tööde vastuvõtmise-üleandmise aktiga nr 2001-01 andis hageja kostjale üle ja kostja võttis vastu 23.01.2020 – 30.01.2020 teostatud Xxxxxxxxxxx eramu lammutustööd summas 8800 eurot, millele lisandus käibemaks /dtl 12-13/. Akti kohaselt teostati ka lisatöödena muude jäätmete äravedu ja käitlemine maksumusega 200 eurot, millele lisandus käibemaks. Akti kohaselt likvideeriti vaegtööd 10.02.2020. Akt on kostja poolt allkirjastatud 11.02.2020. Ka kostja poolt kohtule esitatud poolte kirjavahetusest nähtub, et vaegtööd on likvideeritud 10.02.2020 /dtl 29-32/.
6.5.Hageja väljastas kostjale 10.02.2020 arve nr 20002 Xxxxxxxxxxx eramu lammutamistööde teostamise ja kokkulepitud lisatööde eest kogusummas 10 800 eurot maksetähtajaga 24.02.2020 /dtl 14/
6.6.Hageja väitel 28.02.2020 tasus kostja hagejale teostatud lammutustööde eest arve nr 20002 alusel 1000 eurot. Kostja ei ole vastavat asjaolu vaidlustanud.
6.7.11.03.2020 saatis hageja kostjale nõudekirja meeldetuletusega tasuda arve hiljemalt 12.03.2020 /dtl 15/. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga võlgnevust tasunud.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi töid kokkulepitud mahus või mitte.
8.Kostja leiab, et OÜ Purustaja on matnud lammutustöödel tekkinud ehitusprahti Xxxxxxxxxxx kinnistule. Kostja hinnangul tähendab eeltoodu, et OÜ Purustaja ei osutanud kokkulepitud mahus teenuseid.
9.Hageja leiab, et ta ei ole matnud lammutustöödel tekkinud ehitusprahti Xxxxxxxxxxx kinnistule ning pinnasesse varasemalt maetud prügi utiliseerimise kohustust ei saa lugeda hageja tegemata tööks. Kinnistul asuva varasemalt sinna maetud prügi utiliseerimine ei olnud hageja töövõtuks.
10.Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 tähenduses. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte esile toodud asjaoludest nähtuvalt on kohtu hinnangul hagejal kostja vastu lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Järgmiseks tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal on nõudeõigus kostjale väljastatud ja kostja poolt tasumata arve tasumise, kokku summas 9800 euro, nõudes.
12.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 kui töö vastuvõtmine on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Selleks, et tuvastada, kas kostjal on kohustus hageja arve tasuda, tuleb hinnata, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja on hagiavaldusega kohtule esitanud tööde vastuvõtmise-üleandmise akti nr 2001-01, millega on poolte vahel kokku lepitud tööd eramu lammutamiseks ja lisatööd muude jäätmete äraveoks hageja poolt kostjale üle antud 10.02.2020 /dtl 12/. Samaks tähtajaks on likvideeritud ka vaegtööd. Tööde vastuvõtmise-üleandmise akt on mõlema poole poolt allkirjastatud ja kostja ei ole ka vaidlustanud asjaolu, et tööd on hageja poolt üle antud ja need on kostja poolt vastu võetud. Seega on hageja tasunõue ka VÕS § 637 lg 3 alusel muutunud sissenõutavaks.
2-20-4963
13.Riigikohus on 28. oktoobri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 märkinud, et kui tellija on töö vastu võtnud, saab ta tasu maksmisest keeldumiseks kasutada õiguskaitsevahendeid, kuid peab arvestama, et asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi rakendamist (mh eeldusi selle rakendamiseks), peab ta maksma töövõtjale kokkulepitud tasu. Kostja väited sellest, et Purustaja OÜ on jätnud oma kohustuse ehitusprahi utiliseerimise osas suuremas osas täitmata kuna OÜ Purustaja on matnud lammutustöödel tekkinud ehitusprahti Xxxxxxxxxxx kinnistule on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Kohus leiab, et ka kostja poolt esitatud fotod nn väljakaevamisest ei tõenda kostja poolt esile toodud asjaolusid. Fotodelt ei selgu kus ja millal need tehtud on, ega ole nende põhjal võimalik ka tuvastada hageja poolt lammutustöödel tekkinud ehitusprahi matmist. Kohus nõustub hagejaga selles, et pooltevahelisest e-kirjavahetusest perioodist 29.01.2020 kuni 6.03.2020 nähtub, et kostja väidetav maa alla maetud prügi ei ole mitte hageja töödest tekkinud lammutusjäätmed, vaid sinna minevikus maetud prügi ning pooltel oli kokkulepe, et prügi, mis on maetud ja tuleb kaevamise käigus välja, utiliseerimise eest tuleb eraldiseisvalt maksta vastavalt kogusele ning tegemist on lisatöödega, mille kohta hageja esitab hinnapakkumise eraldiseisvalt /dtl 64-69/. Esitatud tõenditega kooskõlas on ka hageja väide sellest, et hageja ei ole senini teinud kostjale hinnapakkumist maetud prügi utiliseerimiseks, sest lepingujärgsete tööde eest on tasumata. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub hagejaga selles, et pinnasesse varasemalt maetud prügi utiliseerimise kohustust ei saa pidada hageja tegemata tööks, kuivõrd vastavat kokkulepet poolte vahel töövõtulepingu sõlmimisel ei olnud. Hageja poolt 03.06.2020 esitatud tõenditest nähtub, et ehitus ja lammutuspraht on alltöövõtja poolt viidud Paikre prügilasse ning taaskasutatud OÜ Aspen Grupp poolt tööde teostamise perioodil /dtl 54-63 ja 70-77/. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud tööde mittevastavust lepingutingimustele. Samuti ei ole kostja ka hageja suhtes kasutanud hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendite rakendamist, mistõttu peab ta maksma hagejale kokkulepitud tasu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks töövõtutasu summas 9800 eurot.
14.Järgnevalt hindab kohus hageja viivisenõude põhjendatust. Hageja nõuab kostjalt viiviste tasumist seadusjärgses määras alates 25.02.2020.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus 9800 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab põhivõlgnevuse 9800 eurot tasumata jätmisega viivitamise eest seadusjärgset viivist alates 25.02.2020.a. 10.02.2020 arvest nähtuvalt pidi töövõtutasu olema kostja poolt tasutud 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 24.02.2020. Seega kohustus muutus sissenõutavaks 25.02.2020 ja sellest ajast alates hageja viivist nõuab. Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras ning 9800 euro suuruse põhinõude puhul teeb see viivise summaks päevas 2,147945 eurot (9800 x 0,08/365) ja aastas 784 eurot (2,147945 x 365). Kostja on hagiavalduse esitamise seisuga
2-20-4963 olnud viivituses 36 päeva (25.02.2020 – 31.03.2020), seega on viivise summa hagiavalduse esitamise seisuga 77,33 eurot (2,147945 x 36). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud perioodi 25.02.2020 – 01.12.2020 eest kokku summas 603,57 eurot (viivis 8% aastas, perioodil 25.02.2020 – 01.12.2020, viivitatud päevi 281 s.o. summas 603,57 eurot (2,147945 x 281). Samuti on põhjendatud edasine viivisenõue kuni põhikohustuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui kogusummas 9800 eurot.
15.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd menetlusosalistele on antud tähtaeg vastaspoole menetluskulude nimekirjade osas kirjalike seisukohtade esitamiseks, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks saabunud, siis kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.