Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o JeweLex Advokaadibüroo OÜ (arvelduskonto XXX Swedbank AS-is).

tasumiseks. Nõuete olemasolu, suurus ja sissenõutavus vajab edaspidises pankrotimenetluses täiendavat analüüsi. Pensioniregistri pidaja andmetel võlgniku nimele pensionikontot avatud ei ole. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Kinnistusraamatu andmetel oli võlgniku omandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa numbri XXX all registreeritud korteriomand asukohaga XXX (62,90 m2). Pankrotiavalduse kohaselt omandas võlgnik kinke teel nimetatud korteriomandi oma tütrelt (T T ) vältimaks korteriomandi müümist tütre võlgade katteks. Omandamisel hindasid pooled korteriomandi väärtuseks 12 000.00 eurot. Võlgnik on 29.10.2019 kinkinud korteriomandi oma lapselapsele (T T tütrele K P ) ja sõlmitud kinkelepingus on pooled hinnanud selle väärtuseks 20 000.00 eurot. Korteriomandil on tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus T T kasuks. Võlgnik on teatanud ajutisele pankrotihaldurile, et käesoleval ajal kasutavad korteriomandit T T lapsed, kellest üks on kaitseväes, kaks käivad ametikoolis ja üks põhikoolis. Arvestades, et PankrS § 117 lg 1 p 3 kohaselt on võlgniku lapselaps võlgniku lähikondne, siis on korteriomandi kinkeleping tagasivõidetav PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel. Samas on halduri hinnangul tagasivõitmine ilmselt majanduslikult ebaotstarbekas, kuna korteriomand on koormatud isikliku kasutusõigusega ja nimetatud kanne jääb kehtima ning pankrotimenetluse kestel tuleks kanda ka korteriomandi majandamiskulud, milleks rahalised vahendid puuduvad. Ajutine haldur märkis, et eeltoodud tehingud on tulenevalt võlgniku pankrotiavaldusest ja teistest kogutud andmetest nähtuvalt väga suure tõenäosusega tehtud selleks, et vältida korteriomandi müügi arvelt algselt võlgniku tütre ja edaspidi võlgniku enese võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kuid samas ei saa võlgnikule täiel määral ette heita korteriomandi võõrandamist, kuna korteriomand on koormatud tähtajatu ja tasuta kasutusõigusega ning korteriomandi omamisega kaasnevad võlgnikul ainult kulud ning kasu saamise võimalus puudub. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tal puuduvad kohustuste täitmist võimaldavad sissetulekud ja vara. Võlgnik on pensionär. Võlgnik töötas kuni 2020 septembrini L –V R ü koristajana. Tööleping lõpetati seoses koondamisega 31.08.2020. Samas võlgniku kontoväljavõtte (L B AS) kohaselt oli viimane töötasu laekumine summas 644.00 eurot juunis 2020. Võlgniku sissetulekud kalendrikuus on S andmetel sotsiaaltoetus (26.85 eurot), muu toetus S (2020 oktoobris 115.00 eurot konto väljavõtte kohaselt) ja pension (2020 aasta novembris 584.81 eurot). Ajutine haldur hindab seega võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0.00 eurot (arvestamata aruandes nimetatud tagasivõidetava vara müügist laekuvat raha). Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 38 933.33 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivisenõuete, intressinõuete, sissenõudekulude vms arvel. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt 39 000.00 euro võrra. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kohustusi täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et ta üritab siiski otsida tööd ning ka edaspidi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotiavalduse kohaselt võttis võlgnik 2015 aastast krediidiasutustest erinevaid väike- ja tarbimislaene oma tütre T T maksekohustuste täitmiseks ning lastelaste abistamiseks. T T on 4 last ja ta on üksikema. Varasemate laenukohustuste täitmiseks võttis võlgnik uusi laene. T T läks 2014 aastal Soome Vabariiki tööle, võlgniku kanda jäid eluruumi ja lapselaste ülalpidamise kulud. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnik on kohustuste võtmisel vääralt hinnanud oma maksevõimet, võttes kohustusi mida ta sisuliselt oma sissetuleku arvelt ei ole suuteline täitma. Inimlikult on mõistetav pereliikmete abistamise vajadus, kuid olukorras, kus võlgniku sissetulekud (sh töötasu, pension) ei võimalda täita nii tütre laenukohustusi, kui ka pidada ülal ennast ja lapselapsi, ei ole siiski selline võlgniku käitumisviis aktsepteeritav. Käesoleval ajal võlgnikul puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal ka võimalus täita oma kohustusi. Võlgniku sõnade kohaselt tekkisid tal makseraskused augustis 2020 seoses töö kaotusega. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku tütre laenukohustuste täitmiseks võetud võlgniku enda kohustused ning pereliikmete ülalpidamine, kuigi võlgniku sissetulekud seda sellises määras ei võimaldanud. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades kogutud andmeid ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on alalise maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult august 2020. Ajutine pankrotihaldur loeb aruande koostamise seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot). Ajutine haldur palub ka välja mõista kulud summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.