Hageja: 4U OÜ (registrikood 11009866; asukoht Pikk tn 54-1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) seaduslik esindaja Lasse Pekka Veirala Kostja: S. A. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)
Menetluse viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista S. A. H.lt 4U OÜ kasuks 343,62 eurot (põhinõue 319,24 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 24,38 eurot).
3.Välja mõista S. A. H.lt 4U OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 319,24 eurot) alates 08.10.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 30.11.2020 summas 29,32 eurot.
4.Välja mõista S. A. H.lt 4U OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 319,24 eurot) alates 01.12.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8% aastas).
Jätta rahuldamata hageja nõue summas 630,28 eurot (põhinõue 609,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 20,78 eurot).
6.Menetluskulud jätta 35,28% ulatuses S. A. H. kanda ja 64,72% ulatuses 4U OÜ kanda.
7.Määrata 4U OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 200,00 eurot.
8.Mõista S. A. H.lt 4U OÜ kasuks välja menetluskulu summas 70,57 eurot.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt on S. A. H. kohustatud tasuma 4U OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes
Tsiviilasi nr 2-19-15588 menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.4U OÜ (hageja) esitas 07.10.2019 kohtule hagiavalduse S. A. H. (kostja) vastu. Hagi ja selle 11.11.2019, 18.11.2019, 27.02.2020 ja 20.03.2020 täienduste kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 928,74 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 45,16 eurot ja lisanduvate viiviste tasumist ning kohtukulude kokku 625 eurot ja sellele lisanduva viivise välja mõistmist.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu Xxxxx xx asuva kahetoalise korteri nr 3 üürimiseks. Kostja pidi üürilepingu kohaselt tasuma igakuiselt üüri 300 eurot, kommunaaltasusid vastavalt korteriühistu Xxxxx xx väljastatud arvetele (millest on maha arvestatud remonditasu ja kindlustusmakse) ning interneti ja televisiooni eest igakuiselt 23 eurot. Kostja jättis hagejale tasumata üüri mai 2019 eest summas 300 eurot; kommunaalkulud jättis kostja tasumata perioodi veebruar kuni mai 2019 eest järgmiselt: veebruar 262,86 eurot, märts 261,65 eurot, aprill 94,73 eurot, mai 35,50 eurot, kokku 654,74 eurot, interneti ja TV paketi eest perioodil oktoober 2018 kuni mai 2019 kokku 184 eurot. Samuti jättis kostja korteri koristamata, millega tekitas hagejale kahju summas 90 eurot. Kostja on tasunud korteri üürile võtmisel tagatisraha 300 eurot, millise on hageja arvestanud võlgnevusest maha. Lisaks hageja nõuab, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise kuni hagiavalduse esitamiseni tasumata kommunaalkuludelt ja üürilt kokku 35,50 eurot, interneti ja TV teenustelt 6,29 eurot ja lõppkoristuselt 3,37 eurot.
1.3.Kostja on üürilepingut aktsepteerinud vastates sellele e-kirjaga ja saates lepingu tagasi oma sünniajaga. Kuivõrd kostja on 4 kuud korrektselt tasunud üüri- ja kommunaalkulusid, siis ta on hageja hinnangul üürilepingut aktsepteerinud. Kostja on ka hagejalt enne korteri rentimist küsinud kommunaalkulude kohta. Korteris on võimas põrandaküte ja õhksoojuspump, mistõttu on selge, et hageja ei oleks rentinud korterit nii, et kommunaalid või osa sellest oleks hinna sees, kuna see oleks tähendanud praktiliselt tasuta rentimist. Üürileping jäi allkirjastamata, kuivõrd hageja esindaja viibis kostja sissekolimise ajal Soomes. M. P. kinnitab, et kostjale selgitati eestikeelse üürilepingu punktid ja vee- ja elektriarvesti asukohad siis, kui kostja käis korterit vaatamas ja avaldasid soovi seda rentida. Kostja soovis siiski soomekeelset lepingut, mis talle e-kirjaga edastati. Koristamisraha nõue põhineb üürilepingust, kus on kirjas, et üürnik on kohustatud koristama korteri enne ära minekut. 01.06.2019 kui hageja sisenes Xxxxx xx-3 korterisse oli korter koristamata ning mille tunnistajaks on M. P. ja M. O..
1.4.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud 11.06.2019 arve nr 1810, kostja poolt allkirjastamata üürilepingu nii eesti keeles kui ka soomekeelsena, hageja ja kostja vahelise kirjavahetuse, 30.04.2019 arve nr TE021, 28.02.2019 arve nr TE009, 31.05.2019 arve nr TE027, 31.03.2019 arve nr TE015 ning hageja perioodi 01.10.2018 kuni 31.05.2019 pangakonto väljavõte, M. P.a selgitus, mille kohaselt ta viibis juures kui septembris hageja esindaja kostjale üürilepingu sisu tutvustas ning 01.06.2019 ta koristas korterit 4,5 tundi saamata lahti kassi uriini lõhnast.
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-15588
2.1.Kostja edastas 28.06.2020 Pärnu Maakohtule vastusena e-kirja, milles vaidles hagile täies ulatuses vastu ja kinnitas et seda pole juhtunud. Hageja valetab ning kostja soovib õiglust. Kostja ei saa aru esitatud dokumentidest, sest need on koostatud eesti keeles. Hageja nõue ei ole seaduslik. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Käesoleval juhul on tegemist korteri omaniku ja üürile võtja vahelise võlaõiguse vaidlusega, milline on tekkinud üürisuhtest ning asjas tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) 15. peatükkis sätestatud üürilepingut reguleerivaid sätteid. Kostja on vastu vaielnud kogu hagiavaldusele, mistõttu tuli hagejal kõiki oma esitatud väiteid tõendada.
6.Hageja väitel oli menetlusosaliste vahel sõlmitud üürileping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 271 tulenevalt on üürileandja põhikohustus anda asi teisele isikule (üürnikule) kasutada ja üürniku kohustus on maksta asja kasutamise eest üüri. Hageja on esitanud kohtule kirjaliku üürilepingu, millel puudub kostja allkiri. Seetõttu ei saa kohus lugeda seda dokumenti tõendiks selle kohta, et menetlusosaliste vahel on sõlmitud üürileping selles dokumendid märgitud tingimustel. Seaduses ei ole sätestatud üürilepingu kohustuslikku vormi, mistõttu võib üürilepingu sõlmida ka suuliselt. Hageja poolt kohtule esitatud hageja pangakonto nr EE201700017000665328 perioodi 01.10.2018 kuni 31.05.2019 kohta (edaspidi pangakonto väljavõte, tl 97 – 107) väljavõttest nähtub, et kostja poolt ja kostja eest on tasutud üürimaksed (05.11.2018, 05.12.2020, 02.01.2019, 05.02.2019, 01.03.2019 ja 24.04.2019) ja kommunaalmakseid (14.11.2018, 10.12.2018, 09.01.2019 ja 01.03.2019). Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud üürileping.
7.Hageja väitel oli üürileping sõlmitud perioodi 04.10.2018 kuni 31.05.2019 kohta ning kostjal tuli tasuda üüri igakuiselt 300 eurot, millele lisandusid kommunaalkulud ja tasu interneti ja televisiooni eest igakuiselt 23 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele maksma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kokku lepitud. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja eest või kostja poolt tasutud üürimakseid koos kommunaalkulude maksetega eelneva kuu eest. Seetõttu leiab kohus, et tõendatud on hageja väited selle kohta, et kostja kohustus lisaks üürimaksetele tasuma ka kommunaalkulusid. Kuivõrd kostja on tasunud üürimakseid ka märtsi ja aprilli kuu eest, siis kohus leiab, et tõendatud on asjaolu, et üürileping kehtis kuni 30.04.2019. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et üürileping oleks olnud hõlmatud ka perioodiga 01.05.2019 kuni 31.05.2019. Kohtule edastatud üürilepingu fotost üüriperioodi või –tähtaega ei nähtu (tl 93), allkirjastatud
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-15588 üürilepingut ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus ei rahulda tõendamatuse tõttu hageja üüri nõuet maikuu eest summas 300 eurot.
8.Pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja eest või kostja on tasunud kommunaalmakseid 14.11.2018 summas 152,11 eurot oktoobrikuu eest (selgituses Lokakuun), 10.12.2018 summas 179,29 eurot novembrikuu eest (selgituses Marraskuun), 09.01.2019 summas 235,09 eurot detsembrikuu eest (selgituses Joulukuun) ja 01.03.2019 summas 41,70 eurot. Viimases makses ei ole kuud märgitud, mille eest kommunaalkulusid tasutakse. Kuna hageja on esitanud kommunaalkulude nõude alates 2019 veebruarist ja pangakontoväljavõttest ei nähtu 2019 jaanuari kommunaalkulude tasumist, asub kohus seisukohale, et 41,70 eurot on jaanuari kuu kommunaalkulude tasu. Seega on kostja jätnud tasumata kommunaalkulud veebruar, märtsi ja aprilli kuu eest. Hageja on esitanud kommunaalmaksete kuludokumentidena 30.04.2019 arve nr TE021 aprilli eest summas 204,23 eurot (tl 22), 28.02.2019 arve nr TE009 veebruari eest summas 372,36 eurot (tl 23), 31.05.2019 arve nr TE027 maikuu eest summas 145,00 eurot (tl 25) ja 31.03.2019 arve nr TE015 märtsi eest summas 446,72 eurot (tl 36). Hageja on selgitanud, et nimetatud arvetelt on maha arvatud hoonekindlustus ja remonditasu, mida kostja tasuma ei pidanud. Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud lepingu sõlmimisel ettemaksu 300 eurot, mille ta arvab kogunõudelt maha. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tasumata kommunaalkulud kokku 277,54 eurot: veebruari kuu eest 262,86 eurot, märtsi kuu eest 261,65 eurot ja aprilli kuu eest 94,73 eurot, millest tuleb maha arvestada kostja poolt tehtud 300 euro suurune ettemaks. Kohus ei rahulda tõendamatuse tõttu hageja nõuet mai kommunaalkulude eest summas 35,50 eurot.
9.Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid ka selle kohta, et kostjal oli kohustus tasuda interneti ja televisiooni eest igakuiselt 23 eurot, kokku 184 eurot. Kohus jätab selle hageja nõude rahuldamata.
10.Hageja väitel tuli peale kostja lahkumist korteris teha täiendav koristus. VÕS § 334 lg 1 järgi on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Asjaolude kohaselt on kostja kahjustanud korterit viisil, mis ei kaasne tavapärase kasutamisega. Hageja esitas kohtule hageja töötaja M. P.a selgituse (tl 128), millest nähtuvalt M. P. 01.06.2019 koristas korterit kokku 4,5 tundi. Hageja ei ole esitanud kohtule kuludokumente selle kohta, et hagejal seoses koristamisega on tekkinud kulusid. Hageja enda töötaja poolt korteri koristamine arvestusega 20 eurot iga koristamisele kulunud tunni kohta ei ole kohtu jaoks kuludokument, mille alusel saaks kostjalt korteri koristamise eest hüvitist nõuda. Seega jätab kohus hageja kahju nõude summas 90 eurot rahuldamata.
11.Hageja on esitanud ka viiviste tasumise nõude määras 8% aastas. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3 ja 6 kohaselt juhul, kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-15588 VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär on 0,00%.
12.Hagejal on arvestanud viivist tasumata veebruari kuu kommunaalkuludelt alates 20.03.2019, märtsi kuu kommunaalkuludelt alates 20.04.2019, aprilli kuu kommunaalkuludelt alates 20.05.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni so kuni 07.10.2019 kokku summas 24,38 eurot. Kohus rahuldab sissenõutavaks muutnud viivise summas 24,38 eurot. Kohus jätab rahuldamata viivisenõude mai kommunaalidelt (0,86 eurot), mai üürilt (10,26 eurot), internetilt (6,29 eurot) ja lõppkoristuselt (3,37 eurot), kokku summas 20,78 eurot.
13.Tulenevalt hageja edasiulatuva nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 08.10.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 29,32 eurot (319,24€ x 8%/365kp x 85kp perioodi eest 08.10.2019-31.12.2019 + 319,24€ x 8% / 366kp x 335kp perioodi eest 01.01.2020-30.11.2020) ning alates 01.12.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.
14.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
15.Hageja taotleb lisaks riigilõivule tema asjaajamisega seotud kulude, tõlgikulude, vaatluse kulude ja tsiviilasja hinna määramise kulude hüvitamist. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seadus asjaajamisega seotud kulude hüvitamist ette ei näe. Vaatlust TsMS § 290 mõistes kohus käesolevas asjas läbi viinud ei ole. Tsiviilasja hinna määramiseks pole korraldatud vaatlust ega teostatud ekspertiisi, mistõttu ei saanud hagejal sellega seoses kulusid tekkida. Hageja kohtu nõudel on tõlkinud soome keelseid dokumente eesti keelde ja eesti keelseid dokumente soome keelde. Hageja kinnitusel tegelesid dokumentide tõlkimisega hageja seaduslik esindaja ja hageja töötaja M. P., mistõttu hagejal tõlkimisega seoses täiendavaid kulutusi tekkinud ei ole. Lähtudes eeltoodust on hageja asjaajamisega seotud kulude, tõlgikulude, vaatluse kulude ja tsiviilasja hinna määramise kulude hüvitamise nõue põhjendamatu.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-19-15588 Kohus rahuldas hagi osaliselt 35,28% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 70,57 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud.
17.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.