30. november 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei (Lubja 4 Tallinn) ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-18-15187 OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i hagi aktsiaseltsi Trigon Asset Management vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
17 595 900 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS (registrikood 14437516, asukoht Pronksi tn 19, 10124 Tallinn) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tauno Tark ja Allar Aru Kostja: Aktsiaselts Trigon Asset Management (registrikood 11339670, asukoht Pärnu mnt 18, 10141 Tallinn) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Hannes Vallikivi, Andres Siigur ja Priit Lember
Kohtuistungi aeg
19. oktoober 2020
Resolutsioon
Jätta OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i hagi aktsiaseltsi Trigon Asset Management vastu kahjuhüvitise 16 292 500 euro või alternatiivselt kohtu määratud summa ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest 05.09.2018 kuni kohustuse täitmiseni, väljamõistmiseks rahuldamata
Menetluskulude jaotus
Jätta hagimenetluse kulud OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS-i kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hageja nõue
1.OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP AS (edaspidi ka hageja) palus Aktsiaselts Trigon Asset Management (edaspidi ka kostja) vastu esitatud hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 16 292 500 eurot või alternatiivselt vastavalt kohtu siseveendumusele kindlaks määratud summa ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.09.2018 kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.19.03.2018 sõlmis X AS (edaspidi ka X) aktsiate ostu-müügilepingu (edaspidi aktsiate ostumüügileping) Olympic Entertainment Groupi (reg.kood 10592898, edaspidi ka OEG) kahe põhiaktsionäriga ehk ettevõtetega OÜ H (edaspidi ka H) ja OÜ Y (edaspidi ka Y ) asutajate eerimisüksustega hinnaga 1,9 eurot aktsia kohta, mis hinnati turuhinnast kõrgemaks. Alates 4.04.2018 kuni 2.05.2018 tegi X kõigile aktsionäridele, s.h OEG vähemusaktsionäridele, vabatahtliku ülevõtmispakkumise hinnaga 1,9 eurot aktsia kohta. Kostja avaldas väiteid nagu oleks pakutud hind liiga madal hakates kasutama õiguskaitsevahendeid selleks mitte ettenähtud eesmärkidel. 29.06.2018 korraldas hageja aktsionäride üldkoosoleku ja muutis OEG põhikirja punkte 4.7 ja 4.8 (edaspidi ka otsused), mille eesmärk oli rakendada äriseadustikus pakutud äriühinguõiguse meetmeid, st anda hageja nõukogule õigus emiteerida uusi aktsiaid, mida väljastada juhatusele aktsiaoptsiooniprogrammi käigus (7 000 000 aktsiat) ja ettevõtte, ettevõtte üksuse või osaluse ettevõttes omandamiseks või muude varade omandamiseks (25 000 000 aktsiat).
3.Kostja esitas hageja vastu hagiavalduse (kohtuasi nr 2-18-10374), et tunnistada kehtetuks 29.06.2018 hageja aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsused ning 3.08.2018 tagati kostja taotluse alusel kohtumäärusega hagi ja keelati hagejal aktsiakapitali suurendamine 29.06.2018 aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja punktide 4.7 ja 4.8. alusel ja nõukogu otsuste alusel hageja aktsiakapitali suurendamiste äriregistrisse kandmine. Hageja on seisukohal, et hagi tagamisega on kostja kahjustanud tema majandustegevust ja põhjustatud sellega hagejale mitmekülgset kahju ning, et kostja puhul on tegemist professionaalse origa, kes hageja vastu suunatud perspektiivitute nõuete esitamisel pidi ette nägema olulise kahju tekkimist hagejale. Sisuliselt takistas hagi tagamine hageja juurdepääsu laienemise toetamiseks ja rahastamiseks vajalikele võimalustele (juhtkonna leidmine ja säilitamine, samavõrd tähtsana ka konkurentide omandamise eest hüvitise maksmine või aktsiate müügi kaudu äritegevuse täiendamine). 22.10.2018 võttis kostja kohtule esitatud perspektiivitu hagiavalduse tagasi. Kostjal on kohustus hagejale tekkinud kahju hüvitamiseks TsMS § 391 lg 1 p alusel ning alternatiivselt VÕS § 1043 ja § 1045 deliktilisel alusel.
4.Hagiavalduse punktides 5.1.4, 5.1.7 ja 5.2.10 välja toodu kohaselt on hagejale tekkinud kahju kokku vastavalt 16 292 500 euro (punkt 5.1.4), 960 000 euro (punkt 5.1.7) ja 35 000 000 euro ulatuses (punkt 5.2.10), millest hageja nõuab käesoleva hagiavaldusega kahjude hüvitamist summas 16 292 500 eurot või alternatiivselt vastavalt kohtu siseveendumusele kindlaks määratud summa. Kahju on põhjustanud kostja, kelle tegevuse tulemusena ei olnud võimalik suurendada hageja aktsiakapitali, mille tulemusena oleksid hageja käsutusse jõudnud vahendid/väärtus, mis ei oleks nõudnud täiendavaid rahalisi sissemakseid, mida
hageja oleks saanud kasutada reaalse maksevahendina/kompensatsioonina. Hagejale tekkinud kahju ei ole teoreetiline, kostja tegevuse tõttu pidi hageja valima enda äritegevuse jaoks oluliselt kulukamad lahendused ja kaasamata jäi olulises ulatuses rahalisi vahendeid, mille tulemusena tekkis hagejale reaalne kahju. Kostja vastuväidete kokkuvõte
5.Kostja palub jätta hageja hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, kuna hageja nõue ja selle põhjendused on ebaselged ja vastuolulised. Hagiavalduse terviktekstist jääb arusaamatuks kahjusummade kujunemine, ei selgu, millistest sündmustest kahju tekkis ning kuidas kujuneb põhinõude summaks 16 292 599 eurot. Hageja on esitanud ühe kahju hüvitamise nõude, mitte mitu alternatiivset nõuet. Terviktekstist ja selles viidatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks üldse kirjeldatud ulatuses kahju kandnud, teinud kulutusi ja rahalisi väljamakseid või tal oleks kulude kandmise kohustus tulevikus. Hageja väited tervikteksti p 5.2.8 ja p-s 5.2.10 on vastuolulised ning põhjendustest jääb arusaamatuks, kuidas saab tema kahju olla 35 000 000 eurot.
6.Hagi aluseks olevate TsMS § 391 lg 1 ja § 200 lg 1 normide kaitseala hõlmab üksnes kohtumenetluse poolt ja kaasatud kolmandat isikut, seega olid hagi tagamisega piiratud õiguseellase OEG huvid ja tehingud. Normide kaitsealasse ei kuulu kohtuasjas nr 2-18-10374 menetlusvälise isiku X kui tänase hageja huvid ja tema poolt planeeritud tehingud. 25 miljoni uue OEG aktsia emiteerimine ja seeläbi Olympic Casino Eesti AS-le (edaspidi ka Olympic Casino) kuuluva OEG 5% osaluse omandamine oli terviktekstist nähtuvalt X planeeritud ja tema huvides toimunud tehing, mitte OEG tehing. Juriidiliste isikute hilisem ühinemine ei muuda Xd tagasiulatuvalt TsMS § 391 lg 1 ja § 200 lg 1 kaitsealaga hõlmatud subjektiks.
7.Kohtuasjas nr 2-18-10374 hagi esitades ja hagi tagamist taotledes ei kuritarvitanud kostja oma menetlusõigusi, ei valetanud kohtule ega viinud kohut eksitusse. Kostja pöördus OEG aktsionärina kohtusse oma seadusega tagatud õiguste kaitsmiseks, kuna tal oli põhjendatud kahtlus, et OEG 29.06.2018 aktsionäride üldkoosoleku otsustega riivatakse õigusvastselt tema õigusi, lahjendatakse tema osalus OEG-s ning sunnitakse ta seejärel ÄS § 3637 lg 1 kohaselt loobuma enda varast alla selle õiglase hinna. Kostja võttis 12.10.2018 OEG aktsiate ülevõtmise lõpuleviimise järel ning aktsionäri staatuse ja õiguskaitse vajaduse kadumisel hagi tagasi seetõttu, et OEG saavutas aktsiate sunniviisilise ülevõtmise muude meetmetega kui hagiavalduses käsitletud asjaoludel. Hagi ei jäetud läbi vaatamata kostjast tulenevalt või põhjusel, et nõue kohtuasjas nr 2-18-10374 oleks olnud alusetu, materiaalõiguslikult võimatu või kohtusse pöördumine tarbetu. Kostja oli valmis kompromissiks, kuid hageja keeldus kompromissi sõlmimisest. Kostja ei ole seega rikkunud seadusest tulenevat kohustust või tegutsenud tahtlikult heade kommete vastaselt.
8.Hageja õiguste rikkumine on võimatu, kuna hagi tagamine ei takistanud optsioonilepingute sõlmimist, ettevõtete, ettevõtete üksuste, osaluste või muude varade omandamise kokkulepete sõlmimist, aktsiakapitali suurendamist nõukogu asemel nö tavakorras üldkoosolekul vastavalt ÄS §-dele 341, 342 ja 345, aktsiakapitali suurendamist ainuaktsionäri otsusega ÄS § 305 lg 1 kohaselt alates 12. oktoobrist 2018 kui põhiaktsionär võttis üle kõik vähemusaktsionäride aktsiad.
Kohtuotsuse põhjendused
9.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle:
6.07.2018 esitas kostja kohtuasjas nr 2-18-10374 hagi OEG AS-i 29.06.2018 aktsionäride üldkoosoleku otsuste nr 1-4 tühistamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks;
3.08.2018 kohtumäärusega tagati samas kohtuasjas kostja hagi ning kohaldatud hagi tagamise meetmeks oli keelata OEG-l aktsiakapitali suurendamine 29.06.2018 aktsionäride üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja punktide 4.7 ja 4.8. alusel ja nõukogu otsuste alusel OEG aktsiakapitali suurendamiste äriregistrisse kandmine;
12.10.2018 võttis OEG põhiaktsionär X 10.09.2018 üldkoosoleku otsuse alusel OEG väikeaktsionäridelt üle kõik OEG aktsiad;
22.10.2018 esitas kostja kohtuasjas nr 2-18-10374 avalduse hagi tagasivõtmiseks;
7.12.2018 kohtumäärusega jättis kohus asjas nr 2-18-10374 kostja hagi läbi vaatamata, tühistas 3.08.2018 määrusega seatud hagi tagamise abinõud ning kohtumäärus jõustus 28.12.2018;
hageja on OEG (registrikood 10592898) sama ärinimega õigusjärglane.
10.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on hagejale hagi tagamisega tekitanud varalist kahju, mis tuleneb 16 292 500 euro kahjust (punkt 5.1.4), 960 000 euro kahjust (punkt 5.1.7) ja 35 000 000 euro kahjust (punkt 5.2.10) (II kd lk 188-191).
11.TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaselt peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega.
12.Riigikohtu tsiviilkolleegium on märkinud oma 6.06.2018 lahendi 2-15-4981 p-s 13, et: „TsMS § 391 lg 1 p 1 on kahju hüvitamise erikoosseis. See tähendab, et TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused on selles sättes ammendavalt reguleeritud. TsMS § 391 lg 1 p 1 ei ole lepingu rikkumisest tulenevat vastutust või seadusest tulenevat vastutust (st VÕS § 115 jj) või deliktiõiguslikku vastutust (st VÕS-i 53. ptk) täpsustav säte. TsMS § 391 lg 1 p 1 kohaldamine ei tähenda seda, et hageja on toime pannud õigusvastase teo. Samas ei ole välistatud, et hageja vastutab hagi tagamisega kostjale kahju tekitamise eest muul alusel.“.
13.Riigikohus on saamata jäänud tulu nõude lahendamise kohta lahendi 2-15-4981 p-s 16 märkinud järgmist: “Kolleegium on varem saamata jäänud tulu nõude lahendamise kohta selgitanud, et saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12). Samuti on kolleegium märkinud, et hagejal kui pangal tuleb saamata jäänud tulu hüvitamiseks tõendada, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada, tal jäi raha majandustegevuses kasutamata (nt välja laenamata) ja seega tulu saamata just
kohtutäituri tegevusetuse tõttu väljamakse tegemisel (vt Riigikohtu 14. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-14, p 14). Riigikohtu 30. märtsi 2016. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1157-15 jäi kolleegium viidatud seisukohtade juurde, märkides, et hagejal kui pangal tulnuks saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks tõendada, et tal jäid laenulepingud sõlmimata seetõttu, et tal polnud (kostjalt saamata jäänud) raha puudumise tõttu võimalusi laenude väljaandmiseks klientidele, kes selleks soovi avaldasid, ning kui hageja suutis eeltoodust hoolimata teenindada kõiki oma laenukliente, ei ole saamata jäänud tulu hüvitamise nõudel alust (viidatud otsuse p 13)“.“
14.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.04.2020 lahendi 2-17-2152 p-st 14 tuleneb Riigikohtu seisukoha muutus selles osas, et „TsMS § 391 lg 1 sõnastus ei välista saamata jäänud tulu hüvitatavust“.“
15.Seega ei pea hageja TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel nõude esitamiseks tõendama kostja teo õigusvastasust ega süüd, kuid peab tõendama, et tal on tekkinud kahju või oli kavatsus ja võimalus tulu saada ning kahju tekkis või tulu jäi saamata just kostja tegevuse tõttu.
16.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 sätestavad, et kahju tekitamine on õigusvastane juhul, kui see on tekitatud seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega või ka heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
17.Delikti üldkoosseisul põhineva nõude maksmapanekuks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel, et kahju hüvitamise võimalus tuleneb rikutud sätte kaitse-eesmärgist ning teo õigusvastasuse. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne VÕS § 1045 lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistava asjaolu või hooletuse puudumise.
18.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
19.VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, lõike 3 järgi on otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks ning lõike 4 järgi on saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
20.29.06.2018 hageja aktsionäride üldkoosoleku otsusest nähtuvalt muudeti OEG põhikirja punkti 4.7 järgmiselt „Aktsiaseltsi nõukogul on õigus 3 (kolme) aasta jooksul alates
29.06.2018 suurendada ühel või enamal korral Aktsiaseltsi aktsiakapitali täiendavate sissemaksete tegemisega kuni EUR 2 800 000 (kahe miljoni kaheksasaja tuhande euro) võrra, lastes välja kuni 7 000 000 (seitse miljonit) uut Aktsiaseltsi lihtaktsiat Aktsiaseltsi juhatuse või nõukogu liikmetele või muudele Aktsiaseltsi või Aktsiaseltsi otseste või kaudsete tütarühingute juhtidele või töötajatele ühe või mitme Aktsiaseltsi nõukogu poolt vastu võetud aktsiaoptsiooniprogrammi raames, kusjuures aktsionäride uute aktsiate märkimise eesõigus on käesoleva punkti rakendamisel välistatud.” ning põhikirja punkti 4.8 järgmiselt „Aktsiaseltsi nõukogul on õigus 3 (kolme) aasta jooksul alates 29.06.2018 suurendada ühel või enamal korral Aktsiaseltsi aktsiakapitali mitterahaliste sissemaksetega kuni EUR 10 000 000 (kümne miljoni euro) võrra, lastes välja kuni 25 000 000 (kakskümmend viis miljonit) uut Aktsiaseltsi lihtaktsiat eesmärgiga omandada ettevõte, ettevõtte üksus või osalus ettevõttes või muid varasid, kusjuures aktsionäride uute aktsiate märkimise eesõigus on käesoleva punkti rakendamisel välistatud.” (I kd lk 63-66).
21.Seega oli aktsiaseltsi nõukogul põhikirja muudetud punktide alusel õigus aktsiakapitali suurendada kolme aasta jooksul alates 29.06.2018, millest hagi tagamine kehtis perioodil 3.08.2018 - 28.12.2018.
22.19.03.2018 börsiteatest nähtub, et H oli nõustunud müügilepingu alusel Xle müüma kõik talle kuuluvad OEG tütarettevõtja Olympic Casino aktsiad ja aktsiate müügihinnaks lepiti kokku 6 000 000 eurot. Järelikult oli antud ajahetkeks otsustatud, et H ja X teevad tehingu Olympic Casino 5% aktsiatega (II kd lk 41).
23.4.04.2018 pakkumisdokumendist (prospekt) nähtub, et Xl OEG põhiaktsionärina oli kavatsus OEG liita X ́ga, võtta väikeaktsionäride aktsiad liitumise käigus üle, tühistada aktsiad ning kustutata OEG registrist (I kd lk 74-89). 06.08.2018 ülevõtmisaruandega on tõendatud, et 06.08.2018 seisuga kuulus X ́le üle 90% OEG aktsiatest (I kd lk 11-16). Hageja on esitanud emiteeritavate aktsiate väärtuse, hind aktsia kohta 1,4 eurot, tõendamiseks X hindamisaruande ja E auditeeritud vähemusaktsionäride aktsiate sundülevõtmise menetluse käigus tehtud finantshinnangu (lk I kd lk 17, sama 173, II kd lk 89-128).
24.OEG 7.08.2018 avaldatud 10.09.2018 erakorralise üldkoosoleku kutsest ning 29.06.2018 ja 10.09.2018 üldkoosolekute protokollidest nähtuvalt otsustati üldkoosolekul kiita heaks ja otsustada OEG vähemusaktsionäridele kuuluvate aktsiate ülevõtmine X poolt ühinemise läbiviimiseks rahalise hüvitise vastu summas 1.40 eurot.
25.29.06.2018 ja 10.09.2018 üldkoosolekute protokollidest nähtuvalt selgitas juhatuse liige M. J., et otsus annab õiguse kehtestada uusi aktsiaoptsiooniprogramme, kuid talle ei ole teada, et seda oleks otsustatud; et ühtegi konkreetset plaani koosoleku seisuga tehtud ei ole; et puuduvad ka siduvad kokkulepped; samuti, et põhikirja muudatus oli vajalik olemasolevate ja kehtivate optsioonilepingute täitmiseks ning ei ole välistatud ka uue optsiooniprogrammi tegemine. M. J. on selgitanud ka seda, et uute kavandatavate optsiooniprogrammide kohta tuleb küsida nõukogult, sest tema seda kommenteerida ei oska, et põhikirja muudatuste tulemusena ei saa optsioonide vastu aktsiaid välja lasta ning, et nõukogule on antud mandaat aktsiaid väljastada (I kd lk 62, 63-66, 67-73, II kd lk 15).
26.Tunnistaja T. G. ütlustest nähtub, et pärast Olympic Casino 95% omandamist oli ülejäänud
5% osaluse puhul erinevaid valikuid, millest üheks oli nende ostmine, teiseks võimalus jätta olukord endiseks ja tegeleda sellega pärast omandamist väikeaktsionäridega; et konkreetset plaani ei olnud, vaid võimalust tuli kasutada siis, kui tekib objekt/ sihtmärk; et 2018 ettevõtte põhikirja punktide muutmine viidi läbi selleks, et vastavas väärtuses raha säästa; et oli plaanis kasutada aktsiaid 5% omandamiseks aga kohtuhagi takistas seda. Tunnistaja ei teadnud, millal vastav otsus langetati, kas enne või pärast aktsiakapitali suurendamist (III kd lk 67-69).
27.Eelnevate tõendite põhjal kogumis asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et OEG-l (juhatuse või mandaadi saanud nõukogu poolt) oleksid olnud konkreetsed otsused ja plaanid aktsiakapitali suurendamiseks muudetud põhikirja punktide alusel või et tal oleksid olnud ettevalmistamisel konkreetsed siduvad lepingud ettevõtete, ettevõtte üksuse, osaluse või muude varade omandamiseks, mille alusel oleks OEG kas pidanud või võinud hagi tagamise perioodil 03.08.2018 kuni 28.12.2018 laskma välja aktsiaid nende omandamiseks ja aktsiate maksevahendina kasutamiseks, kuid millest neil oleks tulnud seoses hagi tagamisega loobuda või lepinguid muuta. Hageja ei ole esitanud varalise kahju saamise kohta ei eellepinguid, lepinguid vms ega mistahes kuludokumente.
28.OEG 2017.a majandusaasta aruandest nähtuvalt pidi 2014. aastal antud optsioonide omanikel, s.h juhtivtöötajatel, tekkima OEG aktsiate märkimise õigus alates 01.01.2020 ning 2017. aastal antud optsioonide omanikel alates 01.01.2021 (II kd lk 6-40).
29.X (ühendav ühing) ja OEG (ühendatav ühing) vahel 06.08.2018 sõlmitud ühinemislepingust nähtuvalt lepiti punktis 2.4 kokku, et kirjeldatud aktsiaoptsioonid, milleks olid ühendatavas ühingus lepingu sõlmimise ajal olemasolevad juhtkonna aktsiaoptsioonid (lepingud sõlmitud 31.12.2014 ja 31.12.2017) asendatakse osaliselt uute optsiooniprogrammidega või lõpetatakse ning lepinguosalised kinnitasid, et kumbki ühing ei ole andnud muid optsioone kui lepingu punktis 2.4 kirjeldatud aktsiaoptsioonid. Lepingus ei ole viidatud 3.08.2018 hagi tagamisest tingitud piirangutele või vajadusele selliseid riske juhtida (I kd lk 90-117).
30.Hageja juhtivtöötajatega sõlmitud optsioonidest loobumise ja hüvitiste lepingutest nähtub, et töötajatele 31.12.2014 ja 31.12.2017 sõlmitud aktsiaoptsioonilepingutest tulenevad õigused peatati ning sõlmiti nendest loobumise ja boonuste tasumise lepingud OEG ja hageja ühinemise tõttu. Juhtivtöötajatele, keda lepingutes nimetatakse „saajaks“ tasutavad boonused olid lepingutes kindlaks määratud summad, mis ei sõltunud OEG aktsia hinnast ega muudest asjaoludest. Aktsiaoptsioonide saajatele on X tehingu boonuse maksmise soovi põhjendanud lepingutes kui „saajale tema abi eest ühendava ühingu poolt OEG ja selle tütarettevõtete omandamisel.“. OEG ja juhtivtöötajate vahel sõlmitud lepingutes puuduvad mistahes viited või seosed kostja hagi alusel seatud hagi tagamise abinõude kohaldamisega (I kd lk 133-171, tõlked II kd lk 128-163). Eelnevast tulenevalt ei saa juhtivtöötajatele makstavat boonust pidada optsiooniks OEG põhikirja punkti 4.7 mõttes.
31.Seega ei saa tõendite pinnal kogumis lugeda tõendatuks hageja väidet, et juhtivtöötajatega sõlmitud optsioonidest loobumise kokkulepped 2018. aasta novembris ja detsembris olid tingitud hagi tagamisest ning tõid kaasa hagiavalduses märgitud kahju. Eelpool käsitletud tõenditest saab järeldada, et optsioonide lõpetamine oli seotud hageja ühinemisega, mille
tõttu ei olnud võimalik 2014.a ja 2017.a väljaantud optsioonide realiseerimine ja OEG aktsiate väljalaskmine ning pooled soovisid lõpetada optsioonilepingutest tulenevad õigused ühinemislepingus kokkulepitud tingimustel.
32.Kuna hageja ei ole tõendanud hagi tagamise tõttu varalise kahju saamist kostja tegevuse tõttu, kui ühte kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu, siis ei ole vaja enam anda hinnangut teistele kahju hüvitamise koosseisu tunnustele ja nende kohta esitatud tõenditele. Seega tuleb hagi kahju hüvitamiseks ja põhinõudest tuleneva kõrvalnõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise alates vastuhagi esitamisest 05.09.2018 kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
33.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
34.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.