Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-18-18330 senõuet;

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimenetluse kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

Viru Maakohus võttis 20.12.2018. a määrusega menetlusse K A pankrotiavalduse, kuulutas välja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Võlanõuete kaitsmise koosolek K A pankrotimenetluses toimus 25.03.2019, kus C OÜ võlanõudele täies ulatuses, s.o. 1146,53 eurot, esitas vastuväite pankrotihaldur. Haldur pöördus 29.04.2019 järelepärimisega Viru Maakohtusse, et saada informatsiooni, kas C OÜ on K A pankrotimenetluses esitanud Viru Maakohtusse hagi oma võlanõude tunnustamiseks.Viru Maakohus teatas 03.05.2019 e-kirjaga, et C OÜ ei ole esitanud Viru Maakohtusse hagi K A pankrotimenetluses. Haldur koostas jaotusettepaneku 03.05.2019, mille kohus kinnitas. Haldur esitas taotluse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Haldur teeb ettepaneku lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur leiab, et kohus võib menetlust jätkata kui võlausaldajad maksavad pankrotimenetluse katteks deposiidina ettenähtud summa. Haldur palus kohtul deposiiti määratavaks summaks määrata 1800 eurot, mis katab nii seni katmata pankrotimenetluse kulud kui ka tulevikus tehtavad kulutused. Juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu, siis lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu. Kohus tegi 07.02.2020 määruses ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele sh võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 1800 eurot hiljemalt 28.02.2020. Võlausaldajad deposiiti nõustud summat ei tasunud. Lõpparuande kohaselt: Aruanne on koostatud juhindudes Pankrotiseaduse §-st 158 lg 3.

2-18-18330 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise seisuga oli K A arvelduskontodel järgmised saldod: • Swedbank AS-is arvelduskontol nr XXX oli 36,39 eurot; • AS-is SEB Pank arvelduskontol nr XXX oli 0,24 eurot; kogumishoius nr XXX, mille saldo oli 2 eurot. Haldur edastas Swedbank AS-i avalduse, millega lubas K A deebetkaardiga välja võtta sularaha 475 eurot kuus. Seega ei kuulu kontojääk pankrotivara hulka. Eesti Töötukassa teatas 31.01.2019. a vastusega nr 7-4/19/2502, et K A on võimalik maksta vaid stipendiumi ja sõidutoetust tööturu teenustel osalemise päevade eest. Toetused makstakse arvelduskontole nr XXX Swedbank AS’is. Lisaks teatas Eesti Töötukassa, et K A ei maksta töövõimetoetust. TMS § 131 lg 1 p 5 sätestab, et sissenõuet ei saa pöörata Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Alates juulist 2019 maksab Eesti Töötukassa K A töövõimetoetust, mille arestimisele kuulunud osa 60,35 eurot on laekunud pankrotivarasse. 2) andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: • Pankrotimenetluse kulud (s.h. kulutused bürootarvetele; telefoni kasutamine ning mobiiltelefoni kasutamine võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga suhtlemiseks, arvuti kasutamine, koopiamasina kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, transpordikulud, jmt): 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 20 eurot, kokku 120 eurot (alus: Viru Maakohtu 17.12.2019.a. määrus); • Pankrotihalduri arvestatav tasu: PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna käesolevas menetluses ei ole vara, mida haldur oleks saanud müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Haldur on K A pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud arvestusega 80 eurot tunnis:

2-18-18330

2-18-18330 võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le S (reg. kood XXX), mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on kokku 1560 eurot, millest 60,35 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja ülejäänud summa 1499,65 euro ulatuses on haldurile tasumata. Vara välistamise taotlusi ja sellest tulenevaid nõudeid K A pankrotimenetluses ei ole, samuti ei ole võlgnikule makstud elatist. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: Haldurile teadaolevat müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Kuna käesolevas pankrotimenetluses ei olnud vara, siis ei saanud haldur pankrotivara valitseda. 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I ja III järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: P OÜ 1812,46 eurot; Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 199,53 eurot; C OÜ 865 eurot; O OÜ 593,12 eurot; E AS 1712,84 eurot; T OÜ 1475,88 eurot; B OÜ 662 eurot; N OÜ 490,80 eurot; B AS 614,46 eurot; O OÜ 479,24 eurot; E AS 195 eurot. 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Hagisid käesolevas menetluses esitatud ei ole ja haldur esitada ei kavatse. 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 10) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /.../ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. K A ei ole jaotusettepanekus ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväiteid esitanud. 11) Maksejõuetuse tekkimise põhjus:

2-18-18330 Vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja töötusest tulenev suutmatus tasuda võetud kohustusi. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. 12) Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. K A on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Oma avalduses on K A kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma Pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maksu- ja Tolliameti andmetel on K A perioodil 01.10.2019 kuni 30.11.2019 saanud tulu Eesti Töötukassalt oktoobris 2019 - 104 eurot (netos) ja novembris 2019 - 104 eurot (netos). PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur kutsus 25.03.2019 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.03.2019.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 10.05.2019 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Jaotusettepaneku projekti läbivaatamine ja kulude kinnitamine, 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.05.2019.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos taotlusega jaotusettepaneku kinnitamiseks). Haldur kutsus 07.01.2020 algusega kell 14.30 kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Pankrotimenetluse rahastamise ja pankrotimenetluse jätkamise otsustamine; 3. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine.) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.12.2019, kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna haldur on kolmel korral avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutusi koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine, ja ükski võlausaldaja ühestki koosolekust osa ei võtnud, siis saab teha järelduse, et võlausaldajatel puudub huvi ettepaneku tegemiseks usaldusisiku nimetamise kohta. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

13) Taotlus menetlusabi andmiseks:

2-18-18330 Nähtuvalt ülaltoodust ei ole K A pankrotimenetluses piisavalt raha, mille arvelt katta kõiki pankrotimenetluse kulusid ja pankrotihalduri tasu. PankrS § 65 lg 11 sätestab et, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. K A pankrotihaldur on taotlenud tasuks kokku 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot. K A pankrotimenetluse kulud kokku on 120 eurot. Kulud kinnitas Viru Maakohus 17.12.2019. a määrusega. Seega on pankrotimenetluse kulud ja halduri tasu kokku 1560 eurot koos käibemaksuga, millest 60,35 eurot saab hüvitada pankrotivara arvelt ja ülejäänud summa 1499,65 eurot on haldurile tasumata. Haldur taotleb K A nimel menetlusabi pankrotimenetluse kulude ja halduri tasu hüvitamiseks 1499,65 eurot. Tasust ja kuludest 476,40 eurot koos käibemaksuga on tagastamisele mittekuuluv menetlusabi ja 1023,25 eurot peab K A tagastama riigile. Pankrotihaldur palub lõpetada K A pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivaras ei ole piisavalt raha pankrotimenetlusega seotud väljamakseteks. Kinnitada pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasuks 1200 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas 240 eurot, kokku 1440 eurot ja mõista see välja OÜ-le S (reg. kood XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb. Välja mõista pankrotimenetluse kulud 60,35 eurot pankrotivara arvelt. Anda K A menetlusabi ja mõista välja riigivahenditest pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse hüvitamata kulud kokku 1499,65 eurot koos käibemaksuga. Vabastada K A pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest. Kohustada K A tasuma riigile pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulud kokku 1023,25,60 eurot koos käibemaksuga ja määrata tasumiseks tähtaeg. Vabastada Ly Müürsoo K A pankrotihalduri kohustustest. Otsustada K A kohustustest vabastamise menetluse algatamine, selle algatamisel jätta usaldusisik määramata ja kohustada K A ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Edastada kohtulahend Riigi Tugiteenuste Keskusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Vastavalt PankS § 158 lg-le 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri esitatud aruandest tulenevalt ei jätku piisavalt vahendeid massikohustuste täitmiseks ja pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 alusel. Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu.

2-18-18330 Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus et võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri. Kohus vabastab pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses ei ole piisavalt vahendeid, mille arvelt katta halduri tasu, taotleb haldur võlgniku nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks. Võlgniku nimel on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Vastavalt PankrS § 172 lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg 3 nimetatud makseid. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas ning võlausaldajad on teinud ettepaneku määrata võlgnik ise usaldusiski kohustuste täitjaks. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda PankrS § 173 sätestatust. * Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1).

2-18-18330 * Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). * Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). * Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). * Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab PankrS § 172, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab K A usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele).

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.