K. T. hagi R. R. ja M. R. vastu solidaarselt kahjuhüvitise summas 7257,26 euro ja viivise saamiseks seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 7837,84 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. T. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja I: R. R. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja II: M. R. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta K. T.i hagi R. R. ja M. R. vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud K. T.i kanda, kuid kostjatel nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.K. T. esitas Harju Maakohtusse R. R. ja M. R. vastu kahjuhüvitise nõude, mida ta korduvalt muutis/täpsustas. 03.10.2020 esitas hageja hagi tervikteksti.
2.Kohus võttis 31.01.2020 määrusega selge seisukoha hageja nõuete osas ja märkis, et kohus menetleb tsiviilasjas nr 2-19-14498 hageja nõuet kostjate vastu kahjuhüvitise summas 7257,26 euro ja viivise saamiseks seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.
9.kulutused elektrivõimsuse tõstmiseks vastavalt E AS hinnapakkumisele summas 482,40 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja koos elukaaslasega 28.09.2018 notariaalse lepinguga kostjatelt korteri xxx. Kuigi müügilepingus (p 1.11.7.) kinnitasid müüjad, et eluruumis ei ole teostatud seadusliku aluseta ümberehitusi ja lepingu esemel ei ole mingeid varjatud puudusi ega eritunnuseid (p 1.11.9), esinevad korteril järgmised puudused.
5.Köögi kraanikausi alt eritus ebameeldivat lõhna, mille põhjustas hallitus. Hageja lasi vahetada valamu torud ja eemaldas hallituse ning kandis sellega kulutusi 60 eurot.
6.Laste- ja magamistoa põrandad on ebameeldivalt jäised ja tubades on põrandate temperatuur talvel napid 10 kraadi, välisukse juures veelgi vähem. Esiku ja magamistoa põrandate temperatuur ulatub külmal ajal nullist 13 kraadini. Põrandatest õhkab külma. Korteri esiku ja magamistoa põrand oli talumatult külm, kuna seal all oli soojustamata laega kütmata kelder, kus valitseb aastaringselt umbes 4-kraadine temperatuur. Hageja lasi vana täite (ehitusprügi, kivid) eemaldada ning soojustas põrandad keldri poolt villa ja tuuletõkkega ning kandis sellega seoses kulutusi 960 eurot.
7.Korteriomandi välisuks ei pea sooja, korterist väljapoole jääva trepikoja valgus paistab korteri uksepragudest tuppa. Välisukse juures valitsevad nullilähedased või miinustemperatuurid. Tihendeid, mis oleksid viidanud soojapidavusprobleemidele, uksele pandud ei olnud. Korteri akende lähedal ja esikus on külm isegi siis, kui toas ahi köeb ja on kuum (45 kraadi) ning kõik elektrikütteseadmed on töös, sest aknad ei ole eluruumide jaoks piisavalt soojapidavad. Verandatoas on vaid veerand tundi pärast radiaatori väljalülitamist 14 kraadi sooja. Aknad ei sulgu piisavalt tihedalt ning aknapõsed on soojustamata. Hageja lasi pingutada aknaraame ja pärast seda sulguvad aknad veidi tihedamalt, kuid akna ja aknaraamide vahelt puhub tuul ikkagi siseruumidesse. Aknast puhub köögis istujale jahedat õhku peale. Aknad ja välisuks on amortiseerunud ja tuleb välja vahetada. Hinnapakkumise järgi kulub selleks 3023,86 eurot. Tuuletõkke ebapiisava paigaldamise ning näriliste võrgu puudumise tõttu pääseb välisõhk korteri välisseina alt ja aknapõskede juurest tuuletõkke taha paigutatud soojustusvillast läbi puhuma. Kõikide aknapõskede temperatuur külmal ajal on alla 10 kraadi ning umbes meetri ulatuses aknaavadest on siseseinad külmad. Välisseintes on tuuletõmbus, pistikupesadest puhub külma tuult tuppa. Hageja paigaldas hädalahendusena tuuletõkke ja villa vahele montaaživahtu. Hageja on kandnud akende reguleerimise ja montaaživahu paigaldusega seoses kulutusi 120 eurot.
8.Verandatoa radiaatorit ja põrandakütet kasutades ei saa samaaegselt muid elektriseadmeid kasutada, kuna korterisse tulev vooluvõimsus ei ole piisav (vaid 25 amprit). Vooluvõimsuse tõstmiseks tööde teostamise maksumus korteriomandi kohta on E AS hinnapakkumise järgi 482,40 eurot. E AS elektriku sõnul on optimaalne 40 amprit.
9.Kuna kostjad rajasid verandatoa trepile lillepeenra, tõstes mulla laudise vastu, on soojustusvill seal märg ja tuuletõke mädanenud ning vajab väljavahetamist. Fassaadi soojustuse paigaldamisel on ehitusvead. Soojustamata seinte ja põrandate elamistingimustele vastavusse viimisega seotud remondikulude maksumuseks on hinnapakkumise järgi 2052 eurot.
10.Enne müügitehingut tellis hageja Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ-lt hindamisakti, mille eest esitatud arve summas 129,50 eurot hüvitamist hageja taotleb. Eksperthinnangus on tuginetud puudulikele andmetele korteriomandi seisukorra ja remondivajaduse hindamisel, mistõttu on hinnang ebatäpne. Hageja taotleb kostjatelt ka eksperthinnangule tehtud kulutuse hüvitamist.
11.Hageja on proovinud korduvalt saavutada kostjatega kohtuvälist kokkulepet ja teinud kulutusi õigusteenusele summas 400 eurot, mille hüvitamist ta taotleb. Kostja vastuväited
12.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole lepingu rikkumist ja varjatud puuduste esinemist tõendanud. Seinte soojustamise ja akende paigaldamise väidetavad vead on hageja tõendamata väited. Kostjad ei vastuta nende puuduste eest, mis tekkisid pärast seda kui asi läks üle hagejale (hallitus kraanikausi all). Hageja oli mitmest asjaolust, mida hageja nimetab varjatud puuduseks, juba enne lepingu sõlmimist teadlik. Kostjad teavitasid hagejat korteri jahedatest põrandatest ja elektriarvete suurusest enne ostumüügitehingut e-kirja teel. Hageja käis enne ostulepingu sõlmimist korterit vaatamas ja pidi seega nägema korteri välisust. Kostjad elasid vaidlusaluses korteris ligi kolm aastat ning neil ei tekkinud kordagi kahtlust, et midagi oleks korteri juures valesti. Regulaarselt ahju küttes on korteris sooja 20–23 °C, seda on kinnitanud ka hageja. Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
15.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja koos elukaaslasega ostsid 28.09.2018 notariaalse lepinguga kostjatelt korteri xxx 89 000 euro eest (I kd lk 32-38). Korteri valdus anti üle 29.09.2018. Hageja kolis korterisse novembris 2018. Lepingu punktis 1.14 ja selle alapunktides ostja kinnitab, et on käinud korterit üle vaatamas ja näinud kõiki asju, esemeid ja seisukorda (I kd lk 33 pöördel). Poolte vahel on sõlmitud kehtiv ostu-müügileping.
16.Hageja leiab, et kostjad andsid üle puudustega asja. Kostjad leiavad, et müüdud korter vastas lepingutingimustele.
17.Hageja nõue koosneb erinevatest tehtud ja kavandatud puuduste kõrvaldamise tööde maksumusest, kohtuvälise menetluse õigusabikuludest ja eksperthinnangu maksumusest.
18.Hageja palub kostjatel hüvitada järgmised puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tulevikus tehtavad kulutused: soojustamata seinte ja põrandate elamistingimustele vastavusse viimisega seotud remondikulud summas 2052 eurot (I kd lk 118); akende ja välisukse vahetuse ja paigaldusega seotud kulud summas 3023,86 eurot (II kd lk 48-50). kulutused elektrivõimsuse tõstmiseks vastavalt E AS hinnapakkumisele summas 482,40 eurot (I kd lk 111-116). Lisaks palub hageja kostjatel hüvitada juba kantud järgmised kulud: kulud keldri lae soojustamisele ja tuuletõkke paigaldusele summas 960 eurot (I kd lk 110); kulud akende reguleerimisele ja montaaživahu paigaldusele summas 120 eurot (I kd lk 108); valamu veetorude vahetuse ja materjalide kulud summas 60 eurot (I kd lk 109); keldri valgustuse maksumus 30 eurot (I kd lk 119); eksperthinnangu saamise kulu 129,50 eurot (I kd lk 120); kohtuvälised õigusabikulud 400 eurot (I kd lk 12-13).
19.Riigikohus on lahendis 3-2-1-100-15 (p 21) selgitanud, et müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
20.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ostis korteri elamiseks. VÕS § 217 lg 2 p 2 ja § 77 lg 1 järgi pidid seetõttu olema tagatud elementaarsed elutingimused (vt ka nt Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 29; 19. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-12, p 23).
21.Samas lahendi nr 3-2-1-100-15, p 35 selgitab Riigikohus, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24). Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Müüja vastutust piirav kokkulepe ei vabasta teda vastutusest puuduste eest, mida ta teadis, kuid jättis ostjale avaldamata (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24). Oma vastutuse välistamiseks on müüjal parim viis ostjale eseme kõikvõimalikest puudustest või sellega seotud riskidest enne teada anda (vt ka Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 22).
22.Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud (vt Riigikohtu 26. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-07, p 13). See ei piira aga müüja vastutust müügieseme varjatud puuduste eest.
23.Seega asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostjad andsid hagejale üle puudustega asja või oli hageja puudustest teadlik enne müügilepingu sõlmimist.
24.Kohus leiab, et korteri välisukse puuduse näol ei ole tegemist varjatud puudusega. Isegi kui müügikuulutuses oli märgitud, et müüdaval korteril on ees turvauks, siis kohus leiab, et hageja oli välisukse puudusest teadlik enne müügilepingu sõlmimist, sest selles oli võimalik visuaalselt veenduda, et tegemist ei ole turvauksega. Vaidlust pole, et hageja käis enne müügilepingu sõlmimist korteriga tutvumas ja sel juhul oli tal näha ka korteri välisuks. Samal ajal oli tal võimalik ka veenduda, kui tihedalt uks sulgub või kuidas on paigaldatud uksel lukud.
25.Kohus leiab, et kraanikausi alt eritunud ebameeldiva lõhna ja seda põhjustanud hallituse probleemi puhul ei ole tegemist varjatud puudusega. 25.05.2020 kohtuistungil selgitas hageja, et korteri ülevaatamisel oli samuti tugev kanalisatsioonihais. Spetsiifiline hais kadus ära, kui hallitus kõrvaldati. Hagejal oli võimalik enne korteri ostmist pöörata kostjate tähelepanu sellele probleemile ja lasta teha haisu päritolu kindlaks ja hallitus kui selle tekke põhjustaja vajadusel kõrvaldada. Hageja ostis korteri teades, et korteris on spetsiifiline hais, kuid ei lasknud selle põhjustajat kostjatel välja selgitada.
26.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1 ning § 4 lg-te 3 ja 4 kohaselt on maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega kolmanda isiku omandis, korteriomandi kaasomandi osa esemeks. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi eset korteriühistu kaudu. Kohus leiab, et kostjad ei pea hüvitama kulutusi elektrivõimsuse tõstmiseks vaidlusaluses korteris, sest tegemist ei ole korteriomandi varjatud puudusega. Müügilepingus eraldi elektrivõimsust ei ole kokku lepitud. Elektrivõimsuse juurde ostmist elamule saab otsustada korteriühistu. E AS ja KÜ X vahel on sõlmitud võrguleping võrguühenduse läbilaskevõimega 25 amprit (I kd lk 18 ja 180 pöördel). KÜ X koosoleku protokolli p 7 järgi uuris amprite lisamise võimalusi ja sellega seotud kulutusi hageja. Protokolli kohaselt otsustati olemasoleva olukorraga leppida, kulutusi lisaamprite ostmiseks ei tehta (II kd lk 122-123).
27.Elamu välisvoodri võimalikud paigaldusvead (I kd lk 128-130) ja maja vundamendi soojustus või selle puudumine ei ole asjaoludeks, mille alusel väita, et tegemist on korteriomandi varjatud puudusega. Sarnaselt elektrivõimsuse tõstmise küsimusele kuuluvad elamu välisvoodri ja vundamendi soojustusega seotud probleemide lahendamised korteriühistu pädevusse. Lisaks leiab kohus, et nii elamu vundament kui välisvooder olid hagejale korteriga tutvumisel näha ja hageja sai nende olukorrast teadlikuks enne müügilepingu sõlmimist, tegemist ei ole korteri varjatud puudusega. Ka on kostja I enne müügilepingu sõlmimist hagejale vastanud, et vundament ei ole soojustatud (I kd lk 59).
28.Kohus leiab, et kostjad ei pea hüvitama hagejale eksperthinnangu (korteriomandi turuväärtuse hinnang) eest esitatud arvet summas 129,50 eurot (I kd lk 43-58, 120), kuna hageja kinnitusel oli eksperthinnang vajalik pangalt laenu saamiseks (I kd lk 44). Seega ei tulenenud ekspertiisi tellimise vajadus kostjate rikkumisest.
29.Kõige suurema puudusena on hageja toonud välja korteri soojapidavusprobleemi. Hageja sõnul on tubade põrandad jäised, tubades on põrandate temperatuur talvel napid 10 kraadi, välisukse juures veelgi vähem. Esiku ja magamistoa põrandate temperatuur ulatub külmal ajal nullist 13 kraadini. Põrandatest õhkab külma. Põranda all oli soojustamata laega kütmata kelder, kus valitseb aastaringselt umbes 4-kraadine temperatuur. Aknad ei ole eluruumide jaoks piisavalt soojapidavad. Aknad ei sulgu piisavalt tihedalt ning aknapõsed on soojustamata. Akna ja aknaraamide vahelt puhub tuul siseruumidesse. Aknast puhub köögis istujale jahedat õhku peale. Aknad on amortiseerunud ja tuleb välja vahetada. Kõikide aknapõskede temperatuur külmal ajal on alla 10 kraadi ning umbes meetri ulatuses aknaavadest on siseseinad külmad. Välisseintes on tuuletõmbus, pistikupesadest puhub külma tuult tuppa. Korteri välisuks ei pea sooja. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja enda tehtud fotod (I kd lk 61-66, 71-88, II kd 52-63, 127-129, 152162, 169-174). Kostjate vastuväitel on nad hagejale teatanud kirjavahetuses jahedusest. Kohtu hinnangul teadis hageja lepingu sõlmimise ajal kõnealusetest puudustest või vähemalt pidi nendest teadma. Hageja on pöördunud enne müügilepingu sõlmimist kostjate poole välislaudise soojustuse ja põrandate soojustuse küsimuses (I kd lk 59 ja 59 pöördel). Kostja I on hagejale vastanud 06.09.2020 e-kirja p 6, et seinad on soojustatud, põrandad on eelmise omaniku sõnul ka soojustatud, aga kuna vundament soojustatud ei ole ja tegu on esimese korrusega, siis on need talvel jahedad. Magamistoas ja nn verandatoas (veranda, mis on toaks ümber ehitatud), on jaheduse pärast pandud vaipkatted (I kd lk 59). Ka maakler on hagejale enne müügilepingu sõlmimist teavitanud jahedusest, sest hageja sõnul teatas maakler, et kostja II kurdab, et tal varbad külmetavad. Kohus leiab, et viidatu alusel oleks hageja saanud teha järelduse, et tegemist võib olla tavapärasest jahedamate põrandatega. Seega oli hageja teadlik enne müügilepingu sõlmimist, et elamu vundament ei ole soojustatud, korter asub esimesel korrusel ja põrandad on jahedad ning kostjad kasutavad jaheduse tõttu vaipkatteid. Kohus on seisukohal, et jäiselt külmad põrandad, külmad põrandad ja jahedad põrandad on poolte subjektiivne tunnetuslik hinnang antud olukorrale. Hageja on kirjutanud kostjatele, et korteris on temperatuur 20-23 kraadi (I kd lk 94). Kostjate hinnangul oli korteris temperatuur normaalne ka talvel, sest võimaldas käia õhema riietusega toas (II kd lk 34-37). Kohus leiab, et kuna kostjad on enne müügilepingu sõlmimist teavitanud jahedusest, siis ei saa olla tegemist korteri varjatud puudusega. Ka müügikuulutuses on märgitud, et elamu energiamärgis puudub (I kd lk 41). Hageja on kostjatele ette heitnud, et välisukse ette oli kostjatel pandud tekk, mis takistas külma sissepääsu. Kostjate sõnul oli see pandud sinna selleks, et varjata vaadet magamistuppa kui välisuks avatakse. Kohus leiab, et isegi kui tekk oli välisukse ette pandud jaheduse vähendamiseks, siis hageja oli jahedusest teadlik. Hagejale edastati enne müügilepingut ka kommunaalarved, sh elektritarbimise kohta (I kd lk 182-182f). Seega oli hageja teadlik ka elektrikulust. Hageja heidab ette ka aknapõskede jahedust ja leiab, et aknad tuleb välja vahetada. Kostjate kinnitusel teavitati aknapõskede jahedusest maaklerit, lisaks ei näita see, et aknad vajavad vahetust. Kohus leiab, et tegemist on poolte subjektiivse hinnanguga, kas aknapõsed on külmad või jahedad. Vaidlust pole, et tegemist on plastikakendega, mille olemasolus veendus hageja enne müügilepingu sõlmimist. Samuti selgitas kohus hagejale 13.08.2020 istungil, et kui hageja leiab, et aknad on valesti paigaldatud ja seetõttu ei ole toa temperatuur hageja hinnangul „normaalne“, siis sellele hinnangu andmiseks on vaja asjatundja arvamust ja hagejal tuleb vormistada nõuetekohane ekspertiisitaotlus. Hageja loobus ekspertiisist. Kohus leiab, et hageja esitatud termofotod ei tõenda, kas aknad ja välisuks on nõuetekohaselt soojapidavad või mitte. Hagejal puuduvad eriteadmised vastavate fotode tegemiseks, pole teada, mis tingimustes ja vahendiga need on tehtud, mis ilmastikuolud valitsesid fotode tegemise päeval, mis temperatuur oli toas ning järeldused, kas saadud tulemused vastavad kehtivatele nõuetele või mitte.
30.Kostjad ei pea hüvitama keldri valgustuse maksumust summas 30 eurot (I kd lk 119), sest tegemist ei ole korteri varjatud puudusega. Hagejad eemaldasid lambid keldrist omavoliliselt ja hageja selgitas 13.08.2020 kohtuistungil, et korteriühistu juhatuse esimees nõudis lampide tagasipanekut (II kd lk 177 pöördel). Seega ei ole korteri puudusega, mille kostjad peaks hüvitama.
31.Kohus tuvastas, et hageja on pöördunud menetlusväliselt OÜ H poole, kes tegi kostjatele 03.05.2019 kirja ühes hagihoiatusega (I kd lk 99-102). Hageja selgitas kohtule, et nimetatud kirja eest esitati talle arve summas 400 eurot (I kd lk 12-13). Kohus tuvastas, et kostjad on menetlusväliselt õigusbüroo sekkumiseta ja ka kohtumenetluses pakkunud hagejale korduvalt kompromissi, sh 25.05.2020 istungil summas 2200 eurot (I kd lk 89-96, 97-98, 103-104, 105107; II kd lk 164 pöördel). Hageja on kostjate erinevatest kompromissipakkumistest aga keeldunud. Kohus nõustub, et hagejal puudus vajadus pöörduda õigusabi saamiseks menetlusväliselt OÜ H poole, kuna kostjad on hagejale menetlusväliselt vastanud ja on püüdnud leida kompromissi. Kohus nõustub, et hageja saanuks ka ise teha hagihoiatuse ja õigusabikulu vältida või pöörduda koheselt kohtusse, kui tema hinnangul kostjate pakutud lahendused teda ei rahuldanud. Hageja on põhjendamatult tekitanud sellega endale õigusabikulusid ja seda ei pea kostjad hüvitama. Lisaks on kohus seisukohal, et kuivõrd kohus ei tuvastanud korteril varjatud puuduseid, siis puudus vajadus kostjate poole pöördumiseks ja puudub alus viidatud õigusabikulude kostjatelt väljamõistmiseks.
32.Kohus ei ole antud tsiviilasjas võtnud menetlusse näriliste tekitatud kahjustustega seotud nõuet, mistõttu jätab kohus vastavad väited ja tõendid tähelepanuta (I kd lk 67, 68). Asjaolu, et kostja M. R. on alates 07.01.2018 korteriühistu juhatuse liige, ei tõenda vaidlusaluse korteri varjatud puuduseid (tõend I kd lk 11). Hageja ei ole verandatoa trepiga seonduvalt nõuet esitanud, mistõttu jätab kohus vastavad väited ja tõendid tähelepanuta (I kd lk 70). Hageja ei ole esitanud nõuet seoses võimalike halbade naabritega, mistõttu jätab kohus hageja sellekohased väited ja tõendid tähelepanuta. Samuti ei ole hageja esitanud nõuet seoses lekkiva katusega, mistõttu jätab kohus vastavad väited tähelepanuta.
33.Kõike eeltoodutut arvesse võttes jätab kohus hagi rahuldamata.
34.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostjatel menetluskulud puuduvad.