Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2020. a, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-14-51597 A. M.i kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Taotlus võlgniku kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks Võlgnik/usaldusisik: A. M. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx); Võlausaldajad/puudutatud isikud:
Menetlusosalised ja nende esindajad
BIGBANK AS (esindaja [email protected]);
E.
A.,
e-post
Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu (e-post [email protected]); Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (esindaja D. K., e-post xxx); Tallinna Kohtutäitur [email protected])
Kaire
Põlts
(e-post
Resolutsioon
15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 13.10.2014. a määrusega kuulutati välja A. M.i pankrot. 23.11.2015. a lõpetas kohus A. M.i pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikul on täitmata kohustused võlausaldajate ees alljärgnevalt: BIGBANK AS summas 3 925,71 eurot Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu summas 172,18 eurot Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 2 604,71 eurot Tallinna Kohtutäitur Kaire Põlts 138,14 eurot Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 17.11.2020. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud, kuid esitasid kirjalikud seisukohad (II kd tl 95, 100). Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Bigbank AS vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu, võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud piisava hoolikusega. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on A. M. täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud aruandlust (II kd tl 10, 17, 58, 76). Arvestades igakuise sissetuleku suurust (700- 750 eurot bruto), ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnikul puudus realiseeritav vara pankrotimenetluses, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg 1. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.2019. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud.
2 PankrS § 175 lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 16.05.2018. a ja 17.11.2020. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on esitanud tõendid selle kohta, et on perioodil 11.12.2009-02.05.2010, 02.01.201223.01.2012, 28.6.2012-28.07.202, 16.10.2015-29.5.2016, 7-7-2016-03.09.2016 olnud töötuna arvel (tl 53). Võlgnik on tööd otsinud (II kd tl 57). Võlgnik töötas perioodil 06.06.2019 – 20.09.2019 Soomes ehitustöödel töötasuga 750 eurot (bruto) (II kd tl 76). Perioodil 20.11.2019. a kuni 10.01.2020 töötas võlgnik X OÜ-s. Kokkulepitud töötasu 700 eurot kuus jättis tööandja maksmata. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise kohta. Kohus leiab, et võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku puudumine. Võlgnik on selgitanud, et hetkel on ta töötu. Võlgnik elab koos abikaasaga viimase vanemate juures, kes aitavad igapäevaste kulude kandmisel. Võlgnik ei ole mingit üüritulu saanud, summa on aruandesse ekslikult sattunud. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub A. M.i taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 174 lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.