25. november 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-20-10284
Tsiviilasi
H.J. hagiavaldus mõistmiseks
Tsiviilasja hind
5200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H.J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik
J.M.
vastu
võlgnevuse
välja
Kostja: J.M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht:xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Rahuldada osaliselt H.J. hagi J.M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Välja mõista J.M.lt H.J. kasuks võlgnevus summas 5000 eurot.
Jätta H.J. hagi J.M.lt võlgnevuse summas 200 eurot välja mõistmiseks rahuldamata.
Kohtuotsuse jõustumisel välja maksta J.M. poolt kohtu deposiiti 15.10.2020 kantud 5000 eurot H.J. arvelduskontole nr EExxx(SEB Pank AS).
Tühistada Pärnu Maakohtu 02. oktoober 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millisega seati J.M.le (M.) kuuluvale korteriomandile nr x (registriosa nr xxxxxxx) asukohaga xxx esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek H.J. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks hüpoteegisummaga 5200,00 eurot.
Resolutsiooni punktis 5 märgitud hüpoteegi omandab J.M. (isikukood xxxxxxxxxxx). Kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust tuleb omanikul esitada avaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale
Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 330 eurot ning mõista H.J.lt J.M. kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on H.J. kohustatud tasuma J.M.le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
1.1.H.J. (hageja) esitas 16.07.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse J.M. (kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste tasumise nõudes koos hagi tagamise taotlusega. Hageja 23.07.2020 ja 28.09.2020 täiendas hagiavaldust selliselt, et kohus mõistaks kostjalt välja põhivõlgnevuse 5200 eurot ja menetluses kantud menetluskulud.
1.2.Esitatud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja 04.10.2017 suuliselt laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 6000 eurot eluaseme ostuks. Kostja soetas korteriomandi 11.10.2017. Antud asjaolude tõendamiseks esitas hageja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number xxxxxxx väljatrüki (tl 10-16), 05.10.2017 maksekorraldusega nr 241 summas 4000 eurot (tl 17), 06.10.2017 maksekorralduse nr 242 summas 2000 eurot (tl 18).
1.3.Hageja laenas kostjale täiendavalt 200 eurot 04.06.2018 korteri remondikulude katmiseks. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja 04.06.2018 maksekorralduse nr 331 summas 200 eurot (tl 19).
1.4.Kostja ei hakanud laenu tagasi maksma ning 09.08.2019 esitas hageja kostjale avalduse laenulepingu lõpetamiseks ja üleantud laenu tagastamiseks (tl 20-21). Alates 10.10.2019 alustas kostja laenu tagastama igakuiste maksetega summas 100 eurot. Kostja on hagejale tagastanud hagi esitamise seisuga kokku 1000 eurot. Pooltel ei ole kokkulepet laenu tagastamiseks osamaksetena.
1.5.Hageja tegi kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja hüvitab hagejale pool riigilõivust ja esindajakulud summas 300 eurot. Hageja on kompromissi korras nõus loobuma ka täiendavast viivisenõudest. Hageja ei võta õigeks kostja väidet, et hageja oleks mingilgi viisil aktsepteerinud kostja poolset laenu tagastamist osade kaupa 50 kalendrikuu jooksul. Kostja on kohtumenetluse ajal endale kuulunud ja vaidlusega seotud korteriomandi võõrandanud, ostes saadud rahaliste vahendite eest endale sõiduki, kuid on jätnud laenu
2(6)
Tsiviilasi nr 2-20-10284 tagastamata, seega kasutas kostja enda vabu rahalisi vahendeid hoopis muul eesmärgil ning see asjaolu teeks käesolevas asjas kohtukulude jätmise hageja kanda ebaõiglaseks.
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja vastuses hagile võtab omaks, et 04.10.2017 sõlmisid hageja ja kostja suulise laenulepingu, mille kohaselt laenas kostja hagejale 6000 eurot ja 04.06.2018 veel 200 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab hagejale laenu pärast kostjale kuuluva xxx asuva korteromandi müüki.
2.2.Kostja ei vaidle vastu ka asjaolule, et hageja ütles 09.08.2019 avaldusega laenulepingu üles ja nõudis laenu tagastamist. Kuivõrd kostjal puudusid laenu tagastamiseks vahendid tegi kostja ettepaneku tagastada laen ositi ning alates 10.10.2019 on kostja tagastanud laenu igakuiste maksetega kokku 1200 eurot. Laenu tagastamist soovib kostja tõendada pangakonto väljavõtetega (tl 71-72).
2.3.Kostja tegi hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kostja tasub hagejale oktoobris 2020 laenu 2000 eurot, novembris 2020 summas 1500 eurot ja detsembris 2020 summas 1500 eurot. Hagivastuse esitamise ajaks hageja kostja ettepanekule ei vastanud ega teinud ka omapoolset ettepanekut asja lahendamiseks kompromissiga.
2.4.Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kostja ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, sest on täitnud lubadust tagastada laen hagejale pärast xxxx linnas asuva korteriomandi müüki. Kostja on teinud pingutusi korteriomandi müügiks, kuid sellest hoolimata ei ole kostjal õnnestunud hagiavalduse esitamise ajaks korterit müüa, mistõttu täitis kostja laenu tagastamise kohustust 18.09.2019 hagejale edastatud vastuse punktis 3 nimetatud viisil ositi. Kostja ei ole rikkunud lepingut ega põhjustanud oma tegevusega korteriomandi müügi viibimist, mistõttu ei ole kostja andnud põhjust laenulepingu ülesütlemiseks ja kohtusse pöördumiseks. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Kohus määrab hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel on sõlmitud suuline laenuleping ning hageja on andnud kostjale laenu kokku summas 6200 eurot. Hageja väidab, et kostja võlgnevus on summas 5200 eurot, kostja on 15.10.2020 vastuses õigeks võtnud 5000 eurot (tl 65-68).
6.Hageja on 28.09.2020 hagiavalduses palunud mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse katteks 5200 eurot (tl 45). Kostja esitas pangakonto väljavõtted, millisest nähtub, et periood 01.10.2019-30.09.2020 on kostja tasunud hagejale laenu tagasimakseid kokku summas 1200 eurot (tl 71-72). Viimane tagasimakse on tehtud 11.09.2020 (tl 71). Kohus tuvastab, et kostja võlgnevus suulise laenulepingu alusel hageja ees on seisuga 28.09.2020 3(6)
Tsiviilasi nr 2-20-10284 summas 5000 eurot. Märgitust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt summas 5000 eurot. Võlgnevuse 200 euro sissenõudes jääb hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul kannab hageja riisikot, et ta puuduste kõrvaldamise menetluses enne hagi menetlusse võtmist ei kontrolli võlgnevuse tegelikku suurust. Hagi tagamise tühistamine
7.Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 tuleb kohtul lahendada rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
8.Pärnu Maakohus 02.10.2020 määrusega rahuldas hagi tagamise avalduse ja seadis kinnistusraamatus kostjale kuuluvale korteriomandile nr x xxx (registriosa nr xxxxxxx) esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks hüpoteegisummaga 5200,00 eurot (tl 52-56). Kohtulik hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 07.10.2020 (tl 63-64).
8.1.Kohus selgitas, et kostja avalduse alusel kohus tühistab hagi tagamise abinõu ja asendab selle raha maksmisega või pangagarantiiga, kui kostja tasub või tema eest tasutakse kohtu deposiiti 5200,00 eurot või esitatakse kohtule samas summas pangagarantii.
10.TsMS § 386 lg 2 sätestab, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kostja sõnaselget taotlust hagi tagamise abinõu asendamiseks raha maksmisega ja hagi tagamise abinõu tühistamiseks ei esitanud, kuid on viidanud 02.10.2020 määruse täitmisele. Kohus tõlgendab kostja poolt 5000 euro tasumist kohtu poolt näidatud pangakontole tagatise pakkumisena eesmärgil tühistada hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek). Kuna kohus tuvastas asjas kostja võlgnevuse summas 5000 eurot ning kostja on märgitud suuruses kohtu deposiiti raha maksnud, on mõistlik ja menetlusökonoomiline hagi tagamise abinõu kohtuotsusega tühistada. Hagi tagamise tühistamise korral omandab TsMS § 388 lg 6 kohaselt hüpoteegi kinnisasja omanik. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotuse eesmärk on saavutada ka selles osas õiglane lahendus vastavalt menetluse kui terviku tulemusele. Kohus võib kohtukulud ja kohtuvälised kulud jaotada erinevalt (Riigikohtu 31. mai 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 18 teine lõik). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on õige jätta menetluskulud hageja kanda.
12.Kohus rahuldas hagi osaliselt tulenevalt kostja omaksvõtust laenulepingu sõlmimise kohta. Kostja tasus menetluses kohtu deposiiti ka summa, milline vastas kostja õigeksvõtu suurusele ning millises suuruses kohus võlgnevuse tuvastas ja hagi rahuldas. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
13.Poolte vahel on vaidlus seonduvalt menetluskulude kandmisega selles, millal oli kostjal laenu tagastamise tähtaeg ja kas pooltel oli kokkulepe laenu ositi tagastamiseks. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu laenuleping VÕS § 398 lg 1 mõistes. Kostja on seisukohal, et kuna poolte vahel oli laenu tagastamine seotud kostjale kuuluva korteriomandi 4(6)
Tsiviilasi nr 2-20-10284 võõrandamisest saadava tuluga, ei ole kostja laenulepingut rikkunud ega põhjustanud hageja kohtusse pöördumist.
14.Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja viide Riigikohtu 21.04.2009 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09 käesolevas asjas seoses laenulepingu tähtajatusega ei kohaldu, kuna viidatud asjas oli laenulepingu tagastamiseks kokkulepitud tingimus möödunud (dividendide arvelt kolme majandusaasta jooksul) ja puudus uus kokkulepe laenu tagastamise tähtaja kohta, käesolevas asjas aga ei ole tingimus laenu tagastamiseks (xxxx linnas asuv korteri müük) saabunud. TsÜS § 136 lg 1 lubab tähtpäeva saabumise määrata ka sündmusega. Kohtu hinnangul oleks kostja andnud põhjust hagi esitamiseks siis, kui kostja oleks ka pärast korteriomandi võõrandamist jätkanud laenu tagastamist osamaksetena. Hageja on küll avaldanud, et kostja on vaidlusega seotud korteriomandi võõrandanud ja ostnud saadud rahaliste vahendite eest endale sõiduki (tl 80), kuid asjas esitatud dokumentidest seda ei nähtu. Hagi esitamise (tl 22-25), enne hagi menetluse võtmist (tl 51) ja kohtuliku hüpoteegi kinnistusraamatusse sisse kandmise ajal oli vaidlusaluse korteriomandi omanikuks kinnistusraamatu andmetel kostja (tl 63). Kostja hageja väidet korteri võõrandamise ja sellest saadud tulust sõiduki omandamise kohta omaks võtnud ei ole (tl 85). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulud hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga summas 330,00 eurot. Hageja kostja menetluskulude kohta seisukohta esitanud ei ole. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu hagiavaldusega tutvumise, hagile vastuse koostamise, hageja vastusega tutvumise ja sellele kostja seisukoha koostamise ning menetluskulude nimekirja koostamise eest kokku 2 tunni ja 45 minuti ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes põhjendatud ja vajalik ajakulu. Advokaadibüroo tunnitasu 100 eurot + käibemaks on põhjendatud (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud tsiviilasja nr 2-20-10284 menetluses ja ka seda, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodu alusel kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele 2,75 tunni eest täies ulatuses summas 330 eurot (2,75h x 100€ + 20%km).
17.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotlusel kohus kohustab hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
18.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 500 eurot (475 + 25). Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasja hinnaks 5200 eurot. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagiavalduse esitamisel, mille tsiviilasja hind on kuni 6000 eurot tasuda riigilõivu 425 eurot. RLS § 59 lg 17 kohaselt hagi tagamise taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 25 eurot enam (475 + 25 – 425 – 50). TsMS § 150 lg 1 p1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud 5(6)
Tsiviilasi nr 2-20-10284 osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Märgitust tulenevalt tuleb riigilõivu tagastamise taotlus esitada enne 31.12.2022. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.