Tele2 Eesti Aktsiaseltsi hagi P P (P ) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Tele2 Eesti Aktsiaselts (registrikood 10069046, asukoht Valukoja 8/1, Tallinn 11415), lepingulised esindajad Katrin Borman, vandeadvokaat Carri Ginter, vandeadvokaat Maria Pihlak; Kostja: P P (isikukood xxxx, e-post: xxxx). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tele2 Eesti Aktsiaseltsi hagi P P vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.
2.Kohustada P P 10 päeva jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõiged väited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu xxx OÜ ees edastades peatoimetaja ja üldinfo e-posti aadressidele xxxx ja xxxx teate sõnastuses: „P P AVALDAS TELE2 KOHTA VALEANDMEID. Avaldasin 30.03.2019 xxxx saates „xxxx“ Tele2 kohta järgnevad väited: Tele2 on ühe teenuse ettevõte; Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa. Need väited on valed.“
3.Kohustada P P 10 päeva jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist taotlema omal kulul xxxx OÜ poolt ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate avaldamist veebilehel xxxx 01.04.2019 avaldatud vaidlusaluse artikli juures sõnastuses: „P P AVALDAS TELE2 KOHTA VALEANDMEID. 30.03.2019 xxxx saates „xxxx“ avaldas P P järgmised Tele2 kohta käivad väited: Tele2 on ühe teenuse ettevõte; Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa. Need väited on valed.“ Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Rahuldada Tele2 Eesti Aktsiaseltsi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista P Plt välja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud 3406,13 eurot (sh 3104,01 eurot lepingulise esindaja kulud, 300 eurot riigilõiv, 2 eurot asja läbivaatamise kulu ja 0,12 eurot kohtuväline kulu).
7.Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb P Pl hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3406,13 eurot) tasuda Tele2 Eesti Aktsiaseltsile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Jätta rahuldamata Tele2 Eesti Aktsiaseltsi väljamõistmiseks summas 494,47 eurot.
avaldus
menetluskulude
P
Plt
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Tele2 Eesti Aktsiaselts (hageja) esitas 07.05.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse P P (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt andis kostja 30.03.2019 intervjuu Xxxx OÜ raadiosaates „Xxxx“. Saate minutitel 22:55-24:33 ja 27:19-27:37 kommenteeris kostja hageja tegevust Eesti telekommunikatsiooni turul. Kostja avaldas saates väiteid selle kohta, et hageja on „ühe teenuse ettevõte“ ja ta „ei saa enam sellisena edasi minna“. Intervjuu alusel avaldati 01.04.2019 Xxxx OÜ veebilehel xxxx artikkel „P P : Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“. Artikkel algab järgmise sissejuhatava osaga: „Mobiilsideoperaator Tele2 on tänapäeva maailmas ajale jalgu jäänud ning vaid ühe teenuse ettevõttena enam sellisena edasi minna ei saa, ütles praegune Xxxx juht, omal ajal Tele2 eelkäija Q GSMi rajamise juures olnud P P raadiosaates Xxxx.“ Kostja nime sisestamisel Google otsingumootorisse ilmub nimetatud artikkel teise lugemissoovitusena, mis kinnitab, et tegemist on populaarse artikliga. Väide, et hageja ühe teenuse ettevõttena enam edasi minna ei saa, on liitväide, mis sisaldab kahte faktiväidet. Esiteks on kontrollitav ja tõendatav asjaolu, kas hageja pakub ainult ühte teenust (sideteenus mobiiltelefonidele ja lauatelefonidele). Hageja pakub tegelikkuses enda klientidele mitmeid erinevaid teenuseid. Hageja kodulehelt nähtub selgelt, et ta pakub teenuseid erakliendile, ettevõtjale ja lisaks ka erilahendusi. Hageja pakub mobiil- ja andmesideteenuseid Eestis ligi 500 000 kliendile. Lisaks kuulub hageja tegevusvaldkonda kõrgkäideldavate sidelahenduste osutamine riigi- ja erasektorile, andmeside transmissiooni pakkumine operaatoritele, andmekeskustele, sisuteenuste osutajatele, pankadele ja teistele suurematele äriklientidele. 2017. aastal laiendas hageja enda teenuste nimekirja lahendustega, mis on laiemale üldsusele hästi teda, nt Spotify muusika voogedastusteenuse vahendamine ja teleteenuse pakkumine koostöös Viasatiga. Teiseks on vale väide, et hageja ei saa senisel kujul enda tegevust jätkata. Saate kuulajale ja artikli lugejale jäetakse mulje, justkui on hageja sunnitud enda tegevust lõpetama. Tegelikkuses on hageja puhul tegemist eduka eesti ettevõttega, kelle majandustulemused kinnitavad võimekust teenindada kliente ka tulevikus. 2017. aastal ulatus hageja müügitulu 76,0 miljoni euroni, kasvades aasta varasema perioodiga võrreldes 5 %. Ettevõtte EBITDA ehk kulumieelne ärikasum jäi võrreldes eelmise aastaga samale tasemele, ulatudes 16,2 miljoni euroni. Järelikult võimaldab Tele2 ärimudel jätkata tegevust ka tulevikus. Xxxx OÜ raadiosaade „Xxxx“ on ebaõigete faktiväidete esmaseks avaldamise kohaks. „Xxxx“ puhul on tegemist Eesti populaarse raadiosaatega, mille 30.03.2019 saadet on Soundcloud vahendusel kuulatud hagi esitamise seisuga 305 korda. Saates avaldatud valeväited leidsid kajastamist ka
trükikujul Xxxx OÜ veebiportaalis avaldatavas väljaandes „xxxx“ aadressil xxxx. Teiste väljaannete hulgas avaldati saatele järgnevalt samasisulised artiklid edasiviitena uudisteportaalides xxxx ja xxxx. Hageja palub kohtul kohustada P P 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu Xxxx OÜ ees edastades peatoimetaja ja üldinfo e-posti aadressidele xxxx ja xxxx teate sõnastuses: „P P AVALDAS TELE2 KOHTA VALEANDMEID. Avaldasin 01.04.2019 xxxx saates „Xxxx“ Tele2 kohta järgnevad väited: Tele2 on ühe teenuse ettevõte; Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa. Need väited on valed.“ Lisaks palub hageja kohtul kohustada P P 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist taotlema omal kulul Xxxx OÜ poolt ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate avaldamist veebilehel xxxx 01.04.2019 avaldatud vaidlusaluse artikli juures sõnastuses: „P P AVALDAS TELE2 KOHTA VALEANDMEID. 01.04.2019 xxxx saates „Xxxx“ avaldas P P järgmised Tele2 kohta käivad väited: Tele2 on ühe teenuse ettevõte; Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa. Need väited on valed.“ Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et tema poolt saates esitatut tuleb vaadata intervjuu kontekstis ning hageja on kostja poolt saates esitatut valesti tõlgendanud. Hageja on kontekstist pahatahtlikult välja rebinud kostja poolt saates antud intervjuus esitatud üksikud laused/tsitaadid, jättes arvestamata kogu kostja poolt saates esitatu terviksisu ja konteksti. Kostja poolt saates esitatu puhul oli selgelt tegemist kostja enda subjektiivse hinnanguga so väärtushinnangutega sideettevõtete tulevikuperspektiivide suhtes. 30.03.2019 avaldatud saate „Xxxx“ pealkiri on „P P räägib, miks tema arvates Eesti 5G-d täitsa valesti teeb“. Juba saate pealkiri tõendab fakti, et saade oli keskendunud kostja arvamustele, hinnangutele ning saates ei avaldanud kostja arvamust mitte üksnes hageja, vaid üldistatult ka Eesti sideteenuste jaeturul tegutsevate ettevõtjate tegevuste ja tulevikuperspektiivide suhtes. Saade ei keskendunud üksnes hageja tegevuse ja strateegiate arvustamisele. Saates rääkis kostja enda ning temaga seotud ettevõtete varasemast ja praegusest tegevusest sideteenuste osutamise vallas ning andis saatejuhi küsimuse peale enda hinnangu üldiselt sideteenuste pakkujate tegevusele ning võimalikele tulevikustrateegiatele üldiselt sideteenuste turul. Vale on hageja väide, et kostja oleks saates andnud hinnangu kogu hageja tegevusvaldkondadele, justkui hageja oleks vaid „ühte teenust“ pakkuv ettevõte. Kostja pidas viidatud sõnastusega silmas seda, et sideettevõtjatel, kes jäävad jaeteenuste turul pakkuma sideteenuseid (nt mobiilside) olukorras, kus tema otsesed konkurendid samal turul on laiendanud oma tooteportfelli teistesse valdkondadesse, näiteks televisiooniteenuste või IT-teenuste valdkondadesse, võib olla lähitulevikus väga keeruline säilitada turul senist konkurentsivõimet. Nimetatu on laialt levinud trend nii maailmas kui ka Eestis. Kostja pidas saates esitatuna silmas Eesti sideteenuste jaeturul toimuvat, so lõppkasutajatele pakutavate teenuste turgu, mitte hulgiteenuste turul toimuvat (so teistele operaatoritele ja sideteenuste osutajatele pakutavaid teenuseid). See, kas kohaliku sideoperaatori emaettevõte mujal riigis omab laiemat strateegiat või tooteportfelli, ei suurenda kohaliku operaatori konkurentsivõimet kohalikul turul. Üldsusele on teada ja on kontrollitav tõsiasi, et hageja konkurendid nagu Telia Eesti AS xxxx AS pakuvad jaemüügiturul enda klientidele pakettidena komplektteenuseid sellisena, millisena hageja neid ei paku. Seega võib järeldada, et ka hagejal (sarnaselt teiste selliste ettevõttega) võib olla keeruline konkureerida xxxx ja Teliaga, kes jaeteenuste turul pakuvad erinevaid teenuseid ja kes saavad ning on pannud ühte teenuspaketti nii lairiba-, televisiooni- kui IT-teenuse jne (näiteks „Telia Üks“ pakett). Kostja ei avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja poolt saates esitatu ei olnud ebakohane ega hageja mainet kahjustav. Kostja oli kontrollinud hinnangute andmisel nende tõeväärtust (tegelikkusele vastavust). Saates esitas kostja omapoolse hinnangu sideettevõtete tegevusele ja strateegiatele tulevikus üldiselt, väites, et tema arvates on oluline, milliseid teenuseid ja lisandväärtusi ettevõte pakub ning juhul, kui ettevõte pakub mobiilsideteenuste vallas samu st samal platvormil põhinevaid sideteenuseid või teiste ettevõtetega sarnaseid lahendusi (vastavalt artiklis ja saates esitatule nö: „juhul kui kaup on sama so põhineb samal platvormil“) ja mida turg peab iseenesestmõistetavaks (so commodityiks ingl.k tarbeese,
tavakaup) lisandväärtusi juurde pakkumata, ei ole võimalik enam teiste ettevõtetega erilist konkurentsieelist omada ning seetõttu andis kostja hinnangu, et selliselt sellised ettevõtted edasi minna ei saa. Saates ütles kostja: „see, mis neid siia tõi, ei vii edasi“. Kui võrrelda saates kostja poolt esitatut ja sellele tuginedes Xxxx OÜ poolt koostatud artiklit, mis avaldati veebilehel xxxx, ilmneb asjaolu, et artikkel kajastab kostja poolt saates esitatut osaliselt vääralt. Artikli pealkiri on: „Tele2 sellisel kujul enam jätkata ei saa“ ning artikkel algab lausega: „Mobiilioperaator Tele2 on tänapäeva maailmas ajale jalgu jäänud ning vaid ühe teenuse ettevõttena enam sellisena edasi minna ei saa“. Artikkel on kostja poolt saates esitatut valesti refereerinud. Kostja ei ole saates öelnud, et konkreetselt hageja ei saa sellisel kujul enam jätkata või konkreetselt hageja tegevus on ajale jalgu jäänud. Artikli koostamise, refereerimise ja veebilehel avaldamise eest vastutab Xxxx OÜ, kelle hallataval veebilehel on ka nimetatud artikkel avaldatud. Kuna kostja ei ole artiklit refereerinud ega koostanud ning artikli refereerimise, koostamise ja veebilehel avaldamise eest kostja ei vastuta ja kostjal puuduvad mh võimalused selliste toimingute teostamiseks ning paranduste tegemine artiklisse on Xxxx OÜ kohustus, peab hageja soovi korral valesti kostja juttu refereerinud artikli parandamiseks esitama nõude Xxxx OÜ-le ning mitte kostjale. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse käik
3.14.05.2019 kohtumäärusega võttis kohus Tele2 Eesti Aktsiaseltsi hagi P P vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes menetlusse.
4.23.10.2020 kohtumääruses andis kohus pooltele lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähataja kuni 02.11.2020 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja hiljemalt 05.11.2020. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 25.11.2020. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldas kostja 30.03.2019 intervjuus Xxxx OÜ raadiosaates „Xxxx“ kostja poolt avaldatud väited: „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“; „Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“. Avaldatud väited loovad kogumis saate kuulajale ja artikli lugejale mulje, et hageja põhitegevuseks on ainult ühe teenuse (mobiilside) pakkumine ning sellisena hageja tulevikus enda äritegevust jätkata ei saa. Saates avaldatud valeväited leidsid kajastamist trükikujul ka Xxxx OÜ veebiportaalis avaldatavas väljaandes „xxxx“ aadressil xxxx. Seejärel levisid saates kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ka 01.04.2019 veebiportaalis xxxx ja veebiportaalis xxxx. Hageja on seisukohal, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid.
7.Hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama 30.03.2019 (hageja nõuetes ekslikult märgitud 01.04.2019) intervjuus Xxxx OÜ raadiosaates „Xxxx“ kostja poolt saates järelduvalt avaldatud väited „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“ ja „Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“. Hageja palub kohtul kohustada P P 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu Xxxx OÜ ees ja taotlema omal kulul Xxxx OÜ-lt ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate avaldamist veebilehel xxxx 01.04.2019 avaldatud vaidlusaluse artikli juures.
8.Poolte vahel on vaidlus juriidilise isiku kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude esitamine kostja vastu kõne alla tulla VÕS § 1047 lg 4 alusel. Sealjuures ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 14). Hageja nõudele seonduvalt 01.04.2019 Xxxx OÜ poolt veebiportaalis xxxx artikli avaldamisega võib hagi rahuldamise alusena kohaldada lisaks VÕS § 1055 lg 1, mille eeldusena tuleb kohtul tuvastada
kostja teo õigusvastasus VÕS § 1047 lg 2 ja VÕS § 1045 lg 1 p 6 alusel.
9.30.04.2019 helisalvestise (hagiavalduse lisa 3 Xxxx helisalvestis mp3 fail) alusel on kohus tuvastanud, et kostja andis 30.03.2019 Xxxx OÜ raadiosaates „Xxxx“ intervjuu sideteenuseid osutavate ettevõtete äristrateegiate ja tulevikuperspektiivide teemal, nimetatu üle poolte vahel vaidlus puudub. 30.03.2019 raadiosaadet on Soundcloud vahendusel kuulatud hagi esitamise seisuga 305 korda (tl 30). Intervjuu andmete alusel avaldas 01.04.2019 Xxxx OÜ veebiportaalis xxxx artikli pealkirjaga „ P P : Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“ (tl 9-10). Kostja on xxxx OÜ juhatuse aseesimees ja tegevdirektor (tl 8), tema nime Google otsingumootorisse sisestamisel ilmub vaidlusalune artikkel teise lugemissoovitusena (tl 11). Lisaks levis saates kostja avaldatud informatsioon ka 01.04.2019 veebiportaalis xxxx (tl 12) ja veebiportaalis xxxx (tl 13).
10.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: 1) kas kostja 30.03.2019 Xxxx OÜ raadiosaates „Xxxx“ antud intervjuus vaidlusaluse avaldatud info puhul on tegemist faktiväidete või väärtushinnangutega; 2) kas vaidlusaluse intervjuu kontekstist saab järeldada, et jutt on konkreetselt hagejast; 3) kas kostja vastutab Xxxx OÜ poolt veebilehel xxxx 01.04.2019 avaldatud vaidlusaluse artikli sisu eest.
11.Kohus on seisukohal, et tsiviilasja lahendamisel tuleb eristada kostja poolt 30.03.2019 Xxxx OÜ raadiosaates „Xxxx“ intervjuus avaldatut ja selle intervjuu pinnalt 01.04.2019 artiklis avaldatud intervjuu sisu kokkuvõtet, milles ajakirjanik on esitanud omapoolse arusaama ja tõlgenduse intervjuus avaldatud informatsioonist.
12.VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17).
13.Antud juhul vaidlevad pooled, kas vaidlusaluse intervjuu kontekstist saab järeldada, et jutt on konkreetselt hagejast. Hageja on seisukohal, et kostja on intervjuu käigus avaldanud vaidlusaluse informatsiooni Tele2 kohta suunatult. Hageja on seisukohal, et hagi aluseks olevat intervjuud tuleb kuulata alates intervjuu minutist 16:47, kui saatejuht küsib kostjalt: „Kuidas see tänapäeval nii selline, noh, irooniline olukord on tekkinud, et nüüd see õnnetu Tele2 on ainuke, kellel siis ei ole seda võrku ja mõnes mõttes ma arvan, et see ikkagi piirab neid täna?“ Kostja on seisukohal, et ta ei ole saates öelnud, et konkreetselt hageja ei saa sellisel kujul enam jätkata või konkreetselt hageja tegevus on ajale jalgu jäänud või hageja on ühe teenuse ettevõte. Hagi aluseks oleva saate kuulamist ei tule alustada minutist 16:47, kuna sealt alates räägib kostja pigem enda kogemustest ja ajaloost sideteenuste turul ning mitte neist asjaoludest, millel hagi ja hageja väited ja nõuded põhinevad, vaid alates saate minutest 22:22, kus saatejuht esitab kostjale küsimuse: „Kui sa nimetasid Tele2 ja Bitet, kas sul on üldse tunne, et need operaatorid mahuvad täna turule ära?“ Saate
helisalvestist edasi kuulates on ilmselge, et kostja esitab enda isikliku hinnangu üldistatult sideettevõtjate osas, kes pakuvad mobiilsideteenuseid. Tegemist ei olnud konkreetselt vaid Tele2 puudutava teemakäsitlusega, vaid kostja arendas teemat sideettevõtjate ja sideturu osas üldisemalt ning saate eesmärgiks oli, nagu saate pealkirigi ütleb, hinnangu andmine sellele, mida Eesti 5G osas sh Eesti sideettevõtjad üldisemalt 5G osas valesti teevad. Kohus on Xxxx helisalvestise 0:47 kuni 27:37 alusel tuvastanud, et stuudios oli kostja (Xxxx asutaja ja tegevjuht, tl 8). Saate sissejuhatuse kohaselt meenutas kostja ajakirjanikule vastuste esitamise käigus 1990-aastatel mobiilsideteenuse arenemise aegu, samuti käsitleti intervjuus aktuaalseid interneti- ja mobiilsideteenuse osutamise teemasid ning nendega seotud ettevõtete ärimudelite tulevikuperspektiive. Teema pealkirjana oli esitatud „P P räägib: miks tema arvates Eesti 5G-d täitsa valesti teeb“ (tl 9). Kohus on intervjuud kuulates minutite 22:20-27:37 kestel avaldatud informatsiooni pinnalt tuvastanud, et kostja avaldas asjas tähtsust omava informatsioonina järgmise teksti: ...saatejuhi küsimus: kui sa nimetasid Tele2 ja Bitet, kas sul on üldse tunne, et need operaatorid mahuvad täna turule ära? Nende mõlema kohta on siin räägitud ikkagi, et pigem on need ettevõtted müügis ja omanikud ei ole nendega nii rahul, kui tahaksid olla, äkki ongi turg kolme jaoks liiga väike Eestis?.../.... vastas kostja...ärimudel on muutunud.../...pikaaegne Tele2 omanik on öelnud, et nad tõmbavad ennast telekommunikatsiooni ärist välja.../...asutatud Tele2 oli turu avamiseks ja monopoli vastu, hindade alandamiseks, mis väga hästi töötas.../....tänases Apple ja Google maailmas, kus on odavat minutihinda..../....identiteet ja ka strateegia on selgelt aegunud.../...mobiilside on olemas ja jääb.../...küsimus on, milliseid teenuseid ja lisandväärtusi ettevõte pakub ja pelgalt kõneside, võib-olla isegi mobiilne internet on juba muutunud commodityks, mida terve turg peab iseenesest mõistetavaks.../...konkurentsieelist ei ole võimalik tekitada.../...kui sisu on kaubal sama, siis peab ettevõttel olema mingi lisandväärtus.../...ainult toru pakkujast ei piisa, eriti väikesel Eesti turul.../mida teevad suurtegijad Telia ja xxxx, millistesse äridesse ja kompetentsidesse minnakse, äriklienti sideteenusega ei paelu, ikka IT teenused ja lahendused.../saatejuhi täpsustus....või kasvõi maksed.../kostja vastus- jah täpselt/...lakmuseks on 5G ja IoT maailm, mis ei ole sideäri.../...täiesti erineva ökosüsteemiga, seal tulevad need vahed eriti just väga välja, kus ainult toruteenusest ei piisa.../...küsimus on, mis sealt torust siis läheb..../...uus maailm.../...need ettevõtted, kes võibolla on minevikus olnud väga tugevad nö ühe teenuse või ainult ühendusteenuse pakkujad.../faktid tõendavad juba täna seda, et see, mis meid või neid siia tõi, edasi ei vii.../. Lisaks märgib kohus, et kostja on oma 02.07.2019, 16.10.2019 ja 02.11.2020 vastuses selgitanud, et „saade ei olnud keskendunud üksnes hageja tegevuse ja strateegia arvustamisele“ (tl 37), „kostja andis hinnangu mitte ainult hageja, vaid ka teiste sideettevõtjate tegevusele ja strateegiale jaemüügiteenuste turul“ (tl 39) ning „kostja väljendab kogumis enda arvamust hageja tegevuse osas“ (tl 105). Kohus on seisukohal, et intervjuu kontekstist ja kostja enda poolt menetluse käigus avaldatud selgitustest järeldub, et kostja on intervjuus alates minutitest 16:48 käsitlenud hageja tegevust mobiilsideteenuseturul läbivalt kuni 27:37. Kostja täpsem hageja ärimudeli tulevikuperspektiivi teemakäsitus on koondunud 22:20 kuni 27:37. Eeltoodust tulenevalt on kohus tuvastanud, et kostja on intervjuu esimeses osas so kuni 27:37 avaldanud informatsiooni lisaks kolmandatele mobiilsideteenuseid osutavatele ettevõtetele mh ka hageja suhtes. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, kas teemakäsitlus oli suunatud konkreetselt hagejale või mitte. Oluline on see, et teema seostus konkreetse kõnealuse grupi ettevõtjate sh hageja äristrateegia- ja perspektiiviga. Hageja nimi oli teemakäsitluse sissejuhatavas osas selgelt saatejuhi poolt esile toodud ja kostja vastustest võis mõistlik inimene järeldada, et teemakäsitlus jätkus hageja osas kuni 27:37.
14.Järgmiseks analüüsib kohus, kas kostja on avaldanud hageja poolt avaldatud informatsiooni: „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“ ja „Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“.
Hageja on seisukohal, et kostja avaldas intervjuu minutitel 22:55-24:33 ja 27:19-27:37 hageja kohta erinevaid väiteid, mis loovad kogumis kuulajale ja artikli lugejale mulje, et hageja põhitegevuseks on ainult ühe teenuse (mobiilside) pakkumine ning sellisena hageja tulevikus enda äritegevust jätkata ei saa. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta väitnud, et mõni ettevõte sh hageja Tele2 Eesti Aktsiaselts tervikuna või kontsernina Tele2 AB oleks ainult ühe teenuse ettevõtte. Hageja on kostja sõnad saates esitatud kontekstist välja rebinud ning ei ole arvestanud kogu saates antud kostja intervjuu sisu. Hageja on kostja poolt saates esitatut valesti tõlgendanud. Saates rääkis kostja enda ning temaga seotud ettevõtete varasemast ja praegusest tegevusest mobiil- ja andmesideteenuste osutamise vallas ning andis saatejuhi küsimuse peale enda hinnangu sideteenuste pakkujate tegevusele ning võimalikele tulevikustrateegiatele üldiselt sideteenuste jaemüügiturul. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväide, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. Kohus on seisukohal, et ka praegusel juhul ei saa kostja tugineda sellele, et intervjuus ei ole selgelt sõnastatud väiteid „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“ ja „Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Kohus leiab, et oluline on, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad eelpool otsuse punktis 13 kohtu poolt tuvastatud intervjuu sisust (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-24-15, p 13). Kostja on 02.07.2019 vastuses hagiavaldusele selgitanud, et „saates esitas kostja omapoolse hinnangu ühe teenuse st mobiilsideteenuse strateegiale jaemüügiteenuste turul so kostja pidas silmas ühte ärisuunda, millega tegeleb mh hageja (tl 38), saates avaldas kostja arvamust, et nendel ettevõtetel, kes pakuvad jaemüügis sideteenuseid vaid ühe teenuse strateegial.../...sellest võib järeldada, et ka hagejal võib olla keeruline konkureerida.../ (tl 38 pöördel), .../millistena hageja neid ei paku.../...võib jätkamise teha senise strateegiaga teha raskeks, mistõttu ta senistel tingimustel jätkata ei saa (tl 39). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et arvestades nii kostja enda poolt menetluse käigus esitatud selgitusi kui ka 30.03.2019 intervjuus saatejuhi poolt esitatud küsimusi ja kostja antud vastuseid, on avaldatust võimalik järeldada, et kostja intervjuu teemakäsitlus (vt eelpool kohtuotsuse punktis 13 kohtu poolt tuvastatud asjaolud) hõlmab nö ühe teenuse ettevõtte strateegial põhineva ettevõttena ka hagejat (järelduslikult tuletatud „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“) ning hageja selle strateegia alusel enam tulevikus jätkata ei saa (järelduslikult tuletatud „Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“), kuna konkurentsivõime säilitamiseks sideturul ei piisa enam ainult mobiilside valdkonnas teenuste osutamisest. Asjaolu, et kostja ei ole hilisemas intervjuus sõnaselgelt avaldanud hageja nime ja on rääkinud mobiilsideteenuse osutajatest turul üldiselt ei ole seejuures oluline, kuivõrd teema algab aruteluga Tele2 põhinevalt ja jätkub mõistliku inimese arusaamise kohaselt ühe teenuse pakkumise ettevõtte strateegia kirjeldustele vastavalt mh ka hageja suhtes. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatu on kostja selgitustest järelduvalt esitatud ebatäpselt ja seeläbi mõistlikku kuulajat eksitavalt. Kuulaja jaoks on selge, et ettevõttel puudub lisandväärtus, kuna ta osutab vaid mobiilsideteenust. Kui jutt on mobiilsideteenustest, siis nii mõistlik kuulaja seda mõistabki. Seega on hageja „ühe teenuse pakkuja“, milleks on mobiilsideteenus. See mida mobiilsideteenuse all kostja silmas pidas, ei ole antud juhul oluline, kuna kohus lähtub asja lahendamisel mõistliku inimese arusaama järgi avaldatust ja kostja poolt avaldatu jääb antud juhul mõistliku kuulaja jaoks ilma täiendavate selgitusteta tabamatuks.
15.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja poolt avaldatu puhul on tegemist faktiväidete või väärtushinnangutega. Hageja on seisukohal, et väide, mille kohaselt hageja ühe teenuse ettevõttena enam edasi minna ei saa, on liitväide, mis sisaldab kahte faktiväidet. Hageja põhjenduste kohaselt on esiteks kontrollitav ja tõendatav asjaolu, kas hageja pakub mitut või ainult ühte teenust, samuti väide, kas hageja saab senisel kujul enda tegevust jätkata. Kostja on seisukohal, et esitatu puhul on selgelt tegemist kostja enda subjektiivse hinnanguga so väärtushinnangutega sideettevõtete tulevikuperspektiivide suhtes. Artikkel ja saade kajastavad kostja hinnangut üldiselt sideettevõtete tegevusele ja strateegiale konkreetses valdkonnas. Tegemist on väärtushinnanguga, mille hinnangulist tõeväärtust ei ole võimalik kontrollida ja seega ei olnud tegemist faktiväidetega ning hageja sellekohased väited hagis on valed. Tuleviku suhtes esitatud väärtushinnang võib realiseeruda, aga võib ka mitte realiseeruda- selle tõelevastavust esitamise hetkel kontrollida ja mõõta ei saa, järelikult ei saa olla ka tegemist faktiveaga. Kostja avaldas oma arvamust ja andis hinnangu sideteenuste jaeturul tegutsevate ettevõtjate tegevuse ja tulevikuperspektiivide suhtes. Kostja on 30.03.2019 intervjuus ja hagile esitatud vastustes selgitanud faktidele tuginedes, miks nö ühe teenuse ettevõtete ärimudeli ja strateegia alusel tulevikus jätkata ei saa /... faktid tõendavad juba täna seda, et see, mis meid või neid siia tõi edasi ei vii.../ (vt eelpool kohtuotsuse punktis 13 kohtu poolt tuvastatud asjaolud). Kohus on seisukohal, et hageja poolt järelduslikult öeldud „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“ ja „Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“ on oma sisult antud kontekstis faktiväited, mille tõesust või väärust on võimalik kontrollida. Nii väide, kas „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“ kui ka väide „Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“ on kontrollitavad ja neile saab vastuse esitada tõene/väär skaalal.
16.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja poolt avaldatud „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“ ja „Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“ on ebaõiged faktiväited. Hageja on seisukohal, et hageja teenuste nimekiri ei piirdu ainult mobiilsideteenuse pakkumisega. Hageja kodulehelt nähtub selgelt, et ta pakub teenuseid erakliendile, ettevõtjale ja lisaks ka erilahendusi. Lisaks kuulub hageja tegevusvaldkonda kõrgkäideldavate sidelahenduste osutamine riigi- ja erasektorile, andmeside transmissiooni pakkumine operaatoritele, andmekeskustele, sisuteenuste osutajatele, pankadele ja teistele suurematele äriklientidele. Hageja pakub mugavusteenuseid (nt mobiil-ID) ja teenuseid välismaal (nt rändlusteenusena kõned, sõnumid ja internet). 2017. aastal laiendas hageja enda teenuste nimekirja lahendustega, mis on laiemale üldsusele hästi teda, nt Spotify muusika voogedastusteenuse vahendamine ja teleteenuse pakkumine koostöös Viasatiga. Hageja 2018. majandusaasta aruandes on järeldatud, et vaatamata tihedale konkurentsile jäi Tele2 2018. aasta müügitulu varasema aastaga võrreldes samale tasemele, kasvades 0,2 protsendi võrra 76,13 miljoni euroni. 2019. aastal tegeleb hageja kasvuga, mida toetavad klienditeeninduse ja ostukogemuse arendamine ning olemasolevate klientide väärtustamine, järelikult võimaldab hageja ärimudel jätkata tegevust ka tulevikus. Kostja on oma vastuväite tõenditena esitanud väljavõtted hageja, Telia ja xxxx kodulehelt, mille kohaselt pakub hageja jaemüügiteenuste turul klientidele peamiselt mobiilse interneti- ja mobiiltelefoniteenuseid ning neil põhinevatest lisateenustest koosnevaid pakette (tl 51-54, 62, 65-64). Hageja konkurendid nagu xxxx ja Telia pakuvad pakette, mis koosnevad nii koduinterneti-, mobiilise interneti- kui TV teenustest (sh IPTV, kaabelleviteenustest) ning lisateenusest (videolaenutusest, järelvaatamisest jne) nagu näiteks „xxxx“ (tl 47) ja „xxxx“ (tl 48). Asjaolu, et hageja ei paku oma klientidele teatud teenuseid mh sellistena, nagu neid pakuvad konkurendid (nagu kaabelleviteenus, IKT, IoT teenuseid) tõendavad muuhulgas nii hageja enda kui ka nimetatud konkurentide kodulehekülgedele avaldatud info teenuste osas (tl 49-65). Näiteks ei paku hageja klientidele ITteenuseid, nagu pakuvad seda Telia ja xxxx või xxxx (tl 45, 49, 56). Ühtlasi ei paku hageja klientidele IoT tehnoloogial põhinevaid teenuseid (ingl. k. internet of things ehk asjade internet) nagu seda pakub
näiteks xxxx (tl 46) ning hageja ei paku kaabelleviteenuseid. Kuna kostja hinnang saates põhines muuhulgas hageja kohta avalikustatud kontrollitavatel andmetel, mida hageja ei ole ümber lükanud ega eitanud nende tõele vastavust, siis on kostja asunud seisukohale, et hageja kohta avaldatud andmete alusel on tõendatud, et hagejal on raskusi enda turuosa hoidmisega ja hageja on kaotanud kliente. Seega on kostja antud hinnang hageja jätkusuutlikkusele põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatut tuleb hinnata öeldu kontekstis ja tuvastada, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida kostja ise avaldatu all silmas peab, ei ole asjakohane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 11). Esmalt analüüsib kohus kostja järelduslikku väidet „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“ ja seejärel „Tele2 senisel kujul edasi ei saa minna“. Hageja on hagis esile toonud ja tõendanud, et ta pakub mobiil- ja andmesideteenuseid Eestis ligi 500 000 kliendile. Lisaks kuulub hageja tegevusvaldkonda kõrgkäideldavate sidelahenduste osutamine riigi- ja erasektorile, andmeside transmissiooni pakkumine operaatoritele, andmekeskustele, sisuteenuste osutajatele, pankadele ja teistele suurematele äriklientidele. Hageja pakub mugavusteenuseid (nt mobiil-ID, makseteenused, tl 6-7) ja teenuseid välismaal (nt rändlusteenusena kõned, sõnumid ja internet). 2017. aastal laiendas hageja enda teenuste nimekirja lahendustega, mis on laiemale üldsusele hästi teda, nt Spotify muusika voogedastusteenuse vahendamine ja teleteenuse pakkumine koostöös Viasatiga (tl 14-24, lk 3-4). Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõendid selle kohta, et hageja ei paku enda klientidele teatud jaeteenuseid, mida pakuvad konkurendid (tl 4565) on seega asja lahendamisel asjakohatud, sest nendega tõendavat asjaolu ei ole vaja tõendada. Olenemata asjaolust, et hageja ei paku kõiki teenuseid, mida pakuvad hageja konkurendid, ei saa kohtu hinnangul mõistlik kuulaja pidada hagejat abstraktselt ainult ühe (mobiilside) teenuse pakkujaks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole ühe teenuse ettevõtteks, keda ähvardab nö „toru oht“. 2017. aastal ulatus hageja müügitulu 76,0 miljoni euroni, kasvades aasta varasema perioodiga võrreldes 5 %. Ettevõtte EBITDA ehk kulumieelne ärikasum jäi võrreldes eelmise aastaga samale tasemele, ulatudes 16,2 miljoni euroni (tl 14-29, lk 3). Hageja 2018. majandusaasta aruandes on järeldatud, et vaatamata tihedale konkurentsile jäi Tele2 2018. aasta müügitulu varasema aastaga võrreldes samale tasemele, kasvades 0,2 protsendi võrra 76,13 miljoni euroni. 2019. aastal tegeleb hageja kasvuga, mida toetavad klienditeeninduse ja ostukogemuse arendamine ning olemasolevate klientide väärtustamine (tl 73-87, lk 3 ja 5). Arvestades hageja 2018. majandusaasta aruandes esitatud andmetega võimaldab hageja ärimudel kohtu hinnangul jätkata kasumlikult majandustegevust ka tulevikus. Kohus on seisukohal, et kostja on 30.03.2019 intervjuu käigus avaldanud hageja majandustegevuse kohta ebaõigeid ja eksitava sisuga andmeid.
17.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõudeid seonduvalt 30.03.2019 intervjuu andmete alusel 01.04.2019 Xxxx OÜ veebiportaalis xxxx avaldatud artikliga. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 01.04.2019 avaldas Xxxx OÜ veebiportaalis xxxx artikli pealkirjaga „P P : Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“ (tl 9-10). Artikkel algab järgmise sissejuhatava osaga: Mobiilsideoperaator Tele2 on tänapäeva maailmas ajale jalgu jäänud ning vaid ühe teenuse ettevõttena enam sellisena edasi minna ei saa, ütles praegune Xxxx juht, omal ajal Tele2 eelkäija Q GSMi rajamise juures olnud P P raadiosaates „Xxxx“ (tl 9). Hageja on seisukohal, et 30.03.2019 intervjuu alusel on avaldatud xxxx veebilehel artikkel, milles võetakse ca 11 minuti pikkune vaidlusalune saatelõik kokku pealkirjana: „P P : Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“. Pealkiri puudutab saate ühte lõiku, milles saatejuht küsib küsimusi hageja
kohta ning kostja annab küsimustele vastused. Hageja on seisukohal, et 01.04.2019 veebilehel xxxx avaldatud artikkel tõendab, et kuulaja (artikli autor) tõlgendas kostja poolt öeldut selliselt, et hagejast jäi ekslikult mulje kui ühe teenuse ettevõttest laiemas tähenduses. Kostja vastuväidete kohaselt kajastab artikkel kostja poolt saates esitatut osaliselt vääralt. Artiklis on kostja poolt saates esitatut valesti refereeritud. Kostja ei ole saates öelnud, et konkreetselt hageja ei saa sellisel kujul enam jätkata või konkreetselt hageja tegevus on ajale jalgu jäänud. Kostja ei andnud hinnangut mitte üksnes hageja mobiilsideteenuste ärisuuna ja strateegia perspektiivikusele, vaid üldiselt ühe teenuse vallas tugevatele ettevõtetele (hinnang on üldistav). Tulevikuperspektiivi osas ei pidanud kostja silmas hagejat konkreetselt, vaid rääkis üldiselt ettevõttete ärimudelist ja -suunast ning teiseks ei pidanud hageja silmas ühe teenuste ettevõtet, vaid ühte teenuste valdkonda st vaid mobiilsideteenuseid. Artikli koostamise, refereerimise ja veebilehel avaldamise eest vastutab Xxxx OÜ, kelle hallataval veebilehel on ka nimetatud artikkel avaldatud. Kuna kostja ei ole artiklit refereerinud ega koostanud ning artikli refereerimise, koostamise ja veebilehel avaldamise eest kostja ei vastuta ja kostjal puuduvad mh võimalused selliste toimingute teostamiseks ning paranduste tegemine artiklisse on Xxxx OÜ kohustus, peab hageja soovi korral valesti kostja juttu refereerinud artikli parandamiseks esitama nõude Xxxx OÜ-le ning mitte kostjale. Kohus on eelpool kohtuotsuse punktides 14-16 analüüsinud kostja poolt intervjuu vaidlusaluses osas avaldatu tähendust mõistliku inimese vaatevinklist ja jõudnud järeldusele, et järelduslikult on kostja avaldanud ebaõiged faktiväited „Tele2 on ühe teenuse ettevõte“ ja „Tele2 senisel kujul jätkata ei saa“. Kostja motivatsioon ei ole öeldu tähenduses asjakohane, sest VÕS § 1047 lg 4 tuleb kohaldada objektiivselt, nii nagu mõistlik kuulaja kostja poolt avaldatut mõistaks. Kohus on seisukohal, et 01.04.2019 veebilehel xxxx avaldatud artikkel tõendab, et kuulaja (artikli autor) tõlgendas kostja poolt öeldut selliselt, et hagejast jäi ekslikult mulje kui ühe teenuse ettevõttest laiemas tähenduses. Eeltoodud põhjustel on artikli autor avaldanud pealkirja: „Tele2 senisel kujul edasi minna enam ei saa“ ja „vaid ühe teenuse ettevõttena enam sellisena edasi minna ei saa“. Ülejäänud artikli tekst sisaldab enamuses kostja poolt 30.03.2019 intervjuus avaldatu tsiteerimist ning artikli juures on esitatud viide intervjuule.
18.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 30.03.2019 intervjuus ja 01.04.2019 artiklis avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks nii Xxxx OÜ ees kui ka Xxxx OÜ poolt hallataval kodulehel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12, p-ides 13-14 asunud seisukohale, et avaldajaks on VÕS § 1047 tähenduses isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Lahendis nr 3-2-1-161-05, p-is 12 on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui isikut on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti kaudsete asjaolude alusel järelduvate otseste faktidega, siis kohaldub õiguskaitsevahendina VÕS § 1047 lg 4. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Kohus on seisukohal, et kostja on antud juhul avaldaja, kes on 30.03.2019 intervjuud andes teinud vaidlusaluses intervjuu osas kolmandatele isikutele teatavaks hageja kohta sisult eksitavad ja ebaõiged andmed. Kuivõrd tegemist on raadiosaates (ajakirjanduses) andmete avaldamisega, siis saab avaldajaks olla lisaks Xxxx OÜ-le ka kostja. Eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjalt 30.03.2019 intervjuus avaldatust järeldunud ebaõigete asjaolude ümberlükkamist avaldaja kulul Xxxx OÜ ees, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest.
19.Järgmiseks analüüsib kohus hageja nõuet VÕS § 1055 lg 1 alusel seoses vaidlusaluse 01.04.2019 artikli juures ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava teate avaldamise taotluse esitamisega Xxxx OÜ-le. Riigikohus on lahendis nr 2-17-17140, p-is 12 asunud seisukohale, et juhtudel, kus kostjat ei saa pidada hageja kohta ebaõigete andmete avaldajaks, ei saa VÕS § 1047 lg-t 4 kohaldada, kuid hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt kahju jätkuva tekkimise ärahoidmiseks vajalike toimingute tegemist VÕS § 1055 lg 1 alusel. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). Muu hulgas saab hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastaselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Kolleegium jääb eeltoodud seisukohade juurde ning leiab, et VÕS § 1055 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on hagejal juhul, kui kostjat ei saa pidada avaldajaks, kellelt saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist või avalduse tegemist ümberlükkamiseks, kuid kes põhjustas ebaõigete andmete avaldamisega samade andmete avaldamise teise isiku poolt ning kui tema tegevus oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 järgi, õigus nõuda kostjalt nt avalduse esitamist meediaväljaannetele, kus ta teatab, et hageja kohta esitatud andmed on valed ning ta taotleb andmete ümberlükkamist enda kulul. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa kostjat pidada vaidlusaluse 01.04.2019 artikli avaldajaks. Samas on artikkel avaldatud kostja poolt 30.03.2019 intervjuu vaadeldavas osas esitatud andmete alusel. Kuivõrd artikli kahjulik mõju on hagejale kestev, analüüsib kohus järgnevalt, kas hageja saab VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda kostjalt, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Nõude eeldusena peab kohus tuvastama kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasuse. Kohus on seisukohal, et kostja teo õigusvastasus saab antud juhul tuleneda nii VÕS § 1045 lg 1 p 6 kui ka VÕS § 1047 lg 1-2 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 6 kohaldub antud juhul koos VÕS §-iga 1047. Kostja on VÕS § 1047 lg 3 järgi esitanud vastuväite, mille kohaselt oli kostjal tulenevalt intervjuust andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja on seisukohal, et kostja poolt intervjuus avaldatut kinnitavad meedias avaldatud teave ja üldsusele avalikustatud andmed, millele hageja ei ole vastu vaielnud (tl 39 pöördel-41). Kostja on seisukohal, et esitatud artiklitest järelduvalt on hagejal olnud raske tihedates konkurentsitingimustes kliente hoida mobiilisideteenuse vallas, hageja klientide arv on olnud langustrendis (kliendid on liitunud konkurentidega) ja hageja on teeninud kahjumit. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esile toodud artiklid kajastavad kolmandate isikute poolt esitatud andmeid klientide arvu ja ärikasumi kohta, kuid kõnealustes artiklitest ei nähtu kohtule, et avaldatud oleks põhjuseid, miks on hageja ärikasum muutunud või miks hageja on kliente kaotanud. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kostjaga, et kostja avaldas õigeid ja kontrollitud andmeid. Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille kohaselt järelduks, et kostja kontrollis artiklites avaldatud andmeid enne omapoolsete andmete esitamist ja teiseks erinevad kostja poolt intervjuus avaldatud andmed eelmärgitud artiklite andmetest oma sisu poolest. Artiklites antakse ülevaade numbriliikuvusest ja ärikasumlikkusest, samas kostja on esitanud andmed numbriliikuvuse ja ärikasumlikkuse aluseks olevate põhjuste ja ettevõtte ärimudeli jätkusuutlikkuse kohta. Nõustudes hagejaga märgib kohus, et tuginedes hageja 2018. majandusaasta aruandes esitatud majandustulemustele ei ole põhjendatud kostja seisukoht hageja ärimudeli jätkusuutlikkuse osas (tl 73-87).
Õiguskirjanduses on selgitatud, et majanduslikult kahjulikuks asjaoluks on mis tahes ettevõtja, tema ettevõtte või muu majandus- või kutsetegevust omava isiku või tema tegevuse kohta käiv faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile vastava isiku usaldusväärsuse languse olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas (P. V jt, Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, lk 665). Kostja on 30.03.2019 intervjuu käigus kommenteerinud hageja majandusnäitajaid ning järeldanud, et „mis neid siia tõi, ei vii neid edasi.“ Esitatud väide kõlab saate kuulajatele, olemasolevatele ja potentsiaalsetele koostööpartneritele ning klientidele kui hoiatusmärguanne omaala eksperdilt. Seega mõjutab see hageja majandustegevust kahjulikult. Kohus on seisukohal, et kostja on 30.03.2019 intervjuu käigus avaldanud vaidlusalused faktiväited hageja kohta eksitavalt, ebaõigelt ja majanduslikult kahjulikult ning tegemist on õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 6, VÕS § 1047 lg 1-2 alusel ning kostja ei ole tõendanud teo õigusvastasuse puudumist VÕS § 1047 lg 3 järgi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on antud juhul õigustatud esitama kostja vastu nõude VÕS § 1055 lg 1 alusel kohustades kostjat esitama Xxxx OÜ-le taotluse 01.04.2019 Xxxx OÜ poolt avaldatud artikli juures ebaõigete faktiväidete ümberlükkava teate omal kulul avaldamiseks. Seeläbi teeb kostja omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et õigusvastselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud.
20.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja taotleb TsMS § 445 lg 1 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise viisi ja korra kindlaksmääramist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab kohtuotsuses kindlaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise viisi ja korra nõudes esitatud kujul. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
22.02.11.2020 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud järgmised: Arve nr 1614/19EE - 04.04.2019 ebaõigete andmete avaldamisega seonduvate potentsiaalsete probleemide ja nõuete analüüsimine. Kliendile analüüsi koostamine- 4,5 h; - 11.04.2019 artikli sisu analüüs, kohtunõuete analüüs- 0,6 h; - 17.04.2019 hagi ettevalmistamine- 0,5 h; - 26.04.2019 hagi koostamine 3 h; - 30.04.2019 intervjuu analüüs P Põldsambaga- 0,9 h; - 30.04.2019 hagi koostamine- 2 h; - 03.05.2019 Podcasti kuulamine, mis sisaldab valeväiteid. Nõude koostamine- 1 h. Arve nr 1854/19EE - 03.05.2019 hagi täiendamine- 0,3 h; - 06.05.2019 hagi täiendamine- 0,7 h; - 07.05.2019 hagi viimistlemine ja tõendite komplekteerimine. Dokumentide esitamine kohtule e-toimiku kaudu- 1,2 h; - 07.05.2019 riigilõivu tasumine- 0,1 h; - 14.05.2019 menetlusse võtmise määruse analüüs ja kliendi teavitamine- 0,1 h; - 12.07.2019 kostja vastuskirja analüüs, ülevaate koostamine kliendile- 1 h.
Arve nr 2524/19EE - 16.07.2019 telefonikõne kliendiga. Järgmiste tegevuste analüüs- 0,2 h; - 29.07.2019 hagi vastusele seisukoha koostamine ja kohtule esitamine- 4,2 h; - 28.10.2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine, menetluskulude taotluse nimekirja koostamiseks juhiste andmine- 0,4 h. Arve koostamisel - 29.10.2020 menetluskulude nimekirja koostamine- 0,4 h. Käesolevas tsiviilasjas on hageja kandnud õigusabikulusid 21,1 h summas 3598,50 eurot + riigilõiv 300 eurot + muud kulud 2,12 eurot = 3900,60 eurot.
23.Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus on seisukohal, et hageja 04.04.2019 kuni 14.05.2019 õigusabikulud seonduvad 07.05.2019 kohtule esitatud hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks hagi aluseks olevate asjaoludega tutvumist (sh helisalvestise kuulamist), kliendiga konsulteerimist, hagiavalduse koostamist ja selle lisade komplekteerimist jm hagi esitamisega seonduvaid toiminguid ning 14.05.2019 kohtumäärusega tutvumist kokku 12 h ulatuses, arvestades tsiviilasja keskmist keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu (hagiavaldus 6 lk, sisuline osa ca 4 lk + lisad, mis kujutavad valdavalt internetist kergesti leitavate dokumentide väljaprintimist, helisalvestise kestvus ca 45 minutit) ning kliendiga konsulteerimise aja põhjendatust. Õigusabitoiminguid, mis on sooritatud perioodil 12.07.2019 kuni 29.10.2020, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks 6,2 h ulatuses, arvestades 02.07.2019, 16.10.2019 kostja poolt esitatud menetlusdokumentide ja hageja poolt 29.07.2019, 02.11.2020 esitatud menetlusdokumentide ja 23.10.2020 kohtunõude sisu ja mahtu ning kliendiga konsulteerimise vajalikkust.
Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 18,2 h (12 + 6,2) ulatuses. Mis puudutab hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust, siis selles osas märgib kohus järgmist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka näiteks 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel analüüsib kohus eeskätt vaidlusaluse kaasuse keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu. Antud tsiviilasjas peab kohus hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 170,55 eurot, tegemist on keskmise keerukusega tsiviilasjaga. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 3104,01 euro ulatuses (18,2 h x 170,55 eurot/h= 3104,01 eurot). TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohuslane ning palub menetluskulud kostjalt välja mõista ilma käibemaksuta. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 132 lg 1 (hagilt hinnaga 3500 tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 300 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 300 eurot välja mõista. Äriregistri väljavõtte teostamisel makstud 2 eurot on TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kuluna dokumentaalse tõendi saamise kulu. Panga teenustasuna makstud 0,12 eurot on TsMS § 144 p 2 kohaselt kohtuvälise kuluna menetlusosalise muu kulu, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus on seisukohal, et Äriregistri väljavõtte ja panga teenustasu tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata ja kostjalt hageja kasuks summas 2,12 eurot välja mõista. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks 3406,13 eurot (3104,01 + 300 + 2,12). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 494,47 eurot (3900,60 – 3406,13).
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
26.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.