Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

võimalik olnud rohkem sissetulekut teeninda ega töömahtu suurendada. Võlgnik ei ole suuteline sissenõutavaks muutunud kohustusi täitma. Võlgniku 16.08.2018 esitatud andmete kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 250,50 eurot kuus ja peretoetus summas 529,18 eurot. Võlgnikul oli aruande esitamise ajal kolm alaealist ülalpeetavat. Võlgniku varaks oli arvelduskontol olev raha 171,03 eurot, muud vara võlgnikul ei ole. Võlgnik on kinnitanud, et tal puudub igasugune turuväärtust omav vara ja tema palk ning saadav lastetoetus katavad napilt võlgniku ja alaealiste laste igapäevased vajadused. Võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgniku 16.08.2019 esitatud andmete kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 260,28 eurot kuus ja peretoetus summas 520 eurot. Võlgnikul oli aruande esitamise ajal kolm alaealist ülalpeetavat. Võlgniku varaks oli arvelduskontol olev raha 270,64 eurot, muud vara võlgnikul ei ole. Võlgnik on kinnitanud, et tal puudub igasugune turuväärtust omav vara ja tema palk ning saadav lastetoetus katavad napilt võlgniku ja alaealiste laste igapäevased vajadused. Võlgnikul ei ole olnud võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgniku 24.05.2020 esitatud andmete kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 281,49 eurot kuus ja peretoetus summas 520 eurot. Võlgnik töötab alates 01.08.2013 poole kohaga xxx OÜ-s müügi- ja turunduse koordinaatorina. Võlgniku varaks oli arvelduskontodel olev raha 127,99 eurot, muud vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised püsikulud on keskmiselt 810 eurot kuus. Võlausaldajatele ei ole olnud võimalik väljamakseid teha. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 19.08.2015 s.o rohkem kui viis aastat tagasi. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 „kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.“ Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus kontrollib, kas võlgnik on rikkunud menetluse kestel oma kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Võlausaldajad ei ole kohustustest vabastamise osas kohtule seisukohta esitanud. Võlausaldajatele menetluse kestel väljamakseid tehtud ei ole. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule andmed, millest nähtuvalt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud xxx OÜ-s ja saanud regulaarset sissetulekut, millest ei ole

olnud rohkem võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat ning võlgnik saab igakuiselt peretoetust. Seaduse kohaselt (PankrS § 173 lg 5) ei pidanud võlgnik kohustusi täitma toetuste arvelt, kuivõrd neile ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajale väljamakseid teinud, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate kahjustamisele. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et võlgniku ülalpidamisel oleva kolme alaealise lapse kõrvalt ei ole tal olnud võimalik töökoormust suurendada või tegeleda tulutoovama tegevusega, mille arvelt saaks tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud vastavalt enda võimalustele jõukohast tööd ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku, töökoormuse suurendamise või parema töökoha puudumine. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.2017. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Kooskõlas PankrS § 175 lg 8 „kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.“ PankrS § 176 lg 1 järgi „kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.“ Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 „kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.“ PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Lõige 7 sätestab, et kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad J S kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.