1.Jätta rahuldamata G.D. hagi J.R, J.M, M.K, P.R. ja S.S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud G.D. kanda.
3.Välja mõista G.D. J.R, J.M, M.K, P.R. ja S.S. kasuks menetluskulude katteks kokku 216 eurot selliselt, et J.R. 43,20 eurot, J.M. 43,20 eurot, M.K. 43,20 eurot, P.R. 43,20 eurot ja S.S. 43,20 eurot, mis tuleb tasuda KÜ Tartu XXX arveldusarvele nr XXX.
Välja mõista G.D. J.R, J.M, M.K, P.R. ja S.S. kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-3, 25-27)
1.Hagiavalduse kohaselt oli G.D. (hageja) kuni 10.10.2017. a korteriühistu Tartu XXX juhatuse liige, mil toimus üldkoosolek ja valiti uus juhatus, kuhu hagejat ei valitud. Teised juhatuse liikmed olid J.R, J.M, M.K, P.R. ja S.S, kes valiti ka uude juhatusse. 11.10.2017. a andis hageja kõik KÜ dokumendid ja võtmed üle S.S. Inventari üleandmist uus juhatus ei nõudnud. Uue juhatuse ülevõtmisel selgus, et terve inventar oli varastatud.
2.15.10.2017. a juhatuse protokolli ja otsusega hageja ei nõustunud ja palus uut kohtumist. 24.10.2017. a juhatuse koosolekul süüdistati hagejat inventari kadumises. Kartes menetlusi ja vanglat tasus hageja suuliselt kokkulepitud 2000 eurot korteriühistu arveldusarvele 25.10.2017. a, kuid protokolli summa kohta ei ole siiani tehtud.
3.Juhatuse 24.10.2017. a koosolekul üritati hagejalt saada 22.10.2017. a arve alusel 5921,45 eurot sularahas või ülekandega XXX korteri avarii eest, mis põhines juhatuse koosoleku 14.12.2017. a protokollil (kõik 2015-2016 aasta juhatuse kulud). Arves on näidatud kõik kulud, mis on esimehe poolt tasumiseks määratud. Hageja proovis selgitada ja kirjutas juhatusele avaldused 16.01.2018. a ja 05.02.2018. a ning juhatuselt saadud vastuse alusel esitas kohtusse hagi sooviga saada tagasi 2000 eurot. 30.03.2020. a otsuse alusel tsiviilasjas nr XXX sai hageja korteriühistule makstud 2000 eurost tagasi 592,15 eurot.
4.Hageja leiab, et vastutab kahju eest juhatuse liikmetega solidaarselt tulenevalt korteriühistu põhikirjast, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt kõikide finantsküsimuste eest. Kõik raamatupidamisdokumendid, koosolekute protokollid ning juhatuse otsused asusid korteriühistu XXX T.P. O.K.T.O. juures ja olid vabalt kättesaadavad. Kõik rahalised kulud olid juhatusele teada ning heaks kiidetud nii juhatuse liikmete kui ka revisjoni komisjoni poolt.
5.Hageja lõplik kahju on 1684,10 eurot (2000 – 592,15 eurot) + (325 eurot – 48,75 eurot menetluskulud tsiviilasjas nr XXX). Hageja palub jagada 1684,10 eurot kõikide vanade juhatuse liikmete vahel ja mõista igalt kostjalt hageja kasuks välja 280,70 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta võrdsetes osades kostjate kanda.
6.M.K. hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja andis korteriühistu üldkoosolekul valitud uuele juhatusele üle vaid osa ühistu raamatupidamises kajastatud varadest, samuti ilmnesid peagi segadused ühistu rahaliste vahendite kasutamisega. Läbi viidud revisjonide käigus tuvastas uus juhatus hageja poolt juhatuse liikmeks olemise ajal korteriühistu rahaliste vahendite väärkasutamise ning otsustas 15.10.2017. a ja 14.12.2017. a teha hagejale ettepaneku väärkasutatud summade hüvitamiseks kogusummas 4651,35 eurot (1407,85 eurot 2017. aasta eest, 1312,33 eurot 2016. aasta eest ning 1931,17 eurot 2015. aasta eest).
7.Hageja tasus ühistule ülalnimetatud otsuste alusel 2000 eurot, kuid keeldus kahju edasisest hüvitamisest. Ühistu juhatuse otsust ei ole hageja vaidlustanud ning see on kehtiv. Seega on hageja makse teostatud olemasoleva ning kehtiva kohustuse täitmisena, tagasinõudeõigust hagejal ei esine. Hagejal olnuks võimalus vaidlustada tema poolt ühistule kahju tekitamine (ja seeläbi ühistul nõudeõiguse tekkimine), kuid seesugust avaldust ei ole hageja kohtule kunagi esitanud. Korteriühistu XXX ei ole teiste toonaste juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamiseks nõudeid esitanud. Hageja vastutus korteriühistu eest tulenes juhatuse liikmena toimepandud õigusrikkumistest, teised juhatuse liikmed analoogilisi rikkumisi toime pannud
ei ole. Ekslik on hageja seisukoht, nagu näeks Tartu Maakohus tsiviilasjas XXX otsuse punktis 17 ette hageja vaidlustamatu regressiõiguse juhatuse teiste liikmete vastu.
8.Isegi juhul, kui kohus tuvastaks ühistu toonaste juhatuse liikmete solidaarse vastutuse kahju tekitamise eest näeb VÕS § 66 lg 1 ette, et kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Korteriühistu juhatuse otsustega 15.10.2017. a ja 14.12.2017. a on rahaline nõue esitatud üksnes hageja vastu, kuna ainult hageja kasutas korteriühistu rahalisi vahendeid õigusliku aluseta enda huvides.
9.M.K. on seisukohal, et temal ei esine deliktilist vastutust ühistu eest, kuna tegutsedes juhatuse liikmena, ei rikkunud ta ühtegi õigusakti ning lähtus juhatuse liikmele tavapäraselt esitatava hoolsuskohustuse piiridest. Olukorras, kus hageja kandis korteriühistu arvel isiklikke kulutusi ning laskis ära varastada ühistule kuuluvad varalised väärtused, ei saa rikkumisi automaatselt ette heita juhatuse ülejäänud liikmetele. Ühistule kuuluvad materiaalsed väärtused olid antud ühistu poolt hageja valdusesse. Varade kaotsimineku korral kandis vastutust ainult hageja.
10.Ühistu juhatus korraldas raamatupidamist, ostes teenuse sisse firmast T.O. Ühistus oli nõuetekohaselt nimetatud revisjonikomisjon. Juhatuse liikmetel puudus alus eeldada, et hageja käitub ühistu juhatuse liikmena pahausklikult ja esitab raamatupidajale ning revisjonikomisjonile valeandmeid. Ühistu juhatuse liikmed usaldasid väljaspoolt ühistut tellitud raamatupidajat ning ühistu liikmetest koosnevat revisjonikomisjoni. Kostjatele esitatud dokumendid mingeid rikkumisi ei kajastanud, mistõttu vormistasid juhatuse liikmed heas usus toimides ka ühistu majandusaasta aruanded. Kostjate käitumine heas usus ning tavapäraselt oodatava hoolsusega, välistavad ühistu teiste juhatuse liikmete solidaarvastutuse hageja poolt ühistule tekitatud kahju suhtes. KOSTJA, P.R, VASTUS HAGILE (tlk 50)
11.P.R. hagi ei tunnista. Inventari, mille puudu olemise eest korteriühistu nõudis endiselt juhatuse esimehelt s.o hagejalt 2000 eurot, oli ostetud hageja poolt ainuisikuliselt ja juhatuse poolt kinnitamata. KOSTJA, S.S, VASTUS HAGILE (tlk 53)
12.S.S. hagi ei tunnista. Hageja kasutas omavoliliselt ja enda huvides korteriühistu raha, korteriühistu arveldusarve ja pangakaart olid ainult hageja käsutuses. Diislikütus, kummivaibad, LED-pirnid, värvid, lumelabidas ja muud ostud, mis sooritati KÜ pangakaardiga ei ole kunagi olnud KÜ kasutuses ning ostud on sooritatud juhatuse liikmete nõusolekuta. KOSTJATE VASTUS HAGILE (tlk 56-57, 88)
13.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Ühistu uus juhatus avastas revisjoni käigus, et endine esimees ehk hageja on süstemaatiliselt kasutanud ühistu rahalisi vahendeid enda isiklikuks tarbeks ja kandnud enda eramu ehitamise kulusid ühistu majandamiskulude hulka. 15.10.2017 a. leppisid hageja ja korteriühistu juhatus kokku, et hageja tagastab 2017 a. väärkasutatud vahendid kokku summas 2000 eurot ning ühistu juhatus lubas, et kui hageja tasub väärkasutatud vahendid tagasi ei pöördu ühistu õiguskaitseorganite poole ja loeb hageja poolt omastatu hüvitatuks. 25.10.2017 a. laekus ühistu arveldusarvele 2000 eurot J.K. selgitusega ” G.D, majanduskulude raha tagastamine “
14.14.12.2017 a. viis ühistu juhatus läbi täiendava revisjoni 2015 ja 2016 majandamiskulude osas ja leidis, et elamu haldamisega mitteseotud kulusid kokku sellel perioodil on summas 3243,50 eurot ning tegi hagejale ettepaneku tasuda või tagastada asjadena ühistu vahenditest enda otstarbeks soetatu hiljemalt 22.01.2018. a. 16.01.2018. a teatas hageja, et keeldub omastatud vahendeid tagastamast ja nõuab tagasi ka juba tasutud hüvitust. Hageja pöördus kohtu poole hagiavaldusega nõudes tagasi ühistule tasutud 2000 eurot. Kohus otsustas, et
hagejale tuleb tagastada 592,15 eurot, kuna selles osas korteriühistu juhatus loobus oma nõudest hageja vastu. Ülejäänud summa jäi ühistule hageja poolt aastal 2017 avastatud väärkasutatud vahendite tagasimaksena.
15.Korteriühistu põhikirja p 50 järgi vastutavad juhatuse liikmed juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. Isegi juhul kui hageja suudab tõendada, et on olemas selline juhatuse otsus, mis tõi kaasa varalise kahju tekkimise ühistule, mille eest peaks juhatuse liikmed solidaarselt vastutama, siis põhikirja p 51 välistab juhatuse solidaarse vastutuse, kui ühistu üldkoosolek on eelmise majandusaasta tulemused heaks kiitnud.
16.Kostjad leiavad, et ainuüksi asjaolu, et ühistu majandusaasta aruanne võib olla kinnitatud üldkoosoleku poolt ja kiidetud heaks juhatuse tegevus ei tähenda, et hilisema revisjoni ja täiendava kontrolli käigus aruandeaasta jooksul väärkasutatud rahalised vahendid muutuksid automaatselt õiguspärasteks kuludeks, mille osas peaks teistele juhatuse liikmetele langema solidaarne vastutus ja siinkohal ei ole hageja viide ühistu põhikirjale ka kohane. Hagejal oli ainsana ligipääs ühistu rahalistele vahenditele. Hageja on tunnistanud ühistu vahendite väärkasutamist ja kahju vabatahtlikult hüvitanud.
17.Kostjad kinnitavad, et nad ei ole juhatuse liikmetena vastu võtnud ühtegi sellist otsust mis oleks kaasa toonud varalise kahju tekkimise ühistule. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSELE (tlk 69, 71- 72, 73, 75-76, 82)
18.Kostja, S.S, viidatud asjad olid kõik ostetud tarbematerjalina, juhatus sai tutvuda kõikide arvetega esimehe või kuu lõppedes KÜ XXX juures.
19.Inventarile kulutatud 2000 eurot sisaldavad 2017. aasta eest 1407,85 eurot ja 592,15 eurot 2016. aasta eest, mis teebki kokku 2000 eurot. Kohus (tsiviilasi nr 2XXX) tagastas juba otsuse alusel 592,15 eurot. Kõik tšekid on antud raamatupidajale T.P. ja olid vabalt kättesaadavad, juhatuse liikmetele, kes pretensioone seoses majanduslike küsimustega ei esitanud.
20.Hageja teavitas juhatust enne suuri kulutusi (muruniiduk, redel, lipp ja muud), need kulutused kiideti heaks üldkoosolekul. Üldkoosolek ja juhatus ei nõudnud kogu juhatuse kinnitust kõikide juhatuse liikmete allkirjadega iga tarbekauba ostu kohta.
21.Kõik juhatuse liikmed olid teadlikud kõikidest kulutustest KÜ pangakaardilt. Revisjonikomisjoni järeldused, kõikide juhatuse liikmete allkirjad aastaaruannete all ja üldkoosoleku heakskiitmine on kinnitus KÜ kulutuste õigsusest. Kui kostjate arvates üldkoosolek vabastab neid solidaarsest vastutusest, siis sellisel juhul, vabastab see kogu juhatust, seal hulgas ka hagejat kui ühte KÜ juhatuse liiget.
22.Pärast uue juhatuse taasvalimist kohtus hageja uue juhatusega ja hagejale esitati nõue maksta 1407,85 eurot 2017. aasta eest. Hageja tagastas mõned väiksed majanduslikud asjad ja palus need arvest maha tõmmata. Koosolek lõppes sellega, et T.P. ja V.K. esitasid nõude, et hageja peab maksma 1407,85 eurot ja siis oleks see juhtum ammendatud. Juhatuse otsus oli visatud hageja postkasti 2 päeva hiljem. Kuigi hageja ei olnud otsustega nõus oli ta uue juhatuse surve ja ähvarduste tõttu nõus maksma ja kandis 2000 eurot KÜ kontole, millest 1407 eurot oli 2017. aasta eest ja 593 eurot 2016. aasta eest.
23.Enne 2017. aasta oli hageja postkastis paber summas 3243,50 eurot (1312,33 eurot 2016. aasta eest ning 1931,17 eurot 2015. aasta eest), kus oli välja toodud kõik KÜ kulutused nende aastate eest. Hageja pöördus kohtu poole (tsiviilasi nr XXX) ja kohus tagastas talle 592,15 eurot 2016 aasta eest. Kohtuotsuses oli kirjas, et kuna KÜ põhikirja järgi vastutavad kõik juhatuse liikmed solidaarselt, siis võib 2017. aasta eest summas 1407,85 eurot nõuda võrdsetes osades igalt juhatuse liikmelt.
24.Tööde ja inventari ostmise otsused võeti vastu suuliselt kogu juhatuse poolt. Suurte summade otsused on olemas raamatupidamises juhatuse allkirjadega. Enne seda intsidenti kinnitas juhatus oma allkirjadega aastaaruande all, et oli teadlik kõikidest kuludest ning ostudest, mida sooritas KÜ. Enne aastaaruande allkirjastamist palus hageja juhatuse
liikmetel hoolikalt tutvuda dokumendiga. Dokumendis oli ka revisjonikomisjoni aruanne, kes kontrollib igat dokumenti, igat tšekki.
25.Juhatuse liige M.K. väidab, et ta ei teadnud midagi, mis tõestab seda, et teda ei huvitanud, mis toimub korteriühistus, ning sellega kinnitab oma kohustuste hoolimatut täitmist. KÜ ühised majapidamisasjad (nt muruniiduk, saag, redel jne) asusid maja keldris, mille võtmed olid ka santehnikul ja koristajatel. M.K. väide sellest, et ainult hageja vastutab inventari eest ning kõige eest, mis toimub majas, ei ole millegagi kinnitatud.
26.Suurte kulude (näiteks muruniiduki ost, trepikodade remont, rõdude remont jne) otsused võeti vastu KÜ juhatuse või KÜ üldkoosoleku otsusena, mille protokollid asuvad raamatupidaja juures. Vastavalt varajasemale KÜ üldise koosoleku otsusele oli igal väiksel jooksval majandusliku kulu tšekil, mis anti raamatupidamisse, teisel pool kirjas, kuhu see läks kasutusse. Kõik KÜ kulude tšekid anti iga kuu lõpus T.O. büroosse, kus raamatupidaja arvestas need ja lisas maja majandusaruandesse. KÜ kuludega oli iga maja elanikul võimalus tutvuda. Samuti sai iga KÜ liige tutvuda kõikide majanduslike dokumentidega, sealhulgas ka arvetega, raamatupidaja juures. Seda enam pidi iga KÜ juhatuse liige pidevalt (vähemalt kord kuus) kontrollima kõiki kulusid isiklikult ja neil olid selle jaoks kõik võimalused.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Kohus, hinnates esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.Hageja on esitanud kostjate vastu korteriühistu juhatuse liikmete solidaarvastutusest tuleneva tagasinõude.
29.Korteriühistu juhatuse liikme vastutus on reguleeritud mittetulundusühingute seaduses (MTÜS), mille § 32 lg 2 näeb ette, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
30.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja ja kostjad olid kuni 10.10.2017. a korteriühistu Tartu XXX juhatuse liikmed. - 15.10.2017. a tegi juhatus otsuse nõuda hagejalt tagasi 1407,85 eurot 2017. aasta eest. - hageja on tasunud 25.10.2017. a korteriühistule 2000 eurot, millest 592,15 eurot on korteriühistu Tartu Maakohtu 30.03.2020. a otsuse tsiviilasjas nr XXX alusel hagejale tagastanud.
31.Hageja väitel on ta täitnud solidaarkohustuse viidates korteriühistu põhikirjale, mille p 50 (tlk 5-11) näeb ette, et juhatuse liikmed vastutavad juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste vastuvõtmise või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt.
32.Solidaarse vastutuse põhimõtte kohaselt võib korteriühistu VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda kahju hüvitamist omal valikul kas kõigilt oma kohustusi rikkunud juhatuse liikmetelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Korteriühistu juhatuse liikmed vastutavad sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisega korteriühistule tekitatud kahju eest solidaarselt. Kui sisesuhtest tuleneb kohustus üksnes juhatuse liikmele individuaalselt, siis vastutab reeglina üksnes vastutavat kohustust rikkunud juhatuse liige.
33.Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes
suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
34.Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-33-10, p 12; 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13).
35.Kulutuse majandusaasta aruandes kajastamine ei välista korteriühistu kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikme vastu, kui kulutust võib pidada ühistule tekkinud kahjuks. Riigikohus on varem selgitanud, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses olevate majandamiskulude tegemise saab mh heaks kiita üldkoosoleku otsusega majandustegevuse aastakava vastuvõtmisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13, p 11; 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 18).
36.Asja materjalidest nähtuvalt esitas korteriühistu juhatus nõude üksnes ühe juhatuse liikme s.o hageja vastu, kuna väidetavalt oli hageja kasutanud korteriühistu rahalisi vahendeid vääralt ja enda huvides. Vaidlusalust juhatuse otsust, milles esitati hagejale tasumiseks nõue, kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole esitatud kohtule üldkoosolekut otsust, mille kohaselt juhatusele selline pädevus oleks antud ning ka põhikirja p-st 40 sellist pädevust ei tulene.
37.Arvestades eelpooltoodud asjaolusid, on kohus seisukohal, et kuigi hageja on maksnud osaliselt korteriühistule juhatuse otsuse alusel tekitatud kahju, ei saa hageja nõuda teistelt juhatuse liikmetelt osalist kahju hüvitamist, kuna juhatusel puudus pädevus ilma üldkoosoleku otsuseta, võtta vastu selline otsustus, mis kohustaks hagejat korteriühistule maksma ainuisikuliselt tekitatud kahju. Korteriühistu ei ole esitanud kahjunõuet juhatuse liikmete vastu. Seetõttu ei ole ka hagejal tekkinud tagasinõude õigust kostja vastu VÕS § 69 lg 2 mõtte kohaselt.
38.Tsiviilasjas nr XXX tasutud riigilõivu (menetluskulusid) osas puudub hagejal nõudeõigus, kuna jõustunud kohtuotsuse kohaselt jäeti need tema enda kanda.
39.Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulud
40.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
41.Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja (tlk 89) kohaselt on nende menetluskuludeks tasutud lepingulise esindaja kulud 216 eurot koos käibemaksuga, mille kostjad paluvad hagejalt välja mõista Korteriühistu Tartu XXX arveldusarvele.
42.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.Kostjaid esindas menetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastav esindaja,
44.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning kostjate lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, nende vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et kostjate lepingulise esindaja kulud summas 216 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud.
45.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 216 eurot koos käibemaksuga ja mõistab need hagejalt kostjate kasuks välja selliselt, et igale kostjale 43,20 eurot.
46.Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejal tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.