Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-20-15898 kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märkida nõuete tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ja seda, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

2-20-15898 Võlgnikuga seotud üldised asjaolud. Kohtule 23.11.2020 esitatud ajutise halduri aruande kohaselt, tuginedes vararegistritesse, võlgnikule, maksuametile, krediidiasutustele ja teistele võimalikele võlausaldajatele tehtud järelepärimiste ning võlgnikuga suhtlemisel saadud andmetele, tegi kindlaks järgmist: Rahvastikuregistri järgi on T.B. sündinud Xxxxxxxxxxxs (sünnijärgne perenimi oli V. (isa perenimi), mille muutis 08.09.2010 B. ́iks (ema perenimi)). T.B. ́i registrijärgseks elukohaks on alates 21.11.2007 märgitud Xxxxxxxxxxx, mis on praegusel ajal ka tema tegelikuks elukohaks. Periooditi on ta elanud muudes kohtades, sh 2014 aasta lõpus Xxxxxxxxxxx. Võlgniku hariduseks on registrisse märgitud põhiharidus. Perekonnaseisult on ta abielus, abielu sõlmiti 22.06.2011. Võlgnikul on üks alaealine laps (xxxxxxxxxxx). Võlgnik kinnitas ajutisele haldurile, et käesoleval ajal: -

-

-

-

-

-

Talle ei kuulu ega ole kuulunud kinnisasju, puuduvad seosed äriühingute ja MTÜ-dega ning ta ei oma relvi ega relvaluba. Võlgnikule kuulub Tiki Treiler, registrimärk xxxxxxxxxxx, asukoht Xxxxxxxxxxx. Ostetud 2019.a. Turuväärtuseks võiks olla ~900 €. Viimase 5 aasta jooksul on ta võõrandanud sõiduauto Mercedez-Benz, registrimärk xxxxxxxxxxx - 12.12.2018 müügilepingu alusel hinnaga 3800 €, järelmaksuga. Ostjaga oli kokkulepe, et kuni müügihinna täieliku tasumiseni kantakse ostja tehnilisse passi sõiduki vastutavaks kasutajaks ja omaniku kanne muudetakse pärast kogu hinna tasumist. Pärast müügihinna tasumist ei olnud aga võimalik enam omaniku kannet muuta, kuna vahepealsel ajal olid kohtutäiturid sõidukile seadnud käsutamise keelumärked. Tema abikaasa nimele on (ühisvarana) registreeritud sõiduauto Toyota Carina (xxxxxxxxxxx, 1995.a. väljalase), kuid auto on ammu müüdud OÜ Taunex Auto ́le. Kuna ostja sõiduki omanikukannet kohe ei muutnud, edastasid võlgnik ja tema abikaasa maanteeametile sõiduki müügilepingu ja taotlesid sõiduki ajutist kustutamist registrist. Võlgnik oli AB Kreditex AS-ist aprillis 2018 liisinud sõiduauto Volvo XC 90, registrimärk xxxxxxxxxxx ja märgitud selle vastutavaks kasutajaks. Kuna ainuüksi sõiduki liisingumaksed olid 189 €/kuus, millele lisandusid kasko- ja liikluskindlustuse maksed, lõpetas võlgnik liisingulepingu ja tagastas auto liisingufirmale. Lepingu lõpetamise kokkulepe sõlmiti 10.11.2020 ja selle kohaselt oli sel hetkel liisingufirma nõude jääk kokku 4591,12 € ( sh põhiosa 4070,80€). Käesoleval hetkel on liisingufirma pannud sõiduki müüki hinnaga 5900€. Sõiduk on 2006väljalase, ja läbisõit on 467 000€. Võlgnik elab koos perega, st abikaasa ja lapsega, samas elab ka tema ema. Elamispind kuulub võlgniku vennale. Varem elasid majas ema ja vanaema. Pärast vanaema surma kolis võlgnik koos perega linna, et abistada ema ja renoveerida maja. Samuti vähenesid kulud auto kütusele (abikaasal töökoht linnas, lapsel kool kodule lähedal). Üüri ta vennale ei maksa. Selle asemel tegi võlgnik majas hädavajaliku sanitaarremonti (majas puudus pesemise võimalus, oli kuivkäimla). Remont oli vajalik selleks, et tagada oma lapsele elamisväärsed tingimused. Võlgniku igakuised kulud on prügivedu 1215 eur, elekter 50-90 eur, kommunikatsioon (TV) u 50 eur, vesi (kord kvartalis) u 40 eur. Kulud tasub võlgnik emaga pooleks. Talle ei kuulu koduse majapidamise esemeid ega tehnikavahendeid, puudub järelmaksuga soetatud vara. Võlgniku nimel on sõlmitud enda ja lapse telefonilepingud Elisa Eesti AS-is, igakuise maksega ~60 €, võlgnevusi seal pole. Tema valduses ei ole teistele isikutele kuuluvat vara, teiste isikute valduses pole talle kuuluvat vara. Ta ei loe oma varaks müüdud sõiduautot Mercedes-Benz, mille ostuhind tasuti lõplikult 12.09.2020, kuid kohtutäiturite keelumärgete tõttu polnud võimalik omaniku kande muudatust enam registris teha. Teadaolevalt ei ole tal praegu pooleliolevaid kohtuasju. Tal on kontod Swedbank AS-is, SEB Pank AS-is ja COOP Pank AS-is. Kontodel vahendid puuduvad. Ta jäi koondamise tõttu alates 27.oktoober 2020.a. töötuks ja tal ei ole töötasu. Ta on end 28.10.2020.a. registreerinud Eesti Töötukassas töötuna ja sealt hakkab laekuma töötuskindlustushüvitis. Ta on lõpetanud Xxxxxxxxxxx põhikooli ja tal on põhiharidus. Omab turvatöötaja kutsetunnistust.

3 (7)

2-20-15898

-

-

Viimasel 5-l aastal on töötanud põhikohaga Xxxxxxxxxxx-s ning teinud vahel ühekordseid töid Xxxxxxxxxxx-is, paar korda kuus, u 200 eur eest. Võlgniku enda hinnangul on ta maksejõuetu. Ta on üritanud kõigile võlahalduritele iga kuu midagi kanda, et kokkulepitud graafikud ei katkeks. Kuna abikaasa palk sõltub klientide olemasolust ja on igal kuul erinev, siis kokkuvõttes ei piisa pere sissetulekust igapäevaste hädavajalike kulude katmiseks ning laenumaksete tasumiseks. Nüüd, kui võlgnik hakkas tegelema pankrotiavalduse koostamisega, uuris ta PlusPlus Capital AS-ist suurima nõude hetkejääki. Vastuseks sai ta oma kliendihaldurilt teada, et nõue on ~ 6100 eur. See oli üllatav, sest võlgnikule teadaolevalt andis Swedbank AS inkassofirmale üle laenujäägi 6603.09 € ning võlgnik oli nõuet 6 aasta jooksul tasunud. PlusPlus Capital AS väitis, et algne võlg oli neile kokku 14 175,26 eur, millest tänaseks on tasutud 7988,63 eur. Võlgnik möönab, et ei ole nõuet küll korrapäraselt täitnud, kuid selline nõude summa on talle ikkagi arusaamatu. Teised võlgnevused tekkisid 2019.a. suvel, kui pere kolis linna elama ja hakkasid majas remonti tegema, mis sai tähtsamaks laenude maksete maksmisest ja seetõttu jäid maksete osamaksed hiljaks või tasus ta makseid kokkulepitust väiksemas ulatuses. Suurima kaotuse pere eelarvesse tõi märtsis 2020.a. alanud eriolukord, kui pere sissetulek vähenes enam, kui poole võrra, sest võlgniku abikaasa jäi töötuks ja võlgnikul vähendati palka 30%.

Registriosakonna andmetel puudub T.B. ́il kehtiv seos äriühingutega. Kinnistusameti andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Võlgniku nimelt viimase 5 aasta jooksul kinnisasju võõrandatud ei ole. Maanteeameti andmetel liiklusregistris T.B. ́i nimele käesoleval ajal on registreeritud omanikuna 2 sõidukit : Mercedes-Benz XXXXXXXXXXX, registrimärk xxxxxxxxxxx, 2003 väljalase; 2) Haagis TIKI Treiler CS300-LH, registrimärk xxxxxxxxxxx, 2019 väljalase. Sõidukitele on ajavahemikul 11.05.2020-28.08.2020 seatud 3 käsutamise keelumärget kohtutäiturite kasuks ning 06.11.2020 käsutamise keelumärge ajutise halduri kasuks. Võlgnik on registreeritud 2 sõiduki vastutava kasutajana: 1) ATV CFMoto Cforce 860XC, registrimärk xxxxxxxxxxx, omanik J.O.; 2) Sõiduauto Volvo XC 90, registrimärk xxxxxxxxxxx, 2006vl, omanik AB Kreditex AS. Võlgnik on registreeritud 2 sõiduki kasutajana: 1) Sõiduauto Toyota Carina E, registrimärk xxxxxxxxxxx, 1995 vl, omanik S.B.; 2) Sõiduauto Mercedes-Benz XXXXXXXXXXX, registrimärk xxxxxxxxxxx, 2010vl, omanik Väikeliising OÜ, vastutav kasutaja U.B.. Maksu- ja Tolliameti andmetel T.B.’il maksuvõlgu, maksuvõla ajatamise otsuseid ja kinnitatud ajatamisgraafikuid ei ole. Ettemaksukonto saldo on 0,00€. T.B.’il ei ole kriminaalasjadega seotud menetluskulude ja sunniraha tasumise kohustusi. Alates aprillist 2016 kuni oktoobrini 2020 on võlgniku peamiseks sissetulekuks olnud töötasu OÜst HT Xxxxxxxxxxx ( Tallinki gruppi kuuluv turvateenuseid pakkuv ettevõte) keskmiselt 1400 – 1600 eurot kuus. Lisaks on ta vaadeldud perioodil saanud väiksemaid summasid Xxxxxxxxxxx-ilt Eesti Meremeeste Sõltumatust Ametiühingust ja Eesti Haigekassast ning mais –juulis 2020 Töötukassast palgatoetust. Avalikust kohtulahendite registrist võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid ei kajastu. Muudele andmetele tuginedes on teada, et võlgniku suhtes on tehtud maksekäsud vähemalt tsiviilasjades nrd: 2-20-121648, 2-20-121658 ja 2-20-103999. Täitemenetluse registri andmetel on T.B. ́i suhtes avatud 3 täitetoimikut ajavahemikul 26.03.2020 – 28.08.2020. Võlgnikul on järgmised pangakontod: 1) Swedbank AS-is arvelduskonto, saldo 5,12 € ja kontol on broneering 15,36€ kaardi kuutasudest; 2) SEB Pank AS-is arvelduskonto, saldo 0,86 €, Kogumishoius, saldo 0,04 € Sõlmitud on internetipanga, kiirteavitamise, kahe deebetkaardi, e-arve püsimakse ja kahe püsikorralduse teenuslepingud; 3)Coop Pank AS-is arvelduskonto, saldo 0,00 €.

4 (7)

2-20-15898 Pensionikeskusse andmetel võlgnik liitunud võlgnik liitunud kogumispensioniga (II sambaga) ja talle kuulub 10888.278 SEB Energiline Pensionifond osakut, väärtusega 11 074,14 €. Võlgnik ei ole liitunud III sambaga ning võlgniku nimele ei ole avatud väärtpaberikontosid. Varad ja võlad. Võlgnikul on vara väärtusega 506,02 eurot, so haagis Tiki CS300-LH väärtusega 500 eurot ning raha pangakontodel. Vara hulka ei ole loetud võlgniku nimele registreeritud sõiduautot Mercedes-Benz XXXXXXXXXXX, registrimärk xxxxxxxxxxx, 2003 väljalase, kuna sõiduk on müüdud 12.12.2018.a. müügilepingu alusel, viimane osamakse on laekunud võlgniku kontole 12.09.2020 ning juriidiliselt on omandiõigus ostjale üle läinud, kuid registris on omanikukanne muutmata sõidukile 2020-l aastal seatud käsutamise keelumärgete tõttu. Vara hulka ei ole loetud võlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluvat sõiduautot Toyota Carina, xxxxxxxxxxx,1995.a., kuna see on müüdud OÜ-le Taunex Auto. Pankrotimenetluses ei ole lubatud pöörata nõuet isiku II pensionisamba fondi osakutele. Võlgnikul on ajutise halduri kogutud andmetel kokku vähemalt 8 võlausaldaja ees kohustusi ja võlgnevusi kokku vähemalt 23 334,50 euro ulatuses (sh suuremate nõuetena OK Incure nõuded summas 10 584,43 €; Omega Invest OÜ 5000 €, Bondora AS-i nõue 2635,58 €, väiksemad inkassonõuded ja kohtutäiturite täitemenetluste tasunõuded). Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks, lisanduda võivad viivised. PlusPlus Capital AS on 19.11.2020 e-kirjaga teatanud, et nad on asja kaalunud ja ei esita nõuet T.B.i pankrotimenetluses. Ajutise halduri selgitusel pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kohustuste suurus sarnane ajutise halduri poolt tuvastatuga, kuid võlausaldajate ring erineb oluliselt tegelikkuses. Võlgniku poolt võlausaldajatena näidatud Julianus Inkasso OÜ, TF Bank AB, Coop Pank AS ja PlusPlus Capital AS ei kuulu enam võlausaldajate hulka (viimasena märgitu ei olnud seda võlgnikule teatanud). Samas ei ole pankrotiavalduses võlausaldajatena näidatud Swedbank AS-i, Omega Invest OÜ-d, Inbank AS, Aktiva Finants OÜ-d, OK Incure OÜ-d ning kohtutäitur Rannar Liitmaad ja kohtutäitur Õnne Pajurit. Maksejõuetuse tekkepõhjused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on T.B. ́i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks majanduslikult raskematel aegadel tehtud ebamõistlikud otsused, sh olemasolevate laenumaksete tasumiseks uute laenude võtmine ja eluaseme remont oluliselt suuremas ulatuses, kui selleks vahendeid jätkus. Võlgniku sõnul tekkisid tal makseraskused juba 2017-l aastal. Algsete võlausaldajate poolt nõuete loovutamise aegade põhjal võib järeldada, et maksejõuetuse tekkimise ajaks oli hiljemalt 2019 aasta lõpp. T.B. ́i maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Tagasivõitmise võimaluste kohta märgib ajutine haldur, et käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole ta tuvastanud, et võlgnik oleks teostanud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS § 109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on 12.12.2018 lepinguga võõrandanud sõiduauto Mercedes-Benz. Müügiportaalide põhjal võib eeldada, et müük toimus turuhinnaga. Kogu müügihind on vastavalt lepingule ajavahemikul 01.2019-09.2020 võlgnikule tasutud ja nimetatud summat on võlgnik kasutanud jooksvate kulude ( sh laenumaksete) tasumiseks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et sõiduki müügiga ei ole võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Kokkuvõttes T.B. ́i teadaolevad kohustused on vähemalt 23 334,50 €, millele võivad lisanduda kuni pankroti väljakuulutamiseni võlgnevustelt arvestatud viivised. Võlgnikul võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek puudub. Võlgnik on koondatud 27.10.2020 ja tema sissetulekuks on Töötukassa poolt makstav töötuskindlustushüvitis, millest ei ole lubatud teostada kinnipidamisi.

5 (7)

2-20-15898 Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja selline sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Võlgniku sissetulekutest kinnipidamiste tegemisel tuleb arvestada sellega, et tal on üks alaealine laps. T.B. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine pankrotihaldur aruandes teeb ettepaneku: kuulutada välja T.B.’i pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on andnud), määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Samuti palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks xxxxxxxxxxx töötunni eest xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €, millest xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx€ mõista välja pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxx € ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx€ mõista välja menetlusabi korras riigilt. Ajutise halduri tasu palub mõista välja OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks. Kulude hüvitamist ajutine haldur ei nõua, kuna käesolevas menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude hüvitamiseks. 24.11.2020 kohtuistungil võlgnik kinnitas, et jääb avalduse juurde ja palus selle rahuldada. Ajutise halduri aruandega ja töötasu aruandega on võlgnik tutvunud ning vastuväiteid ei ole. On esitanud ka kohustustest vabastamise menetluse. Päris täpselt teadlik ei ole, kuidas kohustusest vabastamise menetlus käib. Tegeleb tööotsimisega, on tööbüroos arvel. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik jäi samuti aruande juurde ja leidis, et tuleb välja kuulutada T.B.i pankrot. Sissetulek on kadunud, samamoodi on abikaasa sissetulek kadunud ja seetõttu võlad kuhjunud. Siin ei ole ka võlgade ümberkujundamine võimalik. Võlgnik on elujõus mees, kindlasti leiab tööd ja tuleks toetada võlgniku avaldust. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega, ajutise halduri aruandega ning kuulanud ära võlgniku seisukoha ja ajutise halduri arvamuse, leiab, et T.B.’i pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri poolt kohtule esitatud arvamuse kohaselt on võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees vähemalt 23 334,50 eurot, samas kui vara on üksnes ca 500 euro väärtuses, st võlgade rahuldamiseks vara ja piisav sissetulek võlgnikul puudub. Seega T.B.’i puhul esineb PankrS § 1 lg 2 nimetatud olukord, kus võlgnik on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole tõenäoliselt võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, siis võlgniku majandusliku seisundi poolest tuleks PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada määrusega menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuid asjas esineb PankrS § 171 lg 11 märgitud erisus. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja vaatamata asjaolule, et esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kui võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kuna võlgnik on esitanud 29.10.2020 kohtule ka PankrS §-s 169 nimetatud võlgniku kohustustest vabastamise taotluse, tuleb pankrot T.B.’i suhtes välja kuulutada. Pankrotihalduriks määrata Andrus Õnnik, kes on selleks nõusoleku andnud, vastab PankrS § 56 sätestatud nõuetele, on kinnitanud PankrS § 64 sätestatud vastutuskindlustuse olemasolu ning enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või

6 (7)

2-20-15898 kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulud Vastavalt PankrS § 150 lg.4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Antud asjas esinevad eeldused pankrotimenetluse raugemiseks, sest võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, kuid PankrS § 171 lg 11 alusel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada kohustustest vabastamise avalduse läbivaatamiseks. PankrS § 23 lg. 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest kuni xxxxxxxxxxx suuruses summas (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest. Kohtu hinnangul on ajutise halduri aruandes kirjeldatud xxxxxxxxxxxtunnine töömaht võlausaldajate ja võlgade hulka arvestades mõistlik ning küsitud tasu xxxxxxxxxxx/tund jääb märkimisväärselt alla PankrS § 23 lg 3 sätestatud ülemmäära (96€/tund). Samuti ei nõua haldur eraldi kulude hüvitamist. Seega määrab kohus PankrS § 23 lg. 4 alusel ajutise halduri tasu suuruseks esitatud aruande alusel xxxxxxxxxxxx tunni töö eest xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx €), sellest menetlusabi korras xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks) tuleb välja maksta PankrS § 23 lg 6 alusel riigi vahenditest ja ülejäänud osa välja mõista pankrotivarast. Võlgnik ajutise halduri tasu osas vastuväiteid ei ole. Ajutise halduri tasu tuleb välja mõista büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.