Otsuse avalikult teatavaks- 23. november 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-20-12042
Tsiviilasi
OÜ Ülenurme Investeeringud, OÜ ARTE House, A. U., T. I. ja Ü. H. hagiavaldus K. K. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
OÜ Ülenurme Investeeringud hagi hind 3500 eurot OÜ ARTE House hagi hind 3500 eurot A. U. hagi hind 7000 eurot T. I. hagi hind 7000 eurot Ü. H. hagi hind 7000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: OÜ Ülenurme Investeeringud, rk 10665700, asukoht Teguri 37, 50107 Tartu linn Hageja II: OÜ ARTE House, rk 12508330, asukoht Teguri 37, 50107 Tartu linn Hageja III: A. U., ik XXX Hageja IV: T. I., ik XXX Hageja V: Ü. H., ik XXX Hagejate lepingulised esindajad: vandeadvokaat M. L. ja advokaat K. K., XXX; e-post XXX, XXX Kostja: K. K., ik XXX, elukoht XXX Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat A. J., vandeadvokaat B. R. ja advokaat L.-M. P., XXX; e-post XXX, XXX, XXX
5.Mõista OÜ-lt Ülenurme Investeeringud, OÜ-lt ARTE House, A. U., T. I. ja Ü. H. solidaarselt K. K. kasuks välja menetluskulu 3600 eurot 50 senti.
6.Mõista OÜ-lt Ülenurme Investeeringud, OÜ-lt ARTE House, A. U., T. I. ja Ü. H. K. K. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja nõuded
1.Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Ülenurme Investeeringud, OÜ ARTE House, A. U., T. I. ja Ü. H. 19.08.2020 hagi K. K. vastu (tl 3-12) järgmistes nõuetes:
1.1.Kohustada K. K. hiljemalt 1 nädala jooksul käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumisest avaldama sotsiaalmeediakanali XXX oma isikliku konto seinal (url: XXX) teade järgmistel tingimustel:
1.1.1.teade tuleb avaldada avalikult, st postitusele ligipääs tuleb tagada kõigile isikutele;
1.1.2.teade tuleb avaldada ilma mistahes illustratsioonideta, kommentaarideta, ükskõik missuguste täiendusteta vms lisamaterjalita ning järgmise tekstiga: „Mina, K. K., avaldasin XXX alevikus asuva XXX elurajooni arendamisega seotud isikute (OÜ Ülenurme Investeeringud ja OÜ ARTE House ning nende XXX A. U., T. I. ja Ü. H.) kohta oma XXX XXX postituses järgmisi valeväiteid: - Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult haljasalale ridaelamu; - Kinnistutele aadressil XXX ja XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult ridaelamu ; - Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitusõigus määratud ebaseaduslikult; - A. U., T. I. ja Ü. H. on XXX arendamisel pannud toime kuriteo. Need väited on ebaõiged ja lükkan käesolevaga need ümber.“
1.2.teadet tuleb hoida kättesaadavana vähemalt 6 kuud järjest alates teate avaldamisest.
1.3.Mõista A. U., T. I. ning Ü. H. kasuks välja kahjuhüvitis vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele;
1.4.Mõista K. K. välja OÜ Ülenurme Investeeringud, ARTE House OÜ, A. U., T. I. ning Ü. H. poolt kantud menetluskulud, K. K. menetluskulud jätta tema enda kanda;
1.5.Mõista K. K. välja OÜ Ülenurme Investeeringud, ARTE House OÜ, A. U., T. I. ning Ü. H. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
2.Hagiavalduse järgi avaldas K. K. (edaspidi kostja) XXX oma sotsiaalmeediakanali XXX ajajoonel avalikult järgneva postituse: „Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade säilimine on viimasel ajal kuidagi eriti aktuaalne. Nii XXX kui XXX. Meile XXX XXX tänavale ehitati maja vastu haljasalale ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga ridaelamu. Kõrvale pandi veel juurde kahele elamukrundile üks ridaelamu, muidugi ebaseaduslikult. Maja taha anti ka ehitusõigus. Ehk maja, mida pidi ümbritsema haljasala, on lõpuks kinni ehitatud. Ringi käivad lipsuga pätid ja „autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat. XXX vähemasti tehakse asja mitte varjatult, kuid siiski on sellel metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna tühjad elamukrundid ootavad elanikke ka mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea metsa ja puid suures mastaabis langetama.“ Postituses viidati XXX E L MTÜ XXX lehel avaldatud postitusele XXX piirkonnas avalikkuse tähelepanu alla sattunud detailplaneeringu kehtestamise kohta ning avaldatakse selle taustal, justkui oleks XXX alevikus asuva XXX elurajooni arendustegevus olnud ebaseaduslik ning nimetatakse piirkonna arendajaid halvustavalt „lipsuga pättideks“ ja „autoriteetideks“.
3.A. U., T. I. ning Ü. H. (edaspidi hagejad III, IV ja V või füüsilistest isikutest hagejad) on äriühingute OÜ Ülenurme Investeeringud ning OÜ ARTE House (edaspidi hagejad I ja II või juriidilistest isikutest hagejad) kaudu tegelenud postituses viidatud piirkonna arendamisega ning olnud seotud konkreetselt postituses viidatud kinnistute arendamisega. Seega on kostja avaldanud faktiväiteid ning väärtushinnanguid hagejate suhtes.
4.XXX edastas hagejate esindaja kostjale nõudekirja, mille palus kostjal ebaõigeid ning au teotavaid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldanud postituse oma sotsiaalmeediakanalilt eemaldada ning avaldada uus postitus, milles kostja oleks avaldanud, et oli postituses avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ning vabandanud ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest.
5.XXX kostja vastuse kohaselt ei sisalda postitus hagejate kohta ühtegi faktiväidet, vaid põhjendatud hinnanguid, sh õiguslikke hinnanguid projekteerimistingimuste väljastamise vastuolu kohta ehitusseadustiku nõuetele. Vastusest nähtub, et kostja on XXX muutnud postituse sõnastust selliselt, et on eemaldanud või sõnastanud ümber väited, mis arendajate hinnangul nende õigusi rikkusid.
6.XXX omapoolses vastuses selgitas hagejate esindaja, et nõudekirjas viidatud faktiväited on postituses mõistlikult võttes selgelt järelduvad ning õiguslikuks hinnanguks ei saa pidada arendajate halvustamist. Vastuses korrati XXX esitatud ettepanekut ning paluti sellele seisukohta hiljemalt XXX. Kostja ega tema esindajad ei võtnud hagejatega rohkem ühendust.
7.Hagejad leiavad, et kostja on oma postituses avaldanud järgmisi ebaõigeid faktiväiteid:
7.1.„Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult haljasalale ridaelamu.“ Et kostjale kuulub kinnistu aadressil XXX, on kostja postituses viidanud selgelt XXX kinnistul asuvale ridaelamule, mis asub kostjale kuuluva kinnistu vastas ning mis on
püstitatud hagejate eestvõtmisel (st neile kuuluvale kinnistule ning nende poolt taotletud ehitustingimuste alusel). Väär on kostja väide, et XXX ridaelamu on püstitatud ebaseaduslikult haljasalale. Kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa ning kõik menetlustoimingud seoses kinnistu hoonestamisega on toimunud avalikkust kaasates ja õiguspäraselt. Hageja II on XXX kinnistu omanikuna kinnistule ridaelamu ehitanud XXX väljastatud ehitusloa alusel. Ehitusloa menetluses on kontrollitud ehitustegevuse vastavust kõigile õigusaktidele ning ehitusluba ei ole vaidlustatud. Ehitustegevus on olnud kooskõlas kinnistu sihtotstarbega, milleks on Ü V XXX korralduse alusel elamumaa. Samuti on korralduse kohaselt kinnistule nähtud ette õigus rajada kuni 10 boksiga ridaelamu. Seega ei ole ehitustegevus XXX kinnistul olnud ebaseaduslik ning kostja avaldatu on väär.
7.2.„Kinnistutele aadressil XXX ja XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult ridaelamu.“ Väide, et aadressidele XXX ja XXX on ehitatud ebaseaduslikult ridaelamu, on väär. Hageja II on XXX ja XXX kinnistute omanikuna kinnistutele ridaelamu ehitanud XXX väljastatud ehitusloa alusel. Ehitusloa menetluses on kontrollitud ehitustegevuse vastavust kõigile õigusaktidele ning ehitusluba ei ole vaidlustatud. Ehitustegevus on olnud kooskõlas kinnistu sihtotstarbega (elamumaa), samuti on XXX korralduse kohaselt kinnistutele nähtud ette õigus rajada kuni 12 boksiga ridaelamu. Postituse avaldamise hetkeks on ehituse õiguspärasust kontrollitud kasutusloa menetluses ning XXX ja XXX kinnistul asuvale ridaelamule on XXX väljastatud kasutusluba. Seega ei ole ehitustegevus XXX ja XXX kinnistutel olnud ebaseaduslik ning kostja postituses avaldatu on väär.
7.3.„Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitusõigus määratud ebaseaduslikult.“ Postituse eelnevat konteksti arvesse võttes järeldub postituses sisalduvast lausest „Maja taha anti ka ehitusõigus“, et XXX kinnistule, mis asub kostjale kuuluval kinnistul asuva maja taga, on ehitusõigus antud ebaseaduslikult. Lausele eelnevalt on postituses viidatud teistel kinnistutel toimunud ehitustegevuse ebaseaduslikkusele, mistõttu mõistlik lugeja seostab järgnevas lauses viidatut ebaseadusliku tegevusega. Sellele viitab lauses kasutatud sõna „ka“, mis seob käesoleva lause eelnevate sisuga ja viidetega ebaseaduslikule tegevusele. Hagejatele teadaolevalt ei ole XXX kinnistule seatud muud ehitusõigust, kui hageja I taotluse alusel XXX väljastatud projekteerimistingimused, mille kohaselt määrati maa kasutusotstarbeks elamumaa ning anti õigus projekteerida kinnistule üksikelamu. Et korraldus ehitustingimuste osas on välja antud kohase haldusmenetluse raames, kõiki puudutatud isikuid kaasates ega ole kolmandate isikute poolt vaidlustatud, on korraldus kehtiv ja õiguspärane, mistõttu on kostja poolt postituses avaldatu väär.
7.4.A. U., T. I. ja Ü. H. on XXX tänava arendamisel pannud toime kuriteo. Postituses avaldatud ebaõigetest faktiväidetest piirkonna ebaseadusliku ehitustegevuse kohta ning väitest, et elamurajoonis käivad ringi „lipsuga pätid“, järeldub mõistlikule lugejale, et piirkonna arendustegevusega seotud isikud on arendustegevusega seoses toime pannud kuriteo. Selline väide on väär.
8.Nimetatud ebaõiged faktiväited võimaldavad hagejaid väärtustada seadustest hoolimatute kinnisvaraettevõtjatena, kes ehitavad hooneid seadusvastaselt ja vastuolus naabrite õiguspärase ootusega neid ümbritsevale elukeskkonnale. Tegemist on selgelt negatiivse hinnanguga hagejate kohta, mistõttu on faktiväited au teotavad. Sellega vähendatakse isikute positiivset hinnangut hagejate suhtes. Samuti on väited hagejatele majanduslikult kahjulikud, kuna väited ebaseadusliku ehitustegevuse kohta vähendavad nii elamurajooni atraktiivsust kui hagejate usaldusväärsust kinnisvaraettevõtjatena, mistõttu vähenevad hagejate võimalused kinnistuid realiseerida.
9.Hagejad nõuavad ebaõigete ja au teotavate faktiväidete ümberlükkamist võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1047 lg 4 alusel. Hagejad paluvad, et kostja avaldaks ebaõigeid
faktiväiteid ümberlükkava teate oma sotsiaalmeediakanali XXX isikliku konto seinal avaliku postitusena, st postitusele tuleb ligipääs tagada kõigile isikutele, nagu oli avaldatud algne postitus. Kostja isiklik konto ning tema postitus on olnud avalikud, st ligipääs avaldatule ei ole piiratud sõbralistis olevate isikutega. Selliselt on postitus jagamise, kommenteerimise ning meeldivaks määramise teel jõudnud laiemale isikute hulgale, kui üksnes kostja sõbralistis olevate isikuteni. Postitust on jagatud 2 inimese poolt, kommenteeritud 2 inimese poolt ning märgitud meeldivaks 13 inimese poolt. Teade tuleb avaldada ilma mistahes illustratsioonideta, kommentaarideta suhtlusportaali XXX ajajoone postitusena, et kostjal ei oleks võimalik ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava teksti sisu moonutada. Et ümberlükkamine täidaks oma eesmärki ning kostjal ei oleks võimalik täita ümberlükkamise kohustust üksnes formaalselt, tuleb kostjat kohustada hoida ümberlükkavat teadet kättesaadavana vähemalt 6 kuud järjest alates teate avaldamisest.
10.Hagejad leiavad, et kostja on avaldanud füüsilistest isikutest hagejate kohta ebakohaseid väärtushinnanguid järgmises:
„Ringi käivad lipsuga pätid.“
Väljendi „lipsuga pätid“ näol on tegemist füüsilistest isikutest hagejaid halvustava ning neist negatiivset kuvandit loova hinnanguga, mis viitab hagejatele III-V kui seadusi eiravatele isikutele, kes on seoses arendustegevusega toime pannud karistusseadustikus sätestatud süüteo, kuid proovivad sellest hoolimata näida ausate inimestena. Väljend „lipsuga pätt“ on kahtlemata meie kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnang on ebakohane, kuna hagejad III-V ei ole pannud toime tegusid, millega kostja püüab neid postituses seostada, kuivõrd piirkonna arendustegevus on toimunud õiguspäraselt.
„Ringi käivad „autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat.“
Tegemist on halvustava hinnanguga, mis viitab füüsilisest isikutest hagejatele kui isikutele, kes püüavad endast jätta tähtsat muljet ning end kuidagi kehtestada või mõjuvõimu saavutada, kuid näevad seda tehes välja naeruväärsed. Jutumärkide kasutamise eesmärgiks on hagejaid III-V naeruvääristada ning halvustada. Samas ei ole hagejad III-V andnud põhjust end selliselt kajastada. Hagejad III-V on kinnisvaraettevõtjad, kellel puudub igasugune vajadus ennast eksponeerida.
11.Ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega on kostja teotanud hagejate III-V au ja head nime. Postituses avaldatud ebakohased väärtushinnangud kannavad ülepaisutatud emotsioone ning kostja on läinud hinnangute andmisel üle piiri, kuna tegemist ei ole kriitikaga, mida peaksid kinnisvaraettevõtjad oma tavapärase majandustegevuse raames taluma. Nimetatud väärtushinnangute avaldamisel on pahatahtlik iseloom ning selle eesmärgiks on olnud hagejate III-V solvamine ja halvustamine. Seega on kostja õigusvastaselt rikkunud hagejate III-V isiklikke õigusi VÕS § 1046 lg 1 mõttes.
12.Füüsilistest isikutest hagejad nõuavad mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Kostja on nende au teotanud nii ebaõigete faktiväidete kui ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Hagejatel III-V on VÕS § 134 lg 2 alusel õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist mõistlikus määras. Kostja ei avaldanud postituses väljendatut üksikutele inimestele, vaid avalikult ja kõigile isikutele kättesaadavalt. Postituse avalikkus võimaldas selle jagamist piiramatule arvule inimestele. Postitust ongi jagatud ja kommenteeritud teiste kasutajate poolt, mille kaudu on postitus jõudnud veelgi laiema hulga inimesteni. Et postitusel on olnud oluline mõju, näitab see, et postitusest lähtuvalt on võetud ühendust postituses viidatud kinnisasjadele elukoha soetanud isikutega ning viidatud nende elukoha ebaseaduslikule ehitamisele ja sellega kaasnevatele negatiivsetele tagajärgedele. Nimelt XXX edastas A. J., kellele hageja II oli müünud ridaelamuboksi, hagejale II talle saadetud e-kirja. E-kirjas on viidatud, et ridaelamu on ehitatud detailplaneeringus ettenähtud
haljasalale, jäetakse mulje, nagu oleks ridaelamu ehitatud seadusvastaselt ning et arendaja on „sahkerdanud“ vallaametnikega ja jagab lubadusi, mida ei täida. E-kiri on saadetud L. K. nimel. Hagejatele teadaolevalt sellist isikut ei eksisteeri. Isegi kui e-kirja saatja ei ole kostja, ilmestab kolmandate isikute poolt samasuguste väidete avaldamine postituse mõju ehk rikkumise raskust ja ulatust. Hagejad III-V paluvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 366 alusel välja mõista õiglane kahjuhüvitis kohtu äranägemisel. Kostja vastus hagiavaldusele
13.Kostja on XXX vastuses (tl 64-68) seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata või alternatiivselt täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hagejate kanda.
14.Kostja leiab, et juriidilistest isikutest hagejate osas tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta, kuna juriidilistel isikutel puuduvad isiklikud õigused ja neile ei laiene au ja väärikuse kaitse.
15.Kostja leiab, et füüsilistest isikutest hagejate osas tuleb hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätta, kuna füüsilistest isikutest hagejad ei ole kostja avaldatud postituses identifitseeritavad, ühtegi füüsilist ega juriidilist isikut pole postituses nimetatud. Hagejate väljatoodud väide „[r]ingi käivad lipsuga pätid“ ei võimalda identifitseerida, milliseid konkreetseid isikuid kostja on silmas pidanud. Kostja postitusest ei nähtu, kas ta pidas silmas arendajate juhatuse liikmeid, kohaliku omavalitsuse ametnikke, potentsiaalseid ostjaid või kedagi muud. Seetõttu ei saa kostja postitus hagejate III-V õigusi rikkuda.
16.Juhul kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, taotleb kostja alternatiivselt hagi rahuldamata jätmist. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole avaldanud ühtegi ebaõiget faktiväidet. Kostja avaldatud XXX postitus ei sisalda ühtegi faktiväidet. Tegemist on kostja põhjendatud hinnangutega. Väited 1-3 sisaldavad hinnangut, et ehitustegevus on viidatud kinnistutel olnud ebaseaduslik. Faktiväidet eristab väärtushinnangust selle tõesuse kontrollitavus. Kostja on üksnes avaldanud arvamust, et viidatud kinnistutele ehitamine on olnud ebaseaduslik. Seisukohta, et millegi nimetamist ebaseaduslikuks, tuleks käsitleda väärtushinnangu, mitte faktiväitena, kinnitab kohtupraktika. Tartu Ringkonnakohus on leidnud, et isiku nimetamine „petiseks“ või tegevuse nimetamine „pettuseks“ või „petmiseks“ on käsitletav väärtushinnanguna muu hulgas sõltumata sellest, et juriidilises keeles on sõnal „pettus“ konkreetne tähendus. Ka võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on rõhutatud, et süüteo toimepanemisele viitavad väljendid nagu „vara omastamine“ ja „ametiseisundi kuritarvitamine“ kujutavad endast üldjuhul väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid valides lähtunud oma subjektiivsest õigusetõlgendusest. Väljendi „ebaseaduslik“ kasutamine on sarnane eelviidatud olukordadele. Kostja lähtus väärtushinnangu andmisel ühest võimalikust õiguse tõlgendusest. Õiguse tõlgenduse põhjendatuse üle on võimalik vaielda, kuid tegu on väärtushinnangu, mitte faktiväitega.
17.Samuti on meelevaldne hagejate seisukoht, et kostja on esitanud ebaõige faktiväite, et hagejad III-V on toime pannud kuriteo. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hagejad III-V on postituses identifitseeritavad, ei tulene postituse tekstist, et kostja oleks hagejate III-V kohta väitnud, et nad on toime pannud kuriteo. Sellest, et kostja on avaldanud hinnangu, et ehitustegevus on ebaseaduslik, ei tulene, et arendajate juhatuse liikmed on pannud toime kuriteo. Hinnang, et miski on ebaseaduslik, ei tähenda automaatselt, et tegemist oleks kuriteoga. Samuti ei saa kostja viitest „lipsuga pättidele“ järeldada, et kostja hinnangul oleks tegemist kuriteo toimepannud isikute, st kurjategijatega. Sõnal „pätt“ on õigekeelsussõnaraamatu järgi mitmeid tähendusi, sh paadialune, hulgus või suli. Seega ei viita kostja sõnakasutus sellele, et toime oleks pandud kuritegu. „Pätt“ on üksnes kostja avaldatud väärtushinnang.
18.Kostja hinnangud tuginevad õiguslikele arvamustele ja on põhjendatud. Postituses avaldatud väärtushinnangud ehitustegevuse ebaseaduslikkusest tuginesid XXX õiguslikule analüüsile. Õigusliku arvamuse kohaselt oli XXX, XXX, XXX ja XXX projekteerimistingimuste menetlus igal juhul õigusvastane. „XXX maaüksuse ja lähiümbruse detailplaneering“ nägi ette kinnistu jagamise kruntideks, hoonestustingimuste seadmise ja maakasutuse sihtotstarvete määramise ehitamiseks ning liiklusskeemi väljatöötamiseks. Detailplaneeringu kohaselt olid XXX tänavale kavandatud valdavalt ühepereelamud. Kohalik omavalitsus tegi olulise menetlusvea, rikkudes kohustust korraldada projekteerimistingimuste menetlus avatud menetlusena. Samuti ei ole projekteerimistingimustega võimalik muuta kehtivat detailplaneeringut selliselt, et muudetakse detailplaneeringu alusel kehtestatud maaüksuste sihtotstarvet ning kavandatavat ehitusõigust nii, et üksikelamu asemel kavandatakse ridaelamu. Seega tugines kostja postituse tegemisel õiguslikule arvamusele, mille kohaselt ehitustegevus viidatud maaüksustel on ebaseaduslik. XXX samale arvamusele on asunud ka XXX, XXX ja XXX. Järelikult muutis XXX XXX vastuolus kehtiva õigusega XXX sihtotstarbe ning väljastas hageja II taotlusel XXX, XXX ja XXX ehitusload. Vaidlusaluste maaüksuste ehitustegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks algatas XXX XXX revisjonikomisjon kontrolli. Revisjonikomisjon asus seisukohale, et XXX XXX on välja andnud mitmeid korraldusi jm akte, mis pole kehtiva õigusega kooskõlas ning mis riivavad vallaelanike õiglustunnet. Revisjonikomisjon tegi ettepaneku XXX juhataja (T. L.) suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. XXX esitas T. L. ise tagasiastumisavalduse. Seega, kostja avaldatud hinnang ehitustegevuse ebaseaduslikkusest on põhjendatud, kuna sama järeldust kinnitab mitu üksteisest sõltumatut õiguslikku analüüsi. Väljendite „pätid“ ja „„autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsaks arvatakse olevat“ puhul ei ole tegemist ebakohaste väärtushinnangutega. Lähtudes sõna „pätt“ tähendusest õigekeelsussõnaraamatus, on põhjendatud sellise väärtushinnangu esitamine isikute kohta, kes on seotud arendustegevusega, mis õiguslike arvamuste hinnangul on ebaseaduslik.
19.Kuna kostja avaldatud väärtushinnangud on põhjendatud, ei ole nende avaldamine õigusvastane. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Isiku mainet kahjustav väärtushinnang on kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada. Õigusvastased on eeldatavasti väärtushinnangud, mis on kujundatud (ja esitatud) ilma põhjenduseta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega. Kostja avaldatud väärtushinnangute aluseks on õiguslikud arvamused. Seetõttu on kostja väärtushinnangud põhjendatud ning nende avaldamine ei ole õigusvastane. Isegi kui kohus leiaks, et tegemist oli siiski faktiväidetega, ei oleks tegemist ebaõigete faktiväidetega, kuna kostja väiteid toetab mitu õiguslikku arvamust.
20.Hagejad on ebaõigesti väitnud, et kostja on saatnud L. K. nimel A. J. e-kirja. Kostja ei ole viidatud e-kirja saatnud. Hagejate väide on paljasõnaline, sest hagejad ei ole oma väidet tõendanud.
21.Kostja on seisukohal, et hagejate kahjunõue on alusetu, kuna kostja postituses ei ole hagejad füüsiliste isikutena identifitseeritavad ning seega ei ole nende õigusi rikutud. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejad on identifitseeritavad, on avaldatud väärtushinnangud põhjendatud, st ei ole ebakohased. Kuivõrd kostja avaldatud väärtushinnangud on põhjendatud, ei ole nende avaldamine õigusvastane. Kahju hüvitamist saab aga VÕS § 1043 järgi nõuda üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Ka siis, kui jõuda järeldusele, et kostja on avaldanud hagejate III-V kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, ei oleks
kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmine sellegipoolest põhjendatud. Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb kohtul VÕS § 134 lg 5 alusel arvesse võtta ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kostja muutis peale hagejatelt nõudekirja saamist vabatahtlikult postituse sõnastust, eemaldades või sõnastades ümber väited, mis arendajate hinnangul nende õigusi rikkusid. Seega tegi kostja kõik võimaliku, et vaidlust ära hoida. Täiendavalt tuleb hagejate kahjunõude hindamisel arvestada, et kuigi kostja XXX postitus on avalikult kättesaadav, sai postitus automaatselt ilmuda üksnes kostja sõbralistis olevate isikute uudisvoogu. Seega jõudis postitus piiratud aja jooksul piiratud ringi isikuteni, mis omakorda vähendab potentsiaalselt hagejatele tekkida võinud kahju. Kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmata jätmist toetab ka Riigikohtu praktika. Riigikohus on leidnud, et au teotamise õigusvastasust tuvastava kohtuotsusega võidakse lugeda kõrvaldatuks au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Hagejate arvamus kostja vastusele
22.Hageja märgib XXX seisukohas (tl 88-91), et juriidilistest isikutest hagejad ei ole esitanud nõudeid au ja väärikuse kaitseks, vaid nõuavad ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, mis on juriidilistele isikutele lubatav. Seetõttu puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
23.Põhjendamatu on kostja väide, et kuivõrd ühtegi konkreetset isikut ei ole postituses nimetatud, ei ole hagejate õigusi rikutud. Postitust tuleb vaadata tervikuna ning hinnata, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. Et kostja on postituses viidanud füüsilistele isikutele, nähtub postituse sõnastusest. Postituses viidatakse „lipsuga pättidele“. „Lipsukandja“ all peab mõistlik inimene silmas füüsilist isikut, mitte äriühingut. Arenduspiirkonnas „ringi käia“ saab ainult füüsiline isik. Kostja on postituses viidanud, et elamupiirkonda on hooned ehitatud ebaseaduslikult. Seega on postituses viidatud hoonete ehitamise eelduse loonud isikutele, kelleks saab pidada üksnes hagejaid. Seejärel on postituses viidatud „ringi käivatele lipsuga pättidele“, kelleks saab pidada üksnes füüsilisi isikuid. Neid ühiseid jooni saab siduda ainult füüsilistest isikutest hagejatega.
24.Väited vaidlusalustel kinnistutel toimuva ehitustegevuse ebaseaduslikkuse kohta ei ole hinnangud, vaid faktiväited. Kas väljendeid pidada väärtushinnanguks või faktiväiteks, sõltub nende avaldamise kontekstist ja sellest, kellele väljendid adresseeritakse. Kui avaldatus kasutatakse juriidilisi termineid, tuleb hinnata, kuidas mõistlik isik avaldatut mõistab. Kostja on postituses väitnud, et kinnistutele aadressidel XXX, XXX ja XXX on ebaseaduslikult ehitatud ridaelamu. Mõistlikule postituse lugejale tähendab see seda, et arendajad ei ole hoonete ehitamisel järginud kehtivaid õigusakte, eelkõige, et hooned on ehitatud ilma ehitusloata. Nimetatud kinnistutele ehitamiseks on aga väljastatud ehitusload. Samuti ei ole XXX kinnistu sihtotstarbelt üldmaa, vaid elamumaa, millele ridaelamu rajamine on õiguspärane. Eeltoodust tulenevalt on kostja väited ebaseadusliku ehitamise kohta kinnistutel aadressidel XXX, XXX ja XXX väärad. Lisaks on kostja avaldanud, et hagejad on XXX kinnistu ehitusõiguse määramisel rikkunud seadust. See, kas hagejad on pannud toime õiguserikkumise või mitte, on faktiväide. Hagejad ei ole ehitusõiguse määramisel õigusrikkumist toime pannud, mistõttu on kostja avaldatu väär. Samuti on ebaõige kostja käsitlus, et postituses ei ole avaldatud faktiväidet, et füüsilisest isikutest hagejad on arendustegevuse käigus pannud toime kuriteo. Mõistel „pätt“ võib olla mitmeid tähendusi, kuid postituses on selle tähendus üheselt mõistetav. Et postituses kasutatakse mõistet tegemaks viidet hagejatele III-V kui kuriteo toime pannud isikutele, viitab mõiste „lipsuga pätt“ kasutamine postituses vahetult pärast seda, kui kostja on välja toonud erinevad väidetavalt ebaseaduslikud tegevused arenduspiirkonnas. Mõistet „lipsuga pätt“ tuleb hinnata selle kasutamise kontekstis ning on sisuliselt võrreldav mõistega „valgekrae kuritegu“, milleks peetakse ettevõtjate või ametnike poolt finantsmotiividel toime pandud mittevägivaldseid kuritegusid.
25.Hagejad leiavad, et kostja avaldatud väärtushinnangud ei ole kohased. Üksnes juriidilise arvamuse küsimine kohaliku omavavalitsuse tegevuse õiguspärasuse osas ei saa õigustada kostja ebatsensuurseid ning solvavaid avaldusi füüsilistest isikutest hagejate suhtes. Väärtushinnang loetakse ebakohaseks ja õigusi rikkuvaks, kui selle sisu on teotav või väljamõeldislik ning vorm kaldub vulgaarsustesse või teadlikku solvamisse. Samuti tuleks väljendatu kohasuse kaalumiseks hinnata, milliseid väljendeid tuleks avaldaja eesmärki silmas pidades pidada sobivateks. Kostjal on vaieldamatult õigus oma vaateid avaldada, kuid seda on õigus teha ilma isikuid halvustamata ning au ja väärikust riivamata. Kui kostja eesmärgiks on olnud avaldada arvamust piirkonna arendustegevuse suhtes, siis ei olnud selle eesmärgi saavutamiseks vajalik nimetada hagejaid III-V „pättideks“ ega „„autoriteetideks“, keda hirmsasti tähtsaks arvatakse olevat“. Kostja eesmärk nende väljendite kasutamisel on olnud ainult isikuid solvata ning nende au teotada.
26.Hagejate hinnangul ei ole postituse muutmine pärast nõudekirja saamist aluseks kahjuhüvitise vähendamisele VÕS § 134 lg 5 mõttes. Postitus selle muudetud kujul ei jõua teiste isikute XXX uudisvoogu sarnaselt algpostitusega. Muudetud postitus ei jõua isegi nende isikute uudisvoogu, kes on vaidlusalust postitust kommenteerinud või jaganud. Muudetud postitust näeb üksnes siis, kui see kostja profiililt eraldi üles otsida. Ka siis on isikutel ligipääs ka postituse varasematele versioonidele – seega on postitus ka algsel kujul leitav. Postitus ning kostja profiil on olnud avalik ning postitust on märgitud meeldivaks, kommenteeritud ja jagatud. Avaliku postituse jagamise korral jõuab postitus ka postituse jagaja ajajoonele ning tema sõbralistis olevate isikute uudisvoogu. Seega ei ole õige kostja väide, et postitus on jõudnud üksnes väheste inimesteni. Kohtuistung
27.04.11.2020 kohtuistungil (tl 95-106) jäid hagejad hagiavalduse juurde ning kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kohus arutas pooltega võimalust lõpetada kohtuvaidlus kompromissiga, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja jäi taotluse juurde jätta hagiavaldus läbi vaatamata, täpsustades, et kostja loobub oma taotluse põhjenduste juures sellest, mis puudutab juriidiliste isikute au ja väärikuse kaitset, ning tugineb sellele, et ei juriidilistest ega füüsilistest isikutest hagejad ei ole kostja postituses identifitseeritavad.
28.Kohtuistungil vaidlesid pooled selle üle, keda kostja on üleüldse oma vaidlusaluses XXX postituses silmas pidanud. Hagejate hinnangul on viidatud arendajatele. Kostja hinnangul on kogu kostja tegevus tema XXX lehel suunatud XXX ebaseadusliku tegevuse vastu. Kostja leidis, et hagi põhiseisukohad lähtuvad eeldustest, mitte tõenditest. Hagejate väitel hakkas kostja XXX kritiseerima alles pärast hagejate nõudekirja saamist. Kostja rõhutas, et tema postituse aluseks olid õiguslikud arvamused. Hagejad jäid selle juurde, et postituses on viidatud ehitamise ebaseaduslikkusele, mitte XXX tegevusele. Hagejate hinnangul pole vaidlust, et postitus on avaldatud ning postituse lugejate hulgas oli kindlasti neid, kes said aru, et tegemist on arendajatega. Muus osas jäid pooled oma kirjalike seisukohtade juurde. Menetluskulud
29.06.11.2020 esitasid pooled menetluskulude nimekirjad. Hagejate menetluskulude nimekirja (tl 111-113) kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi kokku 26 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 140 eurot, mis teeb kokku 3675 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulude nimekirja (tl 107-109) kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust 46,9 tundi keskmise tunnihinnaga 157,80 eurot, mis teeb kokku 7402,50 eurot. Lisandub kohtuistungile ning tagasi sõidu piletite kulu 50 eurot. Kokku on kostja menetluskulud 7452,50 eurot (ilma käibemaksuta).
30.13.11.2016 esitasid hagejad oma seisukoha kostja menetluskuludele (tl 114-117), milles leidsid, et kostja menetluskulud ei ole vähemalt osaliselt vajalikud ega põhjendatud. Hagejad pidasid põhjendatuks õigusabikulu summas 3312 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
31.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hagejad ei ole kostja XXX postituses identifitseeritavad ning seetõttu ei ole nende õiguste rikkumine võimalik. Kohtu hinnangul eeldab seisukoha võtmine, kas hagejad on kostja postituses identifitseeritavad või mitte, poolte seisukohtade analüüsi ning tõendite hindamist, mida kohus saab teha ainult kohtuotsuses.
32.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad:
33.Lähtudes poolte seisukohtadest, ei ole poolte vahel vaidlust järgnevas:
33.1.A. U., T. I. ning Ü. H. (hagejad III, IV ja V) on äriühingute OÜ Ülenurme Investeeringud (hageja I) ning OÜ ARTE House (hageja II) XXX (väljavõte äriregistrist, tl 57-58), kes on nimetatud äriühingute kaudu tegelenud XXX alevikus XXX tänava piirkonna arendamisega.
33.2.K. K. (kostja) on XXX ostnud kinnistu XXX alevikus XXX (väljavõte kinnistusraamatust, tl 24-40).
33.3.Kostja avaldas XXX oma sotsiaalmeediakanali XXX ajajoonel avalikult järgneva postituse: „Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade säilimine on viimasel ajal kuidagi eriti aktuaalne. Nii XXX kui XXX. Meile XXX XXX tänavale ehitati maja vastu haljasalale ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga ridaelamu. Kõrvale pandi veel juurde kahele elamukrundile üks ridaelamu, muidugi ebaseaduslikult. Maja taha anti ka ehitusõigus. Ehk maja, mida pidi ümbritsema haljasala, on lõpuks kinni ehitatud. Ringi käivad lipsuga pätid ja „autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat. XXX vähemasti tehakse asja mitte varjatult, kuid siiski on sellel metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna tühjad elamukrundid ootavad elanikke ka mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea metsa ja puid suures mastaabis langetama.“ Postitust märkis meeldivaks 13 inimest, kommenteeris 2 inimest ja jagas 2 inimest (väljavõte XXX tl 13, tl 48-50, tl 93).
33.4.XXX edastas hagejate esindaja kostjale nõudekirja (tl 14-17), milles palus kostjal ebaõigeid ning au teotavaid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldanud postituse oma sotsiaalmeediakanalilt eemaldada ning avaldada uue postituse, milles kostja oleks avaldanud, et oli postituses avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ning vabandanud ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest.
33.5.XXX kostja muutis postituse sõnastust järgmiselt (tl 85, muudatused kursiivis): „Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade säilimine on viimasel ajal kuidagi eriti aktuaalne. Nii XXX kui XXX. Meile XXX XXX tänavale ehitati maja vastu algselt planeeringuga kavandatud haljasalale ridaelamu. Kõrvale pandi veel juurde kahele elamukrundile üks ridaelamu. Seda vaatamata asjaolule, et detailplaneeringuga olid ette nähtud ühepereelamud. Põhjendatult tunnen eelneva põhjal muret, kas ka maja taga asuva haljasala sihtotstarvet muudetakse elamumaaks. Leian, et kehtiva detailplaneeringu puhul oleks kohalik omavalitsus pidanud ehitusseadustiku § 27 lg 3 kohaselt keelduma arendajale projekteerimistingimuste väljastamisest, kuna seaduse järgi ei tohiks projekteerimistingimustega detailplaneeringut olemuslikult muuta. Sellisteks muudatusteks tuleb algatada uue detailplaneeringu koostamise protsess, kus muudatused arutatakse läbi avalikkusega, sh vajadusel algatatakse ka keskkonnamõju hindamise menetlus. XXX vähemasti tehakse asja mitte varjatult, kuid siiski on sellel metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna tühjad elamukrundid ootavad elanikke ka mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea metsa ja puid suures mastaabis langetama.“
33.6.XXX kostja vastuse (tl 18-20) kohaselt ei sisalda XXX postitus hagejate kohta ühtegi faktiväidet, vaid põhjendatud hinnanguid, sh õiguslikke hinnanguid projekteerimistingimuste väljastamise vastuolu kohta ehitusseadustiku nõuetele.
33.7.XXX hagejate vastuses (tl 21-23) ei rahuldunud hagejad muudetud postitusega ning jäid XXX nõudekirjas esitatud ettepaneku juurde.
34.Hagiavalduses leiavad hagejad, et kostja on XXX XXX postituses (edaspidi postitus) avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: (a) „Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult haljasalale ridaelamu.“ (b) „Kinnistutele aadressil XXX ja XXX, XXX alevik on ehitatud ebaseaduslikult ridaelamu.“ (c) „Kinnistule aadressil XXX, XXX alevik on ehitusõigus määratud ebaseaduslikult.“ (d) A. U., T. I. ja Ü. H. on XXX tänava arendamisel pannud toime kuriteo. Hagejad leiavad, et kuna kostja elukoht on XXX, on tema postituses terminite „vastas“, „kõrval“ ja „taga“ järgi äratuntavad ka kinnistud XXX, XXX, XXX ja XXX (väljavõte maaameti kaardirakendusest, tl 41). Hagejad leiavad, et ülaltoodud faktiväited on valed, kuna ehitamine XXX, XXX ja XXX on toimunud seaduslikult, so ehitusloa alusel (tl 42, 46) ja kooskõlas kinnistu sihtotstarbega (tl 43-45), samuti on XXX ja XXX asuvale ridaelamule väljastatud kasutusluba (tl 47). XXX kinnistule ei ole seatud muud ehitusõigust kui XXX väljastatud projekteerimistingimused (tl 43-45) ning tegemist on elamumaaga (katastriüksuse sihtotstarbe muutmise korraldus, tl 92). Hagejad nõuavad kostjalt ebaõigete ja au teotavate faktiväidete ümberlükkamist.
35.Hagejad leiavad, et kostja on postituses avaldanud hagejate III, IV ja V kohta ebakohaseid väärtushinnanguid järgmises: (a) „Ringi käivad lipsuga pätid.“ (b) „Ringi käivad „autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat.“ Füüsilistest isikutest hagejad III-V nõuavad kostjalt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele.
36.Kostja leiab, et hagejad ei ole postituses identifitseeritavad ning kostja ei ole postitust suunanud hagejate vastu, vaid kohaliku omavalitsuse (XXX) ebaseadusliku tegevuse vastu. Kui kohus peaks leidma, et kostja on postituses silmas pidanud hagejaid, on kostja seisukohal, et ta ei ole avaldanud faktiväiteid, vaid väärtushinnanguid. Kostja leiab, et avaldatud väärtushinnangud on põhjendatud, kuna tuginevad õiguslikule arvamusele.
37.Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust reguleerib VÕS § 1047. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 10, nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-5307, p 18). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis
sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-05, p 12, nr 3-21-5-07, p 27, nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Hagejad ongi seisukohal, et eelnevalt otsuse p-s 34 viidatud faktiväited on postituse tekstist mõistlikult võttes järelduvad.
38.Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastus on reguleeritud VÕS §-s 1046. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
39.VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete või au teotavate faktiväidete ümberlükkamise nõude maksmapaneku esmasteks eeldusteks on, et 1) andmed, mille ümberlükkamist nõutakse, peavad käima hagejate kohta ning 2) need andmed peavad olema avaldatud. Alles seejärel saab asuda analüüsima küsimust sellest, kas faktiväide on tõene või väär ning kui see on väär, kas see on ka au teotav või mainet kahjustav. Samuti, kui hagejad leiavad, et kostja on rikkunud nende isiklikke õigusi VÕS § 1046 lg 1 alusel sellega, et on avaldanud hagejate suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid, tuleb esmalt tuvastada, kas 1) väärtushinnangud käivad hagejate kohta ning 2) kas väärtushinnangud on avaldatud. Seejärel saab asuda analüüsima, kas väärtushinnangud on ebakohased või põhjendatud.
40.Kostja postituse (vt otsuse p 33.3) mõistmist raskendab asjaolu, et kostja ei ole postituses ühtki isikut nimeliselt nimetanud. Hagejad on sellest hoolimata leidnud, et postitus käib hagejate kohta. Hagejad on sõnastanud neli faktiväidet (vt otsuse p 34), mis hagejate hinnangul postituse tekstist mõistlikult võttes järelduvad, ning viidanud kahele postituses sisaldunud väärtushinnangule, mis hagejate hinnangul on ebakohased ja käivad hagejate III-V kohta (vt otsuse p 35). Kostja on seevastu selgitanud, et kostja ei ole postituses hagejaid silmas pidanud, vaid kostja tegevus on olnud suunatud XXX ebaseadusliku tegevuse vastu.
41.Riigikohus on oma lahendites leidnud, et avaldatud faktiväiteid (andmeid) tuleb võtta sellistena nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas ning järelikult ei saa lähtuda sellest, mida kostja silmas pidas (vt 3-2-1-161-05, p 11).
42.Seega peab kohus vaidluse lahendamisel lähtuma mõistliku isiku ehk mõistliku lugeja standardist. Kohtul tuleb analüüsida, kuidas mõistlik isik postituses avaldatut mõistab, ning analüüsida tuleb postitust tervikuna. Hagejad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, kuidas mõistlik lugeja postitust mõistab. Seetõttu asetab kohus ise ennast mõistliku lugeja rolli ning analüüsib postitust alljärgnevalt:
42.1.Postituse terviktekst on toodud otsuse p-s 33.3. Postitust alustab kostja järgmiselt: „Iganenud detailplaneeringud ja haljasalade säilimine on viimasel ajal kuidagi eriti aktuaalne. Nii XXX kui XXX.“ Mõistlik lugeja järeldab, et kostja juhatab viidatud kahe lausega sisse postituse, mis puudutab iganenud detailplaneeringuid ja haljasalade säilimist. Samuti järeldub, et tegemist on aktuaalse teemaga mitmes omavalitsuses (XXX, s.o XXX, ja XXX, s.o XXX). Mõistlik lugeja märkab ka seda, et kostja jagab oma postituse juures XXX kasutaja XXX XXX postitust, mis ilma lahti klikkimata on loetav järgmises: „Selle nädala neljapäeval, XXX, otsustab XXX volikogu XXX metsa saatuse. Kirjutasime sellega seoses volikogu liikmetele täna järgmist...“ (väljavõte Facebook`ist, tl 48). Hageja on hagiavalduses selgitanud, et
tegemist on XXX Elanike Liidu MTÜ XXX lehel avaldatud postitusega XXX piirkonnas avalikkuse tähelepanu alla sattunud detailplaneeringu kehtestamise osas (hagiavalduse p 1.1.1, tl 5). Seega puudutab ka jagatud postitus detailplaneeringu ning haljasalade (XXX) säilimise teemat. Kostja postituse sissejuhatus koos jagatud postitusega loovad mõistliku lugeja jaoks konteksti, et ilmselt ongi kostja postituse edasine sisu seotud mingisuguse detailplaneeringu ja haljasalade säilimise küsimusega.
42.2.Kostja avab oma mure seoses detailplaneeringu ja haljasalade säilimisega eelnevalt viidatud kahele lausele järgnevas neljas lauses: „Meile XXX XXX tänavale ehitati maja vastu haljasalale ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga ridaelamu. Kõrvale pandi veel juurde kahele elamukrundile üks ridaelamu, muidugi ebaseaduslikult. Maja taha anti ka ehitusõigus. Ehk maja, mida pidi ümbritsema haljasala, on lõpuks kinni ehitatud.“ Mõistlik lugeja järeldab eeltoodust, et kostja mure seisneb selles, et tema maja, mida pidi ümbritsema haljasala, on lõpuks kinni ehitatud. Samuti nähtub mõistlikule lugejale, et postituse kohaselt on maja kinni ehitatud ebaseaduslikult, täpsemalt „ebaseadusliku ja varjatud menetlustoiminguga“. Kostja ei nimeta oma postituses kedagi nimeliselt. Arvestades aga postituse avaldamise konteksti ning sissejuhatust, on mõistlikule lugejale arusaadav, et jutt käib detailplaneeringust. Mõistlik inimene seostab detailplaneeringu avaliku võimu, s.o kohaliku omavalitsusega, kuna detailplaneeringuid ühepereelamu/ridaelamu/haljasala tasandil kehtestavad kohalikud omavalitsused. Ka detailplaneeringut muuta või ehitusõigust (ehitusluba) anda saab vaid kohalik omavalitsus. Samuti on kohalik omavalitsus see, kes teeb menetlustoiminguid, mille osas kostja antud postituses on leidnud, et need on olnud ebaseaduslikud ja varjatud.
42.3.Kostja jätkab oma postitust: „Ringi käivad lipsuga pätid ja „autoriteedid“, keda hirmsasti tähtsateks arvatakse olevat.“ Ka siin ei ole kostja kedagi nimeliselt nimetanud. Arvestades postituse konteksti ning jätkuna eelnevale (vt p 42.2) seostab mõistlik lugeja „lipsuga pättide“ ja „„autoriteetidena“, keda hirmsast tähtsateks arvatakse olevat“ kohaliku omavalitsuse ametnikke, kel on pädevus anda ehitusõigust või teha sellega seonduvaid menetlustoiminguid.
42.4.Kostja lõpetab oma postituse: „XXX vähemasti tehakse asja mitte varjatult, kuid siiski on sellel metsal oma väärtus, mida oleks kurb kaotada, kuna tühjad elamukrundid ootavad elanikke ka mujal, millel juba on samuti ehitusõigus ja selleks ei pea metsa ja puid suures mastaabis langetama.“ Mõistlikule lugejale nähtub, et postitus lõppeb XXX detailplaneeringu probleemi juurde jõudmisega, mille osas kostja avaldab kahetsust metsa langetamise osas.
43.Hagejal lasub tõendamiskoormis tõendamaks, et postitust on mõistetud nii nagu tema seda tõlgendab. Hageja pole kohtule esitanud ühtki tõendit, mis viitaks sellele, et kas või üks isik, kes on postitust lugenud, on seda mõistnud sarnaselt hagejatega. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et kostja XXX sõbralistis on ca 700 sõpra. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte postitusest, millest nähtub, et selle märkis meeldivaks 13 inimest, kommenteeris 2 inimest ja jagas 2 inimest (tl 48-50). Postituse kommentaaride kaudu peaks hagejal olema võimalik tõendada, et kommentaatorid (kui mõistlikud lugejad) on mõistnud postitust sarnaselt hagejatega, st seostanud postitust arendajatega. Paraku kumbki kommentaar sellist seost ei loo. Ingliskeelne kommentaar soovitab kostjal edasi võidelda ning teine kommentaar viitab, et XXX võttis detailplaneeringu vastu (tl 50). Kohus ei saa lähtuda oletustest. Hagi aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagejal tõendada vastavalt tavapärasele tõendamiskoormisele (TsMS 230 lg 1).
44.Isegi juhul, kui mõistlik lugeja seostaks postituse arendajatega, ei ole võimalik postituse põhjal tuvastada, kes on arendaja. Selleks, et seostada postitust hagejatega, peab lugeja teadma oluliselt rohkem, kui postituses kirjas on. Kohus nõustub kostja esindaja poolt
kohtuistungil väljatoodud arutluskäiguga, et selleks, et jõuda hagejateni, tuleb lugejal teha mitmeid erinevaid toiminguid – otsida kostja elukoha andmeid kinnistusregistrist (tasuline päring), otsida kaardirakenduse kaudu üles kostja elukoht ning tuvastada tema naaberkinnistud, uurida, kes on piirkonna arendaja, otsida äriregistrist arendajate seaduslike esindajate andmeid jne. Mõistlikult lugejalt ei saa selliste toimingute tegemist eeldada. Hagejad leiavad, et postitus oli mõistetav kohalikule elanikule, kes teab niigi, kes on piirkonna arendaja. Samas ei ole hagejad selle asjaolu kohta ühtki tõendit esitanud. Kohus on juba eelnevalt viidanud (p 43), et kohtuotsust ei saa rajada oletustele.
45.Kuigi Riigikohus on leidnud, et pole asjakohane, mida kostja silmas pidas (vt 3-2-1-16105, p 11) ning mõistlikult lugejalt neid teadmisi eeldada ei saa, toetab ka kostja käitumine enne ja pärast XXX postitust seda, et tema postitus on suunatud kohaliku omavalitsuse vastu. Kohtuistungil nõustusid mõlemad pooled, et kostja on nn võitluses vallaga olnud eestvedaja. Tõenditest nähtub, et kostja on juba jaanuaris XXX pöördunud XXX poole, saamaks õigusnõu XXX toimingute osas projekteerimistingimuste menetluses (XXX XXX kiri, tl 86). Õigusnõu andmine on jätkunud ka XXX (XXX XXX kiri, tl 69). Viidatud kirjadest tuleneva õigusliku hinnangu kohaselt oli XXX, XXX ja XXX projekteerimistingimuste menetlus õigusvastane. XXX maaüksuse ja lähiala detailplaneering nägi ette valdavalt ühepereelamute rajamise. Kohalik omavalitsus rikkus kohustust korraldada projekteerimistingimuste menetlus avatud menetlusena, samuti ei ole projekteerimistingimustega võimalik muuta kehtivat detailplaneeringut selliselt, et muudetakse maaüksuse sihtotstarvet ja kavandatavat ehitusõigust nii, et üksikelamu asemel kavandatakse ridaelamu. XXX õiguslik hinnang oli kostjale teada XXX postituse tegemisel. Seetõttu on loogiliselt järelduv, et postituse seisukohad ebaseaduslikkusest tulenevad eelnevalt viidatud õiguslikust hinnangust. Pärast hagejate nõudekirja saamist on kostja XXX muutnud oma postituse teksti (vt p 33.5) ning sõnastanud oma seisukoha selgelt ja juriidiliselt korrektselt, viidates algsele detailplaneeringule ning projekteerimistingimuste väljastamisel tehtud vigadele.
46.Eelnevat kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostja postituses ei ole hagejad identifitseeritavad ning hagejate poolt sõnastatud faktiväited on meelevaldselt konstrueeritud. Mõistlikule lugejale ei ole sellised faktiväited postitusest mõistlikult võttes järelduvad. Selliseid faktiväiteid hagejate kohta ei ole kostja postituses avaldanud. Arvestades, et hagejad ei ole postituses identifitseeritavad ning mõistlikult võttes puudutavad postituses toodud etteheited valda ning valla menetlustoiminguid, ei saa ka postituses märgitud väärtushinnangud käia hagejate III-V kohta. Väärtushinnangud, mis ei käi hagejate kohta, ei saa hagejate õigusi rikkuda.
47.Seega on kohus seisukohal, et hagejate nõuete esmased eeldused (vt otsuse p 39) ei ole täidetud. Seetõttu ei asu kohus edasi analüüsima faktiväidete tõesust ega väärust, samuti mitte väärtushinnangute ebakohasust ega põhjendatust. Kohus jätab rahuldamata hagejate nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning hagejate III-V nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks.
48.TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel ei arvesta kohus otsuse tegemisel järgmisi tõendeid, kuna need ei ole vaidluseset arvestades asjakohased: väljavõte kinnistusregistrist registriosa nr XXX kohta (tl 51-54), A. J. poolt A. U. edastatud e-kiri (tl 55-56), XXX õiguslik arvamus (tl 7073), XXX memorandum (tl 74-78), revisjonikomisjoni e-koosoleku protokoll, kontrollakt ja otsus (tl 79-82), T. L. avaldus (tl 83), väljavõte Eesti õigekeelsussõnaraamatust (tl 84). Menetluskulud
49.Otsus on tehtud kaashagejate kahjuks. Hagejad realiseerisid menetluses kostja vastu samalaadseid ja olemuslikult samalaadsest alusest tekkinud nõudeid. Menetluskulud tuleb
jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 25).
50.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks kohtuistungile ja tagasi sõidu piletite kulu 50 eurot ja esindajakulu 7402 eurot 50 senti, kokku 7452 eurot 50 senti. Kostjale osutati õigusabiteenust 46,9 tunni jooksul keskmise tunnihinnaga 157 eurot 80 senti (käibemaksuta).
51.Kohtuistungile sõidu piletite kulu on TsMS § 138 lg 1 ja § 144 punktide 1 ja 2 järgi menetluskulu. Istungil osalesid kostja kaks esindajat, kes tulid XXX. Kohtuistungile sõidu piletite kulu summas 50 eurot on seega põhjendatud.
52.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejad nõudsid kostjalt valede faktiväidete ümberlükkamist. Kolm hagejat nõudsid lisaks valede faktiväidete ümberlükkamisele ka valede faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kõik hagejate nõuded puudutasid ühte kostja poolt tehtud XXX postitust ning selles esitatud faktiväiteid/väärtushinnanguid. Tegemist ei ole keskmisest samalaadsest vaidlusest keerulisema vaidlusega. Kostja esitas menetluses kirjaliku vastuse (7 lk) ja menetluskulude nimekirja (3 lk). Arvestades poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite mahtu, ei ole tegemist keskmisest mahukama vaidlusega. Kohus leiab sellest tulenevalt, et kostja esindajate poolt kohtuistungiga mitteseotud toimingutele kulutatud aeg on vajalik ja põhjendatud 15 tunni ulatuses. Kohus märgib, et kuivõrd TsMS § 144 p 2 kohaselt ei ole menetlusosalise sõidu ajakulu menetluskulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Kostja esindajate poolt Tartu Maakohtu istungile sõitmise ajakulu ei kuulu seega menetluskuluna hüvitamisele. Asjas toimus üks istung. Kostja esitas enne istungi toimumist oma kirjaliku vastuse. Istungil ei kuulatud tunnistajaid üle. Kostja pidi samas enne istungi toimumist läbi töötama hageja arvamuse kostja kirjaliku vastuse kohta. Kohus leiab sellest tulenevalt ning arvestades istungi pikkust, et kostja esindajate poolt istungi ettevalmistamisele ja istungil osalemisele kulunud aeg on põhjendatud kokku 7 tunni 30 minuti ulatuses. Kostja esindajate tunnitasu on 157 eurot 80 senti. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu alates 120 eurost koos käibemaksuga kuni 153 euroni ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-15-4981, p 21). Kostja esindajate tunnitasu ei ületa seega oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on kostja esindajate tunnitasu 157 eurot 80 senti põhjendatud. Kostja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 3550 euro 50 sendi (22 tundi 30 minutit *157 eurot 80 senti) ulatuses. Kostja menetluskulud on kokku 3600 eurot 50 senti.
53.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.