Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Määruse teatavaks tegemise aeg 20. novembril 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja ja koht (Lubja 4) kantseleis Tsiviilasja number 2-19102280 Tsiviilasi Tallinn, Videviku tn 16 korteriühistu avaldus N M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tallinn, Videviku tn 16 korteriühistu esindajad (registrikood: 80316102, asukoht: Videviku tn 16, 10131 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: E N (e-post: xxx) Puudutatud isik: N M (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon
majandustegevuse aastakavas kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkti 4.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma iga viivitatud kalendripäeva eest seaduses ettenähtud viivist. Avalduse kohaselt on puudutatud isiku võlgnevuse tekkinud perioodil 29.04.2016-18.04.2019. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt majandamiskulude arveid, millelt nähtub puudutatud isikule määratud majandamiskulude koosseis kuude lõikes, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. Puudutatud isik on tasunud avaldajale majandamiskulude eest kuude lõikes, kas osaliselt või jätnud majandamiskulud täies ulatuses tasumata, mistõttu on puudutatud isikul tekkinud võlgnevus avaldaja ees. Puudutatud isiku majandamiskulude võlgnevus on vastavalt avaldaja esitatud arvetele alates 29.04.2016 (10.04.2016 arve nr 7001600451/1604) kuni avalduse esitamiseni 18.04.2019 (10.04.2019 arve nr 7001600451/1904) kokku 745.54 eurot, millest 654.41 eurot on põhivõlgnevus ning 91.13 eurot viiviste võlgnevus. Avaldaja on arvestanud viivist põhinõudelt 0,07% võlgnevusest päevas kuni 31.12.2017 KÜS § 7 lg 4 alusel ja 0,022 % alates 01.01.2018 KrtS § 42 lg 1 alusel. Kuna puudutatud isik on tasunud arveid osaliselt, on avaldaja arvestanud tasutud makseid VÕS § 88 lg 8 kohaselt. Kuna võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loeb avaldaja, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Avaldaja on arvestanud viivist perioodil 29.04.2016-18.04.2019 esitatud arvete alusel tähtajaks tasumata jäänud põhivõlgnevuselt iga kuu kohta. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks ajavahemikul 29.04.201618.04.2019 tekkinud maksekohustuste mittetäitmisest tulenev põhivõlgnevus summas 654.41 eurot ning kõrvalnõudena viivis summas 91.13 eurot, kokku 745.54 eurot ning avaldaja kantud menetluskulud. Avaldaja on esitanud kohtule 22.05.2019, 23.03.2020 ja 08.09.2020 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud kokku summas 825.00 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Avaldaja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Avaldaja kinnitab, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub avaldaja määrata avaldaja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 825.00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivust summas 45.00 eurot, avalduselt täiendavalt tasutud riigilõivust summas 80.00 eurot ja tasust osutatud õigusabi eest summas 700.00 eurot. Menetluskulude nimekirjade kohaselt osutas esindaja õigusteenust tunnihinnaga 100.00 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Esindajal kulus menetluskulude nimekirjade kohaselt esindamisele kokku 7,0 tundi – avalduse koostamisele, tõendite komplekteerimisele ja Harju Maakohtule edastamisele 18.04.2019 4,0 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele Harju Maakohtus 08.10.2019 1,0 tund, 18.05.2020 kohtunõudele vastuse koostamisele, täiendavate dokumentide komplekteerimisele ja kohtule edastamisele 2,0 tundi.
Puudutatud isiku seisukoht ja vastuväited Puudutatud isikule on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud 16.07.2019. 01.08.2019 esitas puudutatud isik kohtule võõrkeelse vastuse esitatud avaldusele koos lisadega, mille kohus 11.11.2019 määrusega tähelepanuta jättis, kuna puudutatud isik ei esitanud kohtu määratud tähtajaks dokumendi tõlget ega allkirjastanud vastust. Puudutatud isik omapoolseid seisukohti ja vastuväiteid võlgnevuse suhtes ei esitanud. Puudutatud isik avaldaja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud sama seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras ning kehtiva KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand, asukohaga xx, Tallinn, üldpinnaga 50,3 m2 (dtl 27). xxx, Tallinn korterelamut haldab ja majandab avaldaja. Puudutatud isik on avaldaja liige KÜS § 5 lg 1 ja KrtS § 1 lg 4 alusel. Avaldaja põhikirja punkti 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma korteriühistule regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt majandustegevuse aastakavas kehtestatud suuruses ja korras ning punkti 4.2.8 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma iga viivitatud kalendripäeva eest seaduses ettenähtud viivist. Juhatus võib oma otsusega vabastada ühistu liikme mõjuvatel põhjustel viiviste tasumisest (dtl 30). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid majandamiskulude eest (sh hooldusteenus, reservfondi maksed, korteriühistu panagalaenu tagasimaksed, üldelekter, küte, prügivedu, gaasi tarbimine, vee ja kanalisatsiooni tarbimine, elamu kindlustus) perioodil aprill 2016 (10.04.2016 arve nr 7001600451/1604, tasumise tähtajaga 28.04.2016) kuni aprill 2019 (10.04.2019 arve nr 7001600451/1904, tasumise tähtajaga 27.04.2019) (dtl 43-79). Kuna 10.04.2019 arve tasumise tähtaeg oli 27.04.2019, siis ei olnud arve alusel tekkinud võlg avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud ning avaldaja on arvestanud põhivõlgnevust kuni 10.03.2019 arveni nr 7001600451/1903, tasumise tähtajaga 27.03.2019 (dtl 40-42). Puudutatud isik on tasunud avaldajale nimetatud perioodil esitatud arvete eest kuude lõikes, kas osaliselt või jätnud tähtaegselt täies ulatuses tasumata. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas, avaldusele on lisatud puudutatud isikule esitatud arved, kululiigid ja maksude arvestus. Samuti on esitatud ühistu üldkoosolekute protokollid ja majanduskavad. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on tähtaegselt tasumata osas sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista tekkinud põhivõlgnevus. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist summas 91.13 eurot. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem
intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja on arvestanud viivist põhinõudelt 0,07% võlgnevusest päevas kuni 31.12.2017 KÜS § 7 lg 4 alusel ja 0,022 % alates 01.01.2018 KrtS § 42 lg 1 alusel. Avaldaja poolt esitatud võlgnevuse arvestusest (dtl 40-42) nähtuvalt on avaldaja arvestanud viivist alates 2016. aasta veebruaris ja märtsis esitatud kommunaalteenuste arvete alusel tähtaegselt tasumata jäänud põhivõlgnevuselt, kuid avaldaja on esitanud kohtule nõude mõista puudutatud isikult välja ajavahemikul 29.04.2016-18.04.2019 tekkinud võlgnevus. Kuna 2016. aasta 10.04.2016 arve nr 7001600451/1604 tasumise tähtaeg oli 28.04.2016, muutus tähtajaks tasumata põhivõlgnevus sissenõutavaks 29.04.2016. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist alates 29.04.2016 ning ei ole põhjendatud viivise väljamõistmine 2016. aasta veebruari ja märtsi eest. Avaldaja viivise arvutuskäigust nähtuvalt on avaldaja arvestanud viivist igakuiselt, kuid arvestades, et avaldaja arvestab makseid VÕS § 88 lg 8 kohaselt, st et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks, ei nõustu kohus avaldaja võlgnevuse ja viivise arvestusega. Kohtu hinnangul on õige arvestada viivist alates 29.04.2016. 10.04.2016 arve (dtl 43), maksetähtajaga 28.04.2016, alusel on avaldaja põhinõue 127.73 eurot, millest puudutatud isik tasus 05.05.2016 107.89 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 7 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.63 eurot (127.73 eurot x 7 päeva x 0,07% päevas). Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 20.47 eurot. 10.05.2016 arve (dtl 44), maksetähtajaga 28.05.2016, alusel on avaldaja põhinõue 101.75 eurot, millest puudutatud isik tasus 30.05.2016 101.75 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 2 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.14 eurot (101.75 eurot x 2 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 20.47 eurot perioodi 06.05.2016-30.05.2016 eest, summas 0.36 eurot (20.47 eurot x 25 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 0.50 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 20.97 eurot. 10.06.2016 arve (dtl 45), maksetähtajaga 28.06.2016, alusel on avaldaja põhinõue 101.67 eurot, millest puudutatud isik tasus 29.07.2016 102.63 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 31 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 2.21 eurot (101.67 eurot x 31 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 20.97 eurot perioodi 31.05.201629.07.2016 eest, summas 0.88 eurot (20.97 eurot x 60 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 3.09 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 23.10 eurot. 10.07.2016 arve (dtl 46), maksetähtajaga 28.07.2016, alusel on avaldaja põhinõue 68.72 eurot, millest puudutatud isik tasus 29.07.2016 68.72 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 1 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.05 eurot (68.72 eurot x 1 päeva x 0,07% päevas). Põhivõla jäägilt viivist ei tekkinud. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 23.15 eurot.
10.08.2016 arve (dtl 47), maksetähtajaga 28.08.2016, alusel on avaldaja põhinõue 68.59 eurot, millest puudutatud isik tasus 07.11.2016 68.59 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 71 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 3.41 eurot (68.59 eurot x 71 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 23.15 eurot perioodi 30.07.2016-07.11.2016 eest, summas 1.64 eurot (23.15 eurot x 101 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 5.05 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 28.20 eurot. 10.09.2016 arve (dtl 48), maksetähtajaga 28.09.2016, alusel on avaldaja põhinõue 69.24 eurot, millest puudutatud isik tasus 07.11.2016 69.24 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 40 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 1.94 eurot (69.24 eurot x 40 päeva x 0,07% päevas). Põhivõla jäägilt viivist ei tekkinud. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 30.14 eurot. 10.10.2016 arve (dtl 49), maksetähtajaga 28.10.2016, alusel on avaldaja põhinõue 66.98 eurot, millest puudutatud isik tasus 07.11.2016 69.00 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 10 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.47 eurot (66.98 eurot x 10 päeva x 0,07% päevas). Põhivõla jäägilt viivist ei tekkinud. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 28.59 eurot. 10.11.2016 arve (dtl 50), maksetähtajaga 28.11.2016, alusel on avaldaja põhinõue 106.34 eurot, millest puudutatud isik tasus 16.11.2016 103.39 eurot. Viivist põhinõudelt summas 106.34 eurot ei tekkinud, kuna puudutatud isik tasus enne maksetähtaega. Põhivõla jäägilt summas 28.59 eurot on viivis perioodi 08.11.2016-16.11.2016 eest 0.18 eurot (28.59 eurot x 9 päeva x 0,07% päevas). Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 31.72 eurot. 10.12.2016 arve (dtl 51), maksetähtajaga 28.12.2016, alusel on avaldaja põhinõue 114.84 eurot, millest puudutatud isik tasus 02.01.2017 114.84 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 5 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.40 eurot (114.84 eurot x 5 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 31.72 eurot perioodi 29.11.201602.01.2017 eest, summas 0.78 eurot (31.72 eurot x 35 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 1.18 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 32.90 eurot. 10.01.2017 arve (dtl 52), maksetähtajaga 28.01.2017, alusel on avaldaja põhinõue 126.87 eurot, millest puudutatud isik tasus 31.01.2017 126.87 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 3 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.27 eurot (126.87 eurot x 3 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 32.90 eurot perioodi 03.01.201731.01.2017 eest, summas 0.67 eurot (32.90 eurot x 29 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 0.94 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 33.84 eurot. 10.02.2017 arve (dtl 53), maksetähtajaga 27.02.2017, alusel on avaldaja põhinõue 136.70 eurot, millest puudutatud isik tasus 02.03.2017 136.70 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 3 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.29 eurot (136.70 eurot x 3 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 33.84 eurot perioodi 01.02.201702.03.2017 eest, summas 0.71 eurot (33.84 eurot x 30 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku
1.00 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 34.84 eurot. 10.03.2017 arve (dtl 54), maksetähtajaga 27.03.2017, alusel on avaldaja põhinõue 135.81 eurot, millest puudutatud isik tasus 03.04.2017 135.81 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 7 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.67 eurot (135.81 eurot x 7 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 34.84 eurot perioodi 03.03.201703.04.2017 eest, summas 0.78 eurot (34.84 eurot x 32 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 1.45 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 36.29 eurot. 10.04.2017 arve (dtl 55), maksetähtajaga 27.04.2017, alusel on avaldaja põhinõue 143.88 eurot, millest puudutatud isik tasus 12.06.2017 143.88 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 46 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 4.63 eurot (143.88 eurot x 46 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 36.29 eurot perioodi 04.04.201712.06.2017 eest, summas 1.78 eurot (36.29 eurot x 70 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 6.41 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 42.70 eurot. 10.05.2017 arve (dtl 56), maksetähtajaga 27.05.2017, alusel on avaldaja põhinõue 130.16 eurot, millest puudutatud isik tasus 12.06.2017 100.00 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 16 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 1.46 eurot (130.16 eurot x 16 päeva x 0,07% päevas). Põhivõla jäägilt viivist ei tekkinud. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 74.32 eurot. 10.06.2017 arve (dtl 57), maksetähtajaga 27.06.2017, alusel on avaldaja põhinõue 121.40 eurot, millest puudutatud isik tasus 01.07.2017 121.40 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 4 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.34 eurot (121.40 eurot x 4 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 74.32 eurot perioodi 13.06.201701.07.2017 eest, summas 0.99 eurot (74.32 eurot x 19 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 1.33 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 75.65 eurot. 10.07.2017 arve (dtl 58), maksetähtajaga 27.07.2017, alusel on avaldaja põhinõue 74.51 eurot, millest puudutatud isik tasus 01.08.2017 74.51 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 5 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.26 eurot (74.51 eurot x 5 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 75.65 eurot perioodi 02.07.201701.08.2017 eest, summas 1.64 eurot (75.65 eurot x 31 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 1.90 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 77.55 eurot. 10.08.2017 arve (dtl 59), maksetähtajaga 27.08.2017, alusel on avaldaja põhinõue 68.70 eurot, millest puudutatud isik tasus 02.10.2017 68.70 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 36 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 1.73 eurot (68.70 eurot x 36 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 77.55 eurot perioodi 02.08.201702.10.2017 eest, summas 3.37 eurot (77.55 eurot x 62 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 5.10 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 82.65 eurot.
10.09.2017 arve (dtl 60), maksetähtajaga 27.09.2017, alusel on avaldaja põhinõue 103.43 eurot, millest puudutatud isik tasus 02.10.2017 68.47 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 5 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.36 eurot (103.43 eurot x 5 päeva x 0,07% päevas). Põhivõla jäägilt viivist ei tekkinud. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 117.97 eurot. 10.10.2017 arve (dtl 61), maksetähtajaga 27.10.2017, alusel on avaldaja põhinõue 114.92 eurot, millest puudutatud isik tasus 30.10.2017 68.54 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 3 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.24 eurot (114.92 eurot x 3 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 117.97 eurot perioodi 03.10.2017-30.10.2017 eest, summas 2.31 eurot (117.97 eurot x 28 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 2.55 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 166.90 eurot. 10.11.2017 arve (dtl 62), maksetähtajaga 27.11.2017, alusel on avaldaja põhinõue 115.32 eurot, millest puudutatud isik tasus 04.12.2017 115.32 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 7 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.57 eurot (115.32 eurot x 7 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 166.90 eurot perioodi 31.10.2017-04.12.2017 eest, summas 4.09 eurot (166.90 eurot x 35 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 4.66 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 171.56 eurot. 10.12.2017 arve (dtl 63), maksetähtajaga 27.12.2017, alusel on avaldaja põhinõue 165.84 eurot, millest puudutatud isik tasus 29.12.2017 125.36 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 2 päeva eest, määras 0,07% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.23 eurot (165.84 eurot x 2 päeva x 0,07% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 171.56 eurot perioodi 05.12.2017-29.12.2017 eest, summas 3.00 eurot (171.56 eurot x 25 päeva x 0,07% päevas). Viivis on kokku 3.23 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 215.27 eurot. 10.01.2018 arve (dtl 64), maksetähtajaga 27.01.2018, alusel on avaldaja põhinõue 131.90 eurot, millest puudutatud isik tasus 31.01.2018 131.89 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 4 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.12 eurot (131.90 eurot x 4 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 215.27 eurot perioodi 30.12.2017-31.12.2017 eest, määras 0,022% päevas, summas 0.30 eurot (215.27 eurot x 2 päeva x 0,07% päevas) ja perioodi 01.01.2018-31.01.2018 eest, määras 0,022% päevas, summas 1.47 eurot (215.27 eurot x 31 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 1.89 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 217.17 eurot. 10.02.2018 arve (dtl 65), maksetähtajaga 27.02.2018, alusel on avaldaja põhinõue 205.05 eurot, millest puudutatud isik tasus 19.06.2018 142.52 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 112 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 5.05 eurot (205.05 eurot x 112 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 217.17 eurot perioodi 01.02.2018-19.06.2018 eest, summas 6.64 eurot (217.17 eurot x 139 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 11.69 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 291.39 eurot.
10.03.2018 arve (dtl 66), maksetähtajaga 27.03.2018, alusel on avaldaja põhinõue 143.08 eurot, millest puudutatud isik tasus 19.06.2018 143.08 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 84 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 2.64 eurot (143.08 eurot x 84 päeva x 0,022% päevas). Põhivõla jäägilt viivist ei tekkinud. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 294.03 eurot. 10.04.2018 arve (dtl 67), maksetähtajaga 27.04.2018, alusel on avaldaja põhinõue 143.34 eurot, millest puudutatud isik tasus 19.06.2018 143.34 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 53 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 1.67 eurot (143.34 eurot x 53 päeva x 0,022% päevas). Põhivõla jäägilt viivist ei tekkinud. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 295.70 eurot. 10.05.2018 arve (dtl 68), maksetähtajaga 27.05.2018, alusel on avaldaja põhinõue 106.29 eurot, millest puudutatud isik tasus 20.06.2018 106.29 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 24 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.56 eurot (106.29 eurot x 24 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 295.70 eurot perioodi 20.06.2018-20.06.2018 eest, summas 0.07 eurot (295.70 eurot x 1 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 0.63 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 296.33 eurot. 10.06.2018 arve (dtl 69), maksetähtajaga 27.06.2018, alusel on avaldaja põhinõue 88.99 eurot, millest puudutatud isik tasus 20.06.2018 88.99 eurot. Viivist põhinõudelt summas 88.99 eurot ei tekkinud, kuna puudutatud isik tasus enne maksetähtaega. Põhivõla jäägilt samuti viivist ei tekkinud. Seega on põhivõla jääk 296.33 eurot. 10.07.2018 arve (dtl 70), maksetähtajaga 27.07.2018, alusel on avaldaja põhinõue 124.13 eurot, millest puudutatud isik tasus 01.10.2018 68.25 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 66 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 1.80 eurot (124.13 eurot x 66 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 296.33 eurot perioodi 21.06.2018-01.10.2018 eest, summas 6.71 eurot (296.33 eurot x 103 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 8.51 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 360.72 eurot. 10.08.2018 arve (dtl 71), maksetähtajaga 27.08.2018, alusel on avaldaja põhinõue 68.25 eurot, millest puudutatud isik tasus 09.10.2018 68.25 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 43 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.65 eurot (68.25 eurot x 43 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 360.72 eurot perioodi 02.10.2018-09.10.2018 eest, summas 0.63 eurot (360.72 eurot x 8 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 1.28 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 362.00 eurot. 10.09.2018 arve (dtl 72), maksetähtajaga 27.09.2018, alusel on avaldaja põhinõue 132.81 eurot, millest puudutatud isik tasus 09.10.2018 68.45 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 12 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.35 eurot (132.81 eurot x 12 päeva x 0,022% päevas). Põhivõla jäägilt viivist ei tekkinud. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 426.71 eurot.
10.10.2018 arve (dtl 73), maksetähtajaga 27.10.2018, alusel on avaldaja põhinõue 69.47 eurot, millest puudutatud isik tasus 09.11.2018 69.47 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 13 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.20 eurot (69.47 eurot x 13 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 426.71 eurot perioodi 10.10.2018-09.11.2018 eest, summas 2.91 eurot (426.71 eurot x 31 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 3.11 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 429.82 eurot. 10.11.2018 arve (dtl 74), maksetähtajaga 27.11.2018, alusel on avaldaja põhinõue 106.48 eurot, millest puudutatud isik tasus 28.12.2018 106.48 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 31 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.73 eurot (106.48 eurot x 31 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 429.82 eurot perioodi 10.11.2018-28.12.2018 eest, summas 4.63 eurot (429.82 eurot x 49 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 5.36 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 435.18 eurot. 10.12.2018 arve (dtl 75), maksetähtajaga 27.12.2018, alusel on avaldaja põhinõue 184.35 eurot, millest puudutatud isik tasus 28.12.2018 119.99 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 1 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.04 eurot (184.35 eurot x 1 päeva x 0,022% päevas). Põhivõla jäägilt viivist ei tekkinud. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 499.58 eurot. 10.01.2019 arve (dtl 76), maksetähtajaga 27.01.2019, alusel on avaldaja põhinõue 143.49 eurot, millest puudutatud isik tasus 26.02.2019 143.49 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 30 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.95 eurot (143.49 eurot x 30 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 499.58 eurot perioodi 29.12.2018-26.02.2019 eest, summas 6.59 eurot (499.58 eurot x 60 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 7.54 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 507.12 eurot. 10.02.2019 arve (dtl 77), maksetähtajaga 27.02.2019, alusel on avaldaja põhinõue 214.81 eurot, millest puudutatud isik tasus 01.03.2019 108.74 eurot. Seega tuleb viivist arvestada 2 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.09 eurot (214.81 eurot x 2 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 507.12 eurot perioodi 27.02.2019-01.03.2019 eest, summas 0.33 eurot (507.12 eurot x 3 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 0.42 eurot. Puudutatud isiku poolt tasutud summa tuleb arvestada esmalt viiviste, seejärel põhikohustuse katteks, seega on põhivõla jääk 613.61 eurot. 10.03.2019 arve (dtl 78), maksetähtajaga 27.03.2019, alusel on avaldaja põhinõue 130.25 eurot. Avaldaja tähtaegselt arvet ei tasunud. Avaldaja arvestas viivist kuni avalduse esitamiseni 18.04.2019, seega tuleb viivist arvestada 22 päeva eest, määras 0,022% päevas. Viivise summa nimetatud perioodi eest on 0.63 eurot (130.25 eurot x 22 päeva x 0,022% päevas). Eelnevale lisandub viivis põhivõla jäägilt 613.61 eurot perioodi 02.03.2019-18.04.2019 eest, summas 6.48 eurot (613.61 eurot x 48 päeva x 0,022% päevas). Viivis on kokku 7.11 eurot. Põhivõla jääk on 743.86 eurot.
Eelnevast arvutuskäigust nähtuvalt on põhivõlgnevus avalduse esitamise seisuga kokku 743.86 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 7.11 eurot, kuna avaldaja arvestas puudutatud isiku poolt igakuiselt tasutud makseid esmalt viivise katteks. Puudutatud isik võlgnevuse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Avaldaja on taotlenud puudutatud isikult põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 654.41 eurot ning viiviste väljamõistmist summas 91.13 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud mõista puudutatud isikult välja põhivõlgnevus taotletud ulatuses, summas 654.41 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis osaliselt, summas 7.11 eurot. Viivise väljamõistmine summas 84.02 eurot ei ole põhjendatud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja rahuldab avaldaja nõude osaliselt ning mõistab välja puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevuse summas 654.41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 7.11 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse määramine TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse 88,73% ulatuses ning puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumine, leiab kohus, et eelnevast tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2013. a määruse nr 3-2-1-65-13 p 14). Alljärgnevalt kontrollib kohus avaldaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50.00 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulu, mis kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele, avalduselt tasutud riigilõiv summas 50.00 eurot. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud esindaja ajakulu 18.05.2020 kohtunõudele vastuse koostamisele, täiendavate dokumentide komplekteerimisele ja kohtule edastamisele 2,0 tundi. Ajakulu avalduse koostamisele, tõendite komplekteerimisele ja Harju Maakohtule edastamisele 4,0 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades hagiavalduse ja selle lisade mahtu ja asja keerukust, on kohtu hinnangul nimetatud toiminguteks põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tundi. Ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele Harju Maakohtus 1,0 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud. 08.10.2019 ärakuulamise protokolli kohaselt kestis ärakuulamine kella 15.03-15.15. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu ärakuulamisel osalemisele ja selleks ettevalmistumisele kokku 0,75 tundi. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud ja vajalik ajakulu avaldaja esindaja poolt teostatud toimingutele maakohtu menetluses kokku 5,25 tundi. Kohtu hinnangul ei ole esindaja tunnitasu 100.00 eurot (ilma käibemaksuta) ebamõistlikult suur. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel puudutatud isiku poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 575.00 eurot, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust summas 50.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 5,25 tunni eest, s.o 525.00 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab avaldajale, et avaldajal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.