Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu hagi K.L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Hagihind
100 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75006546, aadress Eesti, Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 1a), esindaja A.Ö. (XXX, e-post:, XXX)
Kostja: K.L. (isikukood XXX, aadress XXX)
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tartu linna Tartu Linnavalitsuse kaudu hagi K.L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista K.L. (nom L.) Tartu linna Tartu Linnavalitsuse kaudu kasuks välja leppetrahv summas 100 eurot.
K.L. tuleb, leppetrahv 100 eurot, tasuda Tartu Linnavalitsuse arvelduskontole nr XXX AS Swedbank, viitenumber XXX. Makse selgitusse märkida "Rattaringluse nõue nr-XXX". Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Mõista K.L. Tartu linna Tartu Linnavalitsuse kasuks välja menetluskulu summas 75 eurot.
7.K.L. tuleb menetluskulud tasuda Tartu linna arvelduskontole nr XXX AS Swedbank, viitenumber XXX. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele
Tsiviilasi nr 2-20-114758 Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-114758 Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu hagi K.L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt lõi K.L. Tartu rattaringlust kasutama asudes kasutajakonto ja kasutajakontot luues nõustus Tartu rattaringluse kasutustingimustega (kasutustingimuste p 3.6.). Võlaõigusseaduse tähenduses sõlmis ta lepingu sidevahendi abil. Kasutustingimused on kättesaadavad kodulehel ratas.tartu.ee. Kasutustingimused on üles ehitatud selliselt, et olulisemate kasutaja kohustuste või kasutusnõuete rikkumise eest on ette nähtud leppetrahv. Ratta õige lukustamine on üks kasutaja olulisi kohustusi, kuivõrd valesti lukustatud ratast saavad kerge vaevaga omastada kolmandad isikud, millest võib lähtuda kahjunõue valesti ratta lukustajale, kui ratas jääbki kadunuks.
3.Tartu rattaringluse poolt juhiti kostja tähelepanu ratta valesti lukustamisele esmakordselt 19.08.2019. Hoiatuskirjas selgitati, et vastavalt rattaringluse infosüsteemile võttis ta ratta 17.08.2019 kell 23.01 Eedeni rattaparklast ja tagastas selle kell 23.20 Magistri rattaparklasse. Ratta number oli XXX, lisalukk oli kinnitatud vasakule poole, läbi kodarate, kuid peab olema paremal pool, kus on vastav kleebis. Ratta lukustamine vasakult poolt ei ole lubatav, kuna vasak pool ei ole tavakasutajale lukustamiseks mõeldud ning luku avamine vasakult on väga raske ja võib ratta mehhanisme lõhkuda. Ühtlasi paluti kostjal uuesti tutvuda kasutajatingimustega ning juhiti kostja tähelepanu tulevikus vale lukustamisega kaasnevale leppetrahvile. Hoiatuses oli välja toodud ka kasutustingimuste punkti 5.7. sõnastus, mis käsitleb ratta lukustamist. Foto kostja poolt valesti pargitud rattast oli kirja lisas. Foto rattast tegi rattaringluse tehnik 18.08.2019 kell 05.08, viimane ratta kasutaja oli kostja (dtlk 27).
4.Jalgratta lukustamise nõudeid rikkus kostja uuesti 01.09.2019. Kostja võttis ratta kell 12.32 Kalda tee rattaparklast ja tagastas kell 12.52 Ihaste rattaparklasse, ratta number XXX. Ratas oli lukustatud paremalt poolt, lukutross ei olnud pandud läbi esiratta nagu kasutustingimustes ette nähtud. Ratta vale lukustamise tuvastas tehnik kell 19.12, kusjuures kostja oli viimane selle ratta kasutaja. Foto kostja poolt valesti pargitud rattast on rattaringluse poolt 18.09.2019 kostjale saadetud kirja lisas (dtlk 34-36). Kuna kostjal oli eelnevalt hoiatus kasutajakontol ratta valesti lukustamise eest, siis määrati kostjale leppetrahv 100 eurot ratta nr XXX valesti
Tsiviilasi nr 2-20-114758 lukustamise eest. Vastavalt rattaringluse kasutajatingimuste punktile 6.2. võetakse leppetrahvi määramisel leppetrahv kasutaja kasutajakontoga seotud krediitkaardilt. Kui krediitkaardil nimetatud summat ei ole, saadetakse kasutajale teade. Kostjale saadeti sellekohane teade 06.09.2019. Kuna leppetrahvi ei olnud võimalik kostja krediitkaardilt sisse nõuda sulgus ka kostja kasutajakonto vastavalt kasutustingimuste punktile 3.12.3, sest kostjal tekkis leppetrahvi võlgnevus (dtlk 28).
5.Kostja teatas hagejale 06.09.2019, et ta ei nõustu ratta valesti lukustamise eest määratud leppetrahviga ja palus leppetrahv tühistada või summat vähendada (dtlk 29-30). 12.09.2019 saatis kostja hagejale kirja, millega vaidlustas leppetrahvi määramise ja esitas kaebuse linnavalitsuse tegevusele. Kostja asus seisukohale, et Tartu Linnavalitsuse poolt menetletud leppetrahv on nii formaalselt kui ka sisuliselt õigusvastane ja tuleb tühistada ning taastada koheselt tema õigus rattaringluse süsteemi kasutada (dtlk 31). Hageja vastas 18.09.2019 kostjale, et ei nõustu kostja väitega, et ta ei ole rattaringluse kasutajatingimusi rikkunud ning et leppetrahvi nõue on õigusvastane. Rikkumine, mille eest leppetrahvi rakendatakse, on fikseeritud ja tuvastatud kirja lisas oleval fotol ning selgitatud väljavõtetega infosüsteemist.
6.Tartu linn Tartu linnavalitsuse kaudu on selgitanud, et Tartu rattaringlust korraldab Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna allasutus Tartu Linnatransport, seega on teenuse osutaja puhul tegemist juriidilise isikuga. Asjaolu, et kostjale 19.08.2019 saadetud e-kirja saatjaks on märgitud "Tartu rattaringlus" on kliendiga suhtlemiseks sõbralikum ja lihtsam, kui märkida kirja saatjaks "Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna allasutus Tartu linna asutus Tartu Linnatransport".
KOSTJA SEISUKOHT
7.13.07.2020 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele.
8.Kostja on viidanud, et antud vaidluses ei ole kohaldatavad ainult võlaõigus-, tarbijakaitse- ja liiklusseadus. Kostja palub võtta kohtul seisukoht kohaldatavate seaduste osas antud vaidluses ja anda ka hinnang kohtu pädevuse osas. Kostja leiab, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada ühistransporti. Seega leiab kostja, et Tartu linna (hageja) poolt osutatav teenus „Tartu rattaringlus“ on üheks osaks sellest ning seega võib käesoleva vaidluse lahendamine olla halduskohtu pädevuses.
9.Teiseks palub kostja kohustada hagejat esitama lepingu koos lisadega, millise alusel nõutakse leppetrahvi. Kostja on loonud oma rattaringluse kasutajakonto XX.XX.XXXX . Sel ajal kehtisid alates 01.06.2019 kehtestatud kasutajatingimused. Seega tuleks hagejal esitada lepingu sõlmimise ajal kehtinud kasutajatingimused.
10.Kolmandaks on kostja seisukohal, et esitatud nõue on tühine, kuna puuduvad tõendid rikkumise kohta. Hageja on viidanud, et sissenõudjaks ei saa olla hageja poolt osutatud teenus „Tartu rattaringlus“. Nõude saab esitada juriidiline isik (TsÜS § 24). Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. TsÜS § 25 lg 2 avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Kostja on esitanud vastuväite kohtu pädevuse osas (TsMS § 11 lg 1), kuna leiab, et tegemist võib olla halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Kostja viitab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-le 1, mille kohaselt on omavalitsuse ülesanne korraldada ühistransporti ehk Tartu linna (hageja) poolt osutatav teenus „Tartu rattaringlus“ on üheks
Tsiviilasi nr 2-20-114758 osaks sellest. Seega leiab kostja, et ka sellest tulenevate vaidluste lahendamine peaks kuuluma halduskohtu pädevusse. Kohus selgitas 09.09.2020 pooltele saadetud kirjas, et avalik õiguslik juriidiline isik saab õiguskäibes osaleda ka ilma haldusülesannet täitmata. Käesoleval juhul sarnanevad rattaringluse kasutustingimused üldtingimustega, mis on tuntud tsiviilõiguslikes suhetes. Samuti puudub rattaringluse ja kasutajate vahel võimuvahekord, mis on omane kohaliku omavalitsuse poolt täidetavatele haldusülesannetele. Rattaringluse korraldamine võib klassifitseeruda ühistranspordi alla, kuid see ei muuda poolte vahelist suhet haldusõiguslikuks. Sarnane on olukord sotsiaalkorteritega - otsustamine (kellele anda) on haldusõiguslik küsimus, aga üürisuhe (isegi kui soodustingimustel) on eraõiguslik suhe ja sellekohaste vaidluste lahendamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse. Samuti ei tulene ühestki seadusest, et lisaks tavapärasele ühistranspordile (bussiliiklusele), oleks kohalikul omavalitusel kohustus osutada ühistranspordi teenust ka jalgratastega. Seega on kohus õigesti hagi menetlusse võtnud ja leiab jätkuvalt, et tegemist on poolte vahelise eraõigusliku suhtega.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
14.Käesoleval juhul on pooled sõlminud lepingu internetis, K.L. asus Tartu rattaringlust kasutama, luues XX.XX.XXXX kasutajakonto (dtlk 79) ja nõustudes sellega Tartu rattaringluse kasutustingimustega (kasutustingimuste p 3.6.). Võlaõigusseaduse § 52 lg 1 p 1 tähenduses, sõlmis ta lepingu sidevahendi abil. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta on Tartu rattaringluse rattaid kasutanud. Seega saab lugeda poolte vaheline leping sõlmituks XX.XX.XXXX, Tartu rattaringluse tüüptingimustel (dtlk 21-26 ja 83-86).
15.Kostja on seisukohal, et leping sõlmiti ajal kui kehtisid esmased kasutustingimused. Mitmeid kordi on Tartu linn (hageja) muutnud mobiilirakenduse sisu ja kasutustingimusi, seetõttu on raske tõendada kas leping on sõlmitud ja millistel tingimustel on sõlmitud. Hageja ei ole esitanud tõendeid lepingu sõlmimise (hagiavalduses puudub sõlmimise kuupäev ja lepingu sõlmimist tõendavad tõendid) ja lepingu kehtivuse kohta. Hageja on esitanud kohtule kahed tüüptingimused. Esmalt esitas hageja kehtivad tüüptingimused, mis hakkasid kehtima 25.07.2019 (dtlk 21-26). Pärast kostja vastuväiteid esitas hageja ka varasemad tingimused, mis kehtisid alates 01.06.2019. Pärast nende esitamist ei ole kostja rohkem vastuväiteid esitanud. Alates 01.06.2019 kehtinud tüüptingimuste punkt 4.5 kohaselt võis Tartu Linnatransport vajadusel ühepoolselt tüüptingimusi muuta. Muudatuste korral esitatakse vastav info veebilehel ratas.tartu.ee. Jätkates Tartu rattaringluse kasutamist pärast tingimuste uuendamist, loetakse, et kasutaja on uute tingimustega nõustunud. Seega võis hageja tüüptingimusi ühepoolselt muuta ning kehtima hakkasid 25.07.2019 jõustunud tüüptingimused. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi lepingu rikkumise ajal kehtinud tüüptingimuste alusel.
Tsiviilasi nr 2-20-114758
16.Järgnevalt on kostja seisukohal, et puuduvad tõendid rikkumise kohta ning sissenõudjaks ei saa olla hageja poolt osutatud teenus „Tartu rattaringlus“.
17.Kohus selgitab, et tüüptingimuste kohaselt on Tartu rattaringlus Tartu linna osutatav jalgrataste lühiajalise kasutamise teenus. Tartu Linnatransport on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna hallatav asutus, kes osutab Tartu rattaringluse teenust. Seega on hagejaks Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu.
18.Tartu rattaringluse poolt juhiti kostja tähelepanu ratta valesti lukustamise eest esmakordselt 19.08.2019 (dtlk 27). Hoiatuskirjas selgitati, et vastavalt rattaringluse infosüsteemile võttis ta ratta 17.08.2019 kell 23.01 Eedeni rattaparklast ja tagastas selle kell 23.20 Magistri rattaparklasse. Ratta number oli XXX, lisalukk oli kinnitatud vasakule poole, läbi kodarate, kuid peab olema paremal pool, kus on vastav kleebis. Ratta lukustamine vasakult poolt ei ole lubatav, kuna vasak pool ei ole tavakasutajale lukustamiseks mõeldud ning luku avamine vasakult on väga raske ja võib ratta mehhanisme lõhkuda. Ühtlasi paluti kostjal uuesti tutvuda kasutajatingimustega ning juhiti kostja tähelepanu tulevikus vale lukustamisega kaasnevale leppetrahvile. Hoiatuses oli välja toodud ka kasutustingimuste punkti 5.7. sõnastus, mis käsitleb ratta lukustamist.
19.Jalgratta lukustamise nõudeid rikkus kostja uuesti 01.09.2019. Kostja võttis ratta kell 12.32 Kalda tee rattaparklast ja tagastas kell 12.52 Ihaste rattaparklasse, ratta number XXX. Ratas oli lukustatud paremalt poolt, lukutross ei olnud pandud läbi esiratta nagu kasutustingimustes ette nähtud. Ratta vale lukustamise tuvastas tehnik kell 19.12, kusjuures kostja oli viimane selle ratta kasutaja. Foto kostja poolt valesti pargitud rattast on rattaringluse poolt 18.09.2019 kostjale saadetud kirja lisas (dtlk 34-36). Kuna kostjal oli eelnevalt hoiatus kasutajakontol ratta valesti lukustamise eest, siis määrati kostjale leppetrahv 100 eurot ratta nr XXX valesti lukustamise eest. Vastavalt rattaringluse kasutajatingimuste punktile 6.2. võetakse leppetrahvi määramisel leppetrahv kasutaja kasutajakontoga seotud krediitkaardilt. Kui krediitkaardil nimetatud summat ei ole, saadetakse kasutajale teade. Kostjale saadeti sellekohane teade 06.09.2019 (dtlk 28). Kuna leppetrahvi ei olnud võimalik kostja krediitkaardilt sisse nõuda sulgus ka kostja kasutajakonto vastavalt kasutustingimuste punktile 3.12.3, sest kostjal tekkis leppetrahvi võlgnevus.
20.Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on hageja poolt edastatud e-kirjad kätte saanud. 19.08.2019 hoiatuskirjale (dtlk 27) ei ole kostja hagejale vastuväiteid esitanud. Lisaks on hageja kohtule esitanud pildid, millelt nähtub ratta valesti parkimine 17.08.2019 (dtlk 62) ja kostja rataste kasutamise ajaloo (dtlk 81), millelt nähtub, et kostja on sellel päeval hageja rattaid kasutanud. Seega leiab kohus, et hageja on eluliselt usutavalt tõendanud, et kostja rikkus parkimisnõudeid. Samuti leiab kohus, et 18.09.2019 kostjale edastatud kirjaga (dtlk 34-36), 01.09.2019 tehniku pildiga (dtlk 66) ning kostja rataste kasutamise ajalooga (dtlk 81) on tõendatud kostja rikkumine ratta parkimisel 01.09.2019. Kohtu hinnangul tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hageja on tõendanud kostja rikkumised rataste parkimisel.
21.VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
22.Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: • poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);
Tsiviilasi nr 2-20-114758 • võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); • võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); • võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (p 11) (RK 3-2-1-36-17). Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud tüüptingimustel Tartu rattaringluse kasutamise leping. Tüüptingimuste punkt 5.7. kohaselt tulnuks kostjal jalgratta lisalukuga lukustamisel luku tross panna vasakult läbi esiratta või ümber piisavalt tugeva maapinnaga ühendatud kinnituse ja lukustada esiratas paremalt poolt selleks kleebisega tähistatud lukustuskohas. Kuivõrd kostja rikkus seda nõuet kahel korral rakendas hageja kostja suhtes tüüptingimuste punkti 6.1.3 ning edastas kostjale esmalt hoiatuse 19.08.2019 (dtlk 27) ning seejärel leppetrahvi nõude 18.09.2019. Eelnevast tulenevalt on kohus tuvastanud, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
23.Hageja on palunud kohustada kostjat väljamõistetud põhinõuet tasuma Tartu Linnavalitsuse arvelduskontole nr XXX AS Swedbank, viitenumber XXX. Makse selgitusse märkida "Rattaringluse nõue nr-XXX". Kohus rahuldab selle taotluse TsMS § 445 lg 1 alusel ning kohustab kostjat tasuma 100 eurot nimetatud kontole ja nimetatud selgitusega. Menetluskulude jaotus
24.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks 75 eurot (riigilõiv). Kohtu hinnangul on riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
25.Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 75 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele ning milline summa tuleb kostjal tasuda Tartu linna arvelduskontole nr XXX AS Swedbank, viitenumber XXX.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.