Enima Trade OÜ hagi Tallinn City Apartments OÜ vastu võla 24 939 euro ja viivise väljamõistmiseks Tallinn City Apartments OÜ vastuhagi Enima Trade OÜ vastu kahju 42 484 euro 20 sendi hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. märtsi 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn City Apartments OÜ 22. aprilli 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
20 243 eurot 47 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Enima Trade OÜ (registrikood 12333557), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Erki Siht Kostja (apellant) Tallinn City Apartments OÜ (registrikood 12413374); lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 21. märtsi 2020. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Tallinn City Apartments OÜ kanda. Rahuldada Enima Trade OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Enima Trade OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2 317 eurot 50 senti ning mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt Enima Trade OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 2 317 eurot 50 senti.
2-18-9966 Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Jätta kohtulahendi täitmist tagavate abinõudena jõusse 21. märtsi 2020. a kohtumäärusega kohaldatud ja 20. novembri 2020. a määrusega muudetud hagi tagamise abinõud, millega kohus seadis Enima Trade OÜ kasuks kohtulikud hüpoteegid Tallinn City Apartments OÜ-le kuuluvatele kinnisasjadele nr 9797601, 5931501 ja 8126201. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Enima Trade OÜ (hageja) esitas 29. juunil 2018 Harju Maakohtule Tallinn City Apartments OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 24 939 eurot, viivis 5 157.52 eurot ja viivis 0,2% põhivõlgnevuselt päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2017. a oktoobris hageja poole sooviga tellida köögimööblit kostja kasutuses olevasse korteritesse ja kontorisse aadressil Vana-Posti 7, Tallinn. Kalkulatsioonide tegemiseks edastas kostja 18. oktoobril 2017 hagejale teise mööblitootja poolt koostatud köögimööbli eskiisjoonised. Hageja edastas kostja jooniste põhjal oma pakkumise köögimööbli tarnimiseks ja paigaldamiseks e-posti teel 25. oktoobril 2017 summas 19 305 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 23 166 eurot). Pakkumises oli toodud kontori ja 11 korteri köögimööbli materjalid ja hinnad.
3.30. oktoobril 2017 saatis hageja kostjale ülevaatamiseks ja aktsepteerimiseks tellimuse nr. 100844 (hagi lisa nr 3), kus olid toodud 12 köögi hinnad, paigalduse maksumus ja tellimuse muud tingimused, mis olid sõnastatud nii: "Kaup kuulub müüjale kuni arve lõpliku tasumiseni. Tähtaegselt laekumata arvelt arvestatakse viivist 0,2 % päevas laekumata summalt. Kauba vastuvõtja kinnitab, et on tutvunud tingimustega ja nõustub nendega. Tellimuse kinnitamiseks palume tasuda ettemaks 50%. Ettemaksuarve saadetakse 7 päeva jooksul peale ettemaksu laekumist." 31. oktoobril 2017 tasus kostja ettemaksu summas 11 583 eurot, märkides makse selgitusse "Tellimus nr. 100844 50. ettemaks".
4.Lepingutingimused jäid osaliselt lahtiseks, kuna kostja soovis mööblikomplekte tellida korteritesse, mis lepingu sõlmimise ajal olid alles ehitamisel. Pooled leppisid kokku, et valminud ruumid mõõdetakse üle, misjärel hageja koostab ja kooskõlastab kostjaga tootmisjoonised, kus on fikseeritud iga komplekti tegelik suurus, koosseis ja paigutus.
2-18-9966 Nimetatud tingimused jäid esialgselt lahtiseks. Nendes lepiti kokku tootmisjooniste kinnitamisega. Hind 23 166 eurot oli indikatiivne. See pidi suurenema või vähenema vastavalt lõplikule töömahule. Juhul, kui kokkulepet hinnata eelarvena, oli tegemist mittesiduva eelarvega. Lõplik töömaht vastavalt kinnitatud tootmisjoonistele oli suurem kui töömaht, mis oli aluseks hinnapakkumise tegemisele. Novembris 2017 selgus, et kostja tellimusest olid välja jäänud prügikastid ja söögiriistade lahtrid sahtlitesse. Kostja tellis hagejalt köökidele ka need esemed. Täiendavalt soovis kostja, et köökidele paigaldataks LED-valgusribad ning 2017. a novembri teises pooles leppisid pooled kokku, et hageja paigaldab ka need hinnaga 100 eurot/köök.
5.2017. a detsembris tellis kostja hagejalt täiendavalt 3 komplekti mööblit (korterid 32 ja 45 ning joonistel K43 ja Ks44 kujutatu). Lisandunud töö hind oli 13 356 eurot.
6.Hageja lõpetas 12 komplekti paigaldamise 2018. a. jaanuaris ning esitas 31.01.2018 kostjale arve summas 11 583 eurot maksetähtajaga 14. veebruar 2018. Samal ajal pidasid pooled läbirääkimisi lisandunud töö ja täiendavate köögikomplektide tasumise üle. Kolme täiendava köögi eest esitas hageja kostjale arve 09. aprillil 2018 summas 13 356 eurot maksetähtajaga 14. aprill 2018. Kostja arveid ei tasunud. Kostja võlgneb hagejale töö eest tasu 24 939 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled leppisid 31. oktoobril 2017 kokku 14 köögi valmistamises. Hagejal ei ole õigust nõuda täiendavat tasu, kuna pooled hinna lisandumises kokku ei leppinud. Poolte praktika kohaselt kooskõlastati kõik muudatused hinnas kirjalikult. Ainus hinnamuudatus, milles pooled kokku leppisid, puudutas LED valgusteid. Hageja ei ole kostjale esitanud korrektset arvet ning on keeldunud kostja soorituse vastuvõtmisest. Hageja on vastuvõtuviivituses. Tööd on puudustega, millest kostja teavitas hagejat 2018. a augustis. Kostja ei saa mööblit vastu võtta enne töö parandamist. Lepingus kokkulepe viivisemäära osas puudub. Hageja ei ole kandnud mööbli paigaldamiseks kulu. Kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuhagi
8.Kostja esitas 28. augustil 2018 vastuhagi, millega nõudis saamata jäänud tulu hüvitamist 40 510 eurot, otsese varalise kahju hüvitamist summas 1650 eurot ning viiviseid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Pooled leppisid kokku 12 komplekti köögimööbli valmistamises ja paigaldamises hinnaga 23 166 eurot, millest pool (11 583) tasuti ettemaksuna 31. oktoobril 2017. Lisaks teostas hageja veel 3 köögimööbli komplekti valmistamise ja paigaldamise, mis maksis täiendavalt 13 356 eurot. Selle kohta esitas hageja 09. aprillil 2018 arve, mida kostja ei tasunud.
10.Pooled leppisid 31. oktoobril 2017 kokku, et köögimööbli tarneaeg on 6 nädalat alates ettemaksu tasumisest. Kostja tasus ettemaksu 31. oktoobril 2017. Hageja lõpetas mööbli paigaldamise alles 31. jaanuaril 2018 ning teostas paigaldamise parandustöid veel 2018. a veebruarikuu keskpaigani. Selle tõttu ei saanud hageja ruume, kuhu köögid olid tellitud (s.o külaliskortereid), osaliselt välja üürida. Ruumide osas, mida sai välja üürida, tuli seoses köökidega teha allahindlusi. Seoses sellega jäi kostjal külaliskorterite väljaüürimiselt saamata tulu 40 510.39 eurot.
2-18-9966
11.2018. a augustis kukkus ühes köögis seinakapilt ära esipaneel, lõhkudes ära keraamilise pliidi plaadi. Selle põhjustas konstruktsiooniviga, mis esines kõigis köökides. Lõhutud plaadi asendamiseks tekkis kostjal kulu 323.81 eurot ning vea parandamise kulu on 1 650 eurot.
12.Kostja palub mõista hagejalt välja otsese varalise kahju hüvitamiseks 1 973.81 eurot, saamata jäänud tulu hüvitamiseks 40 510.39 eurot ja viivise väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohutuse kohase täitmiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas 21. märtsi 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks töövõtulepingujärgse tasu 18 024.36 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 4 119.38 eurot ja lisanduva viivise 0,2% päevas; tasu mööblikomplekti K44 valmistamise ja paigaldamise eest 2 713.20 eurot, viivise 45.79 ja lisanduva viivise seadusjärgses määras. Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks otsese varalise kahju hüvitamiseks 322,20 eurot, millele lisandub viivis seadusest tulenevas määras. Maakohus jättis menetluskulud 89% osas kostja kanda, 11% osas hageja kanda. Kohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, teostas kattuvas ulatuses tasaarvestuse ning mõistis kostjalt menetluskuludena välja 10 409.76 eurot.
14.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled, et nad sõlmisid 31. oktoobril 2017 töövõtulepingu. Vaidlus on, millise töö tegemises kokku lepiti. 19. veebruari 2019 eelistungil nõustusid pooled, et pakkumus lepingu sõlmimiseks oli 30. oktoobri 2017 tellimus nr 100844 ning kostja andis pakkumusele nõustumuse tasudes 31. oktoobril 2017 ettemaksu 11 583 eurot (maksekorraldus I kd, lk 26). Tellimusest nr 100844 nähtub, et hageja valmistab ja paigaldab köögimööblikomplektid kontorisse ja ruumidesse 53, 42, 43-44, 46, 47, 52, 51, 31, 33, 34 ja
15.Pooled vaidlevad, kas mööblikomplekt, mis oli tellimusel toodud real 4 ning tähistatud „köögimööbel 43, 44“ tähendab ühte või kahte komplekti. 25. oktoobri 2017 hinnapakkumise sisu langeb kokku tellimusega nr 10844, mistõttu puudutab hageja 30. oktoobri pakkumus selliste köökide valmistamist, nagu oli toodud kostja 18. oktoobril 2017 saadetud eskiisjoonistel. Kohus nõustub hagejaga, et eskiisjoonistel, mis on tähistatud vastavalt K-43 (kd I, lk 14) ja K-44 (kd I, lk 15), on kujutatud ühte ja sama kööki, kumbki joonis on erineva köögipoole kohta, jooniseid tuleb vaadata koos. Seda järeldust toetab ka asjaolu, et tellimusel toodud real 4 oli kauba koguseks märgitud 1 tk. Kohtu hinnangul sisaldas hageja 30. oktoobri 2017 pakkumus 12 komplekti, mitte 15 komplekti.
16.Esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid 31. oktoobril 2017 kokku leppinud, et hind on üksnes indikatiivne. Enne lepingu sõlmimist peetud kirjavahetusest ei ole võimalik kohtu hinnangul järeldada poolte soovi jätta tasus kokku leppimata või kokku leppida, et tasu muutub võrdelises seoses töömahuga. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et mööblikomplektide suurus, koosseis ja paigutus oleksid jäänud 31. oktoobril 2017 lahtiseks. Kõik nimetatud asjaolud kajastuvad kostja 18.10.2017 eskiisjoonistel, mille alusel tegi hageja pakkumuse. Pooled, leppides kokku komplektide suuruse, koosseisu ja paigutuse muutumises, leppinud kokku muudatustöödes, mitte lisatöödes. Tööks on jätkuvalt 31. oktoobril 2017 kokku lepitud 12 mööblikomplekti valmistamine, muudetud on üksnes töö teostamise viisi. Kohus tuvastas
2-18-9966 tellimuse nr 100844 alusel, et pooled leppisid 31. oktoobril 2017 kokku, et kostja maksab hagejale mööblikomplektide valmistamise eest tasu (ilma käibemaksuta) järgmiselt:
17.Hageja on esitanud kokkuvõtliku võrdlustabeli (kd I, lk 27-32p) erinevustest esialgselt kokkulepitud ning tootmisjooniste järgi toodetud mööblist. Kostja on nõustunud, et tabelis märgitud mööbel on paigaldatud (II kd, lk 48 pöördel). Nähtuvalt tabelist on kõikidesse köökidesse paigaldatud LED ribad ja sahtliga valamukapp. 31. oktoobri 2017 hindadele lisandub seega 140 eurot (100+40) komplekti kohta ilma käibemaksuta. Kokku on tasu seega 18 669.60 eurot.
18.Nähtuvalt tellimusest leppisid pooled 12 mööblikomplekti paigaldamise hinnaks kokku 5095 eurot ilma käibemaksuta, s.o 6 114 eurot koos käibemaksuga. Lepingujärgne tasu kokku on seega 24 783.60 eurot (18 669.6 + 6 114). Vaidlus puudub, et kostja tasus ettemaksu 11 583 eurot. Tasumata on seega 13 200.60 eurot.
19.11. veebruari 2020 kohtuistungil võttis kostja omaks, et pooled leppisid 21. detsembril 2017 kokku, et hageja valmistab kostjale ka mööblikomplekti K45. Nähtuvalt 20. ja 21. detsembri ekirjavahetusest leppisid pooled 21. detsembril 2017 kokku K45 valmistamises ilma käibemaksuta kogumaksumusega 1 692.8 eurot, millele lisandub LED maksumus 100 eurot, s.o kokku 2 151.36 eurot (1 692.8+100+km 358.56). Paigaldamise tasus kokku lepitud ei ole. Vaidlus puudub, et hageja paigaldas mh komplekti K45. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel K45 valmistamise eest tasu 2 151.36 eurot.
20.Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjavahetusest kinnitas kostja 13. detsembril 2017 mh K32 tootmisjoonise. 15. detsembri 2017 e-kirjas kirjutas kostja hagejale, et pakkumisest on puudu korterid nr 32 ja 45, kuid kostjal on ka neid kööke vaja. Nende tõendite alusel tuvastas kohus, et pooled sõlmisid 15. detsembril 2017 kokkuleppe komplekt K32 valmistamiseks. Mööbli valmistamise ega paigaldamise tasus pooled kokku ei leppinud. Vaidlus puudub, et hageja valmistas ja paigaldas kostjale mh komplekti K32. Hageja nõuab K32 komplekti valmistamise
2-18-9966 eest 1207 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd, tl 27-32p). VÕS § 637 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt K32 valmistamise eest 1 207 eurot, s.o 1 448,40 eurot koos käibemaksuga.
21.Kohtule esitatud tõenditest lähtuvalt kulub ühe köögikomplekti paigaldamiseks keskmiselt 17 tundi. Lähtudes töötunni harilikust hinnast on hageja tavaline tasu 2 komplekti paigaldamise eest 1 020 eurot (17 x 30 x 2) ilma käibemaksuta, s.o 1 224 eurot koos käibemaksuga. Hagejal on VÕS § 637 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt K45 ja K32 paigaldamise eest 1 224 eurot.
22.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud mööblikomplekti K44 valmistamises ega paigaldamises. Vaidlus puudub, et hageja valmistas ja paigaldas kostjale mh komplekti K44. Vaidlus puudub ka selles, et kostja soovis köögikomplekti K44. Kostja arvas ekslikult, et pooled olid mh selle komplekti valmistamises 31. oktoobril 2017 kokku leppinud. K44 valmistamine ja paigaldamine vastas seega kostja tegelikult tahtele. Kuivõrd K44 valmistamiseks ja paigaldamiseks ei olnud hagejal kohustust, leiab kohus, et seoses komplektiga K44 ajas hageja käsundita kostja asja. K44 valmistamise eest nõudis hageja 2 178 eurot (sh käibemaks). Mõistlik tasu K44 valmistamise eest on kohtu hinnangul 2 101.2 eurot. Maakohus tuvastas, et hageja tavaline tasu 2 mööblikomplekti paigaldamise eest ilma käibemaksuta on 1 020 eurot. Seetõttu on mõistlikuks tasuks ühe komplekti paigaldamise eest 510 eurot, s.o koos käibemaksuga 612 eurot. Hagejal on seega VÕS § 1023 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt K44 valmistamise eest 2 101.2 eurot ning paigaldamise eest 612 eurot.
23.Töövõtulepingujärgseid töid ei tulnud vastu võtta ning tasunõue muutus sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel alates töö valmimisest.
24.Hageja ei saa olla vastuvõtuviivituses seeläbi, et ta ei ole esitanud kostjale töö eest arvet kostja poolt soovitud summas. Hageja on esitanud e-kirjavahetusest nähtuvalt saatis hageja kostjale 31. jaanuaril 2018 arve nr 2180019. Arvel on märgitud hageja konto number. Kostja ei ole välja toonud hagejast tulenevaid asjaolusid, mis takistasid kostjal hagejale tasu üle kandmist.
25.Pooled vaidlevad, kas lepinguga oli kokku lepitud viivisemääras 0,2% päevas. Kohus tuvastas tellimuselt nr 100844, et lepinguga kokkulepitud viivisemääraks oli 0,2% päevas. Kostja on nõustunud, et tellimus oli pakkumus ja kostja andis sellele nõustumuse. Hageja on esitanud töödega seoses kaks arvet: 31. jaanuari 2018 arve summas 11 583 eurot (s.o tellimuses märgitud hind, millest on maha arvatud ettemaks) ja 09. aprilli 2018 arve summas 13 356 eurot, mis on esitatud hageja käsitluse järgi lisatööde eest. Hageja on arvestanud viivist 0,2% päevas arvetel märgitud maksetähtaegadest, s.o vastavalt 14. veebruaril 2018 ja 14. aprillil 2018 (viivisearvestus kd I, lk 77), hagi esitamise seisuga kokku summas 5 157.52 eurot.
26.09. aprilli 2018 arve osas tuleb arvestada, et kohus rahuldas lepingujärgse tasunõude osaliselt. Osalt, milles kohus mõistis tasu välja käsundita asjaajamise sätete järgi, saab viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise hagi esitamise seisuga 4 119.38 eurot (3 127.41 + 991.97) ja 45.79 eurot ning viivise alates hagi esitamisest põhikohustuselt 18 024.36 eurot määraga 0.2% päevas kuni põhikohustuse täitmiseni ning viivise alates hagi esitamisest põhikohustuselt 2 713.2 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
2-18-9966
27.Vastuhagiga on kostja esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõuded tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest. Kostja palus otsese varalise kahju hüvitamiseks välja mõista 1973.81 eurot ning seoses saamata jäänud tuluga 40 510.39 eurot.
28.Kostja on tellinud Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ-lt köögimööbli ekspertiisi ja IS 24. augustil 2018 koostatud asjatundja arvamuse. Esitatud tõendite alusel luges kohus tuvastatuks, et mööblikomplektid K-31 ja K-53 ei olnud valmistatud seinakapi osas vähemalt keskmise kvaliteediga, kuna paneeli kinnitamiseks oli kasutatud selleks sobimatut meetodit. Tõendatud on põhjuslik seos ebasobiva kinnitusmeetodi ja paneelide alla kukkumise vahel. Asjatundja on tuvastanud, et paneelid vigastasid kukkudes pliidiplaate. Kostja on esitanud tšeki, millest nähtuvalt on kostja ostnud kaks Electroluxi tarvikut hinnaga kokku 322.20 eurot. Kostjal tekkis kahju seoses hagejapoolse lepingurikkumisega 322.20 eurot. Kahju seoses teistel mööblikomplektidel sama vea kõrvaldamisega kogusummas 1 650 eurot on kohtu hinnangul tõendamata. Kostja väited on olnud menetluses vastuolulised. Oma 02. septembri 2019 terviktekstis on kostja väitnud, et ei ole komplekte ise parandanud, sest see on hageja kohustus, sama dokumendi p-s 3.5 märkis kostja, et parandab defektid ise. Kostja käsitluse täpsustamise ja kahju tõendamise vajadusele juhtis kohus tähelepanu juba eelistungil, kostja lubas samas esitada tõendi mööbli parandamise kulu kohta. Kostja tõendeid ei esitanud. Kohus jättis rahuldamata otsese varalise kahju hüvitamise nõude 322.20 eurot ületavas osas, kuna enama kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kohus mõistis vastuhagi kostjalt vastuhageja kasuks välja hüvitise otsese varalise kahju hüvitamiseks 322.20 eurot ning VÕS § 113 lg 1 alusel välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni.
29.Kostja nõuab hagejalt hüvitist ka saamata jäänud tulu eest, mis tekkis kostja väitel seoses sellega, et hageja rikkus lepingus kokkulepitud tähtaega mööbli tarnimiseks, mistõttu kostja ei saanud külaliskortereid kas üldse välja üürida või välja üürida tavapärase tasu eest. Pooled vaidlevad, milline oli lepingus kokkulepe tähtaja osas. Kohtu hinnangul leppisid pooled 31. oktoobril 2017 kokku, et tarneaeg on 4 nädalat, aga mitte varem kui 3 nädalat, alates vastavast ruumist lõppmõõtude võtmisest. Lõppmõõtude võtmise aeg sõltub sellest, kas ruumide ehituslik seisund võimaldab mõõte võtta, kuid mõõtude võtmise lõplikus tähtajas kokku ei lepitud. Esimeste tootmisjooniste kinnitamisest, millega kostja kinnitas 3 komplekti, möödus neli nädalat 26. detsembril 2017. Nähtuvalt kostja 29. detsembri 2017 e-kirjast (kd I, lk 113) oli 29. detsembri 2017 seisuga üles pandud viis või kuus kööki. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus lepingut, jättes köögid, mille valmistamiseks võttis mõõdud 01. novembril 2017, tähtaegselt valmistamata. Kostja väitel hageja ruume pärast 01. novembrit 2017 ei mõõtnud. Kohus leiab, et sellisel juhul ei hakanud kokkulepitud tähtaeg ülejäänud köökide osas kulgema ning hageja ei saa olla rikkunud kohustust ülejäänud köökide tähtaegseks valmistamiseks. Kuna kohustuse rikkumine on tõendamata, tuleb kostja kahju hüvitamise nõue saamata jäänud tulu välja mõistmiseks ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata. Tõendamata on ka põhjuslik seos väidetava rikkumise ja kahju vahel.
30.Kohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt. Hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulusid ei ole võimalik eristada. Menetluskulude proportsiooni arvestab kohus seetõttu liidetud hagi ja vastuhagi hinna 94 184.93 euro alusel. Kohus jättis hagi rahuldamata ulatuses, milliste nõuete hind (hagihind 48 301.99 - rahuldatud nõuete hind 38 278.04) on 10 023.95 eurot, so 10,6% hagi ja vastuhagi liidetud hinnast. Vastuhagi rahuldas kohus ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 347.98 eurot, so 0,4% hagi ja vastuhagi liidetud hinnast. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 11% osas hageja ja 89% osas kostja kanda.
2-18-9966
31.Hageja on märkinud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 1 000 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 11 103.75 eurot. Hageja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
1.kohtumine ja arutelu kliendiga, materjalidega tutvumine ning esmane analüüs - 1h 30 min;
2.tõendite kogumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ning kooskõlastamine kliendiga, lisade komplekteerimine - 9h 30 min;
3.18. juuli 2018 suhtlus, nõustamine ja kirjavahetus kliendiga seoses vastaspoole vastuse ning e-kirjadega 1 h 30 min;
4.teabenõude koostamine Danville OÜ-le 30 min;
5.vastuse koostamine vastuhagile ja kostja kõigi menetlusdokumentide ning tõenditega tutvumine ja analüüs 11 h;
6.hageja 11. veebruari 2019 seisukohad ja taotlused koostamine. Lisade komplekteerimine 11 h;
7.istungiks ettevalmistus 3 h;
8.eelistungil osalemine 2 h;
9.26. veebruari 2019 kirja koostamine, 19. veebruari 2019 kohtuistungi protokolliga tutvumine (45min), 19. märtsi 2019 menetlusdokumendi koostamine, vormistamine, taotluste koostamine, suhtlus kliendiga, tõendite kogumine (9h 30 min) kokku 10 h 15 min;
11.25. aprilli 2019 seisukoha ja taotluste koostamine kostja 02. aprilli 2019 seisukohale, tutvumine kostja seisukohaga 3 h 45 min;
12.02. septembri 2019 toimikuga tutvumine, hagiavalduse koondi koostamine kohtunõude täitmine 11 h 15 min;
13.25. septembri 2019 vastuhagiga tutvumine ja vastuse koostamine vastuhagile 6 h 30 min;
14.vastuväite koostamine 1 h;
15.istungieelne nõupidamine ja istungiks ettevalmistus 3 h;
16.kohtuistungil osalemine 2 h 30 min.
32.Lepingulise esindaja kuluna ei ole hüvitatav kulu toimingute tegemiseks seoses tõendite kogumisega. Lepingulise esindaja kuluna saab hüvitada kulu esindamiseks, so kohtumenetluses menetlusosalise nimel tegutsemiseks. Toiming 4 ei ole esindamine kohtumenetluses. Toimingu 9 puhul ei ole täpsustatud tõendite kogumisele kulunud aega, toimikust ei nähtu ka 26. veebruari 2019 kirja. Võttes arvesse ülejäänud selles punktis toodud toiminguid, arvab kohus kogu p 9 ajakulust maha 30 minutit. Ülejäänud osas on toimingud kooskõlas menetluse käiguga. Kohus ei nõustu kostjaga, et toimingutele märgitud ajakulu on ülemäärane. Tegemist oli kohtu hinnangul õiguslikust küljest keskmise keerukusega asjaga, kuid ajakulu lisas, et poolte peamine suhtlus oli toimunud e-kirjavahetuse teel ning pooled esitasid tõenditena arvukalt ekirju. Selliste tõendite läbi töötamine ning menetlusdokumendis süstematiseeritult analüüsimine on ajakulukas. Vaidlusaluseid asjaolusid oli arvukalt. Kohus palus ka korduvalt pooltel täpsustada oma käsitlusi nii faktilisest kui õiguslikust küljest, milliseid korraldusi hageja kohaselt täitis. Võttes arvesse asja mahtu, ei pea kohus ülemääraseks istungite
2-18-9966 ettevalmistamiseks märgitud ajakulu. Istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Eelistung kestis protokolli kohaselt 2 tundi ning põhiistung 2 tundi ja 18 minutit, so 2,3 tundi.
33.Kohtu hinnangul ei ületa advokaadi tunnitasu 135 eurot ilma käibemaksuta oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kuluks õigusteenusele kujuneb seega 10 941.75 eurot (81.05 x 135). Hageja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 11 991.75 eurot (10 941.75 + 1 050).
34.Kostja on välja toonud, et tema menetluskuludeks on kulu tõendi saamiseks 60 eurot ning lepingulise esindaja kulu 2 400 eurot. Nähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjale lisatud arvest tegi kostja esindaja menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
1.hagi läbi vaatamine ja õigusliku positsiooni kujundamine 10 tundi;
2.vastuse ja vastuhagi koostamine 20 tundi;
3.vastuse ja vastuhagi lisamaterjalide koostamine ja tõlkimine 10 tundi.
35.Kuna toimingu 3 puhul ei ole eraldi välja toodud tõlkimise ajakulu, lähtus kohus kostja poolt esitatud tõlgete mahust ning arvestas toimingust maha tõlkimisele hinnanguliselt kulunud tund aega. Esindaja on osutanud õigusteenust hinnaga 60 eurot tunnis. Kostja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 2 340 eurot (39 x 60). Kostja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 2 390 eurot (50 + 2 340).
36.Võttes arvesse kulude jaotust, mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 10 672.66 eurot (11 991.75 x 89%) ja hagejalt kostja kasuks 262.90 eurot (2 390 x 11%). Maakohus tasaarvestas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Apellatsioonkaebus
37.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust osaliselt. Kostja palub tühistada maakohtu otsus kostjalt mõistetud viivise (4 119.38 eurot) ja viivisemäära (0,2% päevas) osas. Lisaks ei nõustu kostja temalt mööblikomplekti K44 tasu väljamõistmisega (2713.20 eurot) ja viivistega sellelt summalt. Kostja vaidlustab ka menetluskulude jaotuse.
38.Poolte vahel puudub kehtiv viivisekokkulepe VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Kohus on pidanud viivise kokkuleppeks 30. oktoobriga 2017 dateeritud tellimust nr 100844. Kostja sellega ei nõustu. Dokumendi koostas hageja ise ning see on poolte poolt allkirjastamata. Kohus ei ole eristanud töövõtulepingu enda tingimusi ja viivisekokkuleppe kehtivuse küsimust. Tellimuse nr 100844 sisuks oli töövõtulepingu sisu ja mahu piiritlemine ning hinna kokkuleppimine 12le köögimööblikomplektile. See dokument ei ole käsitletav kehtiva viivise kokkuleppena. Hageja poolt lisatud lausest (“Tähtaegselt laekumata arvetelt arvutatakse viivist 0,2 % päevas laekumata summalt“) ei saa järeldada, et see on hageja ja kostja vaheline lepinguline viivise kokkulepe. Kostja tasus selle tellimuse alusel hagejale 50% ettemaksuna, kuid sellest ei saa tuletada, et kostja nõustus viivisega 0,2% päevas. Kokkuleppe puudumist lepingulise viivisemäära kohta kinnitavad ka hageja esitatud arved (31. jaanuar 2018 ja 09. aprill 2018). Nendes pole viivisele osundatud. 09. aprilli 2018 arve ei puuduta hageja väitel algset töövõtulepingut ja tellimust nr 100844, vaid on esitatud lisatööde eest, mida algne pakkumine ei hõlmanud. Järelikult ei saaks sellele kohalduda ka algses pakkumuses märgitud viivisemäär.
39.Alternatiivselt on kostja seisukohal, et tegemist on tühise kokkuleppega VÕS-i tüüptingimuste regulatsioonist nähtuvalt. Pooled pole pidanud läbirääkimisi viivisemäära osas.
2-18-9966 Tellimuse nr 100844 koostas hageja ja selle dokumendi tegelik sisu ja eesmärk oli teha kostjale hinnapakkumine pakutava kauba, teenuse ja ühikuhindade osas (töövõtu ese). Kostja nõustus kauba ja hindadega. Muus osas võivad loetletud tingimused olla käsitletavat tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 mõttes. VÕS § 42 lg 3 p 5 keelab ebamõistlikult kõrge viivise ettenägemise tüüptingimustes, mille puhul tuleb lugeda viivisekokkulepe tühiseks. Selle tulemusena saaks äärmisel juhul nõuda vaid seadusjärgset viivist. Praegusel juhul on kohus rahuldanud viivisenõude 0,2% päevas ehk 73% aastas. Isegi kui viivisekokkulepe eksisteerib, oleks tegemist ebamõistlikult suure viivisega. See ületab oluliselt hageja põhinõude suurust. Sellises ulatuses viivise saamine tähendaks alusetut rikastumist kostja arvel. Põhivõlga ületava viivisenõude väljamõistmine on kohtupraktikas erandlik ja hageja peaks seda ületavas osas hakkama tõendama kahju olemasolu.
40.VÕS § 162 lg 1 võimaldab viivise vähendamise kontekstis arvesse võtta ka kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise nõudmine ei peaks olema eesmärk omaette. Kostja on maakohtu otsuse saamise järgselt vabatahtlikult tasunud põhivõlgnevuse ning selle osas apellatsiooniastmes enam vaidlust pole. Kostja kui peamiselt välisturistidele majutusteenuse pakkuja, on riigi kehtestatud eriolukorra tõttu analoogselt teiste sarnase teenuse pakkujatega sattumas majanduslikult äärmiselt raskesse olukorda. Suuresummalise viivise väljamõistmine oleks majanduslikult vastuvõtmatu ja ebaõiglane. Viivisenõue on summaarselt suurenenud ka maakohtu menetluse venimise tõttu (1 aasta ja 10 kuud).
41.Kohus on köögimööblikomplekt K44 osas väljunud hageja nõude raamidest ja teinud otsuse nõude kohta, mida hageja ise ei ole menetluslikult nõutavas vormis esitanud. Kohus rahuldas põhihagi osaliselt valdavalt lepingulisel alusel, kuid köögimööblikomplekt K44 suhtes lepinguvälisel alusel. Hageja pole kohtule esitanud nõuet, et köögimööblikomplekt K44 valmistamise ja paigaldamise maksumus tuleks talle hüvitada lepinguväliselt käsundita asjaajamise sätete järgi. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepe töövõtu mahu kohta ei hõlmanud köögimööblikomplekti K44. Järelikult ei saanud see olla ka hõlmatud töövõtulepingujärgse tasunõudena, nii nagu hageja seda oma hagis käsitles. Hageja pole K44 osas esitanud eraldi nõuet vastavalt TsMS ettenähtud vormi- ja sisunõuetele. Hageja pole üldse eristanud, mis osa tuleks rahuldada lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Vastustaja seisukoht
42.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud otsus põhjendatud ning maakohus pole otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
44.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks 31. oktoobri 2017 töövõtulepingujärgse tasu summas 18 024.36 eurot. Otsust ei ole vaidlustatud ka
2-18-9966 osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks kahjuhüvitise otsese varalise kahju hüvitamiseks 322.20 eurot ja lisanduva viivise alates 21. märtsist 2020 VÕS § 113 lg-1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni ning jättis muus osas vastuhagi rahuldamata (resolutsiooni p-d 6-9). Kohtuotsus on selles osas seega jõustunud.
45.Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse viiviste (otsuse resolutsiooni p 2), viiviste määra (otsuse resolutsiooni p 3), tasunõude mööblikomplekti K44 valmistamise ja paigaldamise eest 2713.20 eurot (otsuse resolutsiooni p 4) ning sellelt summalt viiviste väljamõistmise osas (otsuse resolutsiooni p 5). Lisaks vaidlustas kostja menetluskulude jaotuse ja hageja menetluskulude suurust (otsuse resolutsiooni p-d 10, 11, 13). Apellatsioonkaebus ei sisalda põhjendusi, millest nähtuks kostja soov vaidlustada maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude taotluse osaliselt rahuldamata (otsuse resolutsiooni p-d 12, 14).
46.Apellatsioonimenetluses vaieldakse põhiliselt selle üle, kas tellimuse nr 100844 alusel ettemaksu tegemine tähendab nõustumist tellimusel toodud tingimustega, st eelkõige viivise ja selle määraga. Kolleegium analüüsib esmalt seega kostja väiteid sellest, et poolte vahel puudub kehtiv viivisekokkulepe, mis võimaldaks kostjalt välja mõista viivise 0,2% suuruses päevamääras. Ringkonnakohus ei nõustu kostja sellise järeldusega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pooled on maakohtus kohtuistungil kinnitanud, et hageja 30. oktoobri 2017 tellimus nr 100844 oli pakkumus ja kostja poolt ettemaksu tasumine oli nõustumus (II kd, tl 46 pöördel). VÕS § 9 lg 2 teine lause reguleerib olukorda, kus nõustumus väljendub teos. Raha maksmist tuleb praegusel juhul kolleegiumi hinnangul tõlgendada konkludentse tahteavaldusena tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 mõttes, millest nähtub soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine pakkumusel märgitud viivise ja selle määraga.
47.Hageja pakkumus nr 100844 sisaldas teenuse kirjeldust ning teenuse hinda. Lisaks sisaldas pakkumus viidet hageja soovile nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1): „Kaup kuulub müüjale kuni arve lõpliku tasumiseni. Tähtaegselt laekumata arvetelt arvutatakse viivist 0,2 % päevas laekumata summalt. Kauba vastuvõtja kinnitab, et on nõustunud tingimustega ja nõustub nendega. Tellimuse kinnitamiseks palume tasuda ettemaks 50 %. Ettemaksuarve saadetakse 7 päeva jooksul peale ettemaksu laekumist.“
48.Kostja ei ole väitnud, et tal oli kohustus pakkumuse tingimustega nõustuda. Erinevalt Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09 käsitletud olukorrast (millele kostja apellatsioonkaebuses viitab), polnud kostja kohustatud pakkumust esitatud kujul vastu võtma. Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväitega, mille kohaselt oli pakkumuses selgelt välja toodud hageja soov leppida kokku viivisemääras 0,2% päevas - sellele viitab pakkumuse sõnastus: „Tähtaegselt laekumata arvetelt arvutatakse viivist 0,2 % päevas laekumata summalt. Kauba vastuvõtja kinnitab, et on nõustunud tingimustega ja nõustub nendega. Tellimuse kinnitamiseks palume tasuda ettemaks 50 %.“. Kostja ei ole väitnud, et pakkumuses toodud viide viiviste määrale jäi talle arusaamatuks.
49.Kostja tasus tellimuse nr 100844 alusel hagejale 50% ettemaksu 31. oktoobril 2017. Tahteavaldus on õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahte väljendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). Konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja on kohtumenetluse kestel olnud läbivalt seisukohal, et soovis hagejaga esitatud pakkumuse
2-18-9966 alusel lepingu sõlmida. Ettemaksu tegemine on seega käsitatav kostja konkludentse tahteavaldusena TsÜS § 68 lg 3 mõttes sõlmida leping 30. oktoobri 2017 pakkumuses märgitud tingimustel.
50.Kostja vastuväidet, et ta tahteavaldus puudutas vaid osasid lepingu tingimusi, ei pea kolleegium tõendatuks ega põhjendatuks. Seadusest ei tulene pooltele kohustust sõlmida õiguskaitsevahendite kasutamiseks eraldiseisev kokkulepe. Kostja pole väitnud, et ta on hagejat pakkumuse saamisel teavitanud viivisemääraga mittenõustumusest või selgitanud, et tasub ettemaksu siis, kui pooled saavutavad kokkuleppe viivise teistsuguse määra osas. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et raha maksmisega andis hageja VÕS § 9 lg 2 mõttes aktsepti kokkuleppele vaid tööde loetelu, mahtu ja maksumust puudutavas osas, kuid mitte viivisemäära osas.
51.See, et pakkumuse nr 100844 koostas ja sõnastas hageja, ei anna iseenesest alust järeldada, et selline dokument ei saa olla kehtivaks kokkuleppeks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 mõttes. Praktikas pole ebatavaline, et kirjaliku kokkuleppe valmistab ette üks pool, mitte pooled ühiselt. Ka asjaolu, et pakkumus nr 100844 pole kostja hinnangul arve, ei mõjuta selle käsitlemist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 mõttes kokkuleppena.
52.Kostja väide, mille kohaselt pole hageja viivisemäära arvetel kajastanud (31. jaanuari 2018 ja 09. aprilli 2018 arved; I kd, tl 70 ja 73) ning etteheide, et 09. aprilli 2018 arve ei puuduta tellimust 100844, on esitatud apellatsioonimenetluses esmakordselt. Ringkonnakohus saab neid uusi väiteid arvesse võtta vaid juhul, kui esinevad TsMS § 652 lg-s 3 toodud asjaolud ja kui apellant uue asjaolu lubatavust TsMS § 652 lg 4 kohaselt kaebuses põhjendab. Hageja apellatsioonkaebus nendele tingimustele ei vasta, mistõttu jätab ringkonnakohus need uued väited tähelepanuta.
53.Järgnevalt käsitleb kolleegium kostja väiteid viivisekokkuleppe tühisusest tüüptingimuste regulatsiooni alusel. Kostja hinnangul võib viivisekokkulepe olla käsitatav tüüptingimustena. Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu (VÕS § 35 lg 1). Eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud (VÕS § 35 lg 2).
54.Arvestades, et ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele kohaldatakse tüüptingimuste osa ning kuna viivisekokkulepe sisaldus pakkumuse tingimuste hulgas, saab kolleegiumi arvates viivisekokkulepet käsitada tüüptingimustena VÕS § 35 lg 1 mõttes, kui lepingupooled ei ole lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud ja hageja kasutab tingimusi teise lepingupoole suhtes. Hageja pole väitnud ega vastavalt VÕS § 35 lg-le 2 tõendanud, et pooled rääkisid vaidlusaluse tingimuse eraldi läbi, mistõttu leiab kolleegium, et viivisekokkulepe on käsitatav VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimusena. Viivisekokkulepe on saanud lepingu osaks (VÕS § 37 lg 1), sest hageja viitas sellele tingimusele 30. oktoobri 2017 pakkumuses ja kostjal oli võimalus viivisekokkuleppe sisust teada saada.
55.VÕS § 39 lg 1 järgi tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi ning kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kostja hinnangul on viivisekokkulepe tühine, sest viivis 0,2% viivitatud summast päevas on ebamõistlikult suur.
2-18-9966
56.Riigikohus on asunud VÕS § 36 lg-le 3 tuginedes seisukohale, et võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsioon, sh VÕS § 42 lg 3, laieneb ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele (vt Riigikohtu 30. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-150-06, p 18). Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks kehtestab VÕS § 42 lg
3.Nimetatud lõikes ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine. Samas sätestab VÕS § 42 lg 3 p 5 mh, et ebamõistlikult kahjustav on tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
57.Kolleegium nõustub, et pakkumuses märgitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast. Sellegipoolest on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 tehtud lahendi p-s 49 asunud seisukohale, et viivist sellises määras (0,2% viivitatud summast päevas) ei saa pidada seadusega vastuolus olevaks ka siis, kui tegemist on tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Seega ei anna apellatsioonkaebuse väited alust järeldada, et viivisekokkulepe on tüüptingimusena tühine.
58.Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud taotluse viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi ei vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (vt Riigikohtu 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-11, p 17). TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, sh viivise vähendamise nõude nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite hilinemisega, menetleb kohus seda TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja taotles viivise vähendamist esimest korda apellatsioonkaebuses. Sellises olukorras saab ringkonnakohus asuda viivise suurust, ka põhinõuet ületavas osas, vähendama alles siis, kui esinevad TsMS § 652 lg-s 3 toodud asjaolud ja kui apellant uue asjaolu lubatavust TsMS § 652 lg 4 kohaselt kaebuses põhjendab (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13). Kostja apellatsioonkaebus nendele nõuetele ei vasta. Seetõttu jätab ringkonnakohus kostja taotluse viivise vähendamiseks TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta.
59.Järgnevalt hindab kolleegium, kas viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja hinnangul on viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega, sest viivise määr 73% aastas on ebamõistlikult suur ning ületab põhinõuet, menetlus maakohtus kestis ebamõistlikult kaua ning praeguses majandusseisus oleks niivõrd suures summas viivise väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane. TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ja § 688 lg 2 kohaselt poolte õiguslikest väidetest sõltumata. Selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Valitseva kohtupraktika kohaselt saab viivise vähendamine hea usu
2-18-9966 põhimõtte alusel toimuda vaid erandlikel juhtudel, eelkõige võlausaldaja poolt õiguste kuritarvitamisele või võlgnikule kahju tekitamisele viitavatel asjaoludel. Kostja pole apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, mis viitavad hageja poolt õiguste kuritarvitamisele või hageja käitumisele eesmärgiga tekitada kostjale kahju. Küsimus sellest, kas viivise väljamõistmine määras 0,2% päevas ja põhivõlgnevust ületavas osas on põhjendatud (mh kas hagejal on selles osas kahju tekkinud), tulnuks lahendada maakohtu menetluses (TsMS § 329 lg 1, VÕS § 113 lg 8 ja § 162).
60.Kostja on lisaks selgitanud, et maakohtu menetluse kestvusest tingitult on viivis kasvanud ebamõistlikult suureks. Ka on kostja hinnangul praeguses majandusolukorras suuresummalise viivise väljamõistmine kostjalt majanduslikult vastuvõtmatu ja ebaõiglane. Need asjaolud on kolleegiumi hinnangul mõistetavad, kuid ei anna alust VÕS § 6 lg 2 alusel viivisenõude aluseks oleva kokkuleppe kohaldamata jätmiseks, sest need ei viita hageja poolt õiguse kuritarvitamisele, s.o hea usu põhimõtte rikkumisele TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg-te 1 ja 2 mõttes.
61.Eespool märgitud põhjendustel jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata osas, milles kostja vaidlustas maakohtu otsusega temalt välja mõistetud viivist ja selle määra. Järgnevalt hindab kolleegium kostja etteheiteid, mis seonduvad hageja nõude ebaselgusega.
62.Kostja hinnangul tegi maakohus lahendi osaliselt nõude kohta, mida hageja pole hagiavalduses kohtule esitanud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tasu köögimööblikomplekti K44 valmistamise ja paigaldamise eest summas 2713.20 eurot käsundita asjaajamise sätete alusel. Kostja hinnangul väljus maakohus sellega hagi piiridest, sest hageja pole hagis eristanud, milline summa tuleks esitada lepingulisel ja milline lepinguvälisel alusel. Kolleegium ei pea võimalikuks kostja sellise arvamusega nõustuda. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (TsMS § 436 lg 7). Menetlusosalisel on kohustus tuua kohtu ette faktilised asjaolud ning nende asjaolude alusel tuleb kohtul õigussuhe kvalifitseerida. TsMS § 436 lg-st 7 ja 438 lg-st 1 tulenevalt on kohtu ülesanne kvalifitseerida hageja nõue sõltumata poolte õiguslikest väidetest. Hagi ei pea sisaldama õiguslikku alust. Seetõttu ei too esitatud asjaolude pinnalt materiaalõiguse omal äranägemisel kohaldamine kaasa § 439 rikkumist, mis keelab kohtul väljuda nõude piiridest (vt Riigikohtu 11. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 16). Kohus peab hindama, kas hageja esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendamist üksnes lepingulisel alusel või tuleb nõuet analüüsida ka lepinguvälisel alusel (vt Riigikohtu 18. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-27-07, p 14).
63.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotust ja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). Kostja pole apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, miks on menetluskulude kostja kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kostja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
64.Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ebamõistlikult suured. Teiselt poolelt vastaspoole kasuks kindlaksmääratavad ja väljamõistetavad lepingulise esindaja kulud määrab kohus kindlaks TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Tegemist on kohtu diskretsiooni alusel tehtava otsustusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes siis, kui on ületatud diskretsiooni piire või kui lepingulise esindaja kulu on kohtu poolt kindlaks
2-18-9966 määratud selgelt ebaõiglases määras. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on hinnanud ja põhjendanud hageja lepingulise esindaja kulu vajalikkust, võttes seisukoha ka kostja vastuväidete osas, ning teinud hinnangu alusel oma järelduse lepingulise esindaja kulu vajalikkuse osas. Apellatsioonkaebus ei sisalda ka põhjendusi, mille alusel saaks kulude põhjendatuse osas asuda maakohtust erinevale seisukohale.
65.Arvestades eeltoodut ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Menetluskulud
66.Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
67.Hageja esindaja on taotlenud apellatsioonimenetluses järgmiste kulude hüvitamist:
1.19. märtsil 2020 hagi tagamise taotluse koostamine tsiviilasjas 2-18-9966, materjalide kogumine ja analüüs, suhtlus kliendiga 5 h 45 min;
2.Hagi tagamise määrusele esitatud määruskaebusega tutvumine, analüüs, suhtlus ja kirjavahetus kliendiga 1h;
3.Hageja seisukoha koostamine hagi tagamisele esitatud määruskaebusele, analüüs 3 h 30 min;
4.Tutvumine apellatsioonkaebuse ja kohtulahendiga, suhtlus kliendiga 3 h;
5.Apellatsioonivastuse koostamine ja täiendamine, kooskõlastamine kliendiga 12 h 30 min;
6.29. oktoobri 2020 menetluskulude nimekirja ja seisukohtade koostamine 2 h. Kokku moodustuvad lepingulise esindaja kulud 27 tundi 45 min, 135 eurot tunnis ehk summas (27.75x135) 3 746.25 eurot.
68.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Hagi tagamise taotlusega seotud kulud 5,45 tundi ei ole kantud ringkonnakohtu menetluses. Põhjendatud pole maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumisele kulunud aeg 3 tundi. Kostja vaidlustas maakohtu otsust osaliselt. Apellatsioonkaebusele vastamise ajakulu 12,5 tundi on ülemäärane. Hageja ei ole selgelt esile toonud menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega. Täiendavale seisukohale kulunud aeg ei peaks olema hüvitatav, sest selle dokumendi koostas hageja omal initsiatiivil.
69.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulude taotlus põhjendatud osaliselt.
70.Hageja taotleb 19. märtsil 2020 Harju Maakohtule esitatud hagi tagamise taotluse koostamise ja esitamisega seonduvalt 5,45 tunni (s.o 735,75 euro) hüvitamist. Vastavasisulise taotluse esitas hageja 29. oktoobril 2020. Lisaks esitas hageja ringkonnakohtule 13. novembril 2020 teate, milles märgib, et hageja kandis hagi tagamise taotluse esitamisega seonduvalt kulu maakohtus 50 eurot (riigilõiv). Ringkonnakohus on seisukohal, et need menetluskulud on esitatud hilinenult.
71.TsMS § 173 sätestab põhimõtte, mille kohaselt tuleb kohtul, olenemata menetlusosalise taotlusest, menetlust lõpetavas kohtulahendis märkida, kuidas jaotatakse menetlusosaliste vahel menetluskulud. Menetluskulude jaotuses tuleb kohtul märkida, millised menetluskulud keegi
2-18-9966 menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 3). Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra (TsMS § 174 lg 4). Viidatud sätete koosmõjust tuleneb, et menetluskulud määratakse kindlaks igas kohtuastmes eraldi, v.a erandlikel juhtudel, kui see takistaks asja lahendamist (TsMS § 174 lg 4). Sellisel juhul ei tee seda ka ringkonnakohus.
72.Praegusel juhul ei ole hageja hagi tagamise taotluse esitamisega seonduvaid menetluskulusid maakohtule esitatud kulude nimekirjas kajastanud. Maakohus ei ole neid kulusid seetõttu ka otsuses kindlaks määranud. Tulenevalt eespool viidatud TsMS § 173-174 sätete loogikast ei saa ringkonnakohus asuda maakohtus kantud menetluskulu asuda ise esmakordselt kindlaks määrama. Maakohus andis pooltele tähtaja lõplike menetluskulude nimekirjade esitamiseks 11. veebruari 2020 kohtuistungil. Tähtpäev saabus 14. veebruaril 2020. Ühtlasi teatas maakohus samal istungil, et teeb otsuse avalikult teatavaks 20. veebruaril 2020. Hageja esitas hagi tagamise taotluse 19. veebruaril 2020. Hageja sai teadlikuks, et hagi tagamisega seonduvaid kulusid ei ole kindlaks määratud hiljemalt maakohtu otsuse kättesaamisega. Hageja pole taotlenud maakohtult täiendava otsuse tegemist. Hageja pole esitanud ringkonnakohtule ka tähtaja ennistamise taotlust. Menetlusosalisel tuleb hoolitseda selle eest, et menetluskulude nimekiri jõuaks kohtusse õigeaegselt (TsMS § 329 lg 1). Kui hageja soovis hagi tagamisega seonduvate kulude hüvitamist taotleda, tulnuks hagejal esitada koos hagi tagamise taotlusega ka vastav menetluskulude nimekiri. Hageja seda ei teinud, vaid esitas esmakordselt vastava kulu ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses 29. oktoobril 2020 ja 13. novembril 2020. Menetluskulu kindlaksmääramise taotlus on seega esitatud hilinenult ning ringkonnakohus jätab 19. märtsil 2020 hagi tagamise taotluse koostamise ja esitamisega seonduvad kulud tähelepanuta.
73.Hageja taotleb 29. oktoobri 2020 menetlusdokumendi (täiendav seisukoht) esitamisega seonduva menetluskulu hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul pole tegemist põhjendatud ja hüvitamisele kuuluva kuluga. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele 22. oktoobril 2020 viimase sõna kirjas tähtaja seni esitamata seisukohtade avaldamiseks ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et uusi seisukohti saab kohus arvestada vaid TsMS § 634 lg-s 2 sätestatud erandjuhtudel. Hageja esitas 29. oktoobri 2020 menetlusdokumendis täiendavad vastused kostja apellatsioonkaebusele. Apellatsioonkaebusele vastamise tähtaeg oli 28. mail 2020, mistõttu on täiendav seisukoht esitatud hilinemisega. 29. oktoobri menetlusdokumendiga seonduv kulu ei kuulu seega vastaspoolelt väljamõistmisele.
74.Põhjendatud kuluks on 29. oktoobril esitatud menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg. Kuna hageja pole seda aega täpsustanud, loeb ringkonnakohus, et menetluskulu nimekirja koostamine peaks olema mõistlikult võimalik 10 minutiga. Vastav kulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2-18-9966
75.Hageja esindajal kulus apellatsioonkaebusega ja kohtulahendiga tutvumisele kokku 3 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kokku 12 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et apellatsioonkaebuse ja kliendiga suhtlemisele kulunud aeg kokku 3 tundi on ülemäärane. Kostja vaidlustas maakohtu otsust osaliselt. Seetõttu tuleks lugeda põhjendatud kuluks apellatsioonkaebuse ja kohtuotsusega tutvumiseks kokku 1,5 tundi.
76.Apellatsioonkaebusele vastamiseks kulunud aeg (12,5 tundi) on ringkonnakohtu hinnangul üldjoontes põhjendatud ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
77.Järgnevalt hindab ringkonnakohus menetluskulusid, mis seonduvad määruskaebusmenetlusega tsiviilasjas nr 2-18-9966. 20. novembri 2020 määrusega rahuldas ringkonnakohus kostja määruskaebuse osaliselt ja vähendas kostja kinnisasjadele seatud hüpoteekide suurust. Määruskaebus rahuldati ca 30% ulatuses (kohtulikke hüpoteeke vähendati 73 523.66 eurolt 52 342 euroni). Kuivõrd määruskaebuse rahuldamine ei olnud tingitud sellest, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse või materiaalõiguse norme ega ka hageja tegevusest, on kolleegium seisukohal, et määruskaebusmenetlusest tingitud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.
78.Hageja esindajal kulus määruskaebusega tutvumiseks 1 tund ning vastuse koostamiseks 3,5 tundi. Arvestades kostja määruskaebuse ning hageja vastuse ja mahtu ning asjaolu, et määruskaebusele vastamine oli ajaliselt tihedalt seotud ka apellatsioonkaebusele vastamisega, on ringkonnakohtu hinnangul kulud põhjendatud kokku kolme tunni ulatuses. Vastav kulu (3 tundi) tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista.
79.Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel mh sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Hageja esindaja on advokaat. Tunnitasu 135 eurot (ilma käibemaksuta) pole seega ülemäärane.
80.Eelnevat arvestades on hageja esindaja põhjendatud tasu kokku 17 tunni ja 10 minutit ehk kokku 2317.50 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kulud mõistetakse ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
81.Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5, § 445 lg-le 2, § 639 lg-le 1 ja § 654 lg-le 1 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et 21. märtsi 2020 kohtumäärusega kohaldatud ja 20. novembri 2020 määrusega muudetud hagi tagamise abinõud, millega kohus seadis Enima Trade OÜ kasuks kohtulikud hüpoteegid Tallinn City Apartments OÜ-le kuuluvatele kinnisasjadele nr 9797601, 5931501 ja 8126201, jäävad kehtima. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.