Profixer OÜ hagi Enima Trade OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.02.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Profixer OÜ apellatsioonkaebus ja Enima Trade OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Profixer OÜ apellatsioonkaebus 2079,90 eurot Enima Trade OÜ vastuapellatsioonkaebus 2020,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Profixer OÜ (registrikood 11112618), lepinguline esindaja Anton Filjajev Kostja Enima Trade OÜ (registrikood 12333557), seaduslik esindaja C.E ja prokurist Aivar Verro
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 09.10.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2024 otsus põhivõlalt väljamõistetud viivisemäära osas (resolutsiooni p 4 osaliselt). Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Enima Trade OÜ-lt Profixer OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt 4924,50 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgses määras alates 31.01.2018 kuni kohase täitmiseni.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 07.02.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
5.2.Välja mõista Enima Trade OÜ-lt Profixer OÜ kasuks 4924,5 eurot ning viivis põhivõlalt 4924,50 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgses määras alates 31.01.2018 kuni kohase täitmiseni.
2-18-11855
5.3.Jätta hageja maakohtu menetluskulud 62,85% ulatuses kostja kanda ning jätta kostja maakohtu menetluskulud 37,15% ulatuses hageja kanda.
5.6.Tasaarvestada poolte vastastikused maakohtu menetluskulude nõuded. Välja mõista Enima Trade OÜ-lt Profixer OÜ kasuks maakohtu menetluskulude hüvitis 1029,62 eurot.
5.7.Määrata kindlaks, et Enima Trade OÜ on kohustatud kindlaksmääratud maakohtu menetluskulude hüvitiselt tasuma Profixer OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud määras alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
6.Jätta OÜ Profixer apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud OÜ Profixer kanda.
7.Jätta Enima Trade OÜ vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud Enima Trade OÜ kanda.
8.Määrata Enima Trade OÜ ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 151,20 eurot ja mõista OÜ-lt Profixer Enima Trade OÜ kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks välja 151,20 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
9.Määrata OÜ Profixer ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 831,16 eurot ja mõista Enima Trade OÜ-lt OÜ Profixer kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks välja 831,16 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
10.Tasaarvestada pooltelt vastastikku väljamõistetud ringkonnakohtu menetluskulud (resolutsiooni p-d 8 ja 9) ning tasaarvestuse tulemusena mõista Enima Trade OÜlt OÜ Profixer kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks välja 679,96 eurot, samuti viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-18-11855
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Profixer OÜ (hageja) esitas 08.08.2018 Harju Maakohtule Enima Trade OÜ (kostja) vastu hagi ja 19.07.2021 selle täpsustuse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 7835,80 eurot, viivise 01.09.2021 seisuga 2246,41 eurot ja viivise põhivõlalt (7835,80 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 toodud määras kuni põhinõude rahuldamiseni.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt tellis kostja hagejalt 2017. a novembris ja detsembris mööbli paigaldamise ja tehnika ühendamise üheksal objektil, sealhulgas Sauel (s.o elamu köök Laagris – Laagri objekt), restoranis Ore Resto (Ore objekt) ja Tallinna City Apartments üürikorterites (TCA objekt). Pooled ei sõlminud lepingut kirjalikult, kuid kostja peatöövõtjana saatis hagejale kui alltöövõtjale tööjoonised mööbli paigaldamiseks iga projekti kohta. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale tööde eest 15 eurot tund, millele lisandub käibemaks vastavalt töötatud ajale, ning parkimistasu ja paigaldamiseks vajalike materjalide kulu.
1.1.1.Kostja 20.11.2017 esitatud Ore objekti tellimuse võttis hageja kostjalt vastu ning paigaldas mööbli ajavahemikus 22.11.2017–07.12.2017. Kostja valmistas ja tarnis mööblidetailid viivitusega. Samuti puudusid mööbli kokkupanemiseks vajalikud joonised. Lisaks muutis kostja projekti ning palus hagejal teha muudatus- ja lisatöid. Kostja tarnetõrked põhjustasid hagejal tööseisakuid ja lisatöid vähemalt 25% ulatuses (st suurendasid tööajakulu vähemalt 73,25 tunni võrra). Hageja lõpetas tööd ja andis need kostjale üle 07.12.2017. Kostja vaatas tööd üle ja võttis need vastu märkusi esitamata. Tööde vastuvõtmise akti pooled ei koostanud. 24.01.2018 esitas hageja kostjale Ore objekti eest arve nr 16-01.2018 5658 eurot objektil töötatud 293 töötunni ja lisatarvikute (kulude) eest. Arve tasumise tähtaeg oli 31.01.2018. Kostja jättis arve tasumata.
1.1.2.08.12.2017 esitas kostja hagejale tellimuse TCA objektil 13 köögimööbli paigaldamiseks hiljemalt 31.12.2017. Kostja pidi ette valmistama kõik köögimööbli komplektide detailid ja toimetama detailid objektile. Hageja pidi monteerima korteritesse toimetatud köögimööbli detailid, ühendama torud ja paigaldama köögitehnika ja mööblivalgustid. 12.12.2017 leppisid pooled kokku, et hageja teeb paigaldustöid TCA projektil 2017. a detsembri lõpuni ja selle projekti täitmiseks broneerib hageja 2017. a detsembris kõik tööpäevad. Kostja valmistas mööbli detailid viivitusega. Samuti muutis kostja köökide jaotusplaani, mistõttu suurenes hageja tööde maht ja hagejale tekkis täiendav ajakulu. Hageja pidi juba paigaldatud köögid demonteerima, ümber tõstma teistesse korteritesse ja paigaldama samad köögid uuesti teistes korterites. Kostja tarnetõrked TCA objektil põhjustasid hagejal tööseisakuid ja lisatöid vähemalt 25% ulatuses (st suurendasid tööajakulu vähemalt 74 tunni võrra). 27.12.2017 seisuga oli hageja paigaldanud kaheksa köögimööbli komplekti. Hageja keeldus täiendava viie köögimööbli paigaldamisest, sest hagejal oli 2019. a jaanuar planeeritud muude tööde tegemiseks. Hageja lõpetas tööd ja andis need kostjale üle 29.12.2017. Kostja vaatas tööd üle ja võttis need vastu märkusi esitamata. Tööde vastuvõtmise akti pooled ei koostanud.
2-18-11855 24.01.2018 esitas hageja kostjale TCA objekti eest arve nr 1701.2018 5604 eurot objektil töötatud 296 töötunni ja lisatarvikute (kulude) eest. Arve tasumise tähtaeg oli 31.01.2018. Kostja jättis arvest tasumata 1925,80 eurot.
1.1.3.15.12.2017 palus kostja hagejal Laagri objektil vahetada köögivalamu kapp sahtlitega kapi vastu. Hageja võttis tellimuse vastu ja lõpetas töö 16.12.2017, andes selle samal päeval kostjale üle. Kostja vaatas tööd üle ja võttis need vastu märkusi esitamata. Tööde vastuvõtmise akti pooled ei koostanud. 24.01.2018 esitas hageja kostjale Laagri objekti eest arve nr 13-01.2018 252 eurot objektil töötatud 14 töötunni eest. Arve tasumise tähtaeg oli 31.01.2018. Kostja jättis arve tasumata.
1.2.Hageja arvete saamise päeval (25.01.2018) palus kostja hagejal vähendada arvete summasid, millest hageja keeldus. Kokkuvõttes jättis kostja mööblimontaaži eest hagejale tasumata kokku 7835,8 eurot, sh Laagri objekti eest 252 eurot, TCA objekti eest 1925,80 eurot Ore objekti eest 5658 eurot.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et ta tegi tööd keskmise kvaliteediga. Pooltel ei olnud kokkulepet, millise kvaliteediga tuli hagejal töid teha. Kuna hageja tööde tunnihind oli madal, ei saanud kostja ka eeldada, et hageja teeb töid kõrge kvaliteediga. Kuna kostja ei teatatud hagejale puudustest töödest ega kirjeldanud neid piisavalt täpselt, siis on kostja minetanud õiguse tugineda puudustele. Hageja töödes ei esinenud puudusi. Hageja arvetel märgitud töötunnid ei ole ülepaisutatud. Kostja põhjustas ise hageja tööajakulu suurenemise, kuna viivitas pidevalt mööbli detailide tarnimisega. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja tööde kvaliteet kõikuv. Hagejal oli probleeme objektidele töötajate leidmise ja tööde tähtaegse lõpuleviimisega. Objektidel oli algajad paigaldajad. Kostjal tuli hageja töid ümber teha.
3.2.Hageja arvetel märgitud töötunnid on ülepaisutatud. TCA objektil paigaldas hageja üksnes 6,25 köögimööblit ning teine paigaldaja (Asur Team OÜ) 8,25 köögimööblit. Hageja tööd TCA objektil lõpetasid Asur Team OÜ ja kostja töötajad. Asur Team OÜ-l kulus 8,25 köögimööbli paigaldamisele 231,25 tundi, s.o keskmiselt 28 tundi ühe köögimööbli kohta. Hagejal kulus 6,25 köögimööbli paigaldamisele väidetavalt 296 tundi, s.o keskmiselt 47,36 tundi ühe köögimööbli kohta. Hageja töö TCA objektil oli ebamõistlikult aeglane.
3.3.Hageja saatis Ore objektile algajad töötajad, kes ei osanud isegi mööbli jooniseid lugeda. Kuna hageja ei saanud töödega hakkama, siis lõpetasid Ore objektil tööd kostja enda töötajad.
3.4.Poolte praktika on olnud selline, et iga enne suuremat arveldust saavad poolte juhatuse liikmed kokku ja vaidlevad selgeks, milline oli hageja tegelikult tööde tegemisele kulunud aeg.
3.5.Poolte kokkulepitud tasu 15 eurot tund, millele lisandub käibemaks, oli tasu mööbli keskmise kvaliteediga paigaldamise eest. Tasule lisandus parkimistasu ja paigaldamiseks vajalike materjalide kulu.
2-18-11855
3.6.Kostjale on arusaamatu, mille eest hageja esitas arve nr 13-01.2018 selgitusega „mööblipaigaldus (Saue)“.
4.Vastuseks hageja seisukohtadele märkis kostja, et hageja 16.06.2020 ja 19.07.2021 menetlusdokumendid (s.o täiendav seisukoht koos tõenditega ja hagi täpsustus koos tõenditega) on esitatud olulise hilinemisega, vastavalt 1,5 ja 2,5 aastat pärast maakohtu määratud tähtaega kõigi seni esitamata tõendite ja taotluste esitamiseks, ning need tuleks hagejale tagastada. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et mööbel ei jõudnud TCA objektile õigeaegselt ja et kostja ei valmistanud tööfronti ette. Hageja ei teavitanud kostjat, et selliseid probleeme oleks esinenud. Kuna TCA oli suur objekt ja mööblikomplekte ei toodud kohale ükshaaval, oli hagejal võimalik oma töö korraldada selliselt, et probleemi tekkimisel alustab või jätkab hageja teises korteris mööbli paigaldamisega. Kuna Ore ja TCE objektid asusid Tallinna vanalinnas, pidi hageja arvestama, et asjaomaste hoonete kõik seinad ja nurgad ei ole sirged. On tavapärane, et objektidele tuuakse tarvikuid või pisidetaile jooksvalt juurde. Hageja ei ole Ore ja TCA objektidel tehtud töid kostjale üle andnud. Hageja töötunnid selgusid alles hageja arvetelt. Hageja jättis Ore ja TCA objektid pooleli. Kostja ei ole TCA objektil köökide jaotusplaani muutnud. Samuti on ebaõige hageja väide, et Ore objektil puudusid joonised. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 07.02.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4924,50 eurot ja viivise põhivõlalt (4924,50 eurot) 8% aastas alates 31.01.2018 kuni kohase täitmiseni. Hageja menetluskulud jäid 62,85% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 37,15% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks ning tasaarvestas need kattuvas ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1029,62 eurot ja viivise sellelt. Kostja 30.09.2023 vastuväide kohtu tegevusele jäi rahuldamata.
5.1.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli suulises vormis sõlmitud töövõtulepingud, mille kohaselt oli hageja ülesandeks osutada kostjale mööbli paigaldusteenust Ore ja TCA objektidel hinnaga 15 eurot tund, millele lisandus käibemaks, parkimiskulu ning vajadusel ka tarvikute kulu. Pooled ei vormistanud tööde üleandmise kohta akte. Hageja teatas kostjale objektil kulunud töötundide arvu, poolte esindajad leppisid seejärel kokku mõlemale poolele sobiva töötundide koguse, mis vormistati seejärel hageja poolt esitatavaks arveks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ei ole tasunud täies ulatuses hageja arvet nr 13-01.2018 252 eurot ja arvet nr 16-01.2018 5658 eurot. Arvest nr 17-01.2018 tasus hageja 3678,20 eurot. Arve nr 17-01.2018 tasumata osa on 1925,80 eurot.
5.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tellija VÕS § 638 järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks keeldunud hageja poolt osutatud töö vastuvõtmisest. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi 4. lõike järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuna pooltevahelises praktikas valminud töö üleandmise kohta akte ei vormistatud, saab lugeda töö kostja poolt vastu võetuks alates hetkest, kui hageja esitas oma töötundide arvestuse või arve kostjale.
5.3.Maakohus jättis hageja tasunõude Laagri objekti eest rahuldamata.
2-18-11855
5.3.1.Hageja sõnul esitas ta kostjale SMS-i teel tellimuse valamukapi ümberehitamiseks ja sahtlite lisamiseks valamukapile. Asjaolu, et poolte vahel sõlmiti leping valamukapiga seotud töö teostamiseks, soovis hageja tõendada 15.12.2017 sõnumiga. Hageja esitatud sõnumist ei selgu, mida hageja ja kostja väidetavalt kokku leppisid, sest sõnumist ei selgu kes, mida, millal, kus, miks ja millise tasu eest tegema peab. Kokkuleppe sisu vaidlusaluse arvega seotud töö kohta ei selgu ka ühestki teisest hageja või kostja menetluses esitatud tõendist. Hageja ei ole seega tõendanud poolte kokkuleppe olemasolu ja selle sisu.
5.3.2.Hageja esitatud tööajaarvestuse tabelist ei nähtu seegi, et ajavahemikul 15.12.2017– 29.12.2017 oleksid hageja töötajad Laagris mõnel objektil töötanud. Muid andmeid ja tõendeid, millal väidetav töö tegemine Laagris toimus, hageja kohtule esitanud ei ole.
5.4.Maakohus rahuldas hageja tasunõude Ore objekti eest osaliselt 4924,50 euro ulatuses.
5.4.1.Kostja on võtnud õigeks, et hageja tegi talle arvel nr 16-01.2018 märgitud töid. Töövõtulepingu sõlmimisena saab käsitada kostja 20.11.2017 sõnumit hagejale. 23.11.2017 sõnumivahetusest ja 21.11.2017 e-kirjast saab järeldada, et pooled tegutsesid Ore objektil. Kostja 01.12.2017 e-kirjadest ning kostja 04.12.2017 e-kirjast ning tööde nimekirjast nähtub, et tööd pidid valmima hiljemalt 08.12.2017. Hageja tööajaarvestuse koondtabel kajastab samuti hageja töötamist Ore objektil ajavahemikul 22.11.2017–07.12.2017, mis on kooskõlas muude tõenditega.
5.4.2.Kostja ei ole esile toonud ega esitanud tõendeid selle kohta, millised puudused hageja töös esinesid, millal hageja need kõrvaldas ning milline osa hageja töötundidest läheb puuduste kõrvaldamise alla. Töös avastatud puuduste kohta on üksnes kostja sõnum hagejale 16.12.2017 seoses naiste WC ukse paigaldamisega ning arve saamisele järgnev 25.01.2018 ekiri.
5.4.3.Kuna pooled ei vormistanud tööde üleandmise kohta akte, siis saab nende vahel väljakujunenud praktika kohaselt lugeda töö tellijale üle antuks hiljemalt arve esitamisega. Maakohus luges seega töö kostjale üle antuks hiljemalt 24.01.2018 arve esitamisega. Kostja sai arvetega tutvuda hiljemalt 25.01.2018, sest on esitanud sellele vastuse.
5.4.4.Kohtule ei ole esitatud tõendeid väidetava puuduse kõrvaldamise maksumuse kohta, mida saaks hageja arvest maha arvata. Samuti ei ole kostja esile toonud, mitu töötundi kulutasid hageja töötajad puuduste kõrvaldamiseks, mille eest neile kokku lepitud tasu maksma ei peaks.
5.4.5.Maakohus vähendas aga hageja töötundide arvu arvel nr 16-01.2018 osas, milles hageja ei ole tõendanud, et töid tehti.
5.4.5.1.Tunnistaja X ütluste kohasel toimus tööaja arvestus Ore objektil selliselt, et iga töötaja saatis igal nädalal juhatajale tööajaarvestuse. Arvestuses märkis töötaja, mis päeval, mis ajavahemikul ja kellega töötaja mingil objektil tööd tegi ning võrdles kellaaegu juhataja omadega. Kui võrrelda hageja esitatud tööajaarvestuse koondtabelis X töötunde töötaja poolt peetud tööajaarvestuses tooduga ilmneb, et 23.11.2017 ei olnud tunnistaja Ore restorani objektil üheksa tundi; 28.11.2017 oli töötaja hageja poolt märgitust vähem kaks tundi; 29.11.2017 oli töötaja hageja märgitust üks tund vähem; ja 01.12.2017 oli töötaja hageja märgitust poolteist tundi vähem. 27.11.2017 tööaega on hageja enda tööajaarvestuses suurendanud 15 minuti võrra ja 01.12.2017 tööaega 30 minuti võrra võrreldes töötaja tööajatabelis märgituga. Seega suurendas hageja enda tööajaarvestuses, mis oli arve nr
2-18-11855 16-01.2018 aluseks, X töötunde 14,25 tunni võrra ehk rahalises arvestuses koos käibemaksuga 256,50 euro võrra.
5.4.5.2.Ka tunnistaja Y kinnitas, et tööajaarvestus käis selliselt, et töötajad saatsid nädala lõpus ülemusele enda tööajaarvestuse, näidates ära töötatud objektid, seal töötatud aja ning kellega koos objektil oldi. Võrreldes hageja poolt esitatud tööajaarvestust tunnistaja Y omadega, ilmneb erinevus Ore restorani objektil järgmiselt: 22.11.2017 on hageja deklareerinud kolm tundi enam tööaega võrreldes töötaja tööarvestustabeliga; 28.11.2017 2,5 tundi enam; ja 29.11.2017 3,5 tundi enam. Hageja on kokku seega deklareeritud üheksa töötundi enam ehk koos käibemaksuga 162 eurot.
5.4.5.3.27.11.2017 töötasid neli hageja töötajat väidetavalt Ore objektil kell 9–16.45. Samas on hageja esitanud tõendina makstud parkimistasu väljavõtte, mille kohaselt parkis hageja sõiduki tsooni EP133 27.11.2017 alates kella 10.23-st. Seega tuleb vähemalt ühe töötaja osas vähendada tema tööaega pooleteise tunni võrra ehk koos käibemaksuga 27 euro võrra. 29.11.2017 töötas neli hageja töötajat väidetavalt Ore objektil kell 13.30–17. Tunnistaja X tööajaarvestuse järgi oli ta objektil kell 13.30–17 koos N.G, C ja Gga. Tunnistaja Y tööajaarvestuse järgi oli ta 29.11.2017 teistel objektidel koos N.G, G ja Wga. Seega on hageja nõue Ore objektil nelja töötaja 3,5 töötunni eest põhjendamatu, sest nad ei töötanud sellel päeval nimetatud objektil. Seega tuleb hageja tasunõuet vähendada 252 euro võrra (= 4 × 3,5 × 15 + 20% käibemaks). 05.12.2017 töötas Ore objektil hageja tööajaarvestuse kohaselt N.G ja C kell 9–16. Esitatud parkimistasu tõendi kohaselt alustati parkimist tsoonis EP133 05.12.2017 kell 10.53. Seega on hageja suurendanud vähemalt ühe töötaja osas tööaega kahe tunni ehk 36 euro võrra. Sõnumi väljavõtete ja kaardirakenduse väljavõtetega on tõendatud, et parkimine oli seotud restoran Ore objekti ja seal tehtava tööga.
5.5.Maakohus jättis rahuldamata ka hageja tasunõude TCA objekti eest.
5.5.1.Hageja tööajaarvestustabeli kohaselt osutas hageja TCA objektil kostjale teenust 01.11.2017–29.12.2017. Maakohus luges hageja 02.01.2018 sõnumiga kostjale tõendatuks, et sellest ajast edasi hageja kostjale TCA objektil teenust ei osutanud ning see lõppes hiljemalt 29.12.2017.
5.5.2.Hageja seadusliku esindaja e-kirjade ja poolte sõnumivahetustega on tõendatud, et paigaldataval mööblil esines puudusi või puudusid elemendid, mida kostja pidi lõplikuks paigaldamiseks juurde tarnima. Esitatud tõenditest nähtuvalt pidi kostja tarnima aga üksikuid elemente, mis ei takistanud konkreetse köögi muude elementide paigaldamist või mõne teise korteri köögi paigaldamist.
5.5.3.Pooled ei ole tõendanud, et nende vahel oleks olnud kokkulepe selle kohta kui kiiresti peab ühe köögi monteerima ja paigaldama. Seega tuleb lähtuda tavapärasest keskmisest kiirusest. Kuna pooled ei ole tõendanud ega esitanud väidet, et Asur Team OÜ oleks köögid paigaldanud tavapärasest kiiremini või et köökide paigaldamine nii kiiresti ei oleks võimalik, tuleb eeldada, et tegemist oli tavapärase kiirusega ning seda olukorras kus tegemist oli standardsete köökidega.
2-18-11855
5.5.4.Maakohtu hinnangul on hageja ajakulu ülepaisutatud. Eluliselt ei ole usutav, et tööseisakud tekkisid nii pika aja jooksul, et see suurendas ühe köögi paigaldamise aega kahekordseks võrreldes tavapärase paigalduskiirusega. 6,25 köögi põhjendatud paigaldamise ajakulu on 182,87 tundi (6,25 × 29,26 tundi). Maakohus luges Asur Team OÜ teostatud tööde aktide ning arvega tõendatuks, et Asur Team OÜ paigaldas alates 03.01.2018 TCA objektil köögimööblit. 29.12.2017 e-kiri tõendab, et selleks kuupäevaks oli hageja paigaldanud tervikuna kuus kööki ja kaks kööki olid puudustega (ilma ühenduste, elektriühenduste ja ülemiste kappideta), ning et valminud töö kogust võib hinnata kostja väljendatud mahuna 6,25 kööki. Asur Team OÜ 26.01.2018 arve kohaselt osutas ta kostjale montaažitööd 256 tunni ulatuses. Eeldusel, et Asur Team OÜ paigaldas 8,75 kööki, siis kulus ühe köögi paigaldamisele 29,26 tundi. Hageja arve nr 17-01.2018 kohaselt kulus hagejal 6,25 köögi paigaldamisele 296 tundi ehk 47,36 tundi ühe köögi kohta.
5.5.5.Kokkuvõttes oli hageja õigustatud saama TCA objekti eest tasu 2743,05 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 3291,66 eurot. Kostja on hagejale nimetatud summa tasunud ja selle üle pooltel vaidlus puudub. Poolte kokkuleppel pidi tellija tasuma ka parkimiskulu ning lisakulude eest, mis on arvel nr 17-01.2018 kajastatud ning mida tõendavad kviitungid ja kaardirakenduse väljavõtted. Kostja on ka selle summa hagejale tasunud.
5.6.Hagejal on õigus nõuda rahalise kohustusega täitmise eest viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi 1925,80 euro ulatuses (TCA objekti eest), viivise määra, hageja menetluskulude kindlaksmääramise ja poolte menetluskulude hüvitamise nõuete tasaarvestuse osas. Hageja palub teha selles osas uue otsuse, millega hagi asjaomases ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras ning jätta hageja menetluskulud 87,42% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 12,58% ulatuses kostja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt ei võinud maakohus hageja tööajakulu ja sellel põhinevat töövõtutasu suurust revideerida ega tasu vähendada, sest kostja ei vaidlustanud hageja tööajakulu õigeaegselt. Kuna kostja ei vaidlustanud tööajakulu mõistliku aja jooksul, minetas kostja tööajakulu vaidlustada (VÕS § 641 lg 1).
6.2.Maakohus tuvastas ebaõigesti, mitu kööki hageja ja Asur Team OÜ TCA objektil paigaldasid. Maakohtu seisukoht, et hageja paigaldas vaid 6,25 kööki, on põhjendamata. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, nagu saaks Asur Team OÜ töö kiirusest lähtuvalt anda hinnanguid hageja tööle. Asur Team OÜ tööde tegelikult kulunud aeg ei ole teada. Asur Team OÜ töö oli ebakvaliteetne ning Asur Team OÜ töömaht oli hageja omast väiksem. Samuti ei hõlmanud Asur Team OÜ tööd koristamist ega elektri- ja santehnika ühendamist. Asur Team OÜ tööd ei seganud ka sagedased ja rohked kostjast tingitud tarnetõrked.
6.3.Hageja paigaldas kaheksa või kümme kööki kiirusega 37 või 29,6 tundi ühe köögi kohta sõltuvalt kumba kahest erineva sisuga, kuid sarnase usaldusväärsuse ja tõenduskaaluga tõendist eelistada (s.o kostja juhataja 27.12.2017 lühisõnum või TCA esindaja D 29.12.2017 e-kiri).
2-18-11855
6.4.Maakohus leidis ebaõigesti, et Asur Team OÜ paigaldas 8,75 kööki. Tegelikult paigaldas Asur Team OÜ 5–7 kööki kiirusega 36,57 või 51,2 tundi ühe köögi kohta. Asur Team OÜ ei olnud hagejast kiirem. Asur Team OÜ tööajakulu ei anna seega ka alust hageja tasu vähendada. Hageja vähendas TCA projekti ajakulu ja hinda enne arve kostjale väljastamist juba 15% võrra.
6.5.Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata sellega, et kostja viivitas õigete detailide tarnimisega. 25% hageja ajakulust põhjustasid kostja viivitused.
6.6.Maakohus märkis kohtuotsuse resolutsioonis ebaõigesti viivise määraks 8%. Hageja nõudis viivist VÕS § 113 lg 1 alusel, mille suurus on hetkel 12,5%.
6.7.Lisaks on maakohus rikkunud kohtutoimiku pidamise reegleid, mis raskendas hagejal tõendite kasutamist ja suurendas esindajakulusid. Maakohus vähendas meelevaldselt hageja menetluskulusid. Kostja seisukoht
7.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja jääb maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
8.Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele ja rahuldas hagi 2020,50 eurot ületavas osas. Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
8.1.Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et poolte praktika kohaselt teatas hageja kostjale objektil kulunud töötundide arvu, poolte esindajad leppisid seejärel kokku mõlemale poolele sobiva töötundide koguse, mis vormistati seejärel hageja poolt esitatavaks arveks. Hageja töötunnid selgusid kostjale alles objekti kohta esitatud arvelt. Arvele eelnevalt ei ole hageja kostjale töötunde esitanud ega neid kostjaga kooskõlastanud.
8.2.Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et tööd saab lugeda kostja poolt vastu võetuks alates hetkest, kui hageja esitas oma töötundide arvestuse või arve kostjale. VÕS § 637 lg 4 järgi saaks tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks asjaomase arve tasumisest. Hageja jättis Ore ja TCA objektid pooleli (tööd ei olnud valmis). Tööd lõpetasid kostja töötajad või kolmandad isikud. Kostja ei ole Ore ja TCA töid tänaseni vastu võtnud. Samuti puudub alus lugeda tööd kostja poolt vastuvõetuks.
8.3.Hagejal puudub alus nõuda kostjalt tasu X väidetava töö eest objektidel. Kostja ei tellinud hagejalt objektidele abitöölisi, sest neil puudus seal funktsioon. Kostja tellis mööbli paigaldamisega hinnaga 15 eurot tunnis. Kostja ei ole nõustunud maksma tasu hageja töötajate väljaõppe eest.
8.4.Hageja nõue, mis seondub tööajaarvestuses „J”-ga tähistatud töötaja töötundide eest on põhjendamatu. J”-ga tähistatud töötaja kohta puudub igasugune info – ei ole teada, kas ja mis
2-18-11855 tööd ta tegi, kas ta oli paigaldaja, abitööline või õpilane, kas ja kuidas tema töötundide üle arvet peeti või kas ta üleüldse objektidel viibis.
8.5.Kokkuvõtvalt vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu, mis seondub X ja „J”-ga tähistatud töötaja töötundide eest 2020,50 euro ulatuses.
8.6.Kostja kordab, et hageja esitas maakohtu menetluses 16.06.2020 ja 19.07.2021 menetlusdokumendid enam kui 1,5 ja 2,5 aastat pärast asjaomase tähtaja möödumist. Kostja palub ringkonnakohtul rahuldada maakohtu tegevusele esitatud vastuväide. Hageja seisukoht
9.Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada põhivõlalt väljamõistetud viivisemäära osas (resolutsiooni p 4 osaliselt). Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha asjas ise uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 järgses määras. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt. Ülejäänud osas ei anna poolte apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebused alust maakohtu otsuse resolutsiooni muuta, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi. Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, välja arvatud kui ringkonnakohus ei ole märkinud teisiti.
11.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
11.1.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata arvega nr 17-01.2018 seotud nõude ning põhivõlalt väljamõistetud viivise määra, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5 osaliselt ning p-d 6 ja 8). Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas 2020,50 euro ulatuses hageja nõude seoses arvega 16-01.2018 ning menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p-d 4 ja 5 osaliselt). Seega on apellatsioonimenetluses vaidluse all hageja arve nr 16-01.2018 Ore objekti eest osaliselt 2020,50 euro ulatuses ning hageja arve nr 17-01.2018 TCA objekti eest tervikuna osas, milles see kostjal on tasumata (s.o 1925,80 euro ulatuses). Samuti on vaidluse all menetluskulude jaotus ja nende rahaline suurus.
11.2.Eelnevast tulenevalt on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles jäi täies ulatuses rahuldamata hageja arvega nr 13-01.2018 seonduv nõue ja arvega nr 16-01.2018 seonduv nõue 733,50 euro ulatuses. Samuti on maakohtu otsus jõustunud osas, milles maakohus rahuldas hageja arvega nr 16-01.2018 seonduva nõude 2904 euro ulatuses.
11.3.Ringkonnakohus selgitas kostjale 09.10.2024 istungil, et kostja ei saa vaidlustada maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja 30.09.2023 vastuväite kohtu tegevusele (II kd, tl 160 pöördel, ajamärk 00:16:13). Ringkonnakohus käsitab kostja
2-18-11855 väiteid hageja poolt seisukohtade ja tõendite hilinenult esitamise kohta kostja vastuväidetena hageja apellatsioonkaebusele (samas, ajamärgid 00:16:13 ja 00:16:47).
12.Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt tasu maksmist suuliste töövõtulepingute alusel tehtud tööde eest ja viivist tasumisega viivitamise eest. Pooled ei vaidle menetluses selle üle, et hageja on kostja tellimusel paigaldanud Ore ja TCA objektidel köögimööblit. Pooled on menetluses vaielnud ja vaidlevad ka apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma tööde eest hageja nõutud summa, sh kas kostja on tööd vastu võtnud, kas tööd vastasid keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1) ning kas kostja teatas tööde mittevastavusest mõistliku aja jooksul.
13.Ringkonnakohus lahendab esmalt hageja apellatsioonkaebuse (I) ja seejärel kostja vastuapellatsioonkaebuse (II). Lõpetuseks käsitleb kolleegium menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimusi. I
14.Maakohus järeldas poolte esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal, et tööd saab lugeda kostja poolt vastu võetuks alates hetkest, kui hageja esitas kostjale oma töötundide arvestuse või arve. Maakohus ei ole selle järelduseni jõudmisel menetlusõiguse norme rikkunud ning on nõuetekohaselt tõendeid hinnanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Pooled ei vormistanud nendevahelises praktikas tööde vastuvõtmise kohta akte. Seega oli Ore ja TCA objektide puhul arve esimene dokument, mille põhjal kostja sai tutvuda hageja töötundidega, mis oli poolte kokkuleppe kohaselt aluseks tasu maksmisele. Sellel, kas muude objektide puhul võis lugeda kostja tööd vastu võtnuks juba varem – s.o ajast, mil hageja teatas kostjale oma töötundide arvestuse, ei ole praegusel juhul tähtust.
15.Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole töid siiani vastu võtnud. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638). Kuigi pooled vaidlevad hageja töötundide põhjendatuse üle, ei tähenda see, et kostjat ei saaks lugeda hageja töid vastuvõetuks ilma, et kostja oleks selleks tahet väljendanud. Arve tasumata jätmine ei välista tööde vastuvõetuks lugemist VÕS § 638 järgi. Kostja väited, et hageja jättis mõlemad objektid pooleli ning tööd lõpetasid kostja töötajad või kolmandad isikud, ei tähenda samuti, et tehtud tööd (ka pooleliolev töö) oleks jäänud vastu võtmata.
16.Hageja väidab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et kostja ei teavitanud oma vastuväidetest hageja töötundidele õigeaegselt (VÕS § 644 lg 1). Hageja vastuväide ei ole põhjendatud. Kostja saatis hagejale 24.01.2018 arve nr 16-01.2018 esitamisele järgneval päeval, s.o 25.01.2018 kell 10.26 e-kirja, milles märkis, et „[v]aatasin arved üle. [...] TCA ja ORE summade osas peaksime läbi rääkima – kas tuled läbi? Siin peaks tegema arved oluliselt soodsamaks. [...]“ (I kd, tl 135 pöördel). Arve esitamisele järgneval päeval vastuväite esitamine täidab VÕS § 644 lg 1 nõude teavitada töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul. Hageja viidatud Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) ei ole asjassepuutuvad. Kostja ei ole hagejale teinud ehitustöid, mistõttu ei ole ka poolte sõlmitud lepingud käsitatavad ehituse töövõtulepingutena. Seda, et Ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) on ka mööblitootmise valdkonnas käsitatavad valdkonna hea tavana (VÕS § 25 lg 1), mille järgmises on hageja ja kostja kokku leppinud, ei
2-18-11855 ole hageja tõendanud. Igal juhul on kostja esitanud oma vastuväited ka hageja põhjendatuks peetud aja, s.o 10 + 2 tööpäeva, jooksul.
17.Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus tuvastas ebaõigesti, mitu kööki hageja ja Asur Team OÜ TCA objektil paigaldasid. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja TCA objektil paigaldama 15 kööki. Kostja esitatud lõpptellija esindaja D 29.12.2017 kell 10.03 saadetud e-kirjaga on tõendatud, et 29.12.2017 seisuga oli hagejal ülespandud köögid kuues korteris ning poolikud (s.o ilma ühenduste, elektri ja ülemiste kappideta) olid kahes korteris olevad köögid. Kõik ülejäänud köögid olid puudu ja 27.12.2017 töid enam ei tehtud (vt I kd, tl 27). Viidatud e-kirja alusel tuvastas maakohus õigesti, et hageja töö kogust võib hinnata kostja väljendatud mahuna 6,25 kööki. Ka D on märkinud, et korterite 45 ja 46 köögid ei ole kasutatavad (I kd, tl 27). Kostja 27.12.2017 sõnum ei võimalda teha järeldusi selle kohta, mitu kööki hageja on paigaldanud (I kd, tl 88). Sõnum viitab pigem sellele, et hageja on jätnud tööd pooleli („N.G, viimati kui rääkisime, lubasid 25.12 jätkata paigaldust. Tänaseni pole seal midagi toimunud. Kas ma saan sinuga arvestada“ – vt I kd, tl 88, esimene sõnum) – nii nagu ka D 29.12.2017 kell 10.03 saadetud e-kirjast nähtub („Puudu on ülejäänud köögid. Hetkeseisuga töö siis ei toimu“ – I kd, tl 27).
18.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kostja on hagejale TCA objektil köögimööbli paigaldamise eest juba tasunud ning et arvel nr 13-01.2018 märgitud töötunnid on ülepaisutatud, võrreldes hageja töötunde Asur Team OÜ töötundidega, kes jätkas TCA objektil köögimööbli paigaldamisega pärast hagejat.
18.1.Esmalt osundab kolleegium, et kostja on esitanud Asur Team OÜ tööle kulunud aja kohta tõendid, millest nähtub, et Asur Team OÜ osutas kostjale montaažitöid kokku 256 tunni ulatuses (I kd, tl 19). Seega on kostja esile toonud ja tõendanud, milline oli Asur Team OÜ ajakulu köökide paigaldamiseks. Kuna pooled ei ole maakohtu menetluses väitnud ega tõendanud, et Asur Team OÜ pidi paigaldama rohkem köögimööblit, kui see, mis hagejal jäi tegemata, saab lähtuda sellest, et Asur Team OÜ paigaldas TCA objektil 8,75 kööki (hageja pidi paigaldama TCA objektil 15 kööki, millest hageja paigaldas 6,25). See tähendab, et Asur Team OÜ-l kulus ühe köögi paigaldamisele 29,26 tundi. Arve nr 17-01.2018 kohaselt kulus hagejal aga ühe köögi paigaldamisele 47,36 tundi. Maakohus on otsuses viidanud asjaomasele tõendile (I kd, tl 27 D 29.12.2017 kell 10.03 saadetud e-kiri, millest nähtub, mitu kööki hageja paigaldas ja millises seisus olid köögid, mille paigaldamine jäi hagejal pooleli), mille põhjal maakohus tuvastas, et hageja paigaldas TCA objektil 6,25 kööki (vt II kd, tl 76, p 8). Apellatsioonkaebuses hageja küll möönab, et kahel tema paigaldatud köögil olid vaegtööd, kuid hageja ei ole maakohtu menetluses esile toonud, millises ulatuses tuli tema arvates lugeda köögid valminuks arvestades vaegtöid ja miks. Hageja väitis maakohtu menetluses üksnes seda, et tema paigaldas TCA objektil kaheksa kööki ning et väiksemad puudused ei ole olulised (I kd, tl 79 pöördel, p 5.10 ja tl 78, p 6.3). Ringkonnakohus jätab hageja uue väite, et hageja töödes esinenud puudused moodustavad 4,35–5,51% ühe köögi paigaldustöö mahust, TsMS § 652 lg 2 p 2 ja 3 alusel tähelepanuta. Hageja ei ole põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust.
18.2.Kuigi kostja väitis algselt, et hageja paigaldas 6,75 kööki (I kd, tl 15 pöördel, kolmas lõik), täpsustas kostja oma hilisemas menetlusdokumendis, et hageja paigaldas 6,25 kööki (II kd, tl 1 pöördel, p 1.5). Hagejal oli võimalik selle kohta avaldada oma seisukoht 16.11.2023 kohtuistungil (vt II kd, tl 21). Hageja ei esitanud maakohtu istungil kostja väitele vastuväiteid (vt II kd, tl 38–49 pöördel). Seega ei ole põhjendatud hageja etteheide, et maakohus manipuleeris asjaoludega kostja kasuks.
2-18-11855
18.3.Väited, et Asur Team OÜ töö oli ebakvaliteetne (hageja apellatsioonkaebuse p 4.4); Asur Team OÜ töömaht oli väiksem kui hagejal, sest Asur Team OÜ ei koristanud ega ühendanud elektri- ja sanitaartehnikat (hageja apellatsioonkaebuse p 4.5); ning et Asur Team OÜ-l ei olnud tarnete tõrkeid (hageja apellatsioonkaebuse p 4.6), ei ole hageja maakohtu menetluses (sh hageja ringkonnakohtu istungil viidatud 19.07.2021 menetlusdokumendis – I kd, tl 75–80 pöördel) esitanud. Kuna hageja ei ole põhistanud uute asjaolude esitamise lubatavust, jätab kohus hageja osundatud uued asjaolud TsMs § 652 lg 2 p 2 ja 3 alusel tähelepanuta. 19.07.2021 menetlusdokumendis tugines kostja küll sellele, et tema arvates on ebaõige hageja väide, nagu oleks Asur Team OÜ paigaldanud TCA objektil 8,25 sarnast kööki 231,25 tunniga, s.o ca 28 tundi köögi kohta ning et hageja töötempo oli kiirem kui Asur Team OÜ-l (I kd, tl 78, p 6.3), kuid eelnevalt viidatud väited kostja ei esitanud. Seejuures lähtusid hageja maakohtus esitatud Asur Team OÜ tööd puuduvad väited üksnes sellest, et hageja väitel paigaldas ta TCA objektil kaheksa kööki (I kd, tl 78, p 6.3).
18.4.Tsiviilasjas nr 2-18-9966 tehtud kohtuotsuseid ei võtnud ringkonnakohus tõenditena vastu (II kd, tl 160 ja pöördel, ajamärgid 00:01:39–00:01:57). Seega on kostja Asur Team OÜ-d puudutavad väited lisaks ka tõendamata.
19.Sarnaselt maakohtuga ei nõustu kolleegium asjas esitatud tõendite põhjal hageja väitega, et kostja oli viivituses detailide tarnimisega määral, mis põhjustas tööseisakud ja ajakadu. Kuigi maakohus tuvastas, et paigaldataval mööblil esines mõningaid puudusi või puudusid mõned elemendid (vt I kd, tl 61–63 ja 65–66), pidi kostja juurde tarnima üksikuid elemente, mis ei takistanud konkreetse köögi muude elementide või mõne teise korteri köögi paigaldamist. Maakohtu seisukohad ei ole vastuolulised, nagu hageja on apellatsioonkaebuses leidnud. Hageja ei ole väitnud, et ta ei saanud samal ajal alustada TCA objektilt järgmiste köökide paigaldamisega, kui mõnel köögil tuli oodata puuduolevaid elemente. Hageja pidi TCA objektil paigaldama 15 kööki, millest valmis 6,25 kööki. Ka seda, et puuduolevad elemendid põhjustasid hagejale 74 tunni võrra lisatöid, ei ole hageja täpsemalt selgitanud ega tõendanud.
20.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus õigesti, et hagejal oli TCA objekti eest õigus saada kostjalt tasu 6,25 köögimööbli paigaldamise eest ajakujuga 182,87 tundi (6,25 × 29,26 tundi). Hageja põhjendatud tasu suuruseks on 3291,66 eurot (koos käibemaksuga), mille kostja on hagejale tasunud. See, kas hageja on enda arvestuse kohaselt vähendanud TCA objekti ajakulu ja tööde maksumust, ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust.
21.Maakohtu otsus tuleb tühistada aga põhivõlalt väljamõistetud viivisemäära osas. Hageja palus mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras, märkides, et hageja arvestab viivist alates 01.02.2018 VÕS § 113 järgi 8% aastas (I kd, tl 75 pöördel, p 2.7). Maakohus mõistis kostjalt otsuse resolutsiooni p-s 4 välja viivise määraga 8% aastas, mis ei arvesta VÕS § 113 lg 1 järgse viivise suuruse perioodilise muutumisega. Eri perioodil tuleb võlgnevusele kohaldada sel ajavahemikul kehtivat viivisemäära. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna baasintressimäär muutub kaks korda aastas, muutub vastavalt ka arvestatav viivis. Eelnevast tulenevalt mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 järgses määras.
22.Maakohtule ei saa ette heita ka toimiku pidamise nõuete rikkumist. Kohus saab dokumendid toimikusse võtta sellises järjekorras, nagu pool need esitab. Hageja 19.07.2021 menetlusdokumendi lisad on nummerdamata. Poole menetlusdokumendi lisad ei pruugi jõuda kohtuni sellises järjekorras, nagu ta võis need e-toimikusse üles laadida. Samuti ei kattu
2-18-11855 enamasti paber- ja digitoimiku lehed, sest pabertoimikus on dokumendid üldjuhul prinditud kahepoolselt. Siinsel juhul ei olnud tegemist digitaalse menetlusega, mistõttu on kohus pidanud asja pabertoimikut ja lähtuda tuleb selle numeratsioonist. Kuna 19.07.2021 menetlusdokument ja selle lisad on hageja enda seisukohad ja tõendid, siis ei saanud see, millises järjekorras kohus tõendid toimikusse köitis, mõjutada hageja menetluskulude suurust. Eeldada tuleb, et menetlusosaline tunneb enda tõendeid ja asjaolusid, mille tõendamiseks need on esitatud.
23.Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus vähendas meelevaldselt tema menetluskulusid. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga hageja menetluskulude põhjendatusele.
23.1.Hüvitatavate menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude suuruse määramise peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Praegusel juhul ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul hageja esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning toimingutele kulunud aega hinnates diskretsioonipiire ületanud. Seda ei anna alust arvata ka hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited. Seetõttu ei ole alust ka hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
23.2.Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja toiminguid ja töö mahtu. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes poole enda arvamus, et nendeks toiminguteks kulub rohkem aega (vt ka RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
23.3.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja hinnanguga, nagu oleks siinses juhul tegemist keerulise ja mahuka kohtuasjaga. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude, mille raames vaidlesid pooled peamiselt hageja töötundide põhjendatuse üle. See, mitu aastat maakohus asja menetles, mitu dokumenti ja lehte toimikus on, kui pikad olid hageja menetlusdokumendid ja mitu tabelit neis sisaldub ning mis keeles olid hageja algdokumendid, ei väljenda kuidagi kohtuasja keerukust. Osundatud kriteeriumite järgi menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatusele hinnangu andmine ei kujutaks endaks menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi.
23.4.Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja esindaja Anton Filjajevi Loeb UÜ 28.10.2020 arvel #25 kajastatud 14.05.2020 toimingut „Kiri juristile kohtuasja menetlusseisu kohta“ (II kd, tl 24). Maakohus leidis õigesti, et tegemist on toiminguga, mille hageja esindaja tegi enne, kui hageja andis esindajale volikirja esindamiseks siinses kohtuasjas (I kd, tl 33). Kuigi hageja võis sõlmida lepingu tema esindamiseks kohtuasjas ka varem, kui ta väljastas esindajale volikirja, ei ole eelnevalt osundatud toimingu tegemisega seotud menetluskulu siiski põhjendatud. Arvel märgitud kande kohaselt oli tegemist kirjaga juristile menetlusseisu kohta, mis ei ole käsitatav menetlustoiminguna. Toimingu täpsemat sisu ei ole hageja esile toonud. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
2-18-11855
23.5.Riigikohus on leidnud, et kohus ei riku põhjendamiskohustust, kui jätab lahendis üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinda igat kuluartiklit eraldi. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus asja lahendades nende seisukohtadega arvestanud.
23.6.Hageja apellatsioonkaebusele lisatud ülevaade advokaatide töökiiruse kohta ei võimalda hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust siinses asjas. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb konkreetsele kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12).
24.Põhjendatud ei ole ka kostja vastuväide, et maakohus poleks tohtinud asja lahendamisel arvestada hageja 16.06.2020 ja 19.07.2021 menetlusdokumentide ja neile lisatud tõenditega.
24.1.Kuigi kostja märgib õigesti, et hageja esitas viidatud dokumendid pärast maakohtu määratud tähtaega ja kohtu määratud tähtaegu tuleb järgida, ei põhjustanud hageja 16.06.2020 ja 19.07.2021 esitatud menetlusdokumentide menetlemine asja lahendamise viibimist. Maakohus tegi asjas otsuse alles 07.02.2024. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
24.2.Maakohtul oleks eelmenetluse ülesannete täitmiseks tulnud igal juhul hagejaga täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid (TsMS § 392 lg 1). Hagiavaldus oli sedavõrd lakooniline (vrd I kd, tl 1–2 pöördel ning tl 75–80 pöördel), et ei võimaldanud asja lahendamist. Ka kostja vastuväiteid hagile oleks tulnud täpsustada, sest need olid samuti üldised (I kd, tl 25–26). Seega ei olnud asi kostja 17.12.2018 menetlusdokumendi esitamise järel lõpliku lahendi tegemiseks veel valmis (TsMS § 435 lg 1). Ainuüksi see, et pool ei järgi kohtu määratud tähtaegu ja esitab menetlusdokumendid hiljem, ei loo poolele menetluses eeliseid. Maakohus tagas kostjale võimaluse esitada hageja menetlusdokumentide kohta oma seisukohad. Selline võimalus oli kostjal ka kaebemenetluses. Kui kostja leidis, et talle hageja seisukohtadele ja tõenditele vastamiseks määratud tähtaeg oli liiga lühike, oli kostjal võimalik maakohtult taotleda tähtaja pikendamist (TsMS § 64 lg 1).
24.3.Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja pöördus 14.05.2020 kohtu poole küsimusega, et „hageja viimane seisukoht“ ei ole e-toimikust nähtav (I kd, tl 31) ning esitas oma seisukoha 16.06.2020, viidates, et esitab menetlusdokumendi korduvalt, sest ei näe seda e-toimikust (I kd, tl 35, p 1.2). Kuigi kohtutoimikust ei nähtu, et hageja oleks kohtule 03.12.2018 eelistungil määratud tähtajaks (s.o 18.12.2018 - I kd, tl 23 pöördel) midagi esitanud, viitab eelnev siiski sellele, et hagejal võis menetlusdokumendi hilinenult esitamiseks esineda ka mõjuv põhjus. Selle väljaselgitamisel ei ole asja lahendamisel aga tähtsust, sest hageja hilinenult esitatud menetlusdokumendid ei põhjustanud asja lahendamise viibimist.
25.Eelneva kokkuvõtteks tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhivõlalt väljamõistetud viivisemäära osas ja rahuldab hageja apellatsioonkaebuse osaliselt.
2-18-11855
26.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebuse. II
27.Kostja heidab maakohtule ette seda, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja tasu 2020,50 eurot Ore objektiga seotud hageja töötaja X töötundide eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu otsust selles osas tühistada. Tööde vastuvõtmisega seonduvat käsitles ringkonnakohus eespool ja see puudutab ka Ore objektil tööde tegemist.
27.1.Hageja kohustus kostja ees oli tagada, et lepingu täitmisega saavutatakse kokkulepitud tulemus – paigaldatud saab kostja soovitud mööbel. Kostjal tellijana ei saa olla etteheiteid sellele, milliseid töötajaid hageja teenuse osutamiseks kasutab. Pooled ei ole esile toonud, et neil oleks olnud kokkulepe, et töid peab tegema konkreetse kvalifikatsiooniga töötaja või mõni konkreetne hageja töötaja. Seega töötajaid, kes kostjale töövõtulepingu alusel teenust osutasid, võis hageja ise valida. Seejuures oli hageja kujundada ka see, millise kvalifikatsiooni või ametikohal töötavaid töötajaid hageja lepingu täitmisel kasutas. Kostja huvi piirdub teenuse osutamisega saavutatava kokkulepitud tulemusega – selle eest maksab tellija töövõtulepingu alusel tasu (VÕS § 635 lg 1). Kostja lähtekoht, et hageja nõuab tasu X töö eest objektidel, on seega ekslik.
27.2.Vastuapellatsioonkaebuses märgib kostja ka ise, et poolte vahel oli kokku lepitud tasu mööbli paigaldamise eest (II kd, tl 120, p 2.3 teine lõik). Kostja vastuväited hageja tasunõudele saaksid puudutada eelkõige seda, et hageja töö oli puudustega. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et kostja (otsuses ekslikult märgitud hageja – ringkonnakohtu märkus) ei ole esile toonud ega tõendanud, millised puudused hageja Ore objektil tehtud töödes esinesid, millal hageja need kõrvaldas ning milline osa hageja töötundidest läheb puuduste kõrvaldamise alla. Kostja üldine väide, et hageja jättis tööd pooleli, ei võimalda teha kindlaks, millised puudused hageja töödes Ore objektil väidetavalt esinesid.
27.3.Maakohus tuvastas, et hageja arvel Ore objektil mööbli kokkupanemiseks kulunud aeg ei vastanud tegelikkusele ning arvestas seda, jättes hagi osaliselt Ore objektiga seonduvalt rahuldamata. Kostja viited tööajatabelile ja sellele, et kostjale ei ole teada, millise töötaja töötunnid tööajatabelis on kirjas, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas.
28.Kuna maakohtu otsust ei ole alust kostja vaidlustatud osas tühistada, ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus.
29.Ringkonnakohus selgitas kostjale 09.10.2024 toimunud istungil, et maakohtu otsust ei saa vaidlustada osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja 30.09.2023 vastuväite kohtu tegevusele (II kd, tl 160 pöördel, ajamärk 00:16:13). Menetlusosaline saab kaebemenetluses vaidlustada üksnes kohtuotsuse resolutsioonis olevaid kohtu sisulisi otsustusi. Menetluslik otsustus jätta rahuldamata kohtu tegevusele esitatud vastuväite, ei mõjuta iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi, mistõttu ei saa seda eraldiseisvalt vaidlustada.
30.Eelnevast tulenevalt jääb kostja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. III
31.Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt seetõttu, et täpsustada tuleb põhivõlalt väljamõistetud viivisemäära, ei saavutanud hageja apellatsioonimenetluses seda tulemust, mida ta taotles apellatsioonkaebust esitades. Maakohus oli viivise hagejalt juba välja
2-18-11855 mõistnud, kuid viite asemel VÕS § 113 lg-le 1, ekslikult fikseerinud kohtuotsuse resolutsioonis viivise määra. Seetõttu ei ole alust lähtuda ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise kohta. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 mõtte kohaselt hageja apellatsioonkaebuse menetlusega seotud kulud hageja kanda. Sellises olukorras on põhjendatud ja ka õiglane jätta hageja apellatsioonkaebusega seotud ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
32.Kuna kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, vastuapellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
jäävad
33.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
34.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja ja ringkonnakohtu istungil esitatud täpsustuse järgi on tema hageja apellatsioonkaebusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud. Kuna kostja esitas maakohtu otsusele vastuapellatsioonkaebuse, siis sisaldavad kostja menetluskulud ka toiminguid, mis puudutavad mõlemat kaebust. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata menetluskulud selliste toimingute puhul kindlaks nii, et need puudutavad mõlemat kaebust 50% ulatuses (s.o maakohtu otsusega tutvumine ja selle analüüs, kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil). Öeldut arvestades kulus kostja esindajal hageja apellatsioonkaebusega seotud toimingutele kokku 6,04 tundi, sh maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs 2 t, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 t, kohtuistungiks valmistumine 0,75 t ja osalemine kohtuistungil 0,29 t. Arvestades maakohtu otsuse, hageja apellatsioonkaebuse ja kostja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 5,04 tunni ulatuses (= 6,04 – 1). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsusega tutvumise ja selle analüüsimisele kulunud põhjendatud ajakulu 1 t kaebuse kohta. Maakohtu otsus ei ole sedavõrd mahukas, et sellele saanuks kuluda kaks tundi kaebuse kohta. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 30 eurot (ilma käibemaks), mis ei ületa keskmist tasumäära. Seega on kostja hageja apellatsioonkaebusega seotud vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 151,20 eurot (= 5,04 tundi × 30 eurot/tund), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
35.Hageja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema kostja vastuapellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud. Kuna hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, sisaldavad ka hageja menetluskulud toiminguid, mis puudutavad mõlemat kaebust. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata menetluskulud selliste toimingute puhul kindlaks nii, et need puudutavad mõlemat kaebust 50% ulatuses (s.o maakohtu otsuse analüüsimine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil). Öeldut arvestades kulus hageja lepingulisel esindajal kostja vastuapellatsioonimenetluse toimingutele kokku 12 tundi, sh kohtuotsuse analüüsimine 1,1 t, vastuse ettevalmistamine vastuapellatsioonkaebusele 9,44 t, kohtuistungiks valmistumine 1,17 t ja osalemine kohtuistungil 0,29 t. Arvestades maakohtu otsuse, vastuapellatsioonkaebuse ja kostja vastuse sisu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 7,56 tunni ulatuses (= 12 – 5). Arvestades kostja vastuapellatsioonkaebuse sisu ja seda, et vastuapellatsioonkaebusest moodustavad sisulised vastuväited ühe lehe (p-d 2.1–2.5), on kostja vastuapellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamisega seotud kulu põhjendatud 5 t ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi on
2-18-11855 hageja esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära. Seega on hageja kostja vastuapellatsioonkaebusega seotud vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 831,16 eurot (7,56 tundi × 110 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
36.Kuna hagejal ja kostjal on vastastikused kohustused ringkonnakohtu menetluskulude tasumisel, teeb ringkonnakohus määruse resolutsioonis nende menetluskulude nõuete kohta vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele tasaarvestuse. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 679,96 eurot (= 831,16 –151,20).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.