Enima Trade OÜ hagi Tallinn City Apartments OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes ning Tallinn City Apartments OÜ vastuhagi Enima Trade OÜ vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes 48 301,99 eurot
Vastuhagi hind
45 882,94 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastukostja): Enima Trade OÜ (registrikood 12333557, asukoht Pärnu mnt 399, 10914 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Erki Siht (epost [email protected]) Kostja: Tallinn City Apartments OÜ (registrikood 12413374, asukoht Kullassepa 11, 10146 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: M. R. (e-post xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
11.02.2020
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt 31.10.2017 töövõtulepingujärgne tasu summas 18 024,36 eurot ja viivis 4 119,38 eurot Enima Trade OÜ kasuks.
3.Välja mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt Enima Trade OÜ kasuks viivis määraga 0,2% päevas resolutsiooni punktis 2 märgitud põhinõudelt (18 024,36 eurolt) alates 29.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Välja mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt tasu mööblikomplekti K44 valmistamise ja paigaldamise eest 2 713,20 eurot ja viivis 45,79 eurot Enima Trade OÜ kasuks.
5.Välja mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt Enima Trade OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 4 märgitud põhinõudelt (2 713,20 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.06.2018 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Rahuldada vastuhagi osaliselt.
7.Välja mõista Enima Trade OÜ-lt kahjuhüvitis otsese varalise kahju hüvitamiseks 322,20 eurot Tallinn City Apartments OÜ kasuks.
8.Välja mõista Enima Trade OÜ-lt Tallinn City Apartments OÜ kasuks viivis resolutsiooni punktis 7 märgitud põhinõudelt (322,20 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
9.Jätta rahuldamata Tallinn City Apartments OÜ nõue Enima Trade OÜ vastu saamata jäänud tulu 40 510,39 euro väljamõistmiseks.
10.Menetluskulud jätta 89% osas Tallinn City Apartments OÜ kanda ja 11% osas Enima Trade OÜ kanda.
11.Määrata kindlaks, et Enima Trade OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 11 991,75 eurot.
12.Määrata kindlaks, et Tallinn City Apartments OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 2 390 eurot.
13.Mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt Enima Trade OÜ kasuks välja menetluskulu summas 10 672,66 eurot.
14.Mõista Enima Trade OÜ-lt Tallinn City Apartments OÜ kasuks välja menetluskulu summas 262,90 eurot.
15.Tasaarvestada Enima Trade OÜ ja Tallinn City Apartments OÜ vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista Tallinn City Apartments OÜ-lt Enima Trade OÜ kasuks välja menetluskulu 10 409,76 eurot eurot.
16.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Tallinn City Apartments OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
17.Jätta kohtulahendi täitmist tagavate abinõudena jõusse 21.03.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kohus seadis Enima Trade OÜ kasuks kohtulikud hüpoteegid Tallinn City Apartments OÜ-le kuuluvatele kinnisasjadele nr 9797601, 5931501 ja 8126201. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 31.10.2017 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja valmistama ja paigaldama 12 komplekti köögimööblit ning kostja maksma selle eest tasu. Lepingutingimused jäid osaliselt lahtiseks, kuna kostja soovis mööblikomplekte tellida korteritesse, mis lepingu sõlmimise ajal olid alles ehitamisel. Pooled leppisid kokku, et valminud ruumid mõõdetakse üle, misjärel hageja koostab ja kooskõlastab kostjaga tootmisjoonised, kus on fikseeritud iga komplekti tegelik suurus, koosseis ja paigutus.
Nimetatud tingimused jäid esialgselt lahtiseks, nendes lepiti kokku tootmisjooniste kinnitamisega.
2.Hinna osas lepiti kokku 23 166 eurot, mis tuli tasuda pooles osas ettemaksuna ning ülejäänud osa töö valmimisel. Tegemist oli indikatiivse hinnaga, mis pidi suurenema või vähenema vastavalt lõplikule töömahule. Sisuliselt jäi ka hind lahtiseks tingimuseks. Juhul kui kokkulepet hinnata eelarvena, oli tegemist mittesiduva eelarvega. Kostja tasus ettemaksuna hagejale 11 583 eurot. Lõplik töömaht vastavalt kinnitatud tootmisjoonistele oli suurem kui töömaht, mis oli aluseks hinnapakkumise tegemisele, mille alusel leppisid pooled 31.10.2017 kokku hinnas 23 166 eurot. 2017.a. detsembris tellis kostja hagejalt täiendavalt 3 komplekti mööblit.
3.Hageja lõpetas komplektide paigaldamise 2018.a. jaanuaris ning esitas 31.01.2018 kostjale arve summas 11 583 eurot maksetähtajaga 14.02.2018. Samal ajal pidasid pooled läbirääkimisi lisandunud töö ja köögikomplektide eest tasumise üle. Pooled kokkuleppele ei jõudnud, hageja on seisukohal, et lisandunud töö hind on 13 356 eurot. Hageja esitas 09.04.2018 kostjale arve summas 13 356 eurot maksetähtajaga 14.04.2018. Kostja ei ole arveid tasunud. Kostja võlgneb hagejale töö eest tasu 24 939 eurot.
4.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 24 939 eurot, viivis 5 157,52 eurot ja viivis 0,2% põhivõlgnevuselt päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja seisukohad
5.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Pooled leppisid 31.10.2017 kokku 14 köögi valmistamises. Hagejal ei ole õigust nõuda täiendavat tasu, kuna pooled hinna lisandumises kokku ei leppinud. Poolte praktika kohaselt kooskõlastati kirjalikult kõik muudatused hinnas. Ainus hinnamuudatus, milles pooled kokku leppisid, puudutas LED valgusteid. Hageja ei ole kostjale esitanud korrektset arvet ning on keeldunud kostja soorituse vastuvõtmisest. Hageja on vastuvõtuviivituses. Tööd on puudustega, millest kostja teavitas hagejat 2018.a. augustis. Kostja ei saa mööblit vastu võtta enne töö parandamist. Lepingus kokkulepe viivisemäära osas puudub. Hageja ei ole kandnud mööbli paigaldamiseks kulu. Kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuhagis esitatud väited ja nõue
6.Pooled leppisid 31.10.2017 kokku, et köögimööbli tarneaeg on 6 nädalat alates ettemaksu tasumisest. Kostja tasus ettemaksu 31.10.2017. Hageja lõpetas mööbli paigaldamise alles 31.01.2018 ning teostas paigaldamise parandustöid veel 2018.a. veebruarikuu keskpaigani. Selle tõttu ei saanud hageja ruume, kuhu köögid olid tellitud (so külaliskortereid), osaliselt välja üürida. Ruumide osas, mida sai välja üürida, tuli seoses köökidega teha allahindlusi. Seoses sellega jäi kostjal külaliskorterite väljaüürimiselt saamata tulu 40 510,39 eurot.
7.2018.a. augustis kukkus ühes köögis seinakapilt ära esipaneel, lõhkudes ära keraamilise pliidi plaadi. Selle põhjustas konstruktsiooniviga, mis esines kõigis köökides. Lõhutud plaadi asendamiseks tekkis kostjal kulu 323,81 eurot ning vea parandamise kulu on 1 650 eurot.
8.Vastuhageja palub mõista vastukostjalt välja otsese varalise kahju hüvitamiseks 1 973,81 eurot, saamata jäänud tulu hüvitamiseks 40 510,39 eurot ja viivise väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohutuse kohase täitmiseni.
Seisukohad vastuhagile
9.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Kui ka mööblil mõni defekt esineks, on hagejal õigus nende parandamisest keelduda, kuni töö eest on tasutud. Pooled leppisid ka kokku, kuidas võimaliku konstruktsioonivea saab kostja ise sisuliselt kuluvabalt kõrvaldada.
10.Tähtaja osas oli kokkulepe, et mööbel valmistatakse ja paigaldatakse etapiviisiliselt vastavalt ruumide valmimisele 4 nädala jooksul alates vastavast ruumist lõppmõõtude võtmisest. Hageja ei ole tähtaega rikkunud. Väidetava kahju ulatus on tõendamata, samuti põhjuslik seos. Broneeringud võidi tühistada põhjusel, et külaliskorterid ei olnud veel valmis ehitatud. Külaliskorterid anti ehitaja poolt kostjale üle alles 2018.a. jaanuari lõpus. Kahju, mis seisnes väidetavalt saamata jäänud tulus, ärahoidmine, ei olnud väidetavalt rikutud lepingulise kohustuse eesmärgiks. See tuleneb lepingu hinnast. Samuti ei olnud vastava kahju tekkimine hagejale ettenähtav, kostja seda hagejale kordagi ei maininud. Seetõttu ei ole kostja toiminud heas usus. Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Hagi
11.Hageja on esitanud kostja vastu nõude töövõtulepingu alusel tasu saamiseks. VÕS (võlaõigusseadus) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Pooled ei vaidle, et on sõlminud 31.10.2017 töövõtulepingu. Vaidlus on, millise töö tegemises kokku lepiti.
13.19.02.2019 eelistungil nõustusid pooled (protokoll kd II, lk 46p), et pakkumus lepingu sõlmimiseks oli hagi lisa 3, so 30.10.2017 tellimus nr 100844 (kd I, lk 25) ning kostja andis pakkumusele nõustumuse tasudes 31.10.2017 ettemaksu 11 583 eurot (maksekorraldus kd I, lk 26).
14.Nähtuvalt tellimuselt nr 100844 leppisid pooled kokku, et hageja valmistab ja paigaldab köögimööblikomplektid kontorisse ja ruumidesse 53, 42, 43-44, 46, 47, 52, 51, 31, 33, 34 ja 41.
15.Pooled vaidlevad, kas mööblikomplekt, mis oli tellimusel toodud real 4 ning tähistatud „köögimööbel 43, 44“ tähendab ühte komplekti või kahte komplekti. Nähtuvalt kostja 18.10.2017 e-kirjast (kd I, lk 6) on kostja hagejale 18.10.2017 kirjutanud, et saadab köökide osas pakkumise jaoks plaanid. E-kirjale on manustatud eskiisjoonised (kd I, lk 721). Hageja vastas 25.10.2017 hinnapakkumisega ilma käibemaksuta kogusummas 19 305 eurot (kd I, lk 23-23p). Hinnapakkumise sisu langeb kokku tellimusega nr 100844. Seega puudutab hageja 30.10.2017 pakkumus kohtu hinnangul selliste köökide valmistamist, nagu oli toodud kostja poolt 18.10.2017 edastatud eskiisjoonistel.
16.Hageja väitel on eskiisjoonistel, mis on tähistatud vastavalt K-43 (kd I, lk 14) ja K-44 (kd I, lk 15), kujutatud ühte ja sama kööki, kumbki joonis on erineva köögipoole kohta, jooniseid tuleb vaadata koos. Kohus nõustub hagejaga, et mõlemad joonised on sama köögi kaks erinevat poolt. Seda kinnitab asjaolu, et joonisel K-43 on nummerdatud objektid 1-6, 10 ja 11. Joonisel K-45 on objektid 7, 8, 9 ja 12. Mõlemal joonise küljel on objektid 6 ja 11, millest pool on ühel ja pool teisel joonisel. Kohus tuvastab viidatud tõendite alusel, et 30.10.2017 pakkumus oli tehtud 1 köögikomplekti valmistamiseks, mis oli kujutatud kahel eraldi joonisel K-43 ja K-45. Sellist järeldust toetab ka asjaolu, et tellimusel toodud real 4 oli kauba koguseks märgitud 1 tk.
17.Kostja märgitu, et pooled olid varasemalt suhelnud, hageja oli käinud kostja ruumides ning kostja oli varasemalt avaldanud soovi tellida 15 kööki, mistõttu hageja pidi teadma, et kostja soovib tegelikult 15 komplekti, millise asjaolu tõendamiseks on kostja esitanud 24.08.2017 e-kirja (kd I, lk 98), ei muuda asjaolu, et pakkumuse tegi hageja vastavalt sellele, milliste tööde saamiseks avaldas kostja soovi eskiisjooniste edastamisega 18.10.2017. Hageja pakkumus sisaldas 12 komplekti.
18.Kohus tuvastab tellimuse nr 100844 ja viidatud e-kirjavahetuse alusel, et pooled leppisid 31.10.2017 kokku, et hageja valmistab ja paigaldab 12 komplekti köögimööblit, so kontorisse ja ruumidesse 53, 42, 43-44, 46, 47, 52, 51, 31, 33, 34 ja 41.
19.Pooled vaidlevad ka selle üle, millises tasus töövõtulepinguga kokku lepiti. Hageja käsitluse kohaselt lepiti kokku orienteeruvas hinnas ja suurusjärgus. Töömahu muutumisel pidi muutuma vastavalt ka töö hind ning pooled kavatsesid selles kokkuleppele jõuda tulevikus. Kui tingimus tasu osas on hinnatav lahtise tingimusena, palub hageja kohtul selle kindlaks määrata. Kohus saab aru, et hageja väidab sisuliselt, et pooled leppisid kokku mittesiduvas eelarves või alternatiivselt jätsid tasu tingimuse lahtiseks.
20.VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. VÕS § 26 lg 1 kohaselt võivad lepingupooled jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). VÕS § 26 lg 9 p 1 järgi lepingupool võib nõuda, et lahtise tingimuse määraks kohus, kui lepingupooled ei saavuta selle tingimuse suhtes kokkulepet.
21.Kohus leiab, et esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid 31.10.2017 kokku leppinud, et hind on üksnes indikatiivne või esitatud suurusjärguna. Samuti ei kajastu poolte ekirjavahetuses enne lepingu sõlmimist (kd I, lk 22-24) soovi jätta tasus kokku leppimata või kokku leppida, et tasu muutub võrdelises seoses töömahuga. Asjaoludest, et hageja on selgitanud, et valamu jaoks aukude tegemine suurendab hinda (kd I, lk 22) või prügikastilahenduse muutmine suurendab hinda (kd I, lk 33p), ei saa tuletada, et pooled oleksid kokku leppinud, et iga muudatus võrreldes eskiisidega mõjutab hinda või et lõplik tasu lepitakse kokku hiljem. Tulenevalt VÕS § 639 lg 1 tuleb eelarve siduvust eeldada. Kohtu hinnangul ei ole hageja eelarve siduvuse eeldust ümber lükanud.
22.Kohus tuvastab tellimuse nr 100844 alusel, et pooled leppisid 31.10.2017 kokku, et kostja maksab hagejale mööblikomplektide valmistamise eest tasu (ilma käibemaksuta) järgmiselt:
kontori köök K53 K42
K43,44
K46 K47 K52 K51 K31 K33 K34 K41
tasu eur
1 435 1 287 1 611 1 025
1 213 1 132 1 492 1 067
1 173
Paigalduse hinnaks lepiti kokku 5 095 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul ei sisalda 31.10.2017 töövõtuleping tasu osas lahtiseid tingimusi. Kokku oli lepitud siduvas eelarves.
23.Hagiga nõuab hageja mööblikomplektide valmistamise eest tasu järgnevalt (summad käibemaksuga):
24.Hageja on välja toonud, et pärast lepingu sõlmimist pidi hageja võtma ruumidest mõõdud ja valmistama tootmisjoonised. Mööblikomplektide suurus, koosseis ja paigutus ruumis olid esialgselt lahtised tingimused, milles pooled leppisid kokku tootmisjooniste kinnitamisega. Kostja vaidleb hageja käsitlusele lahtiste tingimuste osas vastu. Samas pooled ei vaidle, et hageja valmistas mööbli vastavalt kostja poolt kinnitatud tootmisjoonistele (kd II, lk 23-39p), mis erinesid eskiisjoonistest.
25.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et mööblikomplektide suurus, koosseis ja paigutus oleksid jäänud 31.10.2017 lahtiseks. Kõik nimetatud asjaolud kajastuvad kostja 18.10.2017 eskiisjoonistel, mille alusel tegi hageja pakkumuse. Asjaolu, et pooled leppisid hiljem kokku komplektide suuruse, koosseisu ja paigutuse muutmises, ei tähenda, et need asjaolud oleksid jäänud esialgselt kokku leppimata.
26.Hageja on välja toonud, et mõõtmise käigus selgus, et ruumide mõõdud erinevad eskiisjoonistel toodust, mistõttu mööblit oli vaja toota arvestatust rohkem. Samuti soovis kostja osaliselt muuta komplektide koosseisu ja paigutust ning tellida igasse kööki täiendavalt LED valgusribad ja valamukappidesse prügikastisahtlid.
27.Vaidlus puudub, et pooled leppisid kokku lepingu muutmises selliselt, et hageja paigaldab köökidesse ka LED valgusribad ning kostja tasub selle eest täiendavalt 100 eurot köögi kohta. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on hageja kohtule esitanud ka e-kirjad 22.-24. novembrist 2017 (kd I, lk 35-35p). Kohus tuvastab 14.-15.11.2017 e-kirjade (kd I, lk 3334) alusel, et pooled leppisid 15.11.2017 täiendavalt kokku, et hageja valmistab sahtliga valamukapid, mille eest tasub kostja täiendavalt 40 eurot komplekti kohta. Vaidlus puudub, et ülejäänud muudatuste puhul pooled hinna muutumises kokku ei leppinud.
28.Hageja on osundades Riigikohtu lahendile 2-15-15662 (p 19) märkinud, et eelarve tegemisel võtab töövõtja aluseks tellija andmed ning kui tellija on esitanud valed andmed või andmete puudulikkus avastatakse alles ehitamise käigus, ei saa eeldada, et sellest tulenevat hinnariski kannaks töövõtja. Hageja märkis, et tegi pakkumuse vastavalt kostja
eskiisidele, millest ei nähtunud, et kostjal on tegelikkuses vaja köögimööblit ca 1/3 rohkem. Kohus leiab, et viide ei ole asjakohane, kuna viidatud seisukoht puudutab lisatöid. Kohtu hinnangul on pooled, leppides kokku komplektide suuruse, koosseisu ja paigutuse muutumises, leppinud kokku muudatustöödes, mitte lisatöödes. Tööks on jätkuvalt 31.10.2017 kokku lepitud 12 mööblikomplekti valmistamine, muudetud on üksnes töö teostamise viisi. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kokku on lepitud muudatustöödes, kuid mitte selles, et muudatustööd muudaksid hinda, on poolte vahel jätkuvalt kehtiv esialgne kokkulepe tasu osas ning hagejal ei ole õigust nõuda komplektide valmistamise eest kokkulepitust suuremat tasu.
29.Hageja on esitanud kokkuvõtliku võrdlustabeli (kd I, lk 27-32p) erinevustest esialgselt kokkulepitud ning tootmisjooniste järgi toodetud mööblist. Kostja on nõus, et tabelis märgitud mööbel on paigaldatud (eelistungi protokoll kd II, lk 48p). Nähtuvalt tabelist on kõikidesse köökidesse paigaldatud LED ribad ja sahtliga valamukapp. 31.10.2017 hindadele lisandub seega 140 eurot (100+40) komplekti kohta ilma käibemaksuta ning hagejal saab olla töövõtulepingu alusel tasunõue mööbli valmistamise eest järgmises ulatuses:
30.Nähtuvalt tellimusest leppisid pooled 12 mööblikomplekti paigaldamise hinnaks kokku 5 095 eurot ilma käibemaksuta, so 6 114 eurot koos käibemaksuga. Lepingujärgne tasu kokku oleks seega 24 783,60 eurot (18 669,6 + 6 114), vaidlus puudub, et kostja tasus ettemaksu 11 583 eurot, tasumata on seega 13 200,60 eurot.
31.Seoses kostja vastuväitega paigaldustasu osas, märgib kohus täiendavalt, et tähendust ei oma, kui suured olid hageja kulud paigaldusteenuse osutamiseks, kuna kokku oli lepitud tasu maksmises paigaldamise eest, mitte seonduvate kulude hüvitamises.
32.Kohus on tuvastanud, et pooled leppisid 31.10.2017 kokku 12 komplekti valmistamises, leping ei hõlmanud komplekte K45, K44 (täiendavalt tellimuses märgitud komplektile K 43,44) ja K32. Nimetatud kolme komplekti paigaldamise eest nõuab hageja kostjalt kokku 4 164 eurot.
33.11.02.2020 kohtuistungil võttis kostja omaks, et pooled leppisid 21.12.2017 kokku, et hageja valmistab kostjale ka mööblikomplekti K45 (protokoll kd III, lk 3). Nähtuvalt 20.21.12 e-kirjavahetusest (kd I, lk 62-62p) leppisid pooled 21.12.2017 kokku K45
kokkulepitud hind 1 492 eurot ilma km, nähtuvalt tervikteksti p 44.9 (kd II, lk 155p) nõue esitatud 1 160 euro osas
valmistamises ilma käibemaksuta kogumaksumusega 1 692,8 eurot, millele lisandub LED maksumus 100 eurot, so kokku 2 151,36 eurot (1 692,8 + 100 + km 358,56). Paigaldamise tasus kokku lepitud ei ole. Vaidlus puudub, et hageja paigaldas mh komplekti K45. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel K45 valmistamise eest tasu 2 151,36 eurot.
34.Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjavahetusest (kd I, lk 54-61, lk 63-67) kinnitas kostja 13.12.2017 mh K32 tootmisjoonise. 15.12.2017 e-kirja (e-kiri koos lisadega kd I, lk 3853) kohaselt kirjutas kostja 15.12.2017 hagejale, et pakkumisest on puudu jäänud korterid 32 ja 45, kuid kostjal on ka neid kööke siiski vaja. Kohus tuvastab nimetatud tõendite alusel, et pooled sõlmisid 15.12.2017 kokkuleppe komplekt K32 valmistamiseks. Mööbli valmistamise ega paigaldamise tasus pooled kokku ei leppinud. Vaidlus puudub, et hageja valmistas ja paigaldas kostjale mh komplekti K32.
35.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud mööblikomplekti K44 valmistamises ega paigaldamises. Vaidlus puudub, et hageja valmistas ja paigaldas kostjale mh komplekti K44.
36.VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
37.Nähtuvalt võrdlustabelist (kd I, lk 27-32p) valmistas hageja K32 koosseisus järgmise mööbli, mille eest nõuab järgmist tasu (ilma käibemaksuta): K-32 2350 mm valamukapp sahtliga NPM Külmikukapp madal Kapp riiuli ja sahtliga Ülemine kapp/riiul Tööpind Taust
kogus
LED
mõõt
mõõt
hind
38.Nähtuvalt 21.12.2017 e-kirjast (kd I, lk 62) leppisid pooled K45 osas kokku, et NPM 450x900 maksab 40 eurot, külmikukapp 600x900 valmistamine 40 eurot, kapp riiuli ja sahtliga 600x900 valmistamine 113 eurot ja LED valgusti lisamine kööki 100 eurot.
39.Nähtuvalt võrdlustabelist on 31.10.2017 kokku lepitud hindade koosseisus ülemiste kapp/riiulite maksumus arvestusega 100 eur/1000 mm (nt kontori köök pikkus 1 500 mm laius 300 mm hind 150). 2 350 mm pikkuse ülemise kapp/riiuli valmistamise harilik hind on seega 235 eurot. Samast nähtuvalt on 600 mm laiuse tööpinna valmistamise hinnana arvestatud 60 eurot/1000 mm ning sama laia tausta puhul 48 eurot/1000 mm. 2 350 mm pikkuse ja 600 mm laiuse tööpinna ja tausta valmistamise harilikeks hindadeks on seega vastavalt 141 ja 113 eurot. Valamukapp uksega mõõtudega 600x900 puhul on valmistamise hinnaks arvestatud 94 eurot. Võttes arvesse, et kohus tuvastas, et pooled leppisid 15.11.2017 täiendavalt kokku, et hageja valmistab sahtliga valamukapid, millega kaasneb täiendav hind 40 eurot komplekti kohta, leiab kohus, et valamukapi sahtliga hind 115 eurot ei ületa harilikku sellise kapi valmistamise eest makstavat tasu.
40.Kohus asub seisukohale, et hagejal on VÕS § 637 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt K32 valmistamise eest 1 207 eurot, so 1 448,40 eurot koos käibemaksuga.
41.Nähtuvalt tellimusest on hageja arvestanud tasu paigalduse eest selliselt, et ühe töötunni maksumus on 30 eurot ilma käibemaksuta ning 12 komplekti paigaldamiseks kulub hinnanguliselt 203,8 tundi. Kohus leiab, et lähtuvalt nimetatud andmetest kulub ühe köögikomplekti paigaldamiseks keskmiselt 17 tundi. Lähtudes töötunni harilikust hinnast on hageja tavaline tasu 2 komplekti paigaldamise eest seega 1 020 eurot (17 x 30 x 2) ilma käibemaksuta, so 1 224 eurot koos käibemaksuga.
42.Kohus asub seisukohale, et hagejal on VÕS § 637 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt K45 ja K32 paigaldamise eest 1 224 eurot.
43.VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.
44.Vaidlus puudub, et kostja soovis köögikomplekti K44. Kostja arvas ekslikult, et pooled olid mh selle komplekti valmistamises 31.10.2017 kokku leppinud. K44 valmistamine ja paigaldamine vastas seega kostja tegelikult tahtele. Kuivõrd K44 valmistamiseks ja paigaldamiseks ei olnud hagejal kohustust, leiab kohus, et seoses komplektiga K44 ajas hageja käsundita kostja asja.
45.VÕS § 1023 lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. VÕS § 1023 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult.
46.Hageja nõuab K 44 valmistamise eest tasu 2 178 eurot (sh käibemaks). Hageja on esitanud K. OÜ hinnapakkumised, mis on tehtud mööbli valmistamiseks tootmisjooniste alusel, mille järgi hageja kostjale mööbli tootis (kd II, lk 63-78; sama lk 111-126p, kaaskiri kd II, lk 110-111, sama lk 127). K. OÜ poolt on hinnapakkumised koostanud V. S. (kd II, lk 110), kes on köögimööbli tootmise alal asjatundja, millise asjaolu tõendamiseks on hageja esitanud V. S.u kohta artikli (kd II, lk 106), väljavõtte internetiotsingust (kd II, lk 106p107p) ja 19.03.2019 menetlusdokumendile lisatud videofaili V. S.u esinemisest saates „Nurgakivi“.
47.K44 valmistamiseks on K. OÜ teinud hinnapakkumise summas 2 080 eurot ning paigaldamiseks summas 900 eurot (kd II, lk 65-65p). 31.10.2017 analoogse köögi K43,44 valmistamise hinnana olid pooled kokku leppinud 2 101,2 eurot (sh käibemaks). Lähtudes sellest leiab kohus, et mõistlik tasu K44 valmistamise eest on samuti 2 101,2 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja tavaline tasu 2 mööblikomplekti paigaldamise eest ilma käibemaksuta on 1 020 eurot, asub kohus seisukohale, et mõistlikuks tasuks ühe komplekti paigaldamise eest on 510 eurot, so koos käibemaksuga 612 eurot.
48.Kohus asub seisukohale, et hagejal on VÕS § 1023 lg 2 alusel õigus nõuda kostjalt K44 valmistamise eest 2 101,2 eurot ning paigaldamise eest 612 eurot.
49.Pooled vaidlevad kas ja millal hageja tasunõue töövõtulepingujärgsete tööde tegemise eest on muutunud sissenõutavaks.
50.Vaidlus puudub, et töövõtulepingujärgsed tööd on tehtud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
51.VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
52.Pooled vaidlevad, kas töö tuli vastu võtta. Kostja käsitluse kohaselt pooled küll vastuvõtmises kokku ei leppinud, kuid vastuvõtmise nõuet tuleb pidada tavaliseks, kuna tegemist oli eritellimusel valmistatud mööbliga. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus vastuvõtmise nõuet ei ole lepingus kokku lepitud, ei ole eraldi töö vastuvõtmine praktikas tavapärane, pigem vaatab tellija valminud töö lihtsalt üle. Kohus märgib, et pooled pole vajalikuks pidanud isegi lepingut kirjalikult sõlmida. Kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingute puhul ei ole kohtu hinnangul samuti töö vastuvõtmine pigem tavapärane. Hageja on esitanud 29.01.2018 e-kirja (kd I, lk 132), kus hageja teeb kostjale ettepaneku käia kõik apartemendid koos läbi ja töö vastu võtta. Kohus nõustub hagejaga, et e-kirjas ei ole hageja teinud ettepanekut mitte vastuvõtmise vormistamiseks, vaid töö ülevaatamiseks.
53.Kohus asub seisukohale, et töövõtulepingujärgseid töid ei tulnud vastu võtta ning tasunõue muutus sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 alusel alates töö valmimisest.
54.Hageja on esitanud alltöövõtjatest paigaldajate arved koos tööde aktidega (kd II, lk 99102), millest nähtuvalt tehti viimased paigaldustööd 23.01.2018. Lepingujärgne tasunõue muutus seega sissenõutavaks 23.01.2018.
55.Kostja on välja toonud, et hageja kõrvaldas töödes puuduseid kuni 13.02.2018, millise asjaolu tõendamiseks esitas 13.02.2018 e-kirja parandama tulemise kohta (kd I, lk 126). Nimetatud asjaolu ei ole aga kostja oma vastuväidetega seostanud.
56.Kostja märkis 19.02.2019 eelistungil, et tugineb oma vastuväidetes mh VÕS § 110 (protokoll kd II, lk 46). VÕS § 110 lg 1 kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale 02.08.2019 määruses (kd II, lk 141p), et kostjal tuleb selgesti välja tuua, mis on hageja kohustus või kohustused, mille täitmiseni kostja tasu maksmisest keeldub. Kostja oma käsitlust ei täpsustanud. Kohus leiab, et VÕS § 110 lg 1 kohaldamise eelduseks on võlgnikupoolne tahteavaldus, kus on avaldatud millise omapoolse kohustuse täitmisest millise võlausaldajapoolse soorituseni võlgnik keeldub. Kui kostja oma tahet vastavalt avaldanud ei ole, ei saa kostjal olla kohustuse täitmisest keeldunud VÕS § 110 järgi.
57.Kostja on väitnud ka, et hageja on vastuvõtuviivituses. Kohus leiab, et hageja ei saa olla vastuvõtuviivituses seeläbi, et ta ei ole esitanud kostjale töö eest arvet kostja poolt soovitud summas. Hageja on esitanud e-kirjavahetuse (kd I, lk 68-70), millest nähtuvalt saatis hageja kostjale 31.01.2018 arve nr 2180019. Arvel on märgitud hageja konto number.
Kostja ei ole välja toonud hagejast tulenevaid asjaolusid, mis takistavad kostjal hagejale tasu üle kandmist.
58.Kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingujärgse tasu summas 18 024,36 eurot (13 200,60 + 2 151,36 + 1 448,40 + 1 224) ning tasu mööblikomplekti K44 valmistamise ja paigaldamise eest 2 713,2 eurot (2 101,2 + 612).
59.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
60.Pooled vaidlevad, kas lepinguga oli kokku lepitud viivisemääras 0,2% päevas. Kohus tuvastab tellimuselt nr 100844 (kd I, lk 25), et lepinguga kokkulepitud viivisemääraks oli 0,2% päevas. Kostja on nõustunud, et tellimus oli pakkumus ja kostja andis sellele nõustumuse.
61.Hageja on esitanud töödega seoses kaks arvet: 31.01.18 arve summas 11 583 eurot (so tellimuses märgitud hind, millest on maha arvatud ettemaks, kd I, lk 70) ja 09.04.2018 arve summas 13 356 eurot (kd I, lk 73), mis on esitatud hageja käsitluse järgi lisatööde eest. Hageja on arvestanud viivist 0,2% päevas arvetel märgitud maksetähtaegadest, so vastavalt 14.02.2018 ja 14.04.2018 (viivisearvestus kd I, lk 77), hagi esitamise seisuga kokku summas 5 157,52 eurot.
62.Kohus nõustub hageja viivisearvestusega 31.01.18 arve osas summalt 11 583 määraga 0,2% päevas 135 päeva eest kokku hagi esitamise seisuga viivis 3 127,41 eurot.
63.09.04.2018 arve osas tuleb arvestada, et kohus rahuldas lepingujärgse tasunõude osaliselt. Osalt, milles kohus mõistis tasu välja käsundita asjaajamise sätete järgi, saab viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
64.14.04.2018 seisuga oli sissenõutav lepingujärgse tasu nõue osas, mis ei olnud kajastatud varasemalt esitatud arvel, summas 6 441,36 eurot (18 024,36 - 11 583). Viivisenõude arvestus hagi esitamise seisuga 6 441,36 eurolt kujuneb järgmiselt (arvestus viivisekalkulaator.ee):
Viivis hagi esitamise seisuga tasult 2 713,2 eurolt seoses K44 valmistamisega:
65.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise hagi esitamise seisuga 4 119,38 eurot (3 127,41 + 991,97) ja 45,79 eurot ning viivise alates hagi esitamisest põhikohustuselt
18 024,36 eurot määraga 0,2% päevas kuni põhikohustuse täitmiseni ning viivise alates hagi esitamisest põhikohustuselt 2 713,2 eurot VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni. Vastuhagi
66.Vastuhagiga on kostja esitanud hageja vastu kahju hüvitamise nõuded tulenevalt töövõtulepingu rikkumisest. Vastuhageja palub otsese varalise kahju hüvitamiseks välja mõista 1 973,81 eurot ning seoses saamata jäänud tuluga 40 510,39 eurot.
67.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
68.Kostja väitel esines hageja poolt valmistatud mööblikomplektidel tootmisdefekt, mis seisnes selles, et seinakapi, milles asub õhupuhastaja, esipaneel ei olnud kapi külgseinte külge kinnitatud. Kahes ruumis kukkus esipaneel kapi küljest ära keraamilise pliidi peale, lõhkudes ära pliidi plaadid. Kostja ostis uued plaadid, milleks kulus 323,81 eurot. Kõikidel mööblikomplektidel defekti kõrvaldamise maksumuseks on kokku 1 650 eurot.
69.VÕS § 641 lg 1 1. lause kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 77 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
70.Kostja on esitanud kohtule dokumendid (kd I, lk 177-178), millest nähtuvalt on kostja tellinud X OÜ-lt köögimööbli ekspertiisi. I. Semjonovi poolt 24.08.2018 koostatud konsultatsioon (kd I, lk 177-177p, sama lk 187-187p) on hinnatav asjatundja arvamusena. Sellest nähtuvalt vaatas asjatundja 22.08.2018 üle köögimööblikomplektid tubades 31 ja 53 ning tuvastas, et imurikappide fassaadpaneelid on ära tulnud ning nende kukkumisel on saanud vigastada keraamilise pliidi plaadid. Paneelid olid kinnitatud liimkinnituse meetodil kuue puidust peitpulga külge. Selline meetod on paneelide kinnitamiseks sobimatu, kuna see ei taga kinnituse vastupidavust ega võimalda paneelide eemaldamist imuri mehhanismile juurdepääsu vajadusel. Sellist tüüpi paneelide puhul kasutatakse kinnitamiseks spetsiaalseid fiksaatoreid või kinnitatakse fassaad kruvidega.
71.Kohus tuvastab viidatud tõendi alusel, et mööblikomplektid K-31 ja K-53 ei olnud valmistatud seinakapi osas vähemalt keskmise kvaliteediga, kuna paneeli kinnitamiseks oli kasutatud selleks sobimatut meetodit. Kohtu hinnangul tõendab tõend ka põhjuslikku seost ebasobiva kinnitusmeetodi ja paneelide allakukkumise vahel. Asjatundja on tuvastanud, et paneelid vigastasid kukkudes pliidiplaate. Kostja on esitanud tšeki (kd I, lk 175), millest nähtuvalt on kostja ostnud kaks Electroluxi tarvikut hinnaga kokku 322,20 eurot. Kohus tuvastab nimetatud tõendi alusel, et kostjal tekkis kahju seoses hagejapoolse lepingurikkumisega 322,20 eurot. Kohtu hinnangul pidi hagejale olema ettenähtav, et kasutades sobimatut kinnitusmeetodit võivad paneelid alla kukkuda ning vigastada köögis olevaid esemeid. Ebasobiva kinnituse kasutamine ei ole puudus, mida võiks eriteadmisteta tellija avastada töö tavapärase ülevaatamise käigus. Nähtuvalt kohtule esitatud e-kirjadest (kd I, lk 131-133; kd I, lk 176p, kd II, lk 40-41) teatas kostja hagejale puudustest koheselt pärast nende ilmnemist. Kohtu hinnangul on kahju hüvitamise nõude eeldused 322,20 euro osas täidetud.
72.Kahju seoses teistel mööblikomplektidel sama vea kõrvaldamisega kogusummas 1 650 eurot on aga kohtu hinnangul tõendamata. Kostja väited on olnud menetluses vastuolulised.
Oma 02.09.2019 terviktekstis on kostja esiteks väitnud, et ei ole komplekte ise parandanud, sest see on hageja kohustus (kd II, lk 165p-166, p 2.24), sama dokumendi p 3.5 märgib kostja, et parandab defektid ise. Kostja käsitluse täpsustamise ja kahju tõendamise vajadusele juhtis kohus tähelepanu juba eelistungil (kd II, lk 47p), kostja lubas samas esitada tõendi mööbli parandamise kulu kohta. Kostja tõendeid aga ei esitanud. Kohus jätab rahuldamata otsese varalise kahju hüvitamise nõude 322,20 eurot ületavas osas, kuna enama kahju tekkimine ei ole tõendatud.
73.Kohus mõistab vastuhagi kostjalt vastuhageja kasuks välja hüvitise otsese varalise kahju hüvitamiseks 322,20 eurot. Samuti mõistab kohus vastuhageja kasuks nimetatud summalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni.
74.Kostja nõuab hagejalt hüvitist ka saamata jäänud tulu eest, mis tekkis kostja väitel seoses sellega, et hageja rikkus lepingus kokkulepitud tähtaega mööbli tarnimiseks, mistõttu kostja ei saanud külaliskortereid kas üldse välja üürida või välja üürida tavapärase tasu eest. Kostja väitel kui hageja ei oleks lepingut rikkunud, siis oleks kostja saanud oma VanaPosti külaliskorterite välja üürimise eest perioodil 13.12.2017-31.01.2018 tulu 83 363 eurot. Hageja rikkumise tõttu sai kostja selle perioodi eest tulu üksnes 13 254 eurot, samas hoidis kokku tegevuskulu 31 572,42 eurot.
75.Pooled vaidlevad, milline oli lepingus kokkulepe tähtaja osas. Kostja väitel leppisid pooled 31.10.2017 kokku, et mööblikomplektide tarneaeg on 6 nädalat alates tellimuse kinnitamisest (ettemaksu hagejale laekumisest). Hageja väitel oli kokkulepe, et tarneaeg on 4 nädalat, aga mitte varem kui 3 nädalat, alates vastavast ruumist mõõtude võtmisest.
76.Kohus tuvastab, et 30.10.2017 tellimuses nr 100844 ei ole tähtaja osas ühtegi tingimust märgitud. Nähtuvalt e-kirjavahetusest (kd I, lk 22-24) on kostja enne lepingu sõlmimist 26.10.2017 hagejalt küsinud, kas tarneaja saab teha kahes jaos. Hageja on selgitanud, et mööbli tootmiseks peab saama lõppmõõte võtta, mõõte võib võtta ka etapiviisiliselt vastavalt sellele, kuidas tööd valmivad. 30.10.2017 on hageja saatnud kostjale tellimuse ja teinud ettepaneku ettemaksu tasumiseks, kostja küsis vastuseks, mis oleks siis tarneajad. Hageja vastas, et tarneaega saaksin lubada 4 nädalat, aga mitte varem kui 3 nädalat alates mõõtude võtmisest. Kui ehituse taga asi viibib, ei saa ka meie selle tõttu valmis. 31.10.2017 tasus kostja ettemaksu vastavalt tellimusele. Kohus tuvastab viidatud kirjavahetuse alusel, et pooled leppisid 31.10.2017 kokku, et tarneaeg on 4 nädalat, aga mitte varem kui 3 nädalat, alates vastavast ruumist lõppmõõtude võtmisest. Lõppmõõtude võtmise aeg sõltub sellest, kas ruumide ehituslik seisund võimaldab mõõte võtta, kuid mõõtude võtmise lõplikus tähtajas kokku ei lepitud.
77.Kohtu hinnangul ei oma tähtaja kokkuleppe sisu tuvastamisel tähendust, millist tähtaega lubas hageja 2018.a. augustis (kd I, lk 102-102p), kuna läbirääkimised ei jõudnud lepingu sõlmimiseni enne 31.10.2017 ning pooled jõudsid tähtaja osas kokkuleppele oktoobris. Asjaolu, et kostja oli pakkunud hagejale ruumide mõõtmise võimalust septembris (kd I, lk 103-103p), ei mõjuta oktoobris sõlmitud kokkuleppe sisu. Samuti ei mõjuta 31.10.2017 kokkuleppe sisu hageja hilisem nägemus köökide valmistamise ajagraafikust (e-kirjad 30.11 kd I, lk 108; 08.12 kd I, lk 109p; 30.12 kd I, lk 114-115; 2018.a. jaanuarist kd I, lk 122-125). Ühestki nimetatud tõendist ei nähtu, et pooled oleksid tähtaja kokkulepet pärast 31.10.2017 muutnud.
78.Kostja väidab viidates e-kirjavahetusele (kd I, lk 106-106p), et hageja võttis kõikidest ruumidest lõppmõõdud hiljemalt 01.11.2017. Nimetatud kirjavahetuses küsib kostja hagejalt 13.11.2017 kuidas on lood joonistega, järgmisel nädalal peaks plaani järgi esimesi paigaldama hakkama. Vastuseks palub hageja esitada andmed tehnika kohta. 14.11.2017
kell 10:35 kirjutab kostja hagejale, et 2 nädalat on möödas vaatamisest, rääkisime, et tähtaeg on pingeline. Hageja vastab sellele, et saab saata esimese 4 köögi tootmisjoonised kinnitamiseks. Kohus leiab, et kostja väidetu, et kõik köögid said mõõdetud 01.11.2017, ei ole kooskõlas kostja 26.10.2017 e-kirjas avaldatud sooviga tarnida kahes jaos ning alles 31.10 sõlmitud kokkuleppega mõõta ruume vastavalt nende valmimisele. Samuti kirjutab kostja 24.11.2017 hagejale (kd I, lk 35), et paar korterit jäi eelmisel korral veel mõõtmata. Seega on e-kirjavahetuse (kd I, lk 106-106p) alusel võimalik tuvastada üksnes, et kostja võttis 01.11.2017 (so 44. nädala kolmapäeval) lõppmõõdud neljast ruumist ja kostja pidanuks valmistama ja paigaldama vastavad neli kööki hiljemalt 48. nädala kolmapäeval ehk 29.11.2017.
79.14.11.2017 kell 20:59 saadetud e-kirjaga (kd I, lk 34) küsib kostja, kas köögid sisaldavad kööginõude resti ja prügikasti. Pooled lepivad 15.11.2017 kokku kõikide köökide valamukappide muutmises (kirjavahetus kd I, lk 33-34).
80.Hageja on välja toonud, et edastas esimesed tootmisjoonised kostjale 17.11.2017. Nähtuvalt e-kirjavahetusest (kd II, lk 79-80) saatis hageja kostjale 17.11.2017 kontori köögi, K41 ja K42 tootmisjoonised. Kostja vastas 20.11.2017 sooviga jooniseid muuta, pooled vahetasid 20.11-24.11 sellel teemal e-kirju, samuti oli pooltel tekkinud arusaamatus lepinguga hõlmatud tööde osas (kd II, lk 79-80; kd I, lk 35-37; kd II, lk 103-104, lk 107, tõlge kd I, lk 144). Hageja tegi uue ettepaneku jooniste kinnitamiseks 27.11.2017 (kd I, lk 116). Kostja kooskõlastas köögi, K41 ja K42 muudetud tootmisjoonised 28.11.2017 (kd II, lk 81). Ülejäänud tootmisjoonised kooskõlastas kostja detsembris ja jaanuaris (ekirjavahetus kd I, lk 54-61, lk 63-67; kd II, lk 82-97, lk 98).
81.Nähtuvalt nimetatud tõenditest alustasid pooled 2017.a. novembris läbirääkimisi lepingu muutmiseks kõikide mööblikomplektide osas. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled leppisid pärast 31.10.2017 kokku lepingu muutmises selliselt, et muutus köögikomplektide koosseis, suurus ja paigutus. Uued tingimused fikseeriti tootmisjoonistes.
82.VÕS § 101 lg 3 kohaselt võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus leiab, et võttes arvesse, et kostja soovis lepingut muuta ning kostja kinnitas esimesed tootmisjoonised uute tingimustega 28.11.2017, ei saa kostja tugineda tähtaja rikkumisele hageja poolt, mis seisnes selles, et 29.11.2017 ei olnud neli kööki veel valmis. Hageja ei saanud hakata mööblit tootma varem kui tootmisjoonised olid kinnitatud, sest tootmisjoonistes lepiti kokku lõplikes tingimustes, millised pidid toodetavad komplektid olema.
83.Esimeste tootmisjooniste kinnitamisest, millega kostja kinnitas 3 komplekti, möödus neli nädalat 26.12.2017. Nähtuvalt kostja 29.12.2017 e-kirjast (kd I, lk 113) oli 29.12.2017 seisuga üles pandud viis või kuus kööki. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus lepingut, jättes köögid, mille valmistamiseks võttis mõõdud 01.11.2017, tähtaegselt valmistamata.
84.Kostja väitel hageja ruume pärast 01.11.2017 ei mõõtnud. Kohus leiab, et sellisel juhul ei hakanud kokkulepitud tähtaeg ülejäänud köökide osas kulgema ning hageja ei saa olla rikkunud kohustust ülejäänud köökide tähtaegseks valmistamiseks. Kostja on esitanud kohtule OÜ D. 01.10.2018 e-kirja (kd II, lk 130p-131), OÜ D. teostas tööd külaliskorterite välja ehitamiseks. E-kirjas on avaldatud arvamust, et novembri lõpuks oli võimalik enamikesse korteritesse köögimööblit paigaldada, detsembri lõpuks valmisid korterid 30 ja 53 ning jaanuari lõpuks korter 51. Kohus leiab, et isegi kui nimetatud tõendist tuletada asjaolu, millal olid korterid lõppmõõtude võtmiseks ehituslikult valmis, ei tõenda
see seda, millal hageja lõppmõõtmised tegelikult teostas. Pooled olid kokku leppinud tähtaja seostamises mõõtmise toimumise ajaga. Kokku ei olnud lepitud konkreetsetes lõplikes tähtaegades mõõtude võtmiseks või et mõõdud tuleks võtta esimesel võimalusel.
85.Kohus asub seisukohale, et kuna kohustuse rikkumine on tõendamata, tuleb kostja kahju hüvitamise nõue saamata jäänud tulu välja mõistmiseks ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata ning nõude eelduste olemasolu kohus täiendavalt ei hinda. Seoses sellega ei hinda kohus broneerimissüsteemi väljavõtteid (kd I, lk 145-172p, tõlge kd II, lk 133-133p), üürilepingut (kd II, lk 173) ja kommunaalkulude arvet (kd II, lk 174-174p), millega kostja soovis tõendada broneeringute mahtu ja tühistamisi ning kokkuhoitud kulude ulatust.
86.Kohus märgib siiski täiendavalt, et tõendamata on ka põhjuslik seos väidetava rikkumise ja kahju vahel. Hageja on kohtule esitanud üleandmise-vastuvõtmise aktid, millega kostja võttis külaliskorterite ehitustööd ehitajalt vastu (kd I, lk 198-201; kd I, lk 202-203). Nendest nähtuvalt on kostja allkirjastanud akti korterite vastu võtmiseks 30.01.2018 ning korteri 51 osas alles 07.02.2018. Seega ehitustööd korterite välja ehitamiseks kestsid detsembri ja jaanuari vältel ning tõendatud ei ole, et korterite välja üürimist takistas üksnes köögimööbli puudumine. Samuti on tõendamata kahju ulatus: kostja on tuletanud võimaliku saadava tulu külaliskorterite tulust, mis asuvad Toompeal. Samas ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, kas ja miks Vana-Posti külaliskorterid on võrreldavad Toompea külaliskorteritega, mille alusel on kostja saamata jäänud tulu ulatuse tuletanud. Kohus juhtis nimetatud vajadusele kostja tähelepanu eelistungil (kd II, lk 48).
87.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastuhagis esitatud nõude saamata jäänud tulu 40 510,39 euro väljamõistmiseks.
88.Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähendust poolte kirjavahetus kompromissi saavutamiseks (kd I, lk 71-72, lk 127-130), hageja pankrotihoiatus kostjale (kd I, lk 74), asjaolu, et hageja vahepeal loovutas nõude ja see loovutati talle tagasi (teade kd I, lk 75), poolte kirjavahetus seoses vastuvõtuleti tellimisega (kd I, lk 99; kd I, lk 117-118) või asjaolu, et pooled suhtlesid köökide tellimise teemal juba augustis (e-kirjad kd I, lk 119121). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda.
89.Kohus on 21.03.2020 kohtumäärusega rahuldanud hageja taotluse hagi tagamiseks ning hagi tagamise korras seadnud hüpoteegid kostjale kuuluvatele kinnistutele nr 9797601, 5931501 ja 8126201, iga hüpoteegi summa 24 507,88 eurot. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus jätab 21.03.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmist tagava abinõuna TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
90.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
91.Kohus rahuldas nii hagi kui vastuhagi osaliselt, hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulusid ei ole võimalik eristada. Menetluskulude proportsiooni arvestab kohus seetõttu liidetud hagi ja vastuhagi hinna 94 184,93 euro alusel. Kohus jättis hagi rahuldamata ulatuses, milliste nõuete hind (hagihind 48 301,99 - rahuldatud nõuete hind 38 278,04) on 10 023,95 eurot, so 10,6% hagi ja vastuhagi liidetud hinnast. Vastuhagi rahuldas kohus ulatuses, mis
oleks vastanud hagihinnale 347,98 eurot, so 0,4% hagi ja vastuhagi liidetud hinnast. Seetõttu jätab kohus menetluskulud 11% osas hageja ja 89% osas kostja kanda. Hageja menetluskulud
92.Hageja on märkinud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv 1 000 eurot ja kulu lepingulisele esindajale 11 103,75 eurot.
93.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hageja esitas hagi hinnaga 48 301,99 eurot, milliselt tuli maksta RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi 1 000 eurot riigilõivu. Hageja taotles ka hagi tagamist, milliselt taotluselt tuleb RLS § 59 lg 17 järgi tasuda 50 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagilt ja hagi tagamise taotluselt kokku tasutud 1 050 eurot.
94.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
95.Hageja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
1.kohtumine ja arutelu kliendiga, materjalidega tutvumine ning esmane analüüs - 1h 30 min;
2.tõendite kogumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ning kooskõlastamine kliendiga, lisade komplekteerimine - 9h 30 min;
3.18.07.2018 suhtlus, nõustamine ja kirjavahetus kliendiga seoses vastaspoole vastuse ning e-kirjadega 1h 30 min;
4.teabenõude koostamine D. OÜ-le - 30 min;
5.vastuse koostamine vastuhagile ja kostja kõigi menetlusdokumentide ning tõenditega tutvumine ja analüüs - 11 h;
6.hageja 11.02.19 seisukohad ja taotlused koostamine. Lisade komplekteerimine 11 h;
15.istungieelne nõupidamine ja istungiks ettevalmistus - 3h;
16.kohtuistungil osalemine 2h 30min.
96.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kuluna ei ole hüvitatav kulu toimingute tegemiseks seoses tõendite kogumisega. Lepingulise esindaja kuluna saab hüvitada kulu esindamiseks, so kohtumenetluses menetlusosalise nimel tegutsemiseks. Toiming 4 ei ole esindamine kohtumenetluses. Toimingu 9 puhul ei ole täpsustatud tõendite kogumisele kulunud aega,
toimikust ei nähtu ka 26.02.19 kirja. Võttes arvesse ülejäänud selles punktis toodud toiminguid, arvab kohus kogu p 9 ajakulust maha 30 minutit. Ülejäänud osas on toimingud kooskõlas menetluse käiguga. Kohus ei nõustu kostjaga, et toimingutele märgitud ajakulu on ülemäärane. Tegemist oli kohtu hinnangul õiguslikust küljest keskmise keerukusega asjaga, kuid ajakulu lisas, et poolte peamine suhtlus oli toimunud e-kirjavahetuse teel ning pooled esitasid tõenditena arvukalt e-kirju. Selliste tõendite läbi töötamine ning menetlusdokumendis süstematiseeritult analüüsimine on ajakulukas. Vaidlusaluseid asjaolusid oli arvukalt. Kohus palus ka korduvalt pooltel täpsustada oma käsitlusi nii faktilisest kui õiguslikust küljest, milliseid korraldusi hageja kohaselt täitis. Võttes arvesse asja mahtu, ei pea kohus ülemääraseks istungite ettevalmistamiseks märgitud ajakulu. Istungile tuleb ilmuda ettevalmistunult. Eelistung kestis protokolli kohaselt 2 tundi ning põhiistung 2 tundi ja 18 minutit, so 2,3 tundi.
97.Põhjendatud ajakulu on seega kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmine:
1.kohtumine ja arutelu kliendiga, materjalidega tutvumine ning esmane analüüs - 1h 30 min;
2.tõendite kogumine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ning kooskõlastamine kliendiga, lisade komplekteerimine - 9h 30 min;
3.18.07.2018 suhtlus, nõustamine ja kirjavahetus kliendiga seoses vastaspoole vastuse ning e-kirjadega 1h 30 min;
4.teabenõude koostamine D. OÜ-le - 0 h;
5.vastuse koostamine vastuhagile ja kostja kõigi menetlusdokumentide ning tõenditega tutvumine ja analüüs - 11 h;
6.hageja 11.02.19 seisukohad ja taotlused koostamine. Lisade komplekteerimine 11 h;
15.istungieelne nõupidamine ja istungiks ettevalmistus - 3h; 16. kohtuistungil osalemine 2,3 h. Kokku 81,05 tundi.
98.Kohtu hinnangul ei ületa advokaadi tunnitasu 135 eurot ilma käibemaksuta oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Põhjendatud kuluks õigusteenusele kujuneb seega 10 941,75 eurot (81,05 x 135).
99.Hageja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 11 991,75 eurot (10 941,75 + 1 050). Kostja menetluskulud
100.Kostja on välja toonud, et tema menetluskuludeks on kulu tõendi saamiseks 60 eurot ning lepingulise esindaja kulu 2 400 eurot.
TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kostja esitas asjas tõendina asjatundja arvamuse, millega seonduva kulu tõendamiseks on esitatud arve summas 60 eurot, sellest 10 eurot käibemaks. Kuna kostja ei ole esitanud TsMS § 174 lg 10-järgset kinnitust, ei kuulu käibemaks hüvitamisele.
Nähtuvalt kostja menetluskulude nimekirjale lisatud arvest tegi kostja esindaja menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
1.hagi läbi vaatamine ja õigusliku positsiooni kujundamine - 10 tundi;
2.vastuse ja vastuhagi koostamine 20 tundi;
3.vastuse ja vastuhagi lisamaterjalide koostamine ja tõlkimine - 10 tundi.
Kohus saab aru, et toimingu 3 puhul on lisamaterjalide koostamise puhul silmas peetud tõendite komplekteerimist. Tõlkimine ei ole kohtumenetluses esindamine. Kuna toimingu 3 puhul ei ole eraldi välja toodud tõlkimise ajakulu, lähtub kohus kostja poolt esitatud tõlgete mahust ning arvestab toimingust maha tõlkimisele hinnanguliselt kulunud tund aega.
Esindaja on osutanud õigusteenust hinnaga 60 eurot tunnis. Kostja põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on 2 340 eurot (39 x 60).
Kostja hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 2 390 eurot (50 + 2 340).
Menetluskulude väljamõistmine
106.Võttes arvesse kulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 672,66 eurot (11 991,75 x 89%) ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 262,90 eurot (2 390 x 11%).
107.Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 10 409,76 eurot (10 672,66 - 262,90).
108.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
109.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.