XX hagi Eesti Metsaühistu vastu Eesti Metsaühistu 6. juuli 2018 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. juuli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX); Kostja (vastustaja) MTÜ Eesti Metsaühistu (registrikood 80140229); esindaja vandeadvokaat Mart Sikut
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. juuli 2019. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
2.XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.XX (hageja) esitas 08. oktoobril 2018 Harju Maakohtule hagi Eesti Metsaühistu (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada Eesti Metsaühistu 06. juuli 2018 üldkoosoleku päevakorrapunktides nr 1-14 tehtud otsuste tühisus. Hagiavalduse kohaselt ei kutsutud 06. juuli 2018 üldkoosolekule kõiki liikmeid. Hageja sellel üldkoosolekul ei osalenud. Hageja palus kohtul nõuda kostjalt välja 6. juuli 2018 üldkoosoleku protokoll ja dokumendid, millest nähtub, kes on kostja liikmed 20. juuni 2018 seisuga ja kellele on kostja 6. juuli 2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastanud.
2.Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 300 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on arvatud kostja liikmete hulgast välja 21. aprilli 2017 juhatuse otsusega. Samuti on hageja poolt esitatud hagiavaldus esitatud hilinemisega, sest kostja üldkoosolek toimus 06. juulil 2018. Seega pidi hagiavaldus saabuma kohtusse 05. oktoobril 2018. Kostja on hagejale edastanud üldkoosoleku kokkukutsumise teate ning seega on hageja hagiavaldus põhjendamatu. Üldkoosoleku toimumisest on teavitatud kõiki liikmeid kostja põhikirjas sätestatud tähtaja jooksul. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 8. juuli 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Vaidlust pole, et 06. juulil 2018 toimus kostja liikmete 26. mai 2018 üldkoosoleku korduskoosolek. Hageja ei osalenud 06. juuli koosolekul. Pooled on erimeelt selles, kas kostja on edastanud 06. juuli 2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõigile oma liikmetele.
6.Kohtule esitatud korduskoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et kostja üldkoosolek pidi toimuma 06. juulil 2018 kell 19.00 Tallinna Keeltekoolis, Endla 22, Tallinn järgmise päevakorraga: 1. Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine. 2. Juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse erakorralised valimised. 3. Ühistu revisjonikomisjoni valimine ja revisjonikomisjoni tegevust puudutavad küsimused. 4. MTÜ Eesti Metsaühistu põhikirja võimalikud muudatused. 5. 2014 aasta aastaaruande kinnitamine. 6. 2015 aasta aastaaruande kinnitamine. 7. 2016 aasta aastaaruande kinnitamine. 8. 2017 aasta aastaaruande kinnitamine.
9.Eesti Metsaühistu juhatuse liikme XX poolt iseendega või endaga seotud ettevõtetega sõlmitud rahaliste lepingute heakskiitmine või tühiseks tunnistamine. 10. Juhatuse liikme XX kohustamine tagastama tema valduses oleva MTÜ Eesti Metsaühistu vara ja dokumentatsioon, mille ta on saanud seoses juhatuse liikme kohusute täitmisega. 11. Audiitorkonrolli korraldamise otsustamine. 12. Vastamine ühistu liikmete järelpärimistele. 13. MTÜ Eesti Metsaühistu nimel kahju hüvitamise nõude esitamise otsustamine endise juhatuse liikme XX vastu. 14. XX sõnavõtt seoses tsiviilasjas 2-17-11807 XX-le edastatud Eesti Metsaühistu poolse kompromissettepanekuga.
7.Osalejate nimekirjast nähtub, et kostjal on kokku 359 liiget (t/l 55-58). Hageja pole liikmete arvu vaidlustanud. Ka pole hageja konkreetselt välja toonud, kellele liikmetest on teade jäetud
2-18-15103 edastamata. Kostja juhatus on edastanud 06. juuli 2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teate 390 isikule e-kirja teel (t/l 82-88). Hageja pole selles osas vastuväiteid kohtule esitanud. Kohus asus seetõttu seisukohale, et kostja on tõendanud, et 390 isikule on teade 16. juunil 2018 edastatud. Hageja pole vastupidist tõendanud. Seega pole tõendamist leidnud, et 06. juuli 2018 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud.
8.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hagejal puudub hagi esitamiseks õigus. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr. 2-17-11807 tuvastanud, et hageja väljaarvamine kostja liikmete hulgast oli tühine. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja heidab maakohtule ette hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmist. Lisaks on maakohus tõendeid valesti hinnanud ja jõudnud ebaõige lahendini.
11.Kostja põhikirja punkti 4.9. kohaselt tehakse üldkoosoleku koht ja päevakord liikmetele teatavaks hiljemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade on tavapäraselt saadetud kostja liikmete elektronposti aadressidele. Kui teadet ei ole võimalik saata elektronpostile, tuleb see saata tavalise postiga. Igal juhul tuleb koosoleku toimumine teatavaks teha. Kostja ei esitanud õigeaegselt kohtu nõutud tõendeid teadete saatmise kohta. Andmed üldkoosoleku teadete saatmise kohta olid kostja valduses. Hageja esitas hagiavalduses taotluse nõuda kostjalt välja dokumendid, millest nähtuks, kellele on kostja 6. juuli 2018 üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastanud. Maakohtu 12. oktoobri 2018 määrusega hageja vastav taotlus rahuldati ning kostjat kohustati muu hulgas esitama andmed üldkoosoleku kokkukutsumise teate liikmetele kättetoimetamise kohta. Kostja esitas andmed halduskohtule
19.juunil 2019. Maakohtusse jõudsid andmed 20. juunil 2019 hilinenult. Maakohus oleks pidanud jätma hilinenult esitatud tõendid vastu võtmata.
12.Üldkoosoleku kutse saatmise kohta andmete esitamata jätmisega võttis kostja omaks, et ta ei ole kõigile liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teadet saatnud ning nimetatud asjaolu tulnuks lugeda TsMS § 283 lõige 2 järgi tõendatuks.
13.Hageja väide, et üldkoosoleku kutset ei ole saadetud kõigile liikmetele, tulnuks lugeda kostja poolt omaksvõetuks ka seetõttu, et kostja ei vaielnud sellele vastu 3. novembri 2018 vastuses hagile, 15. märtsi 2019 seisukohtades ja 04. juuni 2019 lõplikes seisukohtades. Ka 16. mai 2019 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kostja oleks sellele vastuväidet esitanud.
14.Maakohus on hilinenult esitatud tõendeid valesti hinnanud. Nimekirjas ei ole tegelikkuses mitte 390, vaid 389 isikunime ja vaid 349 ainulaadset elektronposti aadressi. Seega on nimekirjas 40 inimest, kes on väidetavalt saanud teate kellegi teisega samale elektronpostiaadressile. Näiteks aadress ccc on märgitud nii GG, EE kui RR (nimekirjas nr 109, 226 ja 349) aadressiks. Aadress mmm on märgitud NN, BB ja QQ (nimekirjas nr 93, 138 ja 296) aadressiks. Seega isegi kui asuda seisukohale, et hilinenult esitatud tõendid saab vastu võtta, tulnuks nende põhjal asuda seisukohale, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, kuna kostja esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole kõigile liikmetele kutset saadetud.
2-18-15103 Vastustaja seisukoht
15.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada kaebuse põhjendustest sõltumata menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
17.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on kohtumenetluse kestel andnud pooltele korduvalt tähtaegu seisukohtade ja tõendite esitamiseks. 12. oktoobri 2018 kohtumäärusega andis maakohus kostjale 20 päevase tähtaja hagile vastamiseks. Sama määrusega andis maakohus kostjale 20 päevase tähtaja järgmiste dokumentide esitamiseks: -
6. juuli 2018 Eesti Metsaühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teade; andmed liikmetele teate kättetoimetamise kohta; üldkoosoleku protokoll koos lisadega; Eesti Metsaühistu põhikiri.
13.veebruari 2019 määrusega andis maakohus pooltele uue tähtaja ning kohustas menetlusosalisi esitama kõik tsiviilasjaga nr 2-18-15103 seotud seisukohad, tõendid ja taotlused kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui
15.aprillil 2019. Selles määruses ei selgitanud maakohus tõendite tähtaegselt esitamata jätmise tagajärgi.
16.mail 2019 pidas maakohus korraldava kohtuistungi. Tsiviilasja materjalidest ei ole üheselt selge, kas eelmenetlus oli korraldava kohtuistungi toimumise ajaks lõppenud või oli tegemist TsMS § 398 lg 1 mõttes korraldava kohtuistungiga eelmenetluses. Protokollist nähtub, et juhul, kui tegemist oli eelistungiga, siis pidas maakohus eelistungi jätkuna asja arutamise istungi ja lahendas asja sisuliselt (TsMS § 398 lg 2), sest sellel istungil lõpetas maakohus asja arutamise, määras kohtuotsuse teatavaks tegemise aja ning määras pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks kuni 4. juunini 2019. Ühtlasi andis maakohus kostjale uue tähtaja vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli esitamiseks kuni 20. mai 2019. Maakohus märkis, et pooltel on soovi korral võimalik 4. juuni lõplikele seisukohtadele vastata kuni 19. juunini 2019 (tl 53).
18.Kostja esitas 19. juunil 2019 kohtule e-kirjad, millega soovis tõendada 6. juuli 2018 Eesti Metsaühistu üldkoosoleku kokkukutsumise teade kättetoimetamist ühistu liikmetele. Seda tõendit küsis maakohus kostjalt esmakordselt juba hagi menetlusse võtmise määruses (tl 1617). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Eelmenetluse läbiviimisel peab kohus lähtuma TsMS §-s 392 sätestatust. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses selgitada välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad. Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda (TsMS § 392 lg 3). Maakohus peab eelmenetluses täitma selgitamiskohustust, mh selgitama pooltele asjaolusid, mida pooltel tuleb kohtule tõendada. Kohtul tuleb tagada
2-18-15103 pooltele võrdsed võimalused oma menetluslikku positsiooni kaitsta. Maakohus pole küsinud hageja seisukohta hilinenult esitatud dokumendi osas, kuid on vaidlustatud otsuse põhjendused rajanud 19. juunil 2019 esitatud e-kirjade loetelust nähtuvatele andmetele. 19. juunil 2019 esitatud e-kirjade loeteluga soovis kostja tõendada, et saatis teated kõikidele ühistu liikmetele. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et eelmenetluse jooksul ei olnud sellist asjaolu pooltega sisuliselt arutatud. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega (TsMS § 436 lg-d 3 ja 4). Hageja küll tugines hagis väitele, et kostja pole 6. juuli 2018 Eesti Metsaühistu üldkoosoleku teadet kõikidele kostja liikmetele saatnud, kuid maakohus teatas 16. mai 2019 kohtuistungil pooltele, et hageja ei saa sellisele asjaolule hagiavalduses tugineda (tl 52 pöördel) ning selgitas, et lähtub otsuse tegemisel teate hagejale kättetoimetamisest. Sellega andis maakohus pooltele eksitavat teavet. Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohtu selline selgitus polnud õige, sest mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1 alusel on ühistu igal liikmel õigus nõuda üldkoosoleku otsuse tühistamist, sõltumata sellest, kas tema suhtes on protseduurireegleid rikutud või mitte (vt nt Riigikohtu 14. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14, p 21). Teiseks rajas maakohus (oma selgitusega vastuolus) otsuse põhjendused just kostja 19. juunil 2019 esitatud e-kirjadest nähtuvatele andmetele, mida pole pooltega menetluses arutatud. Tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega.
19.Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et kui maakohus rikkus selgitamiskohustust ja see oli menetlusõiguse oluline rikkumine, peab ringkonnakohus vaatamata TsMS § 652 lg-s 6 sätestatule maakohtu otsuse sama paragrahvi lg-st 1 tulenevalt tühistama sõltumata sellest, kas pooled seda taotlesid või menetlusõiguse rikkumisele õigel ajal TsMS § 333 mõttes vastuväite esitasid (vt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-21-13, p 19; 22. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11, p 15; 23. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16 p 15). Ringkonnakohus tühistab eeltoodud asjaoludel maakohtu otsuse kaebuse põhjendustest sõltumata menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2).
20.Kuivõrd maakohus on kohtumenetluses andnud pooltele eksitavaid selgitusi tõendamist vajavate asjaolude kohta, tuleb asja uuesti arutada eelmenetluse staadiumist. Maakohus peab täitma oma selgitamiskohustust, mh selgitama pooltele nende tõendamiskoormist ja vajadusel tegema pooltele ettepanekuid esitada täiendavaid tõendeid vaidlusaluste asjaolude kohta (TsMS § 230 lg 2). Maakohus peab uuesti hindama asjas kogutud tõendeid.
21.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel arutamisel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.