Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, aadress Endla tn 15, Tallinn 10122), lepinguline esindaja Helen Prins (epost:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2020 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
2.Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni sõnastus on järgmine:
3.2.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 1(6)
Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista 82 eurot. Hageja põhjendas nõude esitamist sellega, et kostja sõidukile XXXXXX on vormistatud kaks leppetrahvi. Leppetrahv nr 0178012502 vormistati 27.05.2019 Peterburi teel 48 parkimistasu maksmata jätmise eest summas 40 eurot. Leppetrahv nr 0204002767 vormistati 18.10.2016 parkimise eest Soola 1 a aadressil. Kuna parkimistasu oli maksmata, oli leppetrahv 40 eurot.
2.Leppetrahvide kviitungid olid jäetud sõiduki kojameeste vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja jättis leppetrahvid kogusummas 80 eurot tasumata. Liiklusregistrist sõiduki omaniku või vastutava kasutaja andmete saamiseks tasus hageja riigilõivu 1 euro leppetrahvi kohta, kokku 2 eurot. Hageja palus selle kulu hüvitamist.
3.Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas, eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on tal kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt tasuda parklaoperaatori nõudmisel leppetrahvi summas kuni 57 eurot.
4.Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr XXXXXX vastutav kasutaja/omanik kostja. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja oli sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
5.Hageja esitas tõenditena väljavõtte AS Ühisteenused EPMS süsteemist, kus on vormistatud leppetrahvikviitung ja sõidukist nr XXXXXX tehtud fotod, kust nähtub rikkumise aeg ning trahvi tegemise alus. Parkimislepingu kohta esitas hageja parklastes olevad tüüptingimused, milles on kirjas leppetrahvi suurus. Hageja esitas tõendid liikluskorraldusvahendite kohta Soo 1a ja Peterburi tee 48 parklates. Parkimine oli tasuline. Hageja esitas mobiilse parkimise väljavõtted MCP süsteemist, mis tõendavad, et leppetrahvide vormistamise ajal sõidukil nr XXXXXX mobiilsed parkimised hageja tsoonides puudusid. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et nõude aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et 18.10.2016 ja 27.05.2019 oli kostja registreerimismärgiga nr XXXXXX mootorsõiduki vastutav kasutaja või omanik. Kostja ei ole nendel kuupäevadel hagejaga parkimislepingut sõlminud ega sõidukit nendel kuupäevadel kasutanud.
7.Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, millele tuginedes saab lugeda sõiduki vastutava kasutaja või omaniku vahel sõlmituks parkimislepingu. Hageja ei ole kostjaga lepingu sõlmimist tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et 18.10.2016 pargiti sõidukit aadressil Peterburi tee 48 ja 27.05.2019 aadressil Soo 1a. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli eelviidatud kuupäevadel Peterburi tee 48 ja Soo 1 a kinnisasjade valdajaks. Hageja ei ole tõendanud, et
2(6)
18.10.2016 ja 27.05.2019 olid nende kinnisasjade sissesõidud märgistatud nõuetekohaste liikluskorraldusvahenditega ja parkimistingimustega.
8.Hageja ei ole tõendanud leppetrahvide kviitungite jätmist sõidukile. Lisaks leidis kostja, et leppetrahvi nõudeid ei ole talle esitatud mõistliku aja jooksul ja hageja viidatud tüüptingimused on tühised. Kostja taotles leppetrahvi vähendamist. Esimese astme kohtu otsus 9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja hageja kasuks 80 euot, menetluskulud jättis kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 75 eurot.
10.Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hageja on tõendanud sõiduki parkimise tasulisele parkimisalale tasu maksmata. Hageja on tõendanud kostjaga lepingu sõlmimise tasulise parkimiskoha kasutamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit ei olnud hageja viidatud ajal parklates pargitud või et sõidukit juhtis keegi teine peale kostja. 11.Kohus selgitas kostjale 23.04.2020 pöördumises (toimiku lk 43-44), et viimasel tuleb vastuväiteid nõudele täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada, et ta ei olnud hageja viidatud kuupäevadel sõiduki omanik ning, et vaatamata hageja esitatud tõenditele ei pargitud sõidukit hageja viidatud kuupäevadel Peterburi tee 48 ja Soo tn 1 a parklasse. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada, miks ta ei ole vaatamata hageja esitatud tõenditele parkimislepingut sõlminud. Kohus selgitas kostjale vajadust põhistada ja tõendada leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid hagile täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud. 12.Hageja esitas kohtule väljavõtted oma infosüsteemist (toimiku lk 8-9), milliste kohaselt on sõidukit registrimärgiga XXXXXX pargitud hageja opereeritud parklates 18.10.2016 ja 27.05.2019. Hageja esitas fotod Peterburi tee 48 ja Soo tn 1 a parklatest (toimiku lk 11-13), milliste sissesõitude juures on suured viited sellele, et tegu on eraparklaga. Sissesõidutee juurde paigaldatud liiklusmärkidel on viited parkimistsooni numbritele. Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud, et parklasse sissesõitmisel ja sinna parkimisel sõlmis sõidukijuht hagejaga üürilepingu tingimustele vastava lepingu, mille alusel lubas hageja sõidukijuhil kasutada parkimiskohta ning viimane kohustus omakorda sellise kasutamise eest tasuma. 13.Hageja esitas ka foto oma parkimistingimustest (toimiku lk 14). Kuigi Peterburi tee 48 ja Soo tn 1 a parklatest tehtud fotodest ei nähtu parkimistingimusi kajastuvat liiklusmärki, on tüüptingimused kohtu hinnangul pooltevahelise lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 alusel. Tulenevalt lepingu sõlmimise viisist võis sõidukijuht tüüptingimuste olemasolu eeldada ning ta võis nende sisust teada saada. Tingimuste punkti 3 järgi vastutas lepingu tingimuste täitmise eest sõiduki omanik solidaarselt selle juhiga. Tingimuste punkti 4 järgi oli operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Lepingu tingimuste punkti 8 kohaselt oli sõidukijuht kohustatud tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et eelviidatud tüüptingimuste punktid 3 ja 4 on tühised, sest nad on sõiduki omanikku ebamõistlikult kahjustavad. 20.Täiendavalt esitas hageja 12.04.2018 W OÜ-ga sõlmitud lepingu (toimiku lk 34-37) Peterburi tee 48 kinnistu kasutamise kohta parklana ning P OÜ-ga 02.05.2014 sõlmitud lepingu Soo tn 1 a kinnistu üürimise kohta (toimiku lk 38-41). Kostja esitatud väljavõtted kaardiserveritest ja kinnistusraamatust (toimiku lk 48-52) ei tõenda vastupidist. Seega on 3(6)
hageja kokkuvõttes tõendanud, et kostja sõlmis temaga kahel korral lepingu tasulise parkimiskoha kasutamiseks, kuid jättis parkimistasu maksmata. Hagejal oli õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi ja hageja nõudis kostjalt leppetrahvi väiksemas summas, kui tal oli tüüptingimuste järgi õigus. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul rahuldada taotlust leppetrahvi vähendamiseks. Hageja leppetrahvide nõue kostja vastu on tõendatud ja põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks tasumata leppetrahvidena välja mõista 80 eurot. 14.Lisaks leppetrahvile palus hageja kostjalt välja mõista Maanteeameti andmete päringu esitamisel tasutud riigilõivu 2 eurot. Kohus selgitas hagejale 23.04.2020 pöördumises (toimiku lk 43-44) vajadust tõendada riigilõivu 2 euro tasumisega seotud kulu tekkimist. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud hageja ühtegi tõendit riigilõivu tasumise kohta. Seetõttu ei kuulu hageja nõue 2 euro ulatuses rahuldamisele. 15.Kohus leiab, et kuigi hagi jäi 2 euro ulatuses rahuldamata, on hagi rahuldatud siiski enamikus ulatuses. Kostja ei olnud kompromissina nõus tasuma hagejale mistahes summat. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palus kostjalt menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 euro väljamõistmist. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 75 eurot. Kostja apellatsioonkaebus 16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud teise poole kanda.
17.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud kostja vastuväidet, et hageja ei tõendanud õigust osutada tasulist parkimisteenust kuupäeval 27.05.2019 aadressil Peterburi tee 48 ning seda, et hageja ei ole tõendanud, et kuupäeval 27.05.2019 oli Peterburi tee 48 kinnistu ja kuupäeval 18.10.2016 Soo 1a kinnistu märgistatud igal sissesõidul parkimistingimustega.
18.Hageja ei ole tõendanud, kuidas sõlmisid hageja ja kostja üürilepingu – kuidas tehti kostjale teatavaks hageja pakkumus ja kuidas avaldas kostja endapoolse nõustumise, kui tingimusi talle teatavaks ei tehtud. Maakohus ei ole aga eeltoodud asjaolusid analüüsinud. Vastasel juhul ei oleks maakohus saanud lugeda tõendatuks üürilepingu (parkimislepingu) sõlmimist juhi (kostja) ja parkimisoperaatori (hageja) vahel. Seega maakohus kohaldas materiaalõigust vääralt ning hindas vääralt tõendeid.
19.Maakohus on vääralt käsitlenud 18.10.2016 leppetrahvinõude esitamise mõistlikku aega. Leppetrahvist teatamiseks ei saa lugeda leppetrahvi esiklaasile jätmist – hageja ei ole tõendanud, et kostja oli enne leppetrahvinõudega kohtusse pöördumist kostjale leppetrahvinõude teatavaks teinud. Seega 18.10.2016 leppetrahvi õiguse tekkimise aega ja kohtusse pöördumise kuupäeva arvestades, on ilmselgelt antud leppetrahvinõue esitatud ja kostjale teatavaks tehtud ebamõistliku tähtaja möödudes ning hageja on minetanud seetõttu antud 18.10.2016 nõude osas leppetrahvi nõudmise õiguse. Vastus apellatsioonkaebusele 20.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
4(6)
Ringkonnakohtu seisukoht 21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja teha uus menetluskulude jaotus. 22.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja on kohustatud tasuma sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX valesti parkimise tõttu leppetrahve. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, siis oli asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, eelkõige, kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe. 23.Leppetrahvi maksmise nõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: -poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe; -võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); -võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); -võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); -kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja.
24.Maakohus leidis, et pooled sõlmisid parkimislepingu, kuna tõendamist leidis, et sõiduk registrimärgiga XXXXXX parkis Peterburi tee 48 ja Soo tn 1a parklates, kus sissesõitude juures on viited, et tegu on eraparklaga. Maakohus asus seisukohale, et kuna parklate sissesõidutee juures paigaldatud liiklusmärkidel on viited parkimistsooni numbritele, siis on hageja tõendanud, et parklasse sissesõitmisel ning sõiduki parkimisel sõlmis sõidukijuht üürilepingu, kohustudes parkimiskoha eest tasuma. 25.Asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et nii Soo1a kui Peterburi tee 48 parklate juures oli parkimisteave selle kohta, et tegemist on eraparklaga, osaliselt on parkimiskellaga võimalik parkida tasuta, muidu on parkimine tasuline. Ringkonnakohus on seisukohal, et juhul, kui parkla on tähistatud eraparkla märgiga, seal on nähtaval kohal viited parkla kasutamise võimaldamise kohta tasu eest, sh on esile toodud parkimise tariifid ning parkimise eest tasumise viisid, siis saab lugeda parkla kasutamise üürileping sõlmituks, sest sõidukijuhi poolt sõiduki paigutamine tasulisele parkimiskohale on käsitletav oferdina ja VÕS § 20 lg 2 järgi tuleneb parklaoperaatori aktsept parkimise võimaldamiseks selle tegevusala kehtivatest tavadest. Maakohus leidis õigesti ka seda, et parklakoha üürileping on üldjuhul tüüptingimustega leping. 26.Küll ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsusest tuleneva järeldusega, et juhul, kui sõiduki parkija ja parklaoperaatori vahel sõlmitakse tüüptingimustega üürileping, siis peab sõidukijuht eeldama lepingu rikkumise korral leppetrahvi olemasolu. VÕS § 37 lg 1 järgi tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisele lepingupoolele oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisele lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. 5(6)
27.Hageja esitas asjas ka eraldi foto, millel on näha parkimistingimused. Maakohus tuvastas, et parklates sellise sisuga tahvlid, millest nähtuks hageja esitatud fotol olevad parkimistingimused, puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas puuduvad tõendid selle kohta, et parklakoha üürimise tingimuseks oli ka lepingu rikkumise korral leppetrahvi määramise õigus, tuli juba seetõttu jätta hagi rahuldamata. Kuna leppetrahvid olid määratud juba seetõttu alusetult, et leppetrahvikokkulepe on tõendamata, puudub vajadus vastata muudele apellatsioonkaebuse väidetele. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
28.Kuna lõpptulemusena jääb hagi rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.