Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

X AS

Kohtutäitur Hille Kudu

AS X (nõue omandatud B AS-lt)

2 484,14

X OÜ (kaitsmiseta tunnustatud)

1 192,12

OÜ X (kaitsmiseta tunnustatud)

2 539,06

3 566,95 19,16

1 029,85 19,16

X AS (kaitsmiseta tunnustatud)

994,00

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

palub lõpetada pankrotimenetlus, määrata halduri tasuks 1 040 eurot (sh sotsiaalmaks) ja halduri tegevuskulude hüvitiseks 100 eurot. Määrata võlgnikule menetlusabi ja tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Tasu maksta välja pankrotihalduri Maarja Roht arveldusarvele. Lisaks palub haldur kinnitada pankrotimenetluses tehtud väljamaksed summas 13545,89 eurot, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad R. J.i (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 03.11.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded R. J.i (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 248 eurot hiljemalt 12.11.2020. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et R. J.i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlgniku vara moodustab arvelduskontodel olev raha ja igakuine sissetulek töötasu näol. Pandivara ja muu müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Võlgniku püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 2015.a märtsis, mil laenukohustuste täitmine muutus sissetulekute vähesuse tõttu võimatuks. Kohus leiab kooskõlas pankrotihalduri arvamusega, et maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Maarja Roht tuleb vabastada R. J.i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike

ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kuna pankrotivara puudub, on haldur arvestanud töötasu tunniarvestuse järgi. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 13 tundi tunnitasuga 80 eurot (sh sotsiaalmaks) ning soovib töötasu 1 040 eurot (sh sotsiaalmaks). Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Halduri tunnitasu ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus kinnitab halduri tasuna 1 040 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Aruande kohaselt on pankrotimenetluses tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused 100 eurot (dokumentide arhiveerimine, bürookulud (side, paber, toimikud)) ning prognoositavad teenustasud 0,64 eurot. Kohus peab kulutusi vajalikuks ja põhjendatuks ning kinnitab need taotletud ulatuses. Lisaks on haldur palunud kinnitada pankrotimenetluses tehtud väljamaksed. Raugemisaruande kohaselt on perioodil 24.08.2018-28.10.2020 tehtud väljamakseid summas 13 545,89 eurot, millest 13 325 eurot on sularaha väljavõtmine, 20 eurot visiiditasu haiglasse, 37,48 eurot panga teenus- ja hooldustasud, 163,09 eurot ülekanne võlgniku kontole pankrotivara säilitamiseks ja 0,32 eurot panga teenustasud. Kohus kinnitab pankrotimenetluse vajaliku kuluna 200,89 eurot. R. J.ile (pankrotis) TMS § 132 alusel tehtud 13 345 euro (sularaha väljavõtmine ja haigla visiiditasu) suurune väljamakse ei kuulu kohtu hinnangul kuluna kinnitamisele. Nimetatud paragrahv sätestab sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Seega puudub vajadus sellises ulatuses väljamakse tegemist käsitada väljamaksmisele kuuluva kuluna. Haigla visiiditasu ei ole pankrotimenetluse kuluks, mille kohus saaks pankrotimenetluses vajaliku väljamaksena kinnitada. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud R. J.i (pankrotis) kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja R. J.i (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu). Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihaldur on esile toonud, et võlgnik on pankrotimenetluse kestel kasutanud rahalisi vahendeid suuremas ulatuses, kui ette nähtud. Seega võib olla põhjendatud võlgniku iseenda usaldusisikuks määramata jätmiseks. Kohus leiab, et tuleb algatada R. J.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab R. J.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning võlgnik on selleks esitanud nõusoleku. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel ning võlgnikul on kohustus anda teavet kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse tegemise kuupäevast aruande. Kohus võlgnikule aruande vormi koos käesoleva määrusega. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173):

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.